Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.04.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-1363
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) hagi XX ja YY vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2549,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja I (vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (vastustaja
XXXXXXXXXXX)
II):
YY
(isikukood
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Raude Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.04.2020 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2-20-1363 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) (hageja) esitas 27.01.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt välja kahju summas 2358,16 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 27.01.2020 summas 2598 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 28.01.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, Kristiina tn 27-31. 19.09.2019 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 19.09.2019 kindlustatud korteris veekahju – ülemise naabri korteris oli radiaator ühendamata, kui alustati hoone kütmist. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ selgituse kohaselt oli veekahju tekkepõhjuseks radiaatori seinalt alla kukkumine. Radiaator oli kinnitatud kipsseina külge tüüblitega, mis ei pidanud radiaatori raskusele vastu. Kostjad on korteriomandi Tallinn, Kristiina tn 27-34 ühisomanikud ning veekahju sai alguse kostjatele kuuluvast korterist. Hageja on hüvitanud kahjustada saanud korteri parandamise kulu summas 1796,16 eurot ja köögilaua asendusmaksumuse ilma omavastutuseta summas 562 eurot. Seega on hageja hüvitanud kahju kokku summas 2358,16 eurot ning selle summa ulatuses on nõue kostjate vastu läinud üle hagejale (VÕS § 492 lg 1).
3.Hageja märgib, et kõigi kaasomanike kohustus on kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud (asjaõigusseaduse § 72 lg 5 teine lause). Riigikohtu hinnangul on kaasomanikel sellest tulenevalt ka ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 47). Hageja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud vaid kostjate suhtes, kelle rikkumist saab eeldada seetõttu, et veekahju sai alguse nende korterist.
4.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Radiaatori alla kukkumise faktist kostjate korteris ei saa järeldada, et kõik korteriomanikud on oma kohustust rikkunud. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
6.Veekahju tekkepõhjuseks ei olnud radiaatori seinalt alla kukkumine. Radiaator kukkus seinalt alla juba 24.08.2019 ning kostjad teavitasid sellest ühistu juhatuse liiget ning
2-20-1363 Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-d, kes oli ja on Kristiina tn 27 hoonet haldav ettevõtja. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ tehnik keeras küttesüsteemis püstaku vee kinni, ühendas alla kukkunud radiaatorisse minevad torud lahti ning lõikas murdunud toru katki, kuid ei paigaldanud katki lõigatud toru otsa plommi, st jättis seega kostjate korteriomandisse veega survestamata, kuid avatud veetoru.
7.19.09.2019 lülitas Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ kütte sisse. Kostjad ei vastuta selle eest, et Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ otsustas kostjate teadmata ja ühistu juhatuse teadmisel torud veega survestada ja kütte sisse lülitada. Hageja peaks nõudma väidetava kahju hüvitamist ühistult ja/või Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-lt.
8.Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja saaks esitada hagi soovi korral Kristiina 27 KÜ vastu (KrtS § 34 lg 3). Hageja esitatud nõude aluseks on kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi puuduse tõttu veekahju tekkimine. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 30.04.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 975 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandist. Küttesüsteemi korrasoleku ning selle kohustuse rikkumisega kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest vastutavad kõik korteriomanikud kaasomanikena ühiselt ja solidaarselt (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-d 47, 48, 50). Korteriomanike ühist vastutust küttesüsteemi puuduse tõttu tekkinud kahju eest ei muuda ka ühistu esindaja poolt väidetu, nagu olnuks radiaatorid Kristiina tn 2734 korterisse paigaldatud omavoliliselt. Kui see nii oleks, siis võiks see muuta üksnes vastutuse jagunemist kaasomanike omavahelises suhtes (VÕS § 137 lg 2).
11.Maakohus viitas KrtS § 34 lg-le 3 ning märkis, et hageja oleks pidanud esitama hagiavalduses märgitud nõude Tallinn, Kristiina tn 27 korteriühistu vastu. Kuna hageja on esitanud hagi ekslikult korteriomanike vastu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et korteriomandite valitsemise põhimõtete osas nähti ette võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga ette olulisi muutusi ning KrtS § 34 lg 3 eesmärgiks oli mh muuta olukorda, kus võlausaldaja võis esitada nõude ainult ühe solidaarvõlgnikust korteriomaniku vastu ja asendada see korraga, kus selline nõue tuleb esitada korteriühistu vastu.
12.Kuivõrd KrtS võeti vastu 19.02.2014 ja jõustus 01.01.2018, siis ei ole asjakohased hageja viited Riigikohtu 11.12.2013 otsuse nr 3-2-1-129-13 p 50 teisele lõigule, kus Riigikohus käsitles kaasomanike vastutuse jagunemist kaasomanike omavahelistes suhetes (VÕS § 137 lg 2). Riigikohus ei saanud 11.12.2013 ette näha ega tõlgendada KrtS § 34 lg 3 regulatsiooni. Pealegi ei ole käesoleva vaidluse esemeks kaasomanike vastutuse jagunemine nende omavahelistes suhetes.
13.Käesolevas menetluses on mh tõstatatud kostjate poolt küsimus ka Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ võimalikest rikkumisest. Võtmata seisukohta kostjate väidete põhjendatuse osas, peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu 11.12.2013 otsuse nr 3-21-129-13 p-le 51, mille kohaselt „Maja haldava korteriühistu või valitseja tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata
2-20-1363 jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks.“ Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja kahjunõue summas 2358,16 eurot koos sellelt arvestatud viivistega ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju summas 2358,16 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 27.01.2020 summas 2598 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 28.01.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
15.Kohus on hageja nõude läbi vaadanud hagimenetluses, kuigi korteriomandist tulenevad nõuded lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel (RKTKm 2-1919561, p 14).
16.Hagejale tuleb üllatusena, et kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele KrtS § 34 lg 3. Kohus ei ole pooltele selgitanud KrtS § 34 lg 3 kohaldamise eeldusi ja sellest tulenevat tõendamiskoormust. Kui kostja väidab, et asjas esinevad KrtS § 34 lg 3 kohaldamise eeldused, siis peab neid asjaolusid tõendama kostja. Hageja hinnangul kostjad selliseid asjaolusid tõendanud ei ole.
17.KrtS § 34 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Otsusest ei ole arusaadav, keda kohus peab isikuks, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse (hageja või hageja kindlustusvõtja); kes on „kõik korteriomanikud“, kelle vastu on olemas solidaarnõue; kuidas on kohus tuvastanud kõikide korteriomanike rikkumise, omavahelise solidaarse ja võimaliku vabandatavuse puudumise; kuidas saavad kõik korteriomanikud, sh ka kahjustada saanud korteriomanik, omavahelisest vastutada solidaarselt.
18.Ühisest vastutusest ei saa järeldada ühist ja mittevabandatavat rikkumist. Kuna küttesüsteemi purunemise ja veelekke asukoht oli kostjate korteris, siis saab eeldada kostjate rikkumist (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 49). Kostjate radiaator kinnitati seina külge ebapiisavalt ja seda remonti ei tellinud ega korraldanud korteriomanikud ühiselt ega ühistu. Kõik korteriomanikud ei vastuta radiaatori allakukkumise eest. Kohus ei ole selgitanud, kas radiaatori allakukkumise põhjusel on käesoleva asja lahendamisel tähtsust või mitte ning kas radiaatori mittepiisav kinnitamine kostjate poolt võiks olla teiste korteriomanike jaoks vabandatav põhjus VÕS § 103 tähenduses. Vastustaja seisukoht
19.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi
2-20-1363 rikkumise tõttu ja saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
21.Asjas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud, millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - 19.09.2019 toimus Tallinn, Kristiina tn 27-31 korteris veekahju, mis sai alguse korteriomanike kaasomandist – ülemise naabri korteris oli radiaator ühendamata, kui alustati hoone kütmist; - kahjustatud korter oli kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kahjustatud korteri omanikule kahju ja esitas VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude kostjate kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteri omanike vastu.
22.Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel ebaõigesti KrtS § 34 lg-le 3, mis sätestab, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.
23.Seetõttu jättis maakohus ebaõigesti hagi rahuldamata põhjusel, et hageja oleks pidanud esitama hagiavalduses märgitud nõude korteriühistu vastu.
24.Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt asunud seisukohale, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-129-13, p 43 ja nr 3-2-1-107-15, p 14). Riigikohtu tsiviilkolleegium jäi selles seisukoha juurde ka 19.03.2021 otsuses nr 2-18-13649.
25.Riigikohus märgib, et 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS ei muutnud korteriomaniku vastutust teise korteriomaniku ees (võrreldes varem kehtinud korteriomandiseadusega) olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus).
26.Riigikohtu arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegium otsus nr 2-18-13649, p 16).
27.Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegium otsus nr 2-18-13649, p 17).
28.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kui korteriomanikule tekkis kahju seetõttu, et korteriühistu ei hoidnud kaasomandi eset korras, saab korteriomanik esitada nõude üksnes korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 3 järgi.
29.Riigikohtu praktika kohaselt vastutab korteriühistu üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad
2-20-1363 solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi ( vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-18-13649, p 17).
30.Kolleegium nõustub kaebuse seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti hageja nõude läbi vaadanud hagimenetluses. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Sellise kahju hüvitamise nõude võib kohus vaadata TsMS § 613 lg 4 järgi läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-18-13649 p 20 ja selles viidatud varasemad lahendid). Antud asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid asja läbivaatamist hagimenetluses.
31.Kuigi üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada, võis praegusel juhul asja lahendamine hagimenetluses oluliselt mõjutada asja lahendamise tulemust.
32.Kuna maakohus on jätnud hageja nõude sisuliselt lahendamata, tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab asja uueks lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis, kus maakohus peab viima läbi kohase eelmenetluse. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus otsustama menetlusosaliste, eelkõige korteriühistu puudutatud isikuna kaasamise, kui hageja esitab tema vastu kahju hüvitamise nõude. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud. Hagita menetluses kehtiv TsMS § 477 lg 5 ei tähenda, et kohus saaks kahjuhüvitise mõista välja omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.03.2021 otsus nr 2-18-13649 p 23).
33.Kuna asja uuesti läbivaatavale maakohtule ei ole siduvad ringkonnakohtu seisukohad tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel (vt Riigikohtu 03.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19599, p 11 kolmas lõik, ja seal viidatud varasem otsus), siis ei ole otstarbekas käsitleda kostjate kaebuse sisulisi väiteid.
34.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.