Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Perpindahang Pasang OÜ (endine ärinimi SVK Kliima OÜ), Y. C.i ja G. T. vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, aadress: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post: [email protected] )
Hageja esindaja:
E. K., e-post: xxx
Kostja 1:
Perpindahang Pasang OÜ (end. SVK Kliima OÜ, RK 11482835, Rävala pst 8241 c, 10143 Tallinn; juhatuse liige kuni 06.04.2020 R. P.; Osaniku Nkubu Chemolingot OÜ (RK 12782734) seaduslik esindaja K. K.) Y. C. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx )
Kostja 2: G. T. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Kostja 3:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Perpindahang Pasang OÜ (end SVK Kliima OÜ, registrikood 11482835) ja Y. C.i vahel 29.01.2020.a. sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõigusleping, millega läks Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ) omandist välja kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr xxx).
Tuvastada Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ), Y. C.i ja G. T. kohustus anda nõusolek / tahteavaldus registriossa nr 4217508 kinnisasja ühisomanike kande kustutamiseks. Asendada Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ), Y. C.i ja G. T. tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.
5.Muuta kinnistusraamatu registriosa nr xxx kannet selliselt, et kustutada ühisomandike kanne G. T. ja Y. C.i kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnisasja omanikuna kinnistusraamatu registriossa nr xxx Perpindahang Pasang OÜ (registrikood 11482835).
6.Jõustunud kohtuotsus saata täitmiseks (kande tegemiseks) Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
TAGASIVÕITMISE HAGI
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 28.12.2020.a. Viru Maakohtule hagi Perpindahang Pasang OÜ (kuni 12.03.2020.a. kandis nime SVK Kliima OÜ), Y. C.i ja G. T. vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu tagastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Perpindahang Pasang OÜ ja Y. C. (abikaasa G. T. ei osalenud tehingus) 29.01.2020.a. kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt Perpindahang Pasang OÜ müüs Y. C.ile kinnisasja (registriosa xxx), xxx asuva tootmismaa pindalaga 966 m.2 Kuivõrd Y. C. oli tehingu sõlmimise ajal abielus ning abikaasadele kohaldus varaühisuse varasuhe, kuulub omandatud kinnisvara abikaasade ühisvara hulka. Perpindahang Pasang OÜ-l on maksuvõlg 28.12.2020.a. seisuga 44 790, 52 eurot, sh intressid 4241, 09 eurot. Kostjal on tasumata 09.2019 – 12.2019.a deklareeritud käibemaks summas 26 863, 32 eurot ja maksustamisperioodil 11.2019 -02.2020 tööjõumaksud kokku 13 552, 32 eurot ning 2020. aasta I kvartali raskeveokimaks summas 128, 80 eurot. Kostjal on samuti tasumata 06.02.2020.a.
intressinõue 13-3/19231 summas 1374, 09 eurot ja arvestuslik intress seisuga 28.12.2020 summas 2867 eurot. Olukorras, kus sissenõude pööramisega kostja varale ei ole kaasnenud maksuhalduri kui sissenõudja nõude täielikku rahuldamist, on maksuhalduril õigus esitada hagi Perpindahang Pasang OÜ ja tehingu teise poole Y. C.i ning G. T. vastu.
3.Lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187, 188 ja 189 sätestatust, on tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused käesoleval juhul - sissenõudjal on kehtiv täitedokument; - sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks; - sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; - tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist (TMS § 189); - tehing tehti teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal (TMS § 188); - tegemist on kinkelepingu või kinke iseloomuga tehinguga (TMS § 189); - tehinguga kahjustati võlausaldaja huve (TMS § 189); - tehing on tehtud kahe aasta jooksul enne hagi esitamist (TMS § 189). Kinkelepingu osas on Riigikohus 30.04.2013.a. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13 leidnud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga.
4.Hagejal on Perpindahang Pasang OÜ vastu kehtivad täitedokumendid (TMS § 2 lg 1 p 12) 06.02.2020 intressinõue nr 13-3/19231 summas 1374, 09 eurot ja 19.09.2020 korraldus nr 1311/24412 summas 40 549, 43 eurot ning sissenõutav nõue on kokku 41 923, 52 eurot. Sissenõude pööramine kostja Perpindahang Pasang OÜ varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Maksuhaldusil on alust arvata, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni ka tulevikus tulenevalt alljärgnevast: - kostjal on tasumata maksukohustused alates septembrist 2019. Kostja ei ole suutnud oma maksukohustusi tasuda enam kui 1 aasta jooksul, ning viimane laekumine toimus 25.02.2020.a. Pangakonto arestimise tulemusena ei ole laekumisi maksuvõla katteks toimunud; - kostja deklareeris viimati käivet jaanuaris 2020 ja töötasu väljamakseid veebruaris 2020, nimetatud maksudeklaratsioonide alusel tekkinud maksukohustused on täitmata; - avalike registrite kohaselt ei kuulu kostjale registervara, mistõttu on hageja seisukohal, et kostjal puudub vara, mille arvelt võiks saada maksunõuded rahuldatud; - Perpindahang OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 27.03.2020 ning 04.03.2020 on kostja osakud võõrandatud M OÜ-le (reg. koos xxx, mis alates 23.09.2020 kannab nime N OÜ). Uueks juhatuse liikmeks valiti üheks kuuks R. P., kes on üldtuntud probleemsete firmade likvideerija. Eeltoodust võib hageja arvates järeldada, et tegemist ei ole tegutseva äriühingiga ning maksuvõla tasumine ei ole tõenäoline äriühingu majandustegevusest saadavatest vahenditest. Hageja on seisukohal, et nõude rahuldamist on võimalik saavutada ainult hagi esitamisega läbi tagasivõitmise.
5.Hageja leiab, et 29.01.2020.a. sõlmitud tehingul on osaliselt kinke iseloom (TMS § 189). 29.01.2020.a. Jõhvi notar Tiit Juse juures sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas kostja toonane seaduslik esindaja M. T. oma isale Y. C.ile kinnistu xxx(registriosa nr xxx). Lepingu p 4.1 järgi kohustus ostja tasuma müüjale 4000 eurot sularahas lepingu sõlmimise päeva jooksul, so 29.01.2020.a. Kostja Perpindahang Pasang OÜ SEB Pank ja Luminor Bank AS pangakontode väljavõtetest nähtuvalt ei ole müügitehingust sularahas laekunud
summat äriühingu pangakontodele kantud, vaid peale müügitehingu toimumist on M. T.nimele väljastatud pangakaardiga SEB Pank AS pangakontolt välja võetud sularaha kokku summas 7375 eurot. Kostjate Y. C.i ja G. T. poolt sularahas 4000 euro tasumise tõenäosuses on alust kahelda ka seetõttu, et kostjatel ei olnud 2018-2019 aastatel selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid sellise summa tasumist. Hageja on veendunud, et kostja Perpindahang Pasang OÜ tegelikkuses vastusooritust ei saanud ning 29.01.2020.a. toimunud tehing oli tegelikult kinke iseloomuga. Eeltoodut kinnitab hageja arvates ka asjaolu, et Y. C.iga 13.03.2020.a. asutatud äriühing E. OÜ (registrikood nr xxx) jätkab tegevust samas valdkonnas, millega tegeles ka Perpindahang Pasang OÜ (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus). Riigikohus on täheldanud, et kuna kinkelepingu järgi ei saa võlgnik mingit vastusooritust, on kinkeleping juba oma olemuselt võimalikke võlausaldajaid kahjustav (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-2-41-13). Seega kinkelepingu tagasivõitmise nõuet on TMS § 189 järgi võimalik esitada ilma võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tõendamiseta. Hageja on seisukohal, et 29.01.2020 lepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve, kuna pärast tehingu toimumist muutus Perpindahand Pasang OÜ täiesti varatuks. Võttes arvesse, et tagasivõidetav kinnistu oli kostja ainus vara, mille arvelt oleks saanud tekkinud kohustusi täita, muutus nõuete rahuldamine pärast tehingu sooritamist võimatuks. Hageja leiab, et Maa-ameti hinnastatistika järgi kujuneks Kastani 2 c kinnistu keskmiseks hinnaks 31 568, 88 eurot.
6.Hageja leiab, et vaidlustatud tehinguga kahjustati sissenõudja huve: 29.01.2020 võõrandas Perpindahang Pasang OÜ Y. C.ile kinnistu xxx hinnaga 4000 eurot. Müüja arvelduskontole nimetatud summat laekunud ei ole. 29.01.2020 seisuga oli Perpindahang Pasang OÜ maksekohustus 42 152, 83 eurot. Tehingu toimumise hetkel oli kostja teadlik tasumata maksekohustusest ning asjaolust, et tehingu tagajärjel muutus äriühing varatuks; Hagejal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Perpindahang Pasang OÜ müüs kinnistu Y. C.ile ja G. T.le alla turuhinna. Kui müük oleks toimunud keskmise turuhinna alusel, oleks Perpindahang Pasang OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid suuremas osas maksukohustuste tasumiseks; Perpindahang Pasang OÜ (endine SVK Kliima OÜ) juhatuse liige oli 01.07.2006 12.03.2020 M. T. . Kinnistu võõrandati edasi M. T.i vanematele. Olenemata kinnistu müügist, ei ole xxx kinnistu väljunud seotud isikute kontrolli alt. Hageja on seisukohal, et tehing toimus lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 1 ja p 6 koostoimes PankrS § 117 lg 1 p 3 mõttes ning on täidetud TMS § 188 lg 2 eeldus, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huve, kui teine pool on võlgniku lähikondne. Kostjal Perpindahang Pasang OÜ-l oli tehingu tegemise ajal tasumata maksukohustusi kogusummas 42 162, 83 eurot. Maksuhaldur tühistas 17.06.2020 otsusega 13-1.1/11816 kostjaga sõlmitud maksuvõlgade ajatamise graafiku ja algatas maksuvõlgade sissenõudmise arestides 18.06.2020 võlgniku pangakontod kaheksas Eestis tegutsevas pangas. Kostja oli teadlik maksukohustustest, kuid jättis need teadlikult tasumata, võõrandades talle kuulunud kinnistu ajal kui maksuvõlgade sissenõudmine oli kehtiva maksegraafiku tõttu peatatud ja 4 kuud 20 päeva enne maksuhalduri poolt pangakontode arestimist, ajal mil kehtis maksegraafik. Pärast kinnistu võõrandamist astus M. T. juhatuse liikme kohalt tagasi ja võõrandas maksuvõlgadega äriühingu osakud M OÜ-le. Uueks juhatuse liikmeks määrati üheks kuuks R. P.. Äriühingu võõrandamine tuntud probleemsete äriühingute likvideerijaga seotud äriühingule ja juhatuse liikme kohalt tagasiastumine oli kantud eesmärgist vältida tehingu tagasipööramist ning maksekohustuste sissenõudmist sundtäitmisel.
7.TMS § 195 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks tehingu alusel saadu koos vilja ja muu varaga. TMS § 195 eesmärk on lepingueelse olukorra taastamine (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu abil. Omandi tagastamist ja
kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikku nõusolekut saab hageda kohtus lähtudes KRS § 341 lg 8, TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184. Hageja palub tunnistada kehtetuks Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ ) ja Y. C.i vahel 29.01.2020.a. sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõigusleping, millega läks Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ) omandist välja kinnistu (registriosa nr xxx); asendada kostjate nõusolekud /tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxx kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu registriosa nr xxx kannet selliselt, et kustutada ühisomandike kanne G. T. ja Y. C.i kohta ning kanda kinnistu omanikuna Perpindahang Pasang OÜ. Menetluskulud palub hageja jätte kostjate kanda.
8.Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ning palus arestida ja kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks G. T. ja Y. C.i ühisomandis olevale kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr xxx). 29.12.2020.a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse, arestis ning seadis Y. C.i ja G. T. ühisomandis olevale kinnistule xxx(registriosa nr xxx) käsutamise keelumärke Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks (tl 129-130).
KOSTJATE VASTUS
9.G. T. ja Y. C. tunnistasid maakohtule saadetud kirjalikus vastuses nende vastu esitatud hagi. Kostjad kinnitasid, et on nõus tehingute kehtetuks tunnistamisega ning tehinguga saadu väljaandmisega (tl 149).
10.Kostja Perpindahang Pasang OÜ-le, tema viimasele juhatuse liikmele R. P.ile ega kostja osanikule N OÜ-le ei õnnestunud kohtule teadaolevatel aadressidel hagimaterjale kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus hagimaterjalid Perpindahang Pasang OÜ-le, R. P.ile ja N OÜ-le avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade on avaldatud Ametlikes teadaannetes 01.02.2021.a. Teates teavitati kostjat hagi esitamisest ning kohus andis tähtaja hagiavaldusele vastamiseks (tl 151-155). Kohtu määratud tähtajaks vastust ega vastuväiteid ei esitatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Asja materjalidest nähtub, et Perpindahang Pasang OÜ (kuni 12.03.2020.a. kandis nime SVK Kliima OÜ) maksuvõlg 28.12.2020.a. seisuga on 44 790, 52 eurot, millest intressid 4241, 09 eurot; perioodil 09.201912.2019 deklareeritud käibemaks 26 863, 32 eurot; perioodil 11.2019-02.2020 deklareeritud tööjõumaksud 13 552, 32 eurot; 2020.a. I kvartali raskeveokimaks 128, 80 eurot, 06.02.2020.a. intressinõue 13-3/19231 summas 1374, 09 eurot tl ja arvestuslik intress 28.12.2020.a. seisuga 2867 eurot (tl 28-43). Perpindahang Pasang OÜ kontod on arestitud 17.07.2020 (tl 32) OÜ SVK Kliima (Perpindahang Pasang OÜ) seaduslik esindaja M. T. müüjana ja Y. C. ostjana (abikaasa G. T. ei osalenud tehingus, kuid ostja kinnitab et on abielus) sõlmisid 29.01.2020.a Jõhvi
notar Tiit Juse büroos kinnisasja müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, mille kohaselt OÜ SVK Kliima müüs ja Y. C. ostis kinnistu registriosa nr xxx xxx(tl 16-27). Hagiavalduse kohaselt ei ole toimunud laekumisi maksuvõla katteks, sest võlgnikul Perpindahang Pasang OÜ-l puudub nii kinnis- kui ka vallasvara. Hageja leiab, et 29.01.2019. a tehinguga kahjustati hageja kui sissenõudja huve ning kuna tehing on tehtud vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist, on see tagasivõidetav.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve (tagasivõitmine). Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Vaidlust ei ole selles, et sissnõude pööramine Perpindahang Pasang OÜ varale (pangakontode arest) ei ole andnud tulemust ja kohtu hinnangul oli hagejal põhjendatud alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Registervara võlgnikul puudub, seega ei ole maksuotsustest tulenevate nõuete täitmine võimalik ka võlgniku muu vara arvelt. TMS § 188 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (PankrS) § 117 kohaselt. Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 189 lg 2 kohaselt võib kohus lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
14.Y. C. ja G. T. on SVK Kliima OÜ (Perpindahang Pasang OÜ) juhatuse liikme M. T.i vanemad, seega võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 3 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed alanejad ja ülenejad sugulased ja nende abikaasad). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool (ostja) nii müüja täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab maksuhalduri huve. Tehingu ilmne eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnistu realiseerimise kaudu. Riigikohus on märkinud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-141-13). Käesoleval juhul kostja(d) seda tõendanud ei ole. Arvestades, et 29.01.2020.a tehing tehti kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist (28.12.2020), ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, kas lähikondsega sõlmitud tehing kahjustas võlausaldaja huve või mitte.
Kohus nõustub, et 29.01.2020.a. tehingul on kinke iseloom. 29.01.2020.a. sõlmitud lepingu p 4.1 järgi kohustus ostja tasuma müüjale 4000 eurot sularahas lepingu sõlmimise päeva jooksul, so 29.01.2020.a. Kostja pangakontode väljavõtetest nähtuvalt ei ole müügitehingust sularahas laekunud summat äriühingu pangakontodele kantud (44-118), seevastu pärast müügitehingu toimumist on M. T.i SEB Pank AS pangakontolt välja võetud sularaha kokku 7375 eurot. Seega müüja tegelikkuses vastusooritust ei saanud ning tehingul oli kinke iseloom, arvestades muuhulgas osaliste lähikondsust ning asjaolu, et Y. C.iga 13.03.2020.a. asutatud äriühing E OÜ (registrikood nr xxx) jätkab tegevust samas valdkonnas, millega tegeles ka Perpindahang Pasang OÜ. Hageja leiab Maa-ameti hinnastatistikale tuginedes, et xxx kinnistu keskmiseks turuhind oleks 31 568, 88 eurot (119-121), seega võõrandatud alla tegeliku turuhinna.
15.Hagejal on Perpindahang Pasang OÜ vastu kehtivad täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 12 mõttes. Kohus nõustub, et vaidlustatud tehinguga kahjustati hageja kui sissenõudja huve. Hageja on tõendanud, et müüja tehinguga kohast vastusooritust ei saanud, kinnistu võõrandati ilmselgelt alla turuhinna, tehing toimus lähikondsete vahel, tehingu pooled oli teadlikud müüja tasumata maksekohustustest. Lisaks eeltoodule astus SVK Kliima OÜ juhatuse liige M. T. pärast kinnistu võõrandamist juhatuse liikme kohalt tagasi ja võõrandas maksuvõlgadega äriühingu osakud M OÜ-le ilmselge eesmärgiga vältida tehingu tagasipööramist ning maksekohustuste sissenõudmist sundtäitmisel. Kohus tunnistab kehtetuks Perpindahang Pasang OÜ (SVK Kliima OÜ) ja Y. C.i vahel 29.01.2020.a. sõlmistud müügi- ja asjaõiguslepingu. Järelikult kinnistusraamatu kanded kinnisasja omaniku kohta on ebaõiged, sest need ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja taotleb, et tehtav kohtuotsus asendaks kostjate tahteavaldusi. Kohus kohustab kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Kostjate vastavaid tahteavaldusi asendab jõustunud kohtuotsus (TsÜS § 68 lg 5).
16.Kostjad Y. C. ja G. T. tunnistasid hagi ning kinnitasid kirjalikus vastuses, et on nõus tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu väljaandmisega. Kostjad tegutsesid heas usus ning neil puudus pahatahtlik motiiv kahjustada võlausaldajat (tl 149) Kostjad on seega hagis toodu omaks võtnud. Kostja / võlgnik Perpindahag Pasang OÜ-le teatas kohus menetlusest ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitatud hagist Ametlike Teadaannete kaudu. Kohtu määratud tähtajaks vastust hagile ega vastuväiteid ei esitatud. Muul viisil kostjale (sh kostja osanikule N OÜ-le) ei õnnestunud kohtul hagimaterjale kätte toimetada (kinnitus kättesaamise kohta puudub). Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (TsMS § 403) ja rahuldab hagi täies ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Hagejal käesolevas menetluses menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.