Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

tunni eest, mis kulus hagiavalduse koostamisele. Antud juhul, kui kostja I oleks hagejale algusest peale selgitanuks, et tema asi ei ole perspektiivne, siis hageja ei olekski pöördunud kohtusse ja temal ei olekski tekkinud kulutusi seoses õigusabi osutamise teenusega. Kostja tegevus oli tahtlik ja kostja I rikkus Advokatuuriseadusest tulenevat selgitamise kohustust. Seega on kostjad kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju, mille suuruseks on 1 600 eurot. . Kuna kostja I osutas hagejale teenust kostja II kaudu, vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt võlaõigusseaduse ja advokatuuriseaduse § 47 alusel. Alternatiivselt palus hageja rahuldada nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja tasus kostjale II sõlmitud õigusabilepingu alusel ettemaksu 2 000 eurot. Vastavalt kliendilepingus kokkulepitud advokaadi tasule tegi hageja kostjale II ettemaksu 10 tunni eest. Kostja I ei teinud oma tööd vastava hoolsusega ning ei kulutanud ts.asja nr xxxx raames 10 tundi. Hageja leiab, et kostja I maksimaalselt kulutas 2 tundi. Kuna kostja I ei teinud oma tööd temale tasutud 10 tunni mahus, siis kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Seega, kostja peab tagastama hagejale alusetult tasutud 1 600 eurot. Hageja vaidles tasaarvestuse avaldusele vastu, kuna tasaarvestamiseks puudub alus. Hageja ei aktsepteeri arvet, kuna kliendileping lõpetati poolte vahel erakorraliselt 17.02.2021, kuid arve esitati 21.09.2021, s.o tagantjärele. Seega arve esitamise ajal ei olnud poolte vahel kliendisuhteid, mistõttu arve ei kuulu tasumisele. Samuti ei ole kostja II esitanud tõendeid, et kostjad tõepoolest hagejale arve nr 300678 spetsifikatsioonis märgitud teenust osutasid. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 1 600 eurot või alternatiivselt mõista kostjatelt solidaarselt välja alusetult saadu 1 600 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja I vastuväited

olukorras, kus hageja õe korteriomandile seatud hüpoteek oleks laenu tagamiseks piisav ja hageja ema korteriomandile seatud hüpoteek (ühishüpoteegi osa) vastanuks tagastatud laenu ulatusele. Kostja I tugines kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-le 8 ning sellel alusel on kostja I aastate jooksul erinevates asjades hagisid esitanud (nt 2-15-15071). Kostja II ei ole nõus, et KRS § 341 lg 8 alusel esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada korteriomandi ühishüpoteegi alt vabastamist. Nii Riigikohus kui ka madalamad kohtud peavad KRS 341 lg-st 8 (tuvastusnõue) kui ka TsÜS § 68 lg-st 5 (kohustusnõue) tulenevaid alternatiive lubatavateks (nt 3-2-1-61-12 p 13; 3-2-1-57-11 p 25; 3-18-687 p 20; 2-20-19077). Samuti valis kostja I hageja jaoks soodsaima alternatiivi tasumisele kuuluva riigilõivu näol. Juhul, kui kohus poleks olnud nõus kohaldama antud olukorras AÕS § 349 lg 2, siis hageja õe ja panga kohustus mitte hoida üleliigset tagatist ja vabastada hageja ema korteriomand ühishüpoteegi alt võis tuleneda ka hea usu põhimõttest. Kuna ei ole teada, et antud küsimuses oleks kohtupraktikat, siis tuli tegutseda küll teerajajana, kuid see ei tähenda, et nõue oleks lootusetu. Vastavad selgitused olid kliendile antud juba enne kliendilepingu sõlmimist ja enne kohtuvälist suhtlust pangaga. Sarnastes olukordades pangad tavaliselt nõustuvad laenusaajaks mitteoleva isiku korteriomandi ühishüpoteegist vabastamisega kas kohe või siis, kui kohtumenetlus on juba väga tõenäoline. Nõue ei olnud lootusetu ka siis, kui asja menetlev kohtunik nii kirjutas korraldava kohtumääruse põhjendustes, sh viitas hagi läbi vaatamata jätmise määruses, sest kohtu põhjendused ei ole jälgitavad. Veelgi enam maakohus võttis hagi menetlusse, järelikult polnud see perspektiivitu. Esiteks, kohus ei olnud veel asja läbi vaadanud ja polnud kuulnud L. H. (esindaja) põhjendusi. Teiseks, ei ole haruldased olukorrad, kus kohtunik arvab algul ühte moodi, aga otsuse kirjutamisel veendub vastupidises. Kolmandaks, Eestis on kolm kohtuastet ja üsna sageli järgmised astmed teevad eelmistega võrreldes teistsuguse otsuse. Kuigi hagejale olid selgitatud ka muid riske ja soovitati kohtusse kohe mitte pöörduda, oli hagejal väga vaja pöörduda kohtusse ja ta tahtis, et see oleks tehtud võimalikult kiiresti. Kuna L. H. võttis advokaadist esindajaga arutamata oma hagi tagasi, tekitas ta ise endale kahju. Ta oleks pidi ära ootama jõustunud kohtuotsuse ja kui see ei oleks tehtud tema kasuks, kaaluma kahju hüvitamise hagi esitamist. Võttes hagi tagasi tegi L. H. ise tema poolt tellitud ja saadud kallist teenust kasutuks ja võttis endalt võimaluse saada oma korter hüpoteegivabaks. Kostja II hinnangul ei ole Eesti Advokatuuri aukohtu otsus antud asjas tõendiks, sest aukohtu otsus on halduskohtus vaidlustatud. Kui järgida aukohtu otsuse kajastatud mõtteviisi, siis tuleks igas kohtuasjas võtta esindaja eetikakoodeksi § 8 lg 1 alusel distsiplinaarvastutusele, kelle seisukohtadega kohus ei nõustunud (üks vaidluse pooltest reeglina kaotab). Seetõttu ei ole välistatud, et aukohtu otsus tühistatakse. Kostja II palus aukohtu otsust toimiku materjali juurde mitte võtta. Kostja tõi muu hulgas välja, et tulenevalt kliendilepingu punktist 11 vastutavad advokaadibüroo ja õigusteenust osutavad advokaadid ainult otsese varalise kahju eest ja ainult juhul, kui klient tõendab, et kahju on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju hüvitamise nõuded tuleb esitada mitte hiljem kui 3 kuu jooksul ajast, millal klient tekkinud kahjust sai teada või pidi teada saama ja mitte hiljem kui 1 aasta kahju tekkimist tinginud rikkumisest. Juhul, kui klient ei esita nõuet tähtaegselt, siis loetakse, et klient loobus oma nõudest ja kiitis büroo ja advokaadi käitumise heaks. Advokaadibüroo ja advokaadid ei vastuta saamata jäänud tulu või mittevaralise kahju eest. Advokaadibüroo ja advokaatide vastutus on piiratud summaga, milline on laekunud kliendilt Advokaadibüroo pangakontole tasuna konkreetse Ülesande eest, kuid mitte suuremas ulatuses, kui 2 000 eurot, välja arvatud juhtudel, kui seaduse imperatiivsetes sätetes on ette nähtud teisiti. 02.10.2022 esitas kostja II tingimusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on mingi nõue. Kostja II esitas hagejale 21.09.2021 arve nr 300678 summas 2 749,99 eurot. Täpsem loetelu õigusteenustest on arvele nr 300678 lisatud spetsifikatsioonis.

11.08.2020 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping. Kliendilepingu p 2 kohaselt laieneb kliendileping muu hulgas ka suhetele, millised tekkisid enne kliendilepingu kirjalikku vormistamist. Kostja II väljastas hagejale ettemaksuarve nr 300564 summas 2 000 eurot (166,67 eurot x 10 tundi + 20%). See arve oli hageja poolt tasutud. Arve nr 300678 oli 22.09.2021 väljastatud osutatud teenuste eest. Hageja sai arve kätte samal päeval ja ei ole arvele nr 300678 vastuväiteid esitanud, millise käitumisega kiitis kõik tööd heaks ja aktsepteeris arve täies ulatuses. Arve oli väljastatud 23,75 töötundi eest, tasumisele kuuluvast summast oli maha arvestatud arve nr 300564 alusel 10 tunni eest tehtud ettemaks 2 000 eurot, selle tulemusena kuulus tasumisele 2 749,99 eurot (23,75-10)x 166,67 + 20%). See summa on tasumata. Hageja võlgneb kostjale II. Kohtuotsuse põhjendused

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 ja advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 punktist 1 ja 2 tulenevalt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Kohus märgib, et AdvS § 44 lg 1 p-st 1 ja 2 ning ja VÕS § 620 lg-st 1 tuleneb esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides ning hoida klienti teenuse osutamisega seotud tegevustega kursis. Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 620 lg 2). Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel.

00:58:10). Kostjad(d) ei muutnud hagi nõuet. 17.02.2021 määrusega jättis kohus L. H. hagi J. S. ja AS Xxxx vastu korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks läbi vaatamata. Kohus viitas hagi läbivaatamata jätmise määruse põhjendustes TsMS § 423 lg-le 2 ning leidis, et hagi esitatud kujul on perspektiivitu ning sellega ei saa hageja seadusega kaitstud õigusi ega huve kaitsta. Seega kohtu poolt ts.asjas xxxx hagi läbi vaatamata jätmisega hagi perspektiivikuse tõttu, ei täitnud kostja II kliendilepinguga võetud ülesannet vabastada L. H. korter ühisest hüpoteegist. See tähendab, et kostjad ei täitnud kliendilepingut ehk täitnud kliendilepinguga võetud ülesannet.

kahju kohtu hinnangul raske hooletuse tõttu, sest eespool tuvastatud asjaoludel jätsid kostjad täitmata seadusest tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jätsid olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Sealhulgas oli kliendilepingu järgimine kostjate mõjusfääris ja kostjate otsese kontrolli all.

Hageja tasus kostjale II ettemaksuna 2 000 eurot. Kui kostja I oleks hagejale algusest peale selgitanuks, et tema asi ei ole perspektiivne, siis hageja ei olekski pöördunud kohtusse ja temal ei olekski tekkinud kulutusi seoses õigusabi osutamise teenusega. Kohus leiab, et põhimõtteliselt saab VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitamisele kuuluda kahju, mida hageja kandis seetõttu, et teda teadmatuses hoidis. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (diferentsihüpotees). Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 saab sellise nõude rahuldada aga üksnes juhul, kui hageja tõendab, et L. H. hagil oleks kostja kohase hoolsusega tegutsemise korral olnud edulootust. Kahju hüvitamine sõltub lõppastmes sellest, milline on konkreetselt kostjale etteheidetav rikkumine ning kuidas see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 järgi. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et juhul, kui kostjad oleksid esitanud nõuetekohase hagi nõude või vähemalt kõrvaldanud hagi puudused ehk järginud seadusest tulenevat hoolsuskohustust, oleks võinud kaasa tuua hagi rahuldamise ehk hagiavalduse rahuldamisel olnuks perspektiivi. Ka AS Xxxx on ts.asjas xxxx vastuse hagile esile toonud, et laenu tagavad kinnistud tuleks ära hinnata ja juhul, kui hageja ja J. S. saavutaksid mõistliku kokkuleppe, tuleks pank sellega kindlasti kaasa (dtl 42-43). Ka kostja I on hagejale selgitanud, et riski koht on kinnisvara väärtuse vähenemine menetluse ajal. Kohtu hinnangul oleks vähemalt hagi nõude muutmise korral olnud hagi rahuldamine võimalik. Kohus asub eeltoodu pinnalt seisukohale, et kuna hageja ei saanud teenust, mille tarbeks ta kliendilepingu kostjaga II sõlmis, on hageja kandnud kahju käesolevas hagis taotletud ulatuses, s.o 1 600 eurot ning tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kuna kostjate väidetest tuleneb, et hagejale oli selgitatud juba enne kohtusse pöördumist, et ühe korteriomandi ühishüpoteegist vabastamise nõuet ei ole seadusega otseselt reguleeritud ja selle kohta ei ole teada Riigikohtu arvamust, tuleb proovida analoogiat (dtl 243), oli järelikult kostjal II lepingus sõlmimisel võimalik kahju ettenähtav.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju summas 1 600 eurot.

Kostja II esitas tingimusliku tasaarvestamise avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on mingi nõue (dtl 265). VÕS § 200 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (vt eeltoodu kohta Riigikohtu 15. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657/29, p 12 ja selles viidatud lahendid) Kohus nõustub hagejaga sellest, et kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on hagejale arvele nr 300678 spetsifikatsioonis (dtl 95-96, 128-131) märgitud teenuseid osutanud (dtl 269). Veelgi enam Advokatuuri Aukohtu otsusega on tuvastatud, et kostja I poolt aukohtu nõude esitatud spetsifikatsioon on koostatud tagantjärele (dtl 123-124, arve koos sama spetsifikatsiooniga on

esitatud pärast aukohtumenetluses tehtud otsust), mistõttu kinnitab see kahtlusi, et advokaadil puudub teostatud töödest täpne ülevaade ja advokaat ei ole pidanud arvestust, milliseid töid on ta kliendile osutanud. Tuginedes eeltoodule ei ole käesoleval juhul tasaarvestuse avaldus põhjendatud ja kohus jätab selle VÕS § 200 lg 4 alusel rahuldamata.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 1 600 eurot. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.