lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5419/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-5419/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 4, 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 338Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5419

Tsiviilasi

M.T. hagi A.E.G. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M.T, isikukood XXX, viibimiskoht XXX; Kostja A.E.G, registrikood XXX.

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast M.T. hagi A.E.G. vastu ja tagastada hagiavaldus määruse jõustumisel hagejale.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.M.T. (hageja) esitas 7. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.E.G. (kostja) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise ja töö kompenseerimise nõudes.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
TsMS § 372
3.TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 ja § 363 sätestatud vorminõuetele. Hageja nõuded ja nende kujunemise kord on ebaselge. Hagiavaldusest on aru saada, et hageja hinnangul on kostja õigusvastaselt kasutanud tema intellektuaalomandit. Hageja märgib, et soovib saada tehtud töö eest tasu, kuid ei ole esile toonud lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Vastupidiselt märgib

hageja, et kostja on intellektuaalomandi omastanud õigusvastaselt. Hageja ei ole selgelt piiritlenud, millist intellektuaalomandit kostja on õigusvastaselt omandanud ja kasutanud.

4.Hageja selgitab, et tema hinnangul vastab kostja tegevus kuriteole. Hageja ei ole selgitanud, kas hageja on esitanud kuriteoteate, kas kostja on mõistetud kuriteos süüdi või on asi alles menetlemisel, samuti ei ole hageja märkinud, kas ta on esitanud kuritööga tehtud kahju hüvitamise hagi tsiviilhagina kriminaalkohtusse. Kohus selgitab hagejale, et kui hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja on tema suhtes pannud toime kuriteo, on hagejal õigus esitada politseile kuriteoteade.
5.Hageja märgib, et kostja on põhjustanud omandikahju hageja XXX ja XXX asuvatele kinnisasjadele. Hageja ei ole selgitanud, millist kahju ja kui suures ulatuses on kostja tekitanud ega selgitanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.
6.Samuti on ebaselge hageja nõue seoses kõlvatu konkurentsi pakkumisega kostja poolt. Hagiavaldusest ei selgu kellele ja millisel moel kostja kõlvatut konkurentsi pakub. Hagiavaldusest ei ole aru saada, kas asja oleks pädev lahendama tsiviil- või halduskohus.
7.Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja ei ole tasunud riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu tuleb esitada igalt esitatud nõudelt.
8.TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeldades hagiavalduses esitatu õigusust, leiab kohus, et niivõrd üldistel asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik.
9.TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
10.Hageja on kirjeldanud, kuidas kostja on põhjustanud kahju kolmandale isikule E.V.A. Kohus selgitab, et hagejal ei ole võimalik esitada nõudeid kolmandate isikute eest. Samuti leiab kohus, et hagejal ei ole võimalik esitada hagi põhjendusel, et kostja tekitab õigusvastaselt kahju määramata isikute ringile. Ka selline teguviis on vastuolus TsMS §-ga 3, mille järgi annab tsiviilkohus õiguskaitse isiku enda õigustele. Kohus märgib, et ka juhul, kui hagejal oleks õigus selline kaebus esitada, siis on samuti rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Ebaselge on nõue, selle alus ja kujunemise kord. Täitmata on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. Hagiavaldus piirdub üksnes kahjuliku tegevuse üldise kirjeldusega.
11.TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule. Hageja on esitanud erinevaid nõudeid. Kohus selgitab, et juriidilise isiku vastu esitatakse hagi tema asukoha järgi, seega on üldine kohtualluvus antud asja arutamiseks kostja asukohajärgsel kohtul ehk Harju Maakohtul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb teatud juhtudel ette võimalused hagi esitamiseks ka muudesse kohtutesse. Sellisel juhul tuleb kohtule põhjendada, miks on hagi esitatud just sellesse kohtusse. Kohus selgitab hagejale, et pelgalt asjaolu, et hageja teab üksnes Tartu

Maakohtu aadressi, ei ole piisav põhjendus hagi esitamiseks Tartu Maakohtusse. Hageja peab tuginema konkreetsele õigusnormile ning põhistama nende asjaolude esinemist. Kohus selgitab, et teatud juhtudel näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ka kohustuse pöörduda kindlasse kohtusse, seda näiteks kinnisasjaõigustega seonduvate vaidluste puhul. Hagiasjade kohtualluvuse reeglid on sätestatud TsMS §des 79-107.

12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohtu hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle käiguta jätmine TsMS § § 3401 lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttega tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Antud juhul on tegemist mitme erineva nõudega, mis eelduslikult alluvad erinevatele kohtutele. Käesolevast hagist ei nähtu ühe kohtu kindlat alluvust, mistõttu on tõenäoline asja edasisaatmine pädevale kohtule või asjade eraldamine, samuti võimalik ka menetlustoimingute kordamine, mis omakorda põhjustab menetluse venimist. Hagejal on võimalik esitada selged hagiavaldused pädevatele kohtutele lähtudes käesolevas kohtumääruses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud reeglitest.
13.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2, p 9, 10 ja § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel.
14.Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.
16.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-24-131243/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval