J. E. hagi T. T. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
1395 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. E. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX)
Kostja: T. T. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX)
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. E. hagi T. T. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Võtta vastu J. E. avaldus hagist osaliseks loobumiseks 100 euro ulatuses ning lõpetada selles osas menetlus.
3.Välja mõista T. T. ult J. E. kasuks põhinõue summas 1170 eurot ja viivis põhinõudelt 8 % aastas alates 20.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõista T. T. ult J. E. kasuks välja menetluskulu summas 200 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Tsiviilasi nr 2-20-138429 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-138429 J. E. hagi T. T. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagi aluseks J. E. i (hageja) ja T. T. u (kostja) vahel 05.03.2020 sõlmitud tähtajaline laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 4100 eurot. Laenulepingu kohaselt oli kostja kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 10.06.2020. Laenu tagasimaksed pidid toimuma kahes osas:10.04.2020 (2850 eurot) ja 10.06.2020 (1250 eurot). Kostja hilisemal soovil (e-kiri, mis on saadetud 07.04.2020) ja hageja nõusolekul jaotati esimene tagasimakse kaheks osaks. Uue kokkuleppe kohaselt pidi kostja 10.04 tasuma 2000 eurot ja 24.04 850 eurot. Kostja tasus 10.04 1800 eurot ja pärast meeldetuletust puuduoleva 200 euro kohta ka 14.04 200 eurot. 24.04 tasus kostja 860 eurot ja 10.05.2020 10 eurot. Seega esimene osamakse (2850 eurot) on kostjal tasutud, tasumata jäi viivitatud 4 päeva eest 20 eurot, mida kostja ka oma 07.11.2020 vastulauses maksekäsu kiirmenetluses on tunnistanud.
3.10.06.2020 saadetud e-kirjas soovis kostja ka teise tagasimakse pikendust 14 päeva. Hageja oli nõus maksetähtaega pikendama kümne kalendripäeva võrra tingimusel, et tagasimakse toimub 20.06.2020 hiljemalt kl 18.00 ja makse mittelaekumise korral rakenduvad sissenõutavale summale viivised alates esialgsest maksepäevast 10.06.2020. Samuti juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et koos tagasimaksega tuleb tasuda ka esimese tagasimakse viivis summas 20 eurot. Hageja poolt pakutud tingimustega nõustumist kinnitas kostja oma 10.06.2020 kl 18.33 saadetud e-kirjas.
4.20.06.2020 saatis kostja uue tähtaja pikendamise taotluse kuni 22.06.2020. Hageja ei nõustunud laenumakse tagastamise tähtaja korduva pikendamisega.
5.Hageja taotleb kostjalt välja mõista tasumata II osamakse 1250 eurot, I osamakse tasumata viivis 20 eurot, II osamakse viivis 125 eurot. Hageja taganeb lepingus sätestatud viivisemäärast (5% päevas) ja nõustub kostja poolt kiirmenetluses tunnistatud viivise summaga 125 eurot, mis tasumata 177 päeva kohta (10.06.2020-04.12.2020) teeb 0,056% päevas.
6.10.01.2021 esitatud arvamuses on hageja väljendanud selgesõnaliselt nõustumist seadusjärgse minimaalse intressimääraga: „Kuna hageja eesmärgiks on jõuda lahenduseni, et laenusumma saaks tasutud, on hageja nõus ka viivisemäära veel omakorda langetama 8% peale aastas alates 20.06.2020“. Seega ei peaks hageja hinnangul taotletav viivisemäär enam eraldi küsimus olema.
7.Menetluse kestel on kostja tasunud hageja pangakontole 100 eurot selgitusega „Laenu 2 osamakse“.
8.Kokkuvõtvalt on hageja seisukohad järgmised:
Tsiviilasi nr 2-20-138429
Hageja nõustub viivisemääraga 8% aastas tagasiulatuvalt alates 20.06.2020 väljamõistmisega. Põhinõude summa on 1270 eurot, millest 100 eurot on kostja tasunud menetluse kestel. Kuna hageja on olnud sunnitud kohtu poole pöörduma tulenevalt kostja tegevusetusest ja soovimatusest olukorda lahendada, mis omakorda on raskendanud hageja majanduslikku olukorda, palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA SEISUKOHT
9.04.01.2021 esitatud kostja vastusest nähtub, et kostja tunnistab põhinõuet summas 1270 eurot ja nõustub tasuma viivist 8% aastas ehk 0.021% päevas, mitte aga lepingus kokkulepitud määras. Viivist on kostja nõus tasuma alates 20.06.2020 kuni võlasumma täieliku tasumiseni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud viivisemäär on kostja hinnangul ebamõistlikult suur. Laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal võimalik näha ette olukorda, et riigis kehtestatakse eriolukord, mis kaudselt mõjutas kostja igapäevateenistust. Sellest tekkis ka makseraskus, mistõttu kostja palus hagejalt lisaaega makse tegemiseks, millist palvet aga hageja ei rahuldanud. Kostja palub kohtul kohaldada viivisemäära 8% aastas, mitte 5% päevas nagu oli kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingus.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2.
12.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista tasumata II osamakse 1250 eurot, I osamakse tasumata viivis 20 eurot, II osamakse viivis 125 eurot. Viivise summas 125 eurot, mis tasumata 177 päeva kohta (10.06.2020-04.12.2020) teeb 0,056% päevas.
13.Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 16. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17). Viimases seisukohas hageja nõustus viivisemäära 8% aastas kohaldamisega tagasiulatuvalt alates 20.06.2020. Põhinõudeks on hageja märkinud 1170 eurot (1270 eurot, millest 100 eurot on kostja tasunud 10.02.2021).
14.Riigikohus on lahendi nr 2-14-61508 punktis 17 märkinud, et haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).
15.Kohtu hinnangul on hageja loobunud hagist osaliselt so põhinõudest 100 euro ulatuses. Seega lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse otsust tegemata 100 euro ulatuses, kuna hageja on hagist loobunud, sest kostja on nõude osaliselt tasunud.
16.Kostja on esitanud kohtule vastuse, milles on tunnistanud põhinõuet summas 1270 eurot ja nõustunud tasuma viivist 8% aastas alates 20.06.2020 kuni võlasumma täieliku tasumiseni. Kostja on seisukohal, et poolte vahelises laenulepingus sõlmitud viivisemäär on ebamõistlikult suur ning see põhjustab kostja maksejõuetuse.
Tsiviilasi nr 2-20-138429
17.Kohus andis 04.02.2021 pooltele pärast hageja poolset nõude vähendamist ja viivisenõude korrigeerimist tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 01.03.2021. Pooled kompromissile ei jõudnud.
18.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on 05.03.2020 sõlmitud tähtajaline laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 4100 eurot. Kuni kostja poolt 100 euro tasumiseni olid pooled nõus ka sellega, et põhinõude suuruseks on 1270 eurot ning kostja nõustus tasuma viivist 8% aastas alates 20.06.2020.
19.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
20.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on oma 10.01.2021 esitatud seisukohas vähendanud viivisenõuet 8%-ni aastas, siis tuleb hagi rahuldada, kuna kostja on selle sisuliselt õigeks võtnud, kuid pole soostunud hagejaga kommpromissi sõlmima. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude 1170 euro ulatuses ning viivisenõude 8% aastas põhinõudelt 1170 eurot alates 20.06.2020 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
21.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 163 lg 2 arvestades tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi ulatuses, milles hageja pakkus kostjale kompromissi.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 200 eurot (riigilõiv). Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
23.Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.