Aktiva Finance Group OÜ hagi O. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2422.41 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479; asukoht XXX 10149), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja: O. B. (IK XXX, rahvastikuregistris kehtivad elukohaandmed puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu)
Asja lahendamise viis
kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi O. B. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista O. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS I ja kostja vahel 05.02.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev:
2.4.viivis 219.54 eurot perioodi 28.06.2024 – 05.09.2025 (k.a) eest;
2.5.viivis põhivõlalt (1607.98 eurot) alates 06.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 86% ulatuses O. B. kanda ja 14% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista O. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 447.20 eurot (62% 520 eurost) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni 1(7)
täitmiseni.
7.O. B.l tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXX viitenumbriga 717613955.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult O. B. (kostja) 1970.59 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Hageja esitas 07.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1607.98 eurot, intressi 193.10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 217.57 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohus saatis 11.02.2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Vastuseks kohtu 03.03.2025 määruses (hagiavalduse käiguta jätmine puuduste kõrvaldamiseks) nõutule esitas hageja 26.03.2025 täiendavad selgitused.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja AS I vahel 05.02.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja järelmaksuga kauba maksumusega 1607.98 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 22% aastas ja krediidikulukuse määras 48,83%. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.03.2024 – 20.11.2024. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa ega intressi katteks. Kostja võlgneb lepingu alusel põhivõlana 1607.98 eurot ja intressi kuni 4. osamakseni 20.06.2024 kogusummas 193.10 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mille tõttu krediidiandja saatis talle 27.06.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 1607.98 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.02.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras 22% aastas, summas 217.57 eurot, ja lisanduvat viivist. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõude 2(7)
kõrvalnõudeid, mille kohta on saadetud teatis kostjale. Hagejale on tekkinud võlgnevuse sissenõudmisega kulud 50 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas hageja kostja maksevõimet kostja taotluses esitatud andmete ja maksehäireregistristest nähtuva põhjal. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 210.22 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 689.78 eurot (900210.22). Täiendavates selgitustes hageja leiab, et kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada saadud krediidisumma 1607.98 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.06.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 22,00% aastas.
4.Hagimaterjalid toimetati kostjale 18.06.2025 määruse alusel kätte 05.07.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks ja tema ärakuulamiseks taotluse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 21.07.2025, ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 2422.41 eurot, s.h põhinõue 1607.98 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kohus märgib, et hageja on kohtule avaldanud, et kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada põhivõlgnevus ja tasuda lepingujärgne viivis alates lepingu ülesütlemisest (algses nõudes taotletud suuruses). Samas ei ole hageja teatanud, et ta algsest nõudest (s.h mõnest selle eraldivõetavast nõudest) loobuks. Kohus lahendab seega hageja nõude tervikuna, lähtudes algsest nõudest (s.o põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga järelmaksulepingut (dtl 38-39) sõlmides krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjale krediiti (kauba eest järelmaksuna tasumist) 1607.98 eurot. Kostjal oli vastavalt kokkulepitule kohustus tagastada krediidisumma maksegraafiku järgi 20.03.2024 kuni 20.11.2024 igakuiste 210.22 euro (viimasel kuul 210.21 eurot) suuruste maksetega (dtl 39). Kostja ei ole teinud krediidiandjale lepingu täitmiseks ühtegi makset, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, seega on leping kohtu hinnangul kehtivalt üles öeldud 27.06.2024. 3(7)
8.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
9.05.02.2024 sõlmitud lepingus on avaldatud krediidi kulukuse määr 43,83% aastas, mis jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2024 17,36% aastas, kolmekordne määr seega 52,08%).
10.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või laenuperioodi pikkusest. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
11.Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 08.01.2025 ja 03.03.2025 määrustes. Kohus selgitas mh, et hagist peab iga lepingu puhul nähtuma, milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud võlgnikul sissetulekute ning teiste finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet küsinud, siis peab hageja tõendama, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse (s.h arvestades kostja olemasolevaid kohustusi) hindamiseks. Hageja selgituste põhjal on kostja maksevõimelisust hinnatud kostja taotluses esitatud ja maksehäireregistrist nähtuvate andmete põhjal. Hageja on kohtule esitanud täiendavalt krediidiandja üldsõnalised selgitused tarbija krediidivõimelisuse hindamise protseduuri kohta. Kostja taotluse (dtl 53) järgi on tema sissetulek 900 eurot, igakuised kohustused puuduvad. Krediidiandja kinnitusel maksehäireregistrite andmetel krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 54).
12.Kohus, tutvunud toimikumaterjalide ja hageja selgitustega, leiab, et antud juhul ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku 4(7)
laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et 05.02.2024 järelmaksulepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja kontrollinud kostja esitatud teavet kohustuste kohta piisaval määral. Krediidiandja on lähtunud kostja esitatud andmetest neid isegi mõistlikul määral kontrollimata. Krediidiandja ei ole enne lepingu sõlmimist küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuid ainuüksi maksehäireregistri andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne järelmaksulepingu sõlmimist tema sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid täiendavad dokumente või selgitusi küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Tarbija esitatud andmete isegi mõistlikul määral kontrollimata jätmise tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta krediiti erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate kohustuste tagasimakseid. Krediidiandjat ei vabasta tarbija maksevõime kontrollimisest ka viide esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Kohus selgitas hagejale 03.03.2025 määruses, et kui hageja asub seisukohale, et kostja jättis tahtlikult esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 3 ja 4 või võltsis krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti (VÕS § 4034 lg 7 viimane lause), tuleb hagejal tõendada, milline kostja esitatud teave oli vale/puudulik või võltsitud, mis tõi kaasa krediidivõimelisuse vale hindamise. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et kostja esitatud andmete kontrollimisel on kostja tahtlikult jätnud küsitud teabe esitamata või esitanud võltsitud teavet. Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
14.Käesoleval juhul on kõikide maksegraafikujärgsete maksete tähtaeg saabunud (viimane osamakse 20.11.2024). Kostja on lepingu alusel saanud krediiti 1607.98 eurot ja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 401 kohaselt saadud krediit lepingu lõppemisel tagasi maksta. Kostja võlgneb seega hagejale 1607.98 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Hageja on taotlenud kostjalt maksegraafikujärgsetelt osamaksetelet tasumata intressi väljamõistmist. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjest on hagejal õigus üksnes intressile seadusjärgses määras. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 5(7)
01.01.-30.06.2024 4,50% aastas. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud vähendatud intressi arvestust, arvutab kohus maksegraafiku põhjal ise välja kostja poolt hagejale järelmaksu osamaksetelt tasumisele kuuluva seadusjärgse intressi (arvutatud intressikalkulaatori abil) kuni lepingu ülesütlemiseni 27.06.2024: perioodi 05.02.-20.03.2024 eest 8.90 eurot (summalt 1607.98 eurot), perioodi 21.03.-20.04.2024 eest 5.60 eurot (summalt 1469.42 eurot), perioodi 21.04.-20.05.2024 eest 4.81 eurot (summalt 1305.34 eurot), perioodi 21.05.-20.06.2024 eest 4.33 eurot (summalt 1134.79 eurot) ja perioodi 21.06.-27.06.2024 eest 0.83 eurot (summalt 960.20 eurot), kokku intress summas 24.47 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud viivisemääras 22% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.06.2024. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest võlgniku vastu viivisenõude tekkimist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd käesolevas asjas tulenevalt VÕS § 403 4 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär (4,50% aastas), ei ole hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist (vt nt TrtRnKo 30.05.2025, 2-24-112647/14, p 14). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise (arvutatud viivisekalkulaatori abil) 219.54 eurot ja lisanduva viivise alates 06.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
17.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulusid 50 eurot kolme tasulise kirja saatmise (05.07.2024 – 25 eurot (dtl 59-61), 13.08.2024 – 5 eurot (dtl 62), 30.08.2024 – 5 eurot (dtl 63)) ja muude makseviivitusega tekkinud kulude (15 eurot) eest. Laenusaaja ei vabane sissenõudmistasu maksmise kohustusest, sest tegemist ei ole laenuga seotud tasuga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt TrtRnKo 17.06.2022, 2-21-125271, p 9). Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
18.Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1607.98 eurot, intressi 24.47 eurot, viivise 219.54 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 06.09.2025 kuni põhivõlgnevuse 1607.98 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
20.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 2081.28 eurot (põhinõue 1607.98 6(7)
eurot + intress 24.47 + viivis 219.54 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 11,15% aastas 179.29 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 2422.41 eurot umbes 86%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 86% kostja kanda ja 14% hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 350 eurot ja hageja esindaja kulud 527 eurot (menetluskulude nimekirja järgi koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikulust 507 eurot (3 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta)). Kohus leiab, et riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 520 eurot (350 + 20 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 447.20 eurot (86% 520 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
22.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.