Credit.ee OÜ hagi Axxxxx Kxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3442,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood: 11898079; asukoht: F. Tuglase 19, Tartu linn, 51006 Tartu maaknd); Hageja esindaja: Jelena Bogdanova (e-post: [email protected]); Kostja: Axxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxaakond; e-post:
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Axxxxx Kxxxxxxxxxx Credit.ee OÜ kasuks 3131,59 eurot, millest 1290,13 eurot on põhivõlg, 51,16 eurot intress ja 1790,30 eurot 01.04.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Axxxxx Kxxxxxxxxxx Credit.ee OÜ kasuks alates 02.04.2021. a viivis põhivõlalt (1290,13 eurot) määras 0,25% iga võlgnevuse tagastamisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla täitmiseni.
5.Kohtuotsus tuleb Axxxxx Kxxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Axxxxx Kxxxxxxxx kanda.
2.Välja mõista Axxxxx Kxxxxxxxxxx Credit.ee OÜ kasuks menetluskulud summas 320 eurot, sh 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse 1 (5)
kulude katteks.
3.Välja mõista Axxxxx Kxxxxxxxxxx Credit.ee OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Credit.ee OÜ esitas 22.06.2020. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Kxxxxxxxx vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja laenu põhiosa 1290,13 eurot, intressi 51,16 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 923,70 eurot ning edasiulatuva viivise määraga 0,25% päevas alates 23.06.2020. a kuni põhinõude tasumiseni.
2.Kohus võttis hagi 26.06.2020. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostjale ei õnnestunud hagi ja selle lisasid kätte toimetada enne kui avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.02.2021. a kättetoimetamise kuupäevaga 05.03.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (26.03.2021. a) ega hiljem hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning Sxxxxxxxxx Jxxxxxxxx OÜ (end. Exxxxxxx OÜ, registrikood 12732607) 04.11.2018. a laenulepingu nr 20181102/29, mille kohaselt hageja andis laenusaajale laenu 2500 eurot perioodiga 24 kuud ning aastase intressimääraga 50,9%. Laenulepingu sõlmimiseks esitas laenusaaja juhatuse liige Axxxxx Kxxxxxxx 02.11.2018. a hageja veebikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse 4000 euro saamiseks 2 (5)
perioodiga 36 kuud ning seda laenusaaja juhatuse liikme käendusel. Hageja rahuldas laenutaotluse osaliselt. Laenulepingust tulenevate kohustuse täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja Axxxxx Kxxxxxxx 04.11.2018. a käenduslepingu nr 20181102/29KL. Käenduslepingu järgi on kostja vastutuse maksimumsumma 7150 eurot. Hageja kandis laenusaaja arvelduskontole laenu 2500 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidi kulukuse määr 64,75% ning viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viimase osamakse tähtpäev 03.11.2020. a. Hagi esitamise seisuga on hagejale laenulepingu täitmisena tasutud makseid 2356,03 euro ulatuses. Esmakordselt tekkis makseviivitus 05.08.2019. a. Alates nimetatud kuupäevast saatis hageja Sxxxxxxxx JaxxxxxxxxxÜ-le ja Axxxxx Kxxxxxxxxxx korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi võlateatisi. Hageja ütles laenulepingu üles 05.08.2019. a, kuna selleks ajaks olid laenusaaja ja käendaja viivituses enam kui kahe osamakse tagastamisega või ühe osamakse tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe selle kohta, et 05.08.2019. a seisuga võlgnetavast summast tasub kostja 05.08.2019. a 338 eurot ja hiljemalt 04.09.2019. a ülejäänud võlgnevuse. Selle kokkuleppe alusel tasus kostja üksnes 538 eurot. Seega oli ülesütlemise päevaks uuesti võlgu kaks täissuuruses osamakset. 24.09.2019. a leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja tasub sissenõutavaks muutunud summa katteks 2019. a oktoobri, novembri ja detsembri 15ndal kuupäeval 450 eurot. Kostja pidas kokkuleppest kinni üksnes oktoobris ja novembris, kuid detsembris osamakset ei tasunud. Hagejal on kostja vastu nõue 51,16 euro ulatuses intressi tasumiseks. Lisaks on hageja arvestanud viivist perioodil 25.05.2019. a kuni 22.06.2020. a kokku summas 923,70 eurot, seejuures on viivisemäär 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Hageja taotleb alates 23.06.2020. a edasiulatuva viivise väljamõistmist määras 0,25% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
5.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud hageja põhinõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Sxxxxxxxx Jxxxxxxxx OÜ on rikkunud raha maksmise kohustust. Hageja nõue on esitatud käenduslepingust tulenevalt VÕS § 142 lg 1 alusel, mille kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ning 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees eelduslikult solidaarselt ja täies ulatuses (s.o ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest). Kuivõrd käendaja on füüsiline isik, on VÕS § 143 lg 1 kohaselt tegemist tarbijakäenduslepinguga. Tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks on VÕS § 143 lg 2 ja § 144 lg 2 järgi käenduskohustuse võtmine kirjalikus vormis tahteavaldusega ning kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingus nr 20181102/29KL on käendaja vastutuse maksimummääraks lepitud kokku 7150 eurot. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt 3 (5)
omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Credit.ee OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole tasunud lepingust tulenevaid osamakseid. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata võlg summas 1290,30 eurot. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1290,30 eurot.
6.Laenulepingu tingimuste kohaselt kohaldub laenusummale aastane intressimäär 50,9% ning krediidi kulukuse määraks on 64,75%. Kostja võlgneb hagejale intressi kokku 51,16 eurot. VÕS § 397 lg.1, lg.2 järgi tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Intressimäär lepitakse kokku lepingus. Käesolevas asjas on tegemist majandustegevuses antud laenuga, pooled on kohaldatava intressimäära lepingus kokku leppinud. Seega on põhjendatud ja seaduslik mõista kostjalt välja intress 51,16 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 923,70 eurot ning seda alates 25.05.2019. a. Laenulepingu kohaselt on viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Lepingus on sätestatud, et laenu tähtaegselt tagastamata jätmine võib endaga kaasa tuua lisakohustusi viiviste näol. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata laenusummalt iga viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise määraks loetakse laenuandja poolt hinnakirjas kehtestatud või lepingus sätestatud määra. Hagiavalduses välja toodud, et laenusaaja ja kostja sattusid esmakordselt makseviivitusse 05.08.2019. a. Hageja üles laenulepingu üles 24.09.2019. a. Seejärel tasus kostja hagejale veel 2019. a oktoobris ning novembris vastavalt 450 eurot. Hageja esitas 24.01.2019. a Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et viivist tuleb arvestada alates 25.09.2019. a, s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast alates. Alates 25.09.2019. a kuni 22.06.2020. a kujuneb viivisesummaks (määras 0,25% päevas) 877,40 eurot. Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda asjaolust, et 04.11.2018. a sõlmitud käenduslepingu (laenukohustuse tagamiseks) sõlmis Axxxxx Kxxxxxxx oma majandus- või kutsetegevuses, mitte tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 02.04.2021. a viivise põhivõlalt määras 0,25% iga võla tagastamisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
4 (5)
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 320 eurot, sh 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv (77,41+222,59) ning 20 eurot TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 300 eurot. Samuti saab TsMS § 4842 alusel hageja menetluskulude katteks kostjalt välja mõista 20 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.