Noorus OÜ hagi Asematic OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Hagi hind 4 190 eurot. Hageja: Noorus OÜ (registrikood 12486835, asukoht L. Koidula 19d, 29023 Narva-Jõesuu) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kaspar Koppel (Advokaadibüroo Laus & Partnerid; Rävala pst 2, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Asematic OÜ (registrikood 11516971, asukoht Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn)
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Noorus OÜ-l tasuda Asematic OÜle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 263 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 27.09.2019. a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis Noorus OÜ 07.02.2014. a vee- ja spaakeskuse külastajate registreerimiseks käepaelte koguja „Wristban collector Cominfo“. Ühe käepaela koguja hind on 4190 eurot. Noorus OÜ tugineb Lisas 1 märgitud dokumendile ainult osas, milles on märgitud seadme hind. Käepalete kogujale teostas hooldus ja remonttöid Asematic OÜ. Vaatamata korduvatele parandustöödele ei hakanud käepaelte kollektor tööle ning 12.09.2017. a koostasid pooled akti xxxx, mille kohaselt demonteeriti käepaelte koguja. Asematic OÜ ei ole tagastanud käepaelte kogujat. 29.01.2019. a pöördus Noorus OÜ lepinguline esindaja Asematic OÜ poole e-kirja teel ning palus käepaelte kogumisposti tagastamise kohta informatsiooni. Asematic OÜ ei reageerinud antud pöördumisele.
2.Käesoleval ajal on Asematic OÜ valduses Noorus OÜ vara ning Asematic OÜ ei ole seda tagastanud. Asematic OÜ oleks pidanud vara Nooris OÜ-le tagastama. Käepaelte koguja väärtus on 4190 eurot. Käesolevaga Noorus OÜ nõuab, et Asematic OÜ hüvitaks käepalete koguja väärtuse VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 alusel. Juhul, kui Asematic OÜ oleks tagastanud käepaelte lugeja, siis ei ole Noorus OÜ-le kahju tekkinud, mistõttu Asematic OÜ tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kostja vastus
3.Kohtule 22.10.2019. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja annab hagis mõista, et poolte vahel on olnud lepinguline suhe, mida on kostja rikkunud. Kui oleks õige see hageja väide, siis ei ole tegemist mitte lepinguliselt kahju tekitamisega, vaid hageja oleks saanud kostjalt nõuda lepingu täitmist. Lepingulise kohustuse täitmise nõudmine ning kahju hüvitamise nõudmine on vastavalt VÕ S § 101 lg 1 p-dele 1 ning 3 erinevad õiguskaitsevahendid. Hagi põhjal jääb selgusetuks, kuidas ja millele tuginevalt saab kostjapoolne väidetav kohustuse rikkumine (käepaelte koguja tagastamata jätmine) olla käsitletav hagejale kahju tekitamisena. Olukorras, kus hageja märgitud käepaelte koguja on jätkuvalt alles (kostja juures, mis on hagejale endiselt teada (vt hagi p 2.1)), saaks hageja, õiguslike eelduste olemasolul (vt täpselt edaspidi), nõuda selle kostjalt väljaandmist. Miks pole hageja seda teinud, jääb selgusetuks. Hageja on jätnud mingil põhjusel hagis välja toomata, täpselt millal ja millised lepingulised suhted on poolte vahel olnud. Seetõttu ei ole hagi põhjal jälgitav ega mõistetav, millal ja mida on hageja kostjalt tellinud, ning kuidas ja millal on kostja enda lepingulisi kohustusi täitnud. Kui kohus asja kostjalt hageja kasuks välja nõuaks, saaks hageja asja tagasi, mistõttu poleks jätkuvalt alust rääkida hagejale tekitatud kahjust.
4.Kostja pole enda lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud, vaid on need täitnud. Kostja esitab käesolevaga järgmised kostja ja hageja vahelised teostatud tööde aktid xxxx hotellis, milliste põhjal on tuvastatavad järgmised asjaolud (vt ka VÕ S 636 lg 1): 09.11.2016 akti nr 343 (lisa 1) põhjal tegi kostja järgmised tööd ning hageja võttis need vastu:
kogumisposti käepaela lugeja vahetus; väljapääsu turnikule saatja ja 2 pulti; viiel SPA riidekapil on vahetatud akud; üks kapi lukk on vahetatud; - 22.06.2017 akti nr 445 (lisa 2) kohaselt tegi kostja järgmised tööd ning hageja võttis need vastu: kontrollitud on kõik riietusruumide lukud; 2 lukku on vahetatud; 14 lukku on maha võetud, sest lähevad remonti; 11-l lukul on vahetatud akud; 4 lukku on ümber programmeeritud; VIP meeste ja naiste riietusruumi uksed on korda tehtud; 31.07.2017 akti nr 454 (lisa 3) järgi tegi kostja järgmised tööd ning hageja võttis need vastu: 14 lukku on vahetatud + 2 uut on pandud; 219, 134, 145 ja 16 (ilmselt riidekappide numbrid) on vahetatud akud; - 15.08.2017 akt nr 465 (lisa 4) alusel tegi kostja järgmised tööd ning hageja võttis need vastu: käepaela koguja sees on vahetatud kiired; lukul nr 4 on vahetatud aku; lukk nr 14 on maha võetud. Nende aktide põhjal pole tuvastatav, et kostja oleks sama töölõiku teinud mitu korda (nt vahetanud uuesti eelnevalt juba vahetatud luku või aku). Ka on oluline, et tellitud ja tehtud töödel on alati olnud pikem ajaline vahe (eriti 1. ja 2. akti vahel).
5.Eelmärgitust järeldub, et kostja tegi hageja poolt tellitud tööd ning hageja võttis need pretensioonideta vastu (vt ka VÕ S § 643 ning § 644 lg-d 1-2). Vastavalt VÕ S § 644 lg-le 3 kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega täitis kostja täielikult enda lepingulised (iga hagejapoolset tellimust tuleb käsitleda eraldi lepinguna) kohustused (vt ka VÕ S § 635 lg 1). 2.8.1. Ei ole tuvastatav, et kostja oleks töid teinud ebakvaliteetselt ja/või kasutanud ebakvaliteetseid materjale. Eelviidatud aktide alusel hagejapoolselt kostja tehtud tööde vastuvõtmise kohta pole hagis midagi välja toodud, mingit põhjendust või selgitust pole selle kohta hageja esile toonud.
6.Hageja jättis kostja poolt osutatud teenuste kohta väljastatud arved nõuetekohaselt tasumata. Eelmärgitud aktide jätkuna väljastas kostja hagejale osutatud teenuste (s.o tehtud tööde ja kasutatud materjalide) eest järgmised arved, millised on hageja kätte saanud: - seoses aktiga nr 343 10.11.2016 arve nr 160464 summas 1 019,28 eurot, tasumistähtajaga 20.11.2016 (lisa 5); - seoses aktidega nr 445 ja 454 03.08.2017 arve nr 170336 summas 1 730,64 eurot, tasumistähtajaga 10.08.2017 (lisa 6); - seoses aktiga nr 465 16.08.2017 arve nr 170355 summas 803,04 eurot, tasumistähtajaga 23.08.2017 (lisa 7).
7.Kostja saatis hagejale 09.01.2018 e-kirja (lisad 8-9), milles tõi muu kõrval välja järgmise: Noorus OÜ -l on Asematic OÜ -lt tellitud tööde ning ostetud toodete eest tasumata arveid kokku summas 3 552,96 eurot; tooted on tarnitud ning tööd sooritatud teie esindaja poolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega; hoolimata korduvatest meeldetuletustest ning lubadustest, mida olete meile andnud, ei ole siiani võlgnevus likvideeritud; selline käitumine ei ole õigustatud, on pahatahtlik ning ei ole vastavuses heade tavadega; ootame võlgnevuse täieliku likvideerimist hiljemalt 12. jaanuariks 2018. Kostja lisab ajavahemiku 19.07.2017-09.01.2018 ning 12.12.2017-07.02.2018 e-kirjavahetuse (lisad 8-11), mille põhjal on tuvastatav, kuidas on kostja hagejale korduvalt ja pikema aja vältel põhjendanud kostja kõnesolevate arvetega seonduvat. Sellest e-kirjavahetusest ei nähtu hageja põhjendatuid vastuväiteid kostja poolt tehtud tööde, kasutatud materjalide ning väljastatud
arvete kohta. Küll on sellest e-kirjavahetusest välja loetav see, kuidas hageja üritab kostjale tasumisest otsitud vastuväidetega kõrvale puigelda. Sisuliselt üritas hageja saada teenust vastavalt tasuta. Seejuures pakkus kostja vastutulekuna hagejale ka kompromissi, s.t et hageja tasuks arve nr 170366 järgi 300 eurot vähem. See pakkumine hagejale ei sobinud. Lisaks esitas kostja hagejale 13.03.2018 arve nr 180100 summas 1 911,53 eurot, tasumistähtajaga 23.03.2018. See arve sisaldas järgmisi kostja poolt tehtud osutatud teenuseid: kogumisposti demontaaž ja transport kostja kontorisse; kogumisposti transport tootjatehasesse (COMINFO, vedajaks DPD); kogumisposti testi- ja hooldustööd; kogumisposti transport kostja lattu. On oluline, et tehases testimisel kõnealusel seadmel riket ei tuvastatud. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, nagu näeb ette VÕS § 637 lg 3.
8.Mingeid selgeid ja põhjendatud vastuväiteid hageja selle kohta ei esitanud, miks jäid need arved kostjale tasumata. Kostja arve nr 170336 alusel laekus temale 12.03.2018 vaid 500 eurot – hageja ei põhjendanud, täpselt mille eest otsustas hageja kostjale tasuda; samas oli ülekande selgituses märgitud, et tegemist on selle arve 1. osaga. Need arved ja nende tasumatuse on hageja hagis maha vaikinud – mingit selgitust ega põhjendust pole hageja selle kohta hagis esitanud. Seega on hageja käitumine arusaamatu ning vastavalt ka pahauskne14.03.2018 e-kirjas (lisa 13), millega arve nr 180100 hagejale edastati, märkis kostja, et käepaelte kogumispost on tootjalt kostjale tagasi jõudnud ning ootab hagejale tagastamist. Kostja tõi samuti välja, et tootja kinnitusel on peale testimistulemusi kogumispost töökorras. Kostja tõi selles e-kirjas esile, et esmalt saadab kostja arve. Lähtudes VÕS §-st 100, on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kõnealusel juhul on kahetsusväärselt tegemist just sellise õigusvastase olukorraga: hageja on jätnud tellitu eest põhilises osas tasumata (mida saab kostja käsitleda ka kui varalise kahju tekitamist), kuid nüüd nõuab kahju hüvitamist hoopis kostjalt; tekkinud kohtumenetluse tõttu tekivad kostjale lepingulise esindaja kulud, sest kostja ei pea võimalikuks osaleda menetluses ilma elukutselise esindajata, teades, et hagejat esindab advokaat.
9.Hageja üritab kohut eksitada, andes mõista, et kostja lihtsalt ei tagasta hagejale kõnealust seadet. Hagis pole toodud põhjust, miks on see seade jätkuvalt kostja valduses (s.t et hageja pole täielikult tasunud kostja eelmärgitud arveid). Hagi põhjal jääb selgusetuks, miks ja millisel alusel pidanuks kostja käepaelte koguja hagejale tagasi andma (või lausa xxxx tagasi transportima) olukorras, kus hageja pole pikema aja vältel tasunud kostjale viimase poolt hageja hüvanguks tehtud tööde eest. Kostja on jätkuvalt valmis hagejale selle seadme otsese valduse üle andma, kui hageja on kostja eelviidatud arved täies ulatuses tasunud.
10.VÕS § 111 lg 1 on sätestanud, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja poolt tuli eelavatud tasumiskohustused kostjale täita varem, kui pidanuks kostja käepaelte koguja valduse hagejale tagasi andma (need olid varem muutunud sissenõutavaks). Ka ei pakkunud hageja
kostjale selles osas täitmist ega andnud tagatist, samuti ei kinnitanud hageja kostjale usutavalt, et ta enda tasumiskohustused täielikult täidab.
11.Kostja eelmärgitud rahalised nõuded hageja vastu ei olnud piisavalt tagatud ning kostja nõuete ja kostja kohustuse vahel oli piisav seos. Poolte kohustused tulenesid samast lepingulisest suhtest, samuti nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest, millel oli piisav majanduslik ning ajaline seos. Seega oli loogiline ning õiguspärane, et kostja ei andnud hagejale käepaelte koguja valdust üle enne, kuniks on kostja rahalised nõuded hageja poolt täidetud. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja (kui selleks pidada hagejat) tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Enamgi veel, vastavalt VÕS §-le 105 kui võlgnik (praegu hageja) on kohustust rikkunud (s.t ei tasunud tehtud tööde eest), on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest.
12.Selguse huvides rõhutab kostja, et tema pole hagejale seda käepaelte kogujat 2014 veebruaris müünud. Samuti ei ole kostja seda seadet hageja jaoks hooldanud. Ka ei ole kostja teinud ega saanudki teha garantiiremonti. Hageja pole hagis välja toonud ega tõendanud, milliseid hooldustöid ja millal on kostja selles osas teinud.
13.Hageja väidab, et käepaelte koguja on ostetud 07.02.2014 ning et selle hind oli 4 190 eurot. See väide on tegelikult lõpuni tõendamata, sest hagi lisaks 1 olev dokument on müüjapoolselt allkirjastamata. Kui eeldada, et ost just siis sellises maksumuses oli, siis jääb hagi põhjal arusaamatuks, kuidas saab 2019 septembris olla käepaelte koguja väärtus (selle järgi on hageja tuletanud kahjuhüvitise suuruse) endiselt samasugune, kui oli see müügi hetkel. See nähtub osaliselt ka hagist, et seda seadet on mitme aasta jooksul ekspluateeritud. Saab pidada üldtuntud asjaoluks (TsMS § 231 lg 1), et asja väärtus aastate jooksul seda kasutades väheneb. Kõnealusel juhul on selle väärtus langenud ka seetõttu, et seda asja on tulnud korduvalt parandada, mis viitab kas seadme algupärasele madalale kvaliteedile või ebakohasele kasutusele (vee- ja spaakeskuse kasutajate poolt). Kui eeldada, et hageja ostisomandas vaidlusaluse seadme 07.02.2014, siis hagi lisaks 1 oleva dokumendi (lepingu lisa nr 1) järgi oli selle seadme garantiiaeg 2 aastat (vt parempoolne veerg ülalt 2. rida). Seisuga 12.09.2017, mil hageja viidatult pooled käepaelte koguja demonteerimiseks akti vormistasid, oli seadme garantiiaeg juba ammu möödas.
14.Lisaks juba eelnevalt väljatoodule pälvib hagi osas tähelepanu ka järgmine. Hagist ei selgu, millal alates 07.02.2014 on käepaelte koguja olnud vee- ja spaakeskuse külastajate kasutuses. Konkretiseerimata ning tõendamata on hageja väide, et vaatamata korduvatele parandustöödele ei hakanud käepaelte kollektor tööle. Hagis pole märgitud, et kostja oleks käepaelte kogujat valesti parandanud, mistõttu seade jätkuvalt ei töötanud. Järelikult pole probleem olnud selles, et kostja oleks töid ebakohaselt teinud. Hageja pole hagis välja toonud, et ta oleks kostjalt nõudnud väidetavalt ebakohaselt tehtud tööde parandamist (vt ka VÕ S § 646 lg-d 1 ja 6) ja/või et hageja oleks kostjale andnud täiendava tähtaja võimalike uuduste kõrvaldamiseks (vt ka VÕ S § 114 lg 1). Järelikult pole seda tehtud, millest omakorda järeldub, et selleks alust ei saanud olla. Hagist ei selgu, mis on saanud pooltevahelistest töövõtulepingutest (s.t iga juhtumi kohta sõlmitud lepingust, kuivõrd üht terviklikku lepingut
poole vahel ei olnud). Hageja pole hagis väitnud, et ta oleks vastavast töövõtulepingust, nt kostjapoolse lepingu olulise rikkumise tõttu, taganenud või selle üles öelnud (vt ka VÕ S § 647 lg-d 1 ja 3). Järelikult on leping(ud) endiselt kehtivad. Ent kuidas saab ainuüksi seetõttu olla hagejal varaline kahju tekkinud? Hagi põhjal jääb arusaamatuks seegi, mis toimus poolte vahel ajavahemikus 12.09.2017 kuni 29.01.2019 (iseäranis, mida tegi siis hageja).
15.Hageja heidab kostjale ette käepaelte koguja tagastamata jätmist, kuid ta ei konkretiseeri, millal, kus, kuidas ja kelle kulul pidanuks kostjapoolne tagastamine toimuma. Hagis pole välja toodud, et hageja oleks tulnud kostja juurde Tallinna, et see seade kätte saada ning seejärel xxxx transportida. Kahju hüvitamist nõuab hageja tuginevalt VÕ S § 115 lg-le 1 ning § 127 lg-le 1, kuid jätab nende normide kohaldamise eeldused (asjaolud) hagis välja toomata ning tõendid esitamata. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagi lisaks 4 oleva e-kirja kohaselt ei ole hageja 29.01.2019 väitnud, et käepaelte lugemise kogumispost tuleks üle anda Narva-Jõesuus, s.t hageja äriregistrijärgses asukohas.
16.Lähtudes VÕS § 115 lg-st 2, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist; kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Seonduvalt VÕS § 127 lg-ga 4 (isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos)), millele hageja viitab, jääb muu kõrval selgusetuks see, miks ei nõua hageja kostjalt käepaelte kogujat välja (vt ka AÕS § 80). Eelnevalt kostja avas ning tõendas, et ta pole hageja ees kohustusi rikkunud. Järelikult ei saa ka tõusetuda küsimust kostja vastutusest. Seega ei ole VÕS § 115 lg-t 1 võimalik kohaldada. Lisaks täiendava tähtaja andmata jätmise tahule ei ole hageja hagis märkinud ka seda, et ta oleks kostja väidetava viivituse tõttu kaotanud huvi käepaelte koguja tagastamise vastu. Hageja pole selle normi kohaldamise eeldusi esile toonud ega tõendanud. Mh ei selgu hagist, millal hagejale väidetav kahju tekkis. Hageja ei ole senini välja toonud kohustust, mida on kostja justkui rikkunud. Seega ei saa kohus tuvastada, kas hageja väidetud kahju on tekkinud vastava kohustuse rikkumise tagajärjel. Alternatiivselt – kui ka kohus tuvastaks kostjapoolse mingi kohustuse rikkumise, siis kahju ärahoidmine ei saanud olla selle kohustuse või sellega seonduva seadussätte eesmärgiks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid seoses VÕS § 127 lg 3 kohaldamisega. Hageja väitest, et kahju poleks tekkinud siis, kui kostja oleks seadme hagejale tagastanud, nähtub, et seadme tagasi saamisel (ükskõik, mis eesmärgil) poleks hagejal kahju. Kostja kordab, et seade on endiselt hageja jaoks olemas, kuid hageja peab eelnevalt kostjale tehtud tööde ja kasutatud materjalide eest tasuma. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui mingil põhjusel järeldaks kohus, et kostja on hagejale käesoleval juhul kahju tekitanud, siis tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada hageja poolt säästetu, s.t eelmärgitud kostja arvetest tulenevad kulusummad. 3.
17.Kui kohus peaks vaatamata eeltoodule siiski leidma, et hageja nõue on põhjendatud, mistõttu hagi rahuldatakse (kasvõi osaliselt), siis selleks puhuks tasaarvestab kostja hageja nõude enda alljärgnevate nõuetega kogusummas 4 190 eurot või alternatiivselt väiksemas summas, kui hagi rahuldataks osaliselt (tasaarvestuse vastuväide (TsMS § 457 lg 2)). Kostja nõuete kogusumma on seisuga 22.10.2019 5 732,51 eurot. Kostja nõuded on järgmised: - lepingulise kohustuse täitmise nõue summas 1 019,28 eurot (vastavalt 10.11.2016 arvele nr 160464); lepingulise kohustuse täitmise nõue summas 1 230,64 eurot (vastavalt 03.08.2017 arvele nr 170336, s.t arvestades hageja tasutud 500 €); - lepingulise kohustuse täitmise nõue summas 803,44 eurot (vastavalt 16.08.2017 arvele nr 170355); - lepingulise kohustuse täitmise nõue summas 1 911,53 eurot (vastavalt 13.03.2018 arvele nr 180100); - viivisenõue seoses eelmärgitud lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamisega summas 767,62 eurot.
Kohtu põhjendused
18.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
19.15.07.2019. a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 12.09.2017. a sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt kostja kohustus parandama seadme Wristbank collector Cominfo hinnaga 4190 eurot. Kostja kohustus parandama SPA käepaela lugeja, kuid ei ole seda parandanud ega seadet tagastanud.
20.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
21.Hagiavalduse kohaselt demonteeriti 12.09.2017. a üks mittetöötav käepaelte koguja remonttöödeks, mille kohta koostati akt AKP 04-3/472. Kostja ei ole hagejale käepaelte kogujat tagastanud. 29.01.2019. a pöördus hageja kostja poole, kuid kostja käepaelte kogujat ei tagastanud. Hageja ostis 07.02.2014. a käepaelte koguja „Wristban collector Cominfo“ hinnaga 4 190 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 4 190 eurot.
22.Kostja vastuväite kohaselt on kokkulepitud töö teostatud. 14.03.2018. a teatas kostja hagejale, et kogumispost ootab tagastamist. Hageja kogumispostile järele ei tulnud. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja oleks pidanud kogumisposti viima hagejale xxxx.
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5711, p 40). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. Tsiviilasjas 2-17-18305 on Riigikohus selgitanud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17; Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25).
24.Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ei ole. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud 07.02.2014. a sõlmitud lepingu nr xxxx lisa nr 1, millest nähtub, et S K on muuhulgas müünud Philipp Dolzhkovile 2 käepaela kogujat „Wristband collector Cominfo“. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud. Hagiavalduse punktis 1.3. väidab hageja, et perioodil 12.09.2017. a kuni 29.01.2019. a ei ole kostja reageerinud hageja pöördumistele ega andnud informatsiooni kogumisposti tagastamise kohta. Hageja on jätnud märkimata, et kostja on 14.03.2018. a saatnud hagejale e-kirja selle kohta, et käepaelte kogumispost on tootja juurest tagasi saabunud, töökorras ning ootab äraviimist. Hageja on jätnud märkimata ka selle, et kostja väljastas teostatud tööde eest hagejale 13.03.2018. a arve nr 180100 summas 1911,15 eurot. Hageja arvet ei tasunud.
25.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).
26.Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul lugeda töö hageja poolt vastuvõetuks. Hageja on alates 14.03.2018. a olnud teadlik, et kogumispost on üleandmiseks valmis, kuid hageja ei ole seda vastu võtnud. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks nõudnud töös esinevate puuduste kõrvaldamist. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja töö oli lepingukohane ning hageja pretensioone ei esitanud. Seega tuleb töö lugeda hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt 14.03.2018. a.
27.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119
lg 2 kohaselt alandatud. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
28.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Hageja käesoleval juhul lepingust taganenud ei ole.
29.VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja käesoleval juhul lepingut üles öelnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hagejal õiguslikku alust keelduda kostjale tasu maksmisest.
30.Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja hinnangul on kostja tekitanud hagejale kahju 4 190 euro ulatuses. Hageja väitel ei ole kogumisposti saanud kasutada, kuivõrd see on paranduses olnud (kohtuistungi protokoll 00:47:25). Seega kujuneb hageja jaoks kahjusumma 4 190 eurot, mis on seadme soetusmaksumus.
31.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud, hageja ei ole käesolevas menetluses ka endal kahju tekkimist tõendanud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku
eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja võimalik kahju tekkis hageja enda tegevusetuse tulemusel. Hageja ei läinud kogumispostile järele. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks pidanud kogumisposti hagejale Narva-Jõesuusse viima. Oma väidetava kahju tõendamiseks hageja tõendeid kohtule esitanud ei ole, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks keeldunud kogumisposti hagejale üle andmisest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kogumisposti eest 4 190 eurot tasunud. Eluliselt ebausutav on ka hageja väide selle kohta, et kogumisposti tegelikkuses ei kasutatud ja amortisatsiooni ei saanud tekkida. Väidetavalt soetas hageja seadme 07.02.2014. a. Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et esmane hooldus ja kostjapoolne hooldus toimus 07.03.2016. a. Seega töötas käepaelte kogumispost üle kahe aasta, mil seade kohtu hinnangul igal juhul amortiseerub. Hageja enda kinnitusel on käepaelte koguja vajalik veekeskuse igapäevaseks toimimiseks (kohtuistungi protokoll 00:06:18). VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik jätab aasta aega töövõtja kutsele vastamata ning kogumispostile järele minemata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 4 263 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 19,5 tundi. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (ilma
käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
35.Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.