Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.märtsil 2021 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-20-9070
Kohtuasi
K. P. hagi J OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
10 933,20 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: K. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline esindaja Sven Paaver Kostja: J OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta K. P. hagi J OÜ vastu töötasu 1945,62 euro, puhkuse hüvitise 907,43 euro, töölepingu erakorralise ülesütlemise eest kolm kuu hüvitise 5354,79 euro ja viiviste väljamõistmiseks ning seaduses sätestatud maksude kinnipidamise kindlaksmääramiseks rahuldamata.
2.Lõpetada menetlus K. P. hagis J OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 euro ja viivise väljamõistmiseks.
3.Jätta läbivaatamata K. P. hagi J OÜ vastu muuta töötamise registris töölepingu lõppemise kohta tehtud kanne ning märkida töölepingu lõppemise aluseks hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine.
4.Jätta K. P. 23.03.2021 esitatud vastuväide kohtu tegevusele ja taotlused rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Määrata J OÜ menetluskulu suuruseks 300 eurot (käibemaksuta) ja välja mõista K. P.lt 300 eurot (käibemaksuta) osaühingu J OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus töövaidluskomisjonis
1.K. P. (edaspidi ka hageja või töötaja) palus 20.03.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK) J OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses välja mõista töötasu, puhkusehüvitis, töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tulenev hüvitis ja viivis.
2.TVK rahuldas avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 eurot ja viivise hüvitiselt (1000 eurot) alates 17.01.2020-20.03.2020 13,99 eurot ja edaspidiselt kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest. TVK jättis täies ulatuses rahuldamata avalduse töötasu ja puhkusehüvitise nõudes.
3.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 22.06.2020 kohtule hagiavalduse vaidluse uueks läbivaatamiseks. Kostja ei vaidlustanud temalt hageja kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue
4.Hageja palus kohtule kostja vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 1945,62 eurot, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 907,43 eurot, hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses 7 139,73 eurot, määrata kindlaks, et seaduses sätestatud maksud nõutud brutosummadelt peab kinni ja tasub kostja, välja mõista kostjalt hageja kasuks 20.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 141,97 eurot ja viivis alates 20.03.2020 võlgnevuselt 9992,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni, muuta töötamise registris töölepingu lõppemise kohta tehtud kanne ning märkida töölepingu lõppemise aluseks hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine.
5.06.01.2021 vähendas hageja hagis nõutud nelja kuu suuruse hüvitise nõuet ja palus välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise eest kolme kuu hüvitis. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
6.Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2019 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus hageja täistööajaga tööle kostja autojuhi ametikohal netotöötasuga 7 eurot tunnis. Kostja rikkus korduvalt töölepingut jättes hageja lepingujärgse tööga kindlustamata ning töö mitteandmise korral keskmise töötasu tasumata. Kostja väitis, et hageja tööga kindlustamine ei olene kostjast, tegi hagejale ettepaneku tööleping kokkuleppel lõpetada ning nõudis hagejalt selleks avaldust. Hageja selgitas, et töö puudumisel saab kostja hageja koondada. Kostja hagejat ei koondanud, vaid asus hagejale tööga mittekindlustamise korral maksma puhkusetasu väites, et hageja on kollektiivpuhkusel. Hageja tegi kostjale hoiatuse, mille kohaselt ütleb töölepingu erakorraliselt üles, kui kostja jätkab lepingu rikkumist. Kostja jätkas lepingu rikkumist. 16.01.2020 ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles ja esitas kostjale nõude saamata jäänud
töötasu ning seadusest tuleneva hüvitise tasumiseks. Kostja tasus osaliselt saamata jäänud töötasu ja jättis täielikult tasumata hüvitise töölepingu lõpetamise eest.
7.2019.aasta juulis alates 17.kuupäevast oli hageja täistööajaks 88 tundi ja hageja tegi ületunnitööd 8 tundi ja 15 minutit; augustis 2019 oli hageja täistööajaks 168 tundi ning augustis oli ka tasustatud riigipüha (20.08.2019) ning hageja tegi ületunnitööd 22 tundi; septembris 2019 oli täistööajaks 168 tundi ja hageja tegi ületunnitööd 19 tundi ja 15 minutit; oktoobris 2019 oli täistööajaks 184 tundi ja ületunnitööd 31 tundi ja 30 minutit; novembris 2019 oli täistööajaks 168 tundi ja hageja tegi 22 tundi ületunnitööd; detsembris 2019 oli täistööajaks 152 tundi ning riigipühad kolmel päeval (24.12.2019 - 26.12.2019) ja hageja tegi ületunnitööd 15 tundi ja 15 minutit. 2020.aasta jaanuarist kuni 13. kuupäevani (mil hageja jäi töövõimetuks ning 16. kuupäeval ütles töölepingu erakorraliselt üles) oli täistööajaks 56 tundi, hageja tegi ületunnitööd ühe tunni ning oli üks (01.01.2020) riigipüha. Arvesse võttes riiklikke makse, on hageja brutotunnitasuks 9,08 eurot. Hageja arvestuse järgi tuleb kostjalt välja mõista kokku saamata jäänud töötasu 1945,62 eurot ja puhkusehüvitis 907,43 eurot. Hüvitise nõue töölepingu erakorralise lõpetamise eest põhineb hageja ühe kuu keskmise brutokuutasu arvestusel (21 x 84,99) 1784,93 eurot. Kostja vastuväidete kokkuvõte
8.Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt tasus ta töötasu hageja esitatud tunnilehtedes märgitud töötundide alusel. Lisaks tasuti hagejale töötasu ja puhkuseraha. Hageja nõude arvestamine ja kujunemine ei ole selge ning on tõendamata. Hageja ei ole teinud tööd riigipühadel ning väited, et kostja pidi tagama töö ka riigipühadel on tõendamata ja õiguslikult vale. Hageja ei ole teinud väidetud mahus ületunnitööd, avaldusest ei selgu, milles ületunnitöö tegemine seisnes. Kostja on arvestanud ületunnitööna 2019.a oktoobris teostatud 15,5h, mille eest on tasutud arvestusega 7 eurot/h, st 54,25 eurot. Kostja tasaarvestab avaldaja 2019.a oktoobri 15,5 ületunni eest tasumisele kuuluva 54,25 eurot hagejale alusetult tasutud 47 euroga. Tõendamata on kokkulepped, mille kohaselt oleks hageja pidanud saama lisatasu 30 eurot või 100 eurot. Kostja pidi hageja töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest maksma töötasu kokku 7008,75 eurot, hagejale on tehtud väljamakseid kokku 7703,30 eurot. Kostja tasaarvestab enamtasutud 694,55 eurot (7703,307008,75) hageja puhkusetasu 579,02 suuruse nõudega.
9.Kostja jättis õigeaegselt töölepingu erakorralise lõpetamise vaidlustamata teadmatusest, et lõpetamise vaidlustamise aeg on 30 päeva. Avalduses märgitud mahus hüvitise välja mõistmiseks puudub alus ja kostja taotleb vähendada avaldaja esitatud erakorralise töölepingu lõpetamise eest tasutava hüvitise nõuet maksimaalselt ühe kuu keskmise töötasu suuruseni või mõne muu kohtu poolt mõistlikuks peetava suuruseni. Kostja ei suutnud tagada tööd, sest tema lepingupartner ei suutnud tagada tööd kostjale. Hagejal oli võimalus saada kokkulepitud mahus tööd vastavalt kostja ettepanekule ja kokkuleppele koostööpartneriga, millest hageja keeldus. Hageja tööperiood kostja juures oli üksnes 6 kuud. Kostja rikkumine ei olnud tahtlik ega olulises ulatuses ning ta on tänaseks tagajärjed heastanud. Kostja palub arvestada hüvitise suuruse määramisel tema majanduslikku seisukorda 2019.a lõpus ja 2020.a alguses, mis oli negatiivne ja on negatiivne tänaseni. Kostja palub arvestada, et hageja kasutas peale töölepingu lõpetamisest haiguslehte saades hüvitist riigilt. Kostja on tasunud koheselt töövaidluskomisjoni otsuses märgitud summa.
Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 17.07.2019 autojuhina töötasuga 7 eurot tunnis, et avaldaja ütles 16.01.2020 töölepingu erakorraliselt üles ning tööandja ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet esitanud.
11.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus saada töötasu, puhkusehüvitist, hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemise eest ja viivist.
12.TLS §-de 1 lg 1, 5 lg 1 p 5, 28 lg 2 p 2 tulenevalt peab töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu. TLS § 2 kohaselt on töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Kuivõrd seadusest ei tulene nõuet, et töötasu peab olema kokkulepitud brutosummana, s.o koos kinnipeetavate maksude ja/või maksetega, siis võib töötasu kokkulepe töölepingus olla märgitud ka TLS § 29 lg-st 3 erinevalt netosummana ning selline kokkulepe ei ole tühine TLS § 2 järgi. Järelikult kehtib poolte vahel 17.07.2019 sõlmitud tööleping netotöötasu 7 eurot tunnis osas.
13.TLS §-st 35 tulenevalt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
14.TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. TLS § 44 lg 4 kohaselt võib tööandja töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. TLS § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. TLS § 44 lg 7 tulenevalt maksab tööandja ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset töötasu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust või esineksid alused tõendamiskoormise ümberpööramiseks, mistõttu tuleb lähtuda TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest.
15.Hagiavaldusest nähtuvalt tegi hageja igakuiselt ületunde, kuid ta ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja puuduvad ületundide tegemise kokkulepet tõendavad tõendid. Tööandja omaksvõtu ja TVK-le esitatud töötasu arvestusega saab lugeda tõendatuks, et hageja tegi ületunnitööd 2019.aasta oktoobris 15,5 tunni ulatuses, mille eest ta tasus arvestusega 7 eurot/tunnis. Suuremas ulatuses ületunnitöö
või riigipühadel töö tegemist tööandja ühepoolsel nõudmisel, ei ole hageja tõendanud. Arvestades, et hageja töötas täistööajaga netotöötasuga 7 eurot tunnis, oli kostja kohustatud selle eest maksma töötasu järgmiselt: 17.07.-31.07.2019 – 616 eurot (88 tundi x 7 eurot), 01.08.-30.08.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.09.-30.09.2019- 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.10.-31.10.2019 – 1288 eurot (184 tundi x 7 eurot). Kuna hageja tegi perioodil 01.10.- 31.10.2109 15,5 tunni ulatuses ületunnitööd, siis oli kostja kohustatud hagejale maksma 162,75 eurot (15,5x7x1,5). Kokku oli kostja kohustatud hagejale maksma oktoobri eest 1450,75 eurot. 01.11.-30.11.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.12.31.12.2019 - 1022 eurot (146 tundi x 7 eurot), 01.01.-12.01.2020 - 392 eurot (56 tundi x 7 eurot). Vaidlust ei ole, et alates 13.01.2020 viibis hageja töövõimetuslehel. Kokku pidi kostja kogu töölepingu kehtivuse ajal hageja töötatud aja eest maksma töötasu 7008,75 eurot. Pangatehingute väljavõttega on tõendatud, et perioodil 01.07.2019 - 11.03.2020 tegi tööandja töötaja pangakontole väljamakseid kokku 7703,30 eurot, mis ületab tööandja kohustuse maksta töötasu 694,55 euro võrra. Tööandja tasaarvestas ületunnitöö tasu 54,25 eurot avaldajale alusetult tasutud summaga. Järelikult tuleb hagi saamata jäänud töötasu 1945,62 euro nõudes jätta rahuldamata.
16.TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Põhipuhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 nr 91 määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi VV määrus) § 4 lg 3 järgi, mille kohaselt keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad, § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. VV määruse § 4 lg 2 kohaselt keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.
17.Hagejal oli perioodi 17.07.2019-16.01.2020 s.o 187 päeva eest kokku õigus saada puhkust 14,35 päeva (28:365x187) ja tema töötasu perioodil 17.07.2019 kuni 31.12.2019 oli kokku 6616,75 eurot. Et viidatud perioodil on 164 kalendripäeva (168 - 4 riigi- ja rahvuspüha), siis moodustab hageja kalendripäevatasu 40,35 eurot (6616,75:164). Järelikult on hüvitis kasutamata 14,35 päeva puhkuse eest 579,02 eurot (14,35x40,35). Kuivõrd tööandja tegi avaldajale ülekande 7703,30 eurot, millest 7008,75 eurot oli töötasu ja tasaarvestuse avalduse, siis on tööandja töötaja ees täitnud puhkusehüvitist 579,02 euro maksmise kohustuse ja hagi puhkusehüvitise väljamõistmise nõudes ei kuulu rahuldamisele.
18.TLS § 91 lg 2 p 2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. 16.01.2020 tööandjale saadetud e-kirjaga on tõendatud, et hageja ütles töölepingu üles erakorraliselt 16.01.2020 seoses tööandja poolse töölepingu rikkumisega ja
keskmise töötasu mittetagamisega töö mitteandmise korral. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 järgi kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei vaidlustanud töövaidlusorganis töölepingu erakorralist ülesütlemist, seega on hageja algatusel töölepingu erakorraline ülesütlemine algusest peale kehtiv ja lõppes 16.01.2020 tema poolt esitatud ülesütlemisavalduses toodud alusel ja avalduses toodud põhjustel.
19.TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
20.Töövaidluskomisjon arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve vähendas hüvitise suurust ning mõistis vastaspoolelt avaldaja kasuks välja hüvitise netosummas 1000 eurot. Kuna TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 eurot, viivise hüvitiselt (1000 eurot) alates 17.01.2020 - 20.03.2020 13,99 eurot ja edaspidiselt kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest ja kostja TVK otsust ei vaidlustanud, siis on TVK otsus TVLS §-st 59 tulenevalt jõustunud.
21.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Järelikult tuleb menetlus hageja kasuks väljamõistetud hüvitise netosummas 1000 eurot ja viivise hüvitiselt (1000 eurot) alates 17.01.2020 - 20.03.2020 13,99 eurot ning edaspidiselt kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest töölepingu erakorralise ülesütlemise eest TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
22.Kohus võttes arvesse, et hageja töötas kostja juures lühikest aega s.o 6 kuud, et kostja ei rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustust tagada hagejale tööd pahatahtlikult, vaid olukorras, kus tema lepingupartner ei taganud kostjale tööd, mis on tõendatud ekirjavahetusega, et kostjal oli majandusaasta aruannete kohaselt 2019a lõpus ja 2020a alguses raskusi toimetulekuga, et kostja ei ole rikkunud hagis esile toodud töötasu ega puhkusehüvitise maksmise kohustust, et hageja ei kasutanud ära kostja pakutud võimalust saada kokkulepitud mahus tööd kostja lepingupartneri kaudu, millega ta oleks vähendanud enda kahju, et töölepingu erakorralise lõpetamise ajal 16.01.2020 ei olnud kuulutatud välja eriolukorda, mistõttu ei saa hageja hüvitise nõude suuruse määramisel antud asjaoluga arvestada, et kostja ei vaidlustanud TVK otsust hageja kasuks väljamõistetud 1000 euro hüvitise ja viivise kohta ning on kinnitanud kohtule selle summa väljamaksmist, ei pea suurema hüvitise väljamõistmist põhjendatuks. Seega tuleb hagi hüvitise ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi
tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
23.TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tuleb jätta läbivaatamata hageja hagi kostja vastu nõudes muuta töötamise registris töölepingu lõppemise kohta tehtud kanne ning märkida töölepingu lõppemise aluseks hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine, kuna hageja on 20.03.2020 avalduses TVK-le märkinud, et eemaldab oma avaldusest töötamise registris töölepingu lõppemise kohta tehtud kande parandamise nõude ja esitab ise EMTA-le kande parandamiseks avalduse, mistõttu ei vaadanud TVK antud nõuet läbi ega teinud selles osas ka otsust.
24.23.03.2021 esitas hageja kohtule vastuväite ja taotlused määrata kostjale tähtaeg hageja tööaja ja töötasu arvestuse esitamiseks. Samuti palus ta tühistada kohtumääruses eelmenetlust lõpetava otsustuse ja eelmenetlusega jätkata kuni on kohus täitnud selgitamiskohustust ning seejärel määranud hagejale tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks.
25.TsMS § 333 järgi lahendab kohus vastuväite määrusega. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused rahuldamata, kuna kostja esitas hageja tööaja arvestuse TVK-le ning kohus võttis TVK toimiku s.h tõendid täies ulatuses asja juurde, hageja esindajale on kõik menetlusdokumendid ja tõendid tehtud nähtavaks e-toimiku kaudu ja kohus on eelmenetluse toimingud, s.h hageja taotletud selgitamise kohustuse täitnud. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
28.Kostja kohtuvälised kulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabis 3 tundi hinnaga 100 eurot tund, kokku 300 eurot, pluss käibemaks. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud antud menetluses.
29.Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda arvestades kostja õigusabi osutamisele kulunud aega ja hinda kokku 300 eurot
(käibemaksuta) vajalikuks ja põhjendatuks, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
30.Hageja menetluskulud 1850 eurot tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu tema enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.