Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sven Paaver Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.03.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
3.Välja mõista X-lt Y OÜ kasuks 400 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-9070 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, töötaja) esitas 20.03.2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu töötasu, puhkusehüvitise, töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tuleneva hüvitise ja viivise saamiseks.
2.11.05.2020 otsusega rahuldas TVK avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 eurot ja viivise perioodi 17.01.2020-20.03.2020 eest summas 13,99 eurot ja viivise edaspidiselt kuni nõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest. TVK jättis avalduse rahuldamata töötasu ja puhkusehüvitise nõudes. Kostja TVK otsust ei vaidlustanud.
3.Hageja esitas 22.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse vaidluse uueks läbivaatamiseks, milles palus: 1) mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 1945,62 eurot; 2) mõista kostjalt välja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 907,43 eurot; 3) mõista kostjalt välja hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses 7139,73 eurot; 4) määrata kindlaks, et seaduses sätestatud maksud nõutud brutosummadelt peab kinni ja tasub kostja; 5) mõista kostjalt välja 20.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 141,97 eurot ja viivis alates 20.03.2020 võlgnevuselt 9992,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni; 6) muuta töötamise registris töölepingu lõppemise kohta tehtud kanne ning märkida töölepingu lõppemise aluseks hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine.
4.06.01.2021 vähendas hageja nelja kuu suuruse hüvitise nõuet ja palus välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise eest kolme kuu hüvitis.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.07.2019 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus hageja täistööajaga tööle kostja juures autojuhi ametikohal netotöötasuga 7 eurot tunnis. Kostja rikkus korduvalt töölepingut, jättes hageja lepingujärgse tööga kindlustamata ning töö mitteandmise korral keskmise töötasu maksmata. Kostja väitis, et hageja tööga kindlustamine ei olene kostjast, tegi hagejale ettepaneku tööleping kokkuleppel lõpetada ning nõudis hagejalt selleks avaldust. Hageja selgitas, et töö puudumisel saab kostja hageja koondada. Kostja hagejat ei koondanud, vaid asus hagejale tööga mittekindlustamise korral maksma puhkusetasu väites, et hageja on kollektiivpuhkusel. Hageja tegi kostjale hoiatuse, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles, kui kostja jätkab lepingu rikkumist. Kostja jätkas lepingu rikkumist ning 16.01.2020 ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles ja esitas kostjale nõude saamata jäänud töötasu ning seadusest tuleneva hüvitise tasumiseks. Kostja tasus osaliselt saamata jäänud töötasu ja jättis tasumata hüvitise töölepingu lõpetamise eest.
6.2019. aasta juulis alates 17. kuupäevast oli hageja täistööajaks 88 tundi ja hageja tegi ületunnitööd 8 tundi ja 15 minutit; augustis 2019 oli hageja täistööajaks 168 tundi ning augustis oli ka tasustatud riigipüha (20.08.2019) ning hageja tegi ületunnitööd 22 tundi; septembris 2019 oli täistööajaks 168 tundi ja hageja tegi ületunnitööd 19 tundi ja 15 minutit; oktoobris 2019 oli täistööajaks 184 tundi ja ületunnitööd 31 tundi ja 30 minutit; novembris 2019 oli täistööajaks 168 tundi ja ületunnitööd 22 tundi; detsembris 2019 oli täistööajaks 152 tundi ning riigipühad kolmel päeval (24.12.2019 - 26.12.2019) ja
2-20-9070 hageja tegi ületunnitööd 15 tundi ja 15 minutit. 2020. aasta jaanuarist kuni 13. kuupäevani (mil hageja jäi töövõimetuks ning 16. kuupäeval ütles töölepingu erakorraliselt üles) oli täistööajaks 56 tundi, hageja tegi ületunnitööd ühe tunni ning oli üks (01.01.2020) riigipüha. Arvesse võttes riiklikke makse, on hageja brutotunnitasuks 9,08 eurot. Hageja arvestuse järgi tuleb kostjalt välja mõista kokku saamata jäänud töötasu 1945,62 eurot ja puhkusehüvitis 907,43 eurot. Hüvitise nõue töölepingu erakorralise lõpetamise eest põhineb hageja ühe kuu keskmise brutokuutasu arvestusel (21 x 84,99) 1784,93 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja tasus töötasu hageja esitatud tunnilehtedes märgitud töötundide alusel. Lisaks tasuti hagejale töötasu ja puhkuseraha. Hageja nõude arvestamine ja kujunemine ei ole selge ning on tõendamata. Hageja ei ole teinud tööd riigipühadel ning väited, et kostja pidi tagama töö ka riigipühadel on tõendamata ja valed. Hageja ei ole teinud väidetud mahus ületunnitööd, avaldusest ei selgu, milles ületunnitöö tegemine seisnes. Kostja on arvestanud ületunnitööna 2019. a oktoobris teostatud 15,5 h, mille eest on tasutud arvestusega 7 eurot/h, st 54,25 eurot. Kostja tasaarvestab hageja 2019. a oktoobri 15,5 ületunni eest tasumisele kuuluva 54,25 eurot hagejale alusetult tasutud 47 euroga. Tõendamata on kokkulepped, mille kohaselt oleks hageja pidanud saama lisatasu 30 eurot või 100 eurot. Kostja pidi hageja töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest maksma töötasu kokku 7008,75 eurot, hagejale on tehtud väljamakseid kokku 7703,30 eurot. Kostja tasaarvestab enamtasutud 694,55 eurot (7703,30-7008,75) hageja puhkusetasu 579,02 suuruse nõudega.
9.Kostja jättis õigeaegselt töölepingu erakorralise lõpetamise vaidlustamata teadmatusest, et lõpetamise vaidlustamise aeg on 30 päeva. Avalduses märgitud mahus hüvitise välja mõistmiseks puudub alus ja kostja taotleb vähendada avaldaja esitatud erakorralise töölepingu lõpetamise eest tasutava hüvitise nõuet maksimaalselt ühe kuu keskmise töötasu suuruseni või mõne muu kohtu poolt mõistlikuks peetava suuruseni. Kostja ei suutnud tagada tööd, sest tema lepingupartner ei suutnud tagada tööd kostjale. Hagejal oli võimalus saada kokkulepitud mahus tööd vastavalt kostja ettepanekule ja kokkuleppele koostööpartneriga, millest hageja keeldus. Hageja tööperiood kostja juures oli üksnes 6 kuud. Kostja rikkumine ei olnud tahtlik ega olulises ulatuses ning ta on tänaseks tagajärjed heastanud. Kostja palub arvestada hüvitise suuruse määramisel tema majanduslikku seisukorda 2019. a lõpus ja 2020. a alguses, mis oli negatiivne ja on negatiivne tänaseni. Kostja on tasunud koheselt töövaidluskomisjoni otsuses märgitud summa. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 31.03.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata töötasu 1945,62 euro, puhkusehüvitise 907,43 euro, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise (kolme kuu eest) 5354,79 euro ja viivise väljamõistmiseks ning seaduses sätestatud maksude kinnipidamise kindlaksmääramiseks. Maakohus lõpetas menetluse töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise netosummas 1000 euro ja viivise väljamõistmise nõuetes. Maakohus jättis läbi vaatamata hagi nõude muuta töötamise registris töölepingu lõppemise kohta tehtud kanne ning märkida töölepingu lõppemise aluseks hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine. Maakohus jättis hageja 23.03.2021 vastuväite ja taotlused rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 300 eurot (käibemaksuta).
11.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 17.07.2019 autojuhina
2-20-9070 töötasuga 7 eurot tunnis, hageja ütles 16.01.2020 töölepingu erakorraliselt üles ning tööandja ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet esitanud.
12.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-st 1, § 5 lg 1 p-st 5 ja § 28 lg 2 p-st 2 tulenevalt peab töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu. Kuivõrd seadusest ei tulene nõuet, et töötasu peab olema kokku lepitud brutosummana, siis võib töötasu kokkulepe töölepingus olla märgitud ka TLS § 29 lg-st 3 erinevalt netosummana ning selline kokkulepe ei ole tühine TLS § 2 järgi. Järelikult kehtib poolte vahel 17.07.2019 sõlmitud tööleping netotöötasu 7 eurot tunnis osas.
13.Hagi saamata jäänud töötasu 1945,62 euro nõudes jääb rahuldamata. Maakohus viitas TLS § 44 lg-tele 1, 4, 6 ja 7 ning märkis, et hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja puuduvad ületundide tegemise kokkulepet tõendavad tõendid. Tööandja omaksvõtu ja TVK-le esitatud töötasu arvestusega saab lugeda tõendatuks, et hageja tegi ületunnitööd 2019. a oktoobris 15,5 h ulatuses, mille eest tasuti talle 7 eurot/tunnis. Suuremas ulatuses ületunnitöö või riigipühadel töö tegemist tööandja ühepoolsel nõudmisel, ei ole hageja tõendanud. Arvestades, et hageja töötas täistööajaga netotöötasuga 7 eurot tunnis, oli kostja kohustatud selle eest maksma töötasu järgmiselt: 17.07-31.07.2019 – 616 eurot (88 tundi x 7 eurot), 01.08-30.08.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.0930.09.2019- 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.10-31.10.2019 – 1288 eurot (184 tundi x 7 eurot). Kuna hageja tegi perioodil 01.10- 31.10.2109 15,5 tunni ulatuses ületunnitööd, siis oli kostja kohustatud hagejale maksma 162,75 eurot (15,5x7x1,5). Kokku oli kostja kohustatud hagejale maksma oktoobri eest 1450,75 eurot. Lisaks oli kostja kohustatud maksma 01.11-30.11.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.1231.12.2019 - 1022 eurot (146 tundi x 7 eurot), 01.01-12.01.2020 - 392 eurot (56 tundi x 7 eurot). Vaidlust ei ole, et alates 13.01.2020 viibis hageja töövõimetuslehel. Kokku pidi kostja kogu töölepingu kehtivuse ajal hageja töötatud aja eest maksma töötasu 7008,75 eurot. Perioodil 01.07.2019 - 11.03.2020 tegi tööandja töötaja pangakontole väljamakseid kokku 7703,30 eurot, mis ületab tööandja kohustuse maksta töötasu 694,55 euro võrra. Kostja tasaarvestas ületunnitöö tasu 54,25 eurot hagejale alusetult tasutud summaga.
14.Hagi puhkusehüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hagejal oli perioodi 17.07.2019-16.01.2020, s.o 187 päeva eest, kokku õigus saada puhkust 14,35 päeva (28:365x187) ja tema töötasu perioodil 17.07.2019 kuni 31.12.2019 oli kokku 6616,75 eurot. Kuna viidatud perioodil on 164 kalendripäeva (168 - 4 riigi- ja rahvuspüha), siis moodustab hageja kalendripäevatasu 40,35 eurot (6616,75:164). Järelikult on hüvitis kasutamata 14,35 päeva puhkuse eest 579,02 eurot (14,35x40,35). Kuivõrd kostja tegi hagejale ülekande 7703,30 eurot, millest 7008,75 eurot oli töötasu ja tasaarvestuse avalduse, siis on tööandja täitnud puhkusehüvitist 579,02 euro maksmise kohustuse.
15.Kuna kostja ei vaidlustanud töövaidlusorganis hageja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist, siis lõppes tööleping 16.01.2020 hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduses toodud alusel.
16.Kuna TVK otsus TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise 1000 euro ja viivise väljamõistmiseks on jõustunud, siis tuleb eeltoodud nõuete osas menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 2).
17.TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis ei ole põhjendatud suuremas summas kui 1000 eurot ning seega jääb vastav hüvitisenõue rahuldamata. Kohus võttis seejuures arvesse järgnevaid asjaolusid: hageja töötas kostja juures lühikest aega s.o 6 kuud; kostja ei rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustust tagada hagejale tööd pahatahtlikult, vaid olukorras, kus tema lepingupartner ei taganud kostjale tööd; kostjal oli majandusaasta aruannete kohaselt 2019. a lõpus ja 2020. a alguses raskusi toimetulekuga; kostja ei ole rikkunud
2-20-9070 hagis esile toodud töötasu ega puhkusehüvitise maksmise kohustust; hageja ei kasutanud kostja pakutud võimalust saada kokkulepitud mahus tööd kostja lepingupartneri kaudu, millega ta oleks vähendanud enda kahju; töölepingu erakorralise lõpetamise ajal 16.01.2020 ei olnud välja kuulutatud eriolukorda, mistõttu ei saa hüvitise nõude suuruse määramisel antud asjaoluga arvestada; kostja ei vaidlustanud TVK otsust hageja kasuks väljamõistetud 1000 euro hüvitise ja viivise kohta ning on kinnitanud kohtule selle summa väljamaksmist.
18.23.03.2021 esitas hageja kohtule vastuväite ja taotlused määrata kostjale tähtaeg hageja tööaja ja töötasu arvestuse esitamiseks. Samuti palus ta tühistada kohtumääruses eelmenetlust lõpetava otsustuse ja eelmenetlusega jätkata kuni on kohus täitnud selgitamiskohustust ning seejärel määranud hagejale tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused rahuldamata, kuna kostja esitas hageja tööaja arvestuse TVK-le ning kohus võttis TVK toimiku, sh tõendid täies ulatuses asja juurde, hageja esindajale on kõik menetlusdokumendid ja tõendid tehtud nähtavaks e-toimiku kaudu ja kohus on eelmenetluse toimingud, sh hageja taotletud selgitamise kohustuse täitnud. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas 30.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada (v.a maakohtu otsustus nõude kohta töötamise registris kande muutmiseks) ja teha asjas uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1945,62 eurot, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas 907,43 eurot ning hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5354,79 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Kohtulahend on hageja jaoks üllatav. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ning on määranud tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud.
21.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja 06.01.2021 taotluse tõendite kogumiseks ja 23.03.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja palub kostjalt välja nõuda hageja tööaja ja töötasu selge arvestuse ning digitaalsete sõidumeerikute andmed. Hageja soovib tunnistajaid (DSV logistikud) ära kuulata.
22.Hageja ei nõustu, et kostja on tasunud hagejale töötasu õigel ajal ja õiges määras. Erinevatel tööpäevadel on hageja teinud tööd töölepingus kokkulepitust erinevas mahus. Töölepingus ei ole kokku lepitud riigipühade võrra kokkulepitud tööaja vähenemises. Kohus jättis põhjendamatult kostjalt välja nõudmata hageja töötasu ja tööaja selge arvestuse, millega hageja soovis tõendada oma töötasu nõuet. Tööaja arvestus peab olema esitatud tööpäeva põhiselt (täistööaeg 8 t) ja iga nädala kohta (täistööaeg 40 t), mitte summeeritult kogu hageja tööperioodi lõikes. Pooled ei ole kokku leppinud summeeritud tööajas. Igakuise töötasu arvestusest peab nähtuma mh tööandja poolt töötasu väljamaksmisel kinni peetud riigimaksud ja maksusummade kujunemine. Tööaja täiendavaks tõendamiseks palub hageja kostjalt välja nõuda digitaalsete sõidumeerikute andmed, millest nähtub selgelt, millal hageja tööd alustas ja millal lõpetas. Lisaks on kõik arvutuskäigud avalduses ja hagis esitatud brutosummades, kohus aga põhjendab otsust netosummadega.
23.TLS § 44 lg-st 1 ei tulene, et kokkulepe ületunnitöö tegemiseks peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. TLS § 4 lg 2 teise lause järgi saab lugeda töölepingu sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (RKTKo nr 3-2-1-117-11, p 19; nr 3-2-1-6-08, p 13). Tööandjal on kohustus pidada ületunnitöö arvestust ja tõendada ületunnitöö osas sõlmitud
2-20-9070 kokkuleppeid. Kostja väited ületunnitöö osas on vastuolulised. Esmalt väidab kostja, et hageja ei ole ületunnitööd teinud ja pooltel puudus kokkulepe ületunnitöö tegemises, kuid seejärel kinnitab, et on arvestanud ületunnitööna 2019. a oktoobris 15,5 tundi.
24.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise saamiseks. Tõendatud ei ole, et hageja väidetavalt on keeldunud tööst kostja lepingupartneri juures. Kohus ei ole vastava asjaolu suhtes tõendamiskoormist selgitanud. Vajadusel saab hageja vastavat asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega (DSV veokorraldajad). Hageja selgitab, et hageja töötaski juba kostja lepingupartneri (DSV) juures. Lisaks ei anna kostja majandusaasta aruandes kajastatu alust hüvitise vähendamiseks. Kostja soov hüvitist vähendada töösuhte kestvusest tingituna ei ole iseseisev hüvitise vähendamise alus. Põhjendamatu on ka arusaam nagu kostja rikkumised ei oleks olnud tõsised. Kostja ei ole maksejõuetu ja kostjale ei ole ülemäära koormav seadusest tuleneva minimaalse kolme kuu töötasu suuruse hüvitise maksmine. Lepingu lõppemise järel võla tasumine ei ole lepingu lõppemise korral makstava hüvitise vähendamise alus. Kostja ei ole hagejale kahju heastanud. Kui töölepingu ülesütlemise järel on võlgnik töötajale osa võlast ära tasunud, siis ei korva see lepingu ülesütlemisest töötajale tulenevat kahju. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
27.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ning otsus ei saanud olla hageja jaoks üllatav. Maakohus selgitas pooltele nende menetlusõigusi ja -kohustusi ning tõendamiskoormist ( tl 18 pöördel ja 19). Selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus peaks hagejale ette ütlema, milliste tõenditega ta oma väiteid peab tõendama. Maakohus andis pooltele tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks, peale mida lahendas esitatud taotlused ja lõpetas eelmenetluse. Maakohtu tegevus on kooskõlas menetlusnormidega. Maakohus jättis õiguspäraselt rahuldamata hageja poolt esitatud taotlused määrata kostjale tähtaeg hageja tööaja arvestuse esitamiseks, tühistada kohtumääruses eelmenetlust lõpetav otsustus ja eelmenetlusega jätkata kuni kohus on täitnud selgitamiskohustust ning seejärel määranud hagejale tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks. Kostja oli hageja tööaja arvestuse juba esitanud töövaidluskomisjonile ning kohus võttis töövaidluskomisjoni toimiku, sealhulgas kõik esitatud tõendid, asja juurde. Hageja esindajale on menetlusdokumendid ja tõendid tehtud nähtavaks e-toimiku kaudu.
29.Ebaõige on hageja väide, et tööaja arvestus peab olema esitatud tööpäeva põhiselt. Hageja ei ole kostja väidet, et hagejale arvestati töötasu hageja enda poolt esitatud tunnilehtedes märgitud töötundide alusel, ümber lükanud. Ka ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et töötundide arvestamine käis nii, et hageja esitas iga kuu lõpus või järgmise kuu alguses kostjale e-maili teel töötundide arvestuse, mis ei sisaldanud
2-20-9070 ületunnitööd ega töö ootel olemise aega. Kuna hageja esitas töötundide arvestuse igakuuliselt, nähtub sellest kuupõhise arvestuse kokkulepe.
30.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejale tasunud kuupõhiselt normtundide ulatuses ka nende kuude eest, mil hagejat täistööaja ulatuses tööga ei kindlustatud.
31.Hageja ei ole tõendanud ületunnitöö tegemist suuremas ulatuses, kui kostja on selle omaks võtnud.
32.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole riigipühadel töötanud. Seega on alusetu ka riigipühade eest tasu nõue.
33.Maakohus lähtus põhjendatult otsuses netosummadest seetõttu, et töölepingus olid pooled kokku leppinud neto tunnihinnas. Töötasult riigimaksude tasumine on tööandja kohustus riigi ees. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud oma õiguste rikkumist seoses netotöötasu arvestusega.
34.Maakohus on välja toonud kõik need asjaolud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise õiglaseks suuruseks on antud juhul töövaidluskomisjoni poolt määratud 1000 eurot, mis on kostja poolt hagejale ka välja makstud. Ringkonnakohtul pole alust hinnata tõendeid teisiti ja jõuda teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, tagada hagejale tööd, pahatahtlikult. Maakohus ei tuginenud sellele, et hageja keeldus tööst. Maakohus märkis, et hageja ei kasutanud ära kõiki võimalusi saada kostja lepingupartneri kaudu rohkem tööd. Selliseks järelduseks annab alust kohtule esitatud kostja esindaja ja kostja lepingupartneri DSV esindaja e-kirjavahetus. Selles kirjavahetuses toob kostja esindaja välja „... tööd on kohati vähe, mis ei rahulda minu juhti ega ka mind. Hetkel sõidab teie juures X.“ DSV esindaja vastab sellele järgnevalt: „Mis puudutab X, siis on mõistetav, et kui tööd ei ole, on mugavam töö saamist kodus oodata, mitte DSV-s. Samas paratamatult juhtub see, et esimesena saavad tööd need, kes on kohapeal, mitte kodus.“ Kostja majandusliku seisukorra hindamisel tugines maakohus esitatud majandusaasta aruannetele, mida hageja ei ole ümber lükanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
36.Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 300 eurot õigusabikulu. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
37.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
38.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 400 euro hüvitamist 4 t õigusabi eest tasumääraga 100 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse (2,5 t), valmistus istungiks (1 t) ja osales sellel (0,5 t). Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on aktsepteeritav tasumäär. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 400 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
2-20-9070
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.