Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu hagi URETEK Baltic OÜ vastu kahju hüvitamiseks, alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. aprilli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
18 814,63 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 esindajad korteriühistu (endine nimi KÜ Uus-Veeriku tee 30/32, apellatsioonimenetluses registrikood 80379769), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja: URETEK Baltic OÜ (registrikood 12856953), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu taotlus YY ja URETEK Baltic OÜ vahel sõlmitud lepingu ja selle lisa „URETEK Baltic OÜ Üldtingimused“ väljanõudmiseks YY-lt.
2.Jätta Harju Maakohtu 08. aprilli 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu kanda.
5.Välja mõista Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistult apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1200 eurot URETEK Baltic OÜ kasuks.
6.Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt URETEK Baltic OÜ-le kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Juhul, kui apellatsioonimenetluse kulude rahalist suurust ei määratud kindlaks käesoleva otsusega, määrab selle kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu esitas 25.05.2016 Harju Maakohtule hagi URETEK Baltic OÜ vastu kahju hüvitamiseks, alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks. 23.05.2017 täiendatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 17 357,71 eurot, millest kahjuhüvitis on 11 688,31 eurot, alusetult saadu 1184,40 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 4485 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 1468,10 eurot ja edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 24.05.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 17 357,71 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr UR15001, millega kostja kohustus stabiliseerima ja uuesti loodima Tartumaal Luunja vallas aadressil Uus-Veeriku tee 30/32 asuva korterelamu korterite nr 1, 2, 3, 10, 11 ja 12 ning elamu I korruse trepikoja põrandad. Selleks pidi kostja puurima põrandasse iga meetri järel 12mm läbimõõduga augu ja pumpama selle kaudu põranda alla paisuvat geopolümeervahtu.
3.Kostja teostas töid 24.-25.11.2015 korteris nr 10. Kostja väitel oli selles korteris põranda betoonikiht 4 cm paks, s.o ülejäänud põrandapindadest kaks korda vähem. Kuna kostja ei mõõtnud korteri nr 10 põranda paksust ega jälginud vahu süstimise ajal kogu korteri põrandapinda, tõmbus korteri magamistoa põrand vahu sissepritse järel kummi. Seoses sellega tekkis korteriomanikul põranda tasandustööde ja põrandatöödega kahju 3651,57 eurot. Ka rikkus kostja vahupritsmetega korteri nr 10 mööblit, siseviimistlust, kodutehnikat, riideid ja jalanõusid. Swedbank P&C Insurance AS hüvitas kahjust 4920,50 eurot, mille hüvitamist nõudis hagejalt regressi korras. Hageja vastutab korteri omaniku ees ka omavastutuse osa eest (90 eurot).
4.Kostja teostas 25.11.2015 töid korterelamu trepikojas. Tööde käigus puuris kostja augu kanalisatsioonitorustikku ja lasi sinna geopolümeervahtu. Vaht tungis kanalisatsioonitorru ja põhjustas ummistuse. Hageja teavitas kostjat sellest 25.11.2015. Kostja eemaldas 26.–28.11.2015 torustikust vahu üksnes osaliselt. 04.12.2015 tekkis korterelamu kanalisatsioonitoru ummistuse tõttu uputus, mis likvideeriti lõplikult 08.12.2015. Uputus rikkus korteri nr 11 puitparketist põrandakatte väärtusega 2728,86 eurot ja kaks vannitoakappi väärtusega 233,78 eurot. Korter nr 11 oli kindlustatud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali (edaspidi PZU) poolt, kes hüvitas korteriomanikule kahju ja esitas hageja vastu regressinõude 2963,24 euro saamiseks. Hageja vastutab korteriomaniku ees ka omavastutuse osa eest (63 eurot).
5.Kostja rikkus töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ja vastutab tekkinud kahju eest. Kostja oli raskelt hooletu ja tema vastutust ei saa välistada lepingu üldtingimuste p-dega 9.1 ja 9.5.
6.Kostja esitas hagejale 25.11.2015 arve nr UR15002 28 200 euro tasumiseks. Kuna kostja tasunõue ei olnud sissenõutav, tasus hageja kostjale ekslikult viivist 1184,40 eurot. Tööde üleandmine pidi töövõtulepingu p 6.1 järgi toimuma kostja poolt koostatud akti allkirjastamisega. Akti ei ole koostatud. Igal juhul on viivise arvestus ebaõige.
7.Hageja vastutab korteriomanikele tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 2 ja korteriomandiseaduse (KOS, kehtis kuni 31.12.2017) § 11 lg 1 p 3 alusel. Korteriomanike 18.04.2016 üldkoosolek otsustas, et hagejal on õigus esitada kaasomanike nimel kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kahju, mille eest kostja vastutab, on kokku 17 357,71 eurot, sh korteri nr 10 omaniku kahju hüvitamise nõue (3651,57+4920,50+90), korteri nr 11 kindlustusandja tagasinõue (2963,24), korteri nr 11 omaniku omavastutuse nõue 63 eurot ja alusetult enammakstud viivise tagastamise nõue (1184,40 eurot).
8.Hageja kandis enne kohtusse pöördumist kulusid õigusabile 4485 euro suuruses summas. Hageja vajas õigusabi seoses PZU kahju hüvitamise nõudega ning kostja vastu kohtuväliselt kahjunõude esitamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hagejal ei ole kostja vastu korteritega nr 10 ja 11 seonduvat kahju hüvitamise nõuet. Kuna lepingu esemeks olevad tööd väljusid hageja tavapärasest majandustegevusest, tekkis kahjujuhtumiga seoses võlasuhe mitte hageja ja korteriomanike, vaid korteriomanike kui kaasomanike endi vahel, kes vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt. Kahjuhüvitis ei ole käsitletav kostja rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahjuna.
11.Korteriga nr 10 seonduv kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kostja ei rikkunud tööde tegemisel lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Lepingu eritingimuste p 1.4 ja üldtingimuste p 5.2 kohaselt pidi hageja esitama kostjale enne tööde teostamist hoonega seotud projektdokumentatsiooni ja joonised ning kogu teadaoleva informatsiooni hoone ja pinnase kohta. Hageja vastutas tema poolt antud teabe õigsuse eest (üldtingimuste p 5.2). Kostja pidi teostama tööd hageja antud lähteandmete alusel (üldtingimuste p 5.7 ja 9.3). Hageja esitatud hoone projekti ja jooniste, samuti hageja enda kinnituste kohaselt pidi betoonikihi paksus korterites olemas 8 cm ja korteri nr 10 põranda all pidi olema liivaalus ja täitepinnas. Korteri nr 10 kaasomanik CC palus, et kostja tõstaks korteris
põrandaid nii palju kui vähegi võimalik ja lubas võimalike kaasnevate kahjustuste likvideerimise ise korraldada.
12.Kostjal ei olnud alust kahelda betoonikihi nõuetele vastavuses. Põranda kummitõmbumist ei jäetud tähelepanuta. Põrand tõmbus kummi tööde lõpus ja hageja seaduslik esindaja WW oli sellel hetkel seal. ŠŠ vestles hagejaga kohe. Järgnenud mõõtmiste järgi oli betoonikiht hoopis 4 cm. Sõltumata kostja selgitusest ja hoiatustest soovis WW tööde jätkamist korteris nr 10. Hageja kinnitas korduvalt, et korraldab omal kulul kõik hilisemad võimalikud põrandate parandusega seotud tööd. Üldtingimuste p 5.4 kohaselt oli objekti taastamine tööde teostamisele eelnenud seisukorda (sh põrandakatete taastamine) igal juhul hageja enda ülesanne.
13.Kostja ei vastuta väidetava rikkumise eest, kuna teostas tööd hageja lähteandmete alusel. Hageja vastutab enda antud teabe õigsuse eest ise (eritingimuste p 1.4, üldtingimuste p 5.2 ja 5.7). Üldtingimuste p 9.3 kohaselt ei vastuta kostja tööde puuduste eest, kui tööde tulemus või muud sellega seotud probleemid on tingitud hageja poolt lepingu sõlmimisel edastatud ebatäpsest või puudulikust informatsioonist ja/või dokumentidest, sh objekti konstruktsioonide, pinnase ja/või tarindite kohta esitatud väärinformatsioonist. Kostja vastutuse välistab üldtingimuste p 9.5, sest kostjal ei ole kohustust parandada või asendada kahjustusi, mille on põhjustanud objekti stabiliseerimine või tõstmine. Kostja ei vastuta, kui tööde käigus saavad kahjustusi põrandad, mööbel, seadmed, sisustus ja/või isiklik vara, välja arvatud, kui kahju tekkis kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kostja ei olnud raskelt hooletu. Kostja vastutuse välistab ka VÕS § 101 lg 3. Tööde puuduste kohta oleks hageja pidanud kostjale esitama kirjaliku teate (üldtingimuste p 6.3 ).
14.Hageja ei tõendanud kahju tekkimist, kahju suurust ega põhjuslikku seost, sh on tõendamata korterite nr 10 ja nr 11 omanikule või kindlustusele kahju hüvitamine ja nõude kujunemine.
15.Korteriga nr 11 seonduv kahju hüvitamise nõue on alusetu. WW soovis, et kostja stabiliseeriks ka II trepikoja trepitaldmiku aluspinna, kuigi see ei kuulunud töövõtu esemesse. Hageja ei teatanud kostjale, et trepitaldmiku all asub kanalisatsioonitoru ja see ei nähtunud ka hageja esitatud projektist. Kostja ei rikkunud trepitaldmiku aluspinna stabiliseerimise käigus lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei toonud välja, millist konkreetset kohustust kostja rikkus. Kuna kahju põhjustas hageja puudulik eelinformatsioon, välistab kostja vastutuse üldtingimuste p 9.3 ja p 9.5 ning VÕS § 101 lg 3. Isegi kui kostja kahju eest vastutab, tuleb arvestades esile toodud asjaolusid kahjuhüvitist vähenda VÕS § 139 lg 1 ja § 140 alusel nullini. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
16.Hagejal ei ole õigust nõuda arve tasumisega viivitamise eest tasutud viivise tagastamist. Tööde eest esitati arve nr UR15002 maksetähtpäevaga 03.12.2015. Hageja tasus arve osaliselt alles 06.01.2016. Üldtingimuste p 9.2 kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 0,15% päevas alates 04.12.2015. WW võttis teostatud tööd vastu 27.11.2015, allkirjastades arve nr UR15002 ja arvel sisaldunud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Üldtingimuste p 4.3 järgi võis arve olla samaaegne tööde üleandmise-vastuvõtmisega, kui pooled selliselt kokku leppisid.
17.Kuna hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, on alusetu ka nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Õigusabikulude tasumine on tõendamata. Hageja ei saa nõuda õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga ja tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge. Kui hageja nõue peaks olema põhjendatud, tuleb seda vähendada nullini.
18.Kuna hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole tal õigust viivisele. Kui hageja nõue peaks olema põhjendatud, on kostjal hageja vastu tasaarvestav nõue. Hageja
võlgneb kostjale arve nr UR15002 alusel 28 200 eurot ja viivise 0,15% päevas. Hageja võlgneb kostjale kanalisatsiooni ummistuse likvideerimisega seotud kulude eest arve nr UR15008 alusel 3797,59 eurot ja viivise 0,15% päevas. Samuti tekkis kostjal hagejale kohtuvälise nõudekirja koostamisega õigusabikulu 480 eurot. Kokku pidi hageja tasuma kostjale 33 901,97 eurot. Hageja tasus 06.01.2016 vaid 29 384,40 eurot. Arvestades kohustuste täitmise järjekorda (üldtingimuste p 4.7), võlgneb hageja kostjale lepingujärgse tasu 4517,57 eurot ja sellelt arvestatud viivise 0,15% päevas alates 06.01.2016. Täiendavalt kandis kostja kohtueelseid õigusabikulusid veel 2040 eurot, millelt tuleb arvestada viivist 0,15% päevas alates 05.07.2016. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis hagi 21.12.2018 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.05.2019 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi 16 173,31 euro hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja tühistatud osas tagasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi alusetult saadud 1184,40 euro, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 120,64 euro ja alates 24.05.2017 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
21.Maakohus jättis hagi 16 173,31 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1347,46 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise osas rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 13 650 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja teostama Uus-Veeriku tee 30/32 elamus põrandate stabiliseerimise ja loodimise tööd; tööde teostamisel korteris nr 10 esines sissepritse tagasilöök, millest tulenevalt lendasid vahupritsmed üle korteri laiali; korteris nr 10 tõmbusid põrandad tööde tegemise käigus kummi; paar päeva pärast tööde tegemist tekkis elamu kanalisatsioonitorus ummistus, mille tulemusena toimus vee üleujutus. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu kahjunõudeid, mis tulenesid korterite nr 10 ja 11 kahjustamisest, kas kostja vastutab tekkinud kahju eest ning kas kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud.
23.Hageja nõude õiguslik alus ei ole ebaselge. Hagejal on õigus esitada kostja vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid. Töövõtulepingu alusel tehtud tööd on suunatud elamu kui terviku säilitamisele ja korrasolule. Selliste tööde teostamine üldkoosoleku otsuse alusel oli korteriühistu kohustus ja töödega seotud kulud olid elamu majandamiskulud. Hagejal tekkis oma liikmete ees lepingu täitmisest tuleneva kahju hüvitamise kohustus, kuna ta vastutab vara valitsemisel korteriomanikele tekitatud kahju eest. Korteriomanikud andsid 18.05.2016 üldkoosoleku otsusega hagejale õiguse pöörduda kostja vastu nõudega kohtusse. Hageja kohustus kahju hüvitada tulenes ka kuni 01.01.2018 kehtinud KOS § 11 lg 1 p 3. Hageja nõudeõigus tuleneb ka asjaolust, et korteriomanikud loovutasid oma VÕS § 81 lg 1 ja lg 2 tulenevad nõuded hagejale.
24.Tõendamata on hageja väide, et lepingu tingimused, millele kostja tugines, olid tüüptingimused. Hageja ei tõendanud, et kostja töötas lepingu varem välja tüüptingimustena
kasutamiseks ja hagejal puudus võimalus tingimusi läbi rääkida või neid kasutada. Tõendamata on väide, et lepingu tingimuste üle läbirääkimisi ei peetud. Hageja ja kostja allkirjastasid lepingu 26.11.2015, s.o pärast tööde teostamist. Lepingu p 1.9 kohaselt kohaldatakse lepingule töövõtja üldtingimusi ja tellija kinnitab lepingu allkirjastamisega, et on enne lepingu sõlmimist üldtingimustega põhjalikult tutvunud ning nendest aru saanud. Üldtingimused olid lepingule lisatud. Lepingu eritingimustele on tehtud mitmeid käsikirjalisi parandusi, millest võib järeldada, et lepingu tingimustes muudatuste tegemine oli võimalik. Poolte seaduslikud esindajad kinnitasid ärakuulamisel, et nad pidasid lepingu sõlmimise üle läbirääkimisi. Hageja ütlustest ei nähtu, et läbirääkimisi peeti ainult selle üle, milliseid töid teha ja millises mahus.
25.Isegi kui tegemist oleks tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ei ole hageja viidatud üldtingimuste sätted tühised ja hagejat ebamõistlikult kahjustavad. Üldtingimuste p 5.2 tulenevad kohustused on mõistlikud ja tagavad selle, et töövõtjal on olemas teave selle kohta, millistel tingimustel tuleb tööd teha. Üldtingimuste p 9.3 ja 9.5, mis piiravad töövõtja vastutust, ei olnud ebamõistlikult kahjustavad. Kostja teostas eritöid, s.o juba valmis ehitatud ehitistes põrandate tõstmise töid. Kostjal on õigus nõuda, et tellija esitaks talle tööde teostamiseks vajaliku dokumentatsiooni ning tagaks dokumentatsiooni ja informatsiooni õigsuse. Ilma selleta ei ole võimalik tuvastada tegelikke tingimusi tööde tegemiseks ja võimalikke töödega seotud riske. Ehitusega seatud dokumentatsiooni korrasoleku eest vastutab ehitise omanik (ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1). Kostjalt ei saanud eeldada ilma lepingulise kohustuseta ehitusdokumentatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimist või muu talle ehitise omaniku poolt antud informatsiooni laiaulatuslikku kontrollimist.
26.VÕS § 641 lg 3 tulenevalt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt varem tehtud tööde kohta teavet ja dokumentatsiooni. Seda ongi kostja antud juhul teinud. Töövõtjal ei ole professionaalsusest tulenevat laiaulatuslikku seni tehtud tööde abstraktset kontrollikohustust, mis ulatub kaugemale ehitusseadustikus sätestatud dokumentatsiooni kontrollimisest. Kostja ei pidanud eeldama, et varem teostatud tööd ei vasta talle esitatud projektile või heale ehitustavale. Varem teostatud tööde sisuline kontroll oleks eeldanud eritehnika kasutamist ja põrandate eelnevat avamist, mida ei saa pidada mõistlikuks. Seega ei piiranud kohustus esitada töövõtjale tõene teave tellija õigusi ebamõistlikult. Tellija õigusi ei piiranud ebamõistlikult ka tingimus, millega piirati õigust kasutada õiguskaitsevahendeid, kui võimalik puudus tulenes tellijast enesest ehk tellija esitatud informatsiooni või dokumentatsiooni nõuetele mittevastavusest. Üldtingimuste p 9.3 tulenev on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega (vt ka VÕS 101 lg 3).
27.Üldtingimuste p 9.5 ei ole hagejat ebamõistlikult koormav. Tegemist oli tööde iseloomust tuleneva riskiga, mille sisu oli lahti kirjutatud samas tingimuses. Olukorras, kus kostja peaks eritööde tulemusena alati vastutama mistahes tagajärgede eest, ei oleks teenuse osutamine majanduslikult mõistlik sellise teenuse hinna eest, nagu ta hagejale pakkus.
28.Tegemist ei ole tühiste tingimustega ka VÕS § 106 lg 2 mõistes. VÕS § 106 lg 1 eesmärk on, et pool teaks enne kokkuleppe sõlmimist, millistel juhtudel on teise poole vastutus piiratud. Tähtsust ei oma see, millal täpselt leping allkirjastati. Enne tööde tegemist ja lepingu allkirjastamist esitas hageja kostjale dokumentatsiooni ja informatsiooni, mis tal olemas oli. Samuti oli hagejale saadetud leping ja hageja esindajad olid selle sisuga tutvunud. Hageja pidi juba enne lepingu allkirjastamist mõistma, millisel eesmärgil oli dokumentatsiooni ja informatsiooni esitamine vajalik ning et kostja vastutus on hageja antud informatsiooni ja dokumentatsiooni osas piiratud. Lepingu allkirjastamisel ei avaldanud hageja soovi vastavat tingimust muuta, kuigi tal see võimalus oli. Enne tööde teostamist korteris 10 selgitati selle omanikule ja hagejale tööde tagajärgi ning riske.
29.Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja tööde käigus tekkinud puuduste eest. Hagejal lasus riisiko selles, et tema antud dokumentatsioon ei osutu korrektseks. Ehitusprojekti kohaselt pidi põrandaaluse betoonkihi paksus olema 8 cm. OÜ Ehitusseire eksperthinnangust tulenevalt pidi elamu esimese korruse all projekti järgi olema peeneteraline mineraalne täitepinnas. See ei tõenda aga tegelikku olukorda. Eksperthinnangu koostamisel ei avatud konstruktsioone ja pinnase tegelikku olukorda välja ei selgitatud.
30.Pooled ei vaidle selle üle, et korteris nr 10 läks põrand kummi põhjusel, et põranda aluse betoonkihi paksus ei vastanud projektile. Hageja heitis kostjale ette põranda mõõtmata jätmist, kuid sellist kohustust kostjal lepingu järgi ei olnud. Tõendamata on kostja väide, et hageja pidi teadma tema esitatud teabe ebaõigsusest.
31.Hageja ütluste kohaselt, kui korteris nr 10 läks põrand kummi, lepiti kokku, et põrandate toestamise tööd jätkatakse. Hageja väitis, et tema seaduslik esindaja ei andnud nõusolekut jätkata tööde tegemist viisil, kus vahupritsmetega kahjustatakse korteri sisustust. Samas pidi hageja seaduslikule esindajale tööde jätkamise korralduse andmisel olema mõistetav, et töödega võidakse korterit kahjustada. WW väitel toimus juba esimesel süstimisel tagasilöök ja tema riided said kahjustada. Teistes korterites sarnaseid kahjustusi ei olnud. Seega pidi ta aru saama, et korraldus töid jätkata võib kaasa tuua teistsuguse tagajärje võrreldes töödega teistes korterites. Kostja järgis seega tööde jätkamisel hageja juhist, mis vabastab ta vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel. Kostja seadusliku esindaja ŠŠ ütluste kohaselt osutusid põrandad korteris nr 10 projektis märgitust õhemaks. Lisapuurimisel mõõdeti põranda tegelikuks paksuseks 4 cm. Ka kostja seaduslik esindaja kinnitas, et kui põrandad hakkasid kummi tõmbama, soovis hageja seaduslik esindaja stabiliseerimistöödega jätkamist.
32.Ulatuslikud vahupritsmete kahjustused tekkisid korteris nr 10 pärast seda, kui hageja nõudel seal töid jätkati. Hageja kinnitusel olid teisest puurimisest tulenevad vahukahjustused märkimisväärselt suuremad. Kuna teistes korterites sarnaseid probleeme ei esinenud, pidi tagasilöögil korteris 10 olema ebatavaline põhjus. Kostja seadusliku esindaja ütluste ja RR (Uretek Worldwide OY esindaja) seletusest järeldub, et vahukahjustused korteris nr 10 olid tingitud sellest, et tegelik olukord põranda all ei vastanud hageja esitatud projektile. Põranda all oli mingi projektile mittevastav kõvast materjalist ese, mitte liiv. Hageja ei põhistanud ega tõendanud tagasipritse muud põhjust.
33.Hageja ei tõendanud, et kostja teadis või pidi teadma kanalisatsioonitoru asukohast. Hageja ei väitnud, et ta esitas kostjale torustiku asukoha kohta dokumentatsiooni. Hageja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et vastav dokumentatsioon oli puudulik. Kostjale näidati keldris asuvat kanalisatsioonitorustikku, mis asus trepitaldmikust umbes meetri kaugusel. Kostja ei pidanud sellest järeldama, et torustik jääb trepitaldmiku alla. Nii hageja, kostja kui ka tunnistaja QQ kinnitasid, et hageja ei teatanud kostjale enne puurimist, et torustik asub nimelt trepitaldmiku all. Kostja ei saanud seega kahju tekkimist ära hoida. Hageja esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada, et kostjale pidi toru asukoht olema nähtav. Seda, kus torustik ehitise kaetud konstruktsioonides asub, saab tuvastada vastavate aktide või jooniste alusel, mida ei ole esitatud. QQ ütluste kohaselt andis korralduse puurida auk trepitaldmiku alla hageja. Üldtingimuste p 9.3 ei seo kostja vastutuse piiramist sellega, kas hageja on esitanud ebaõige teabe või ebaõige dokumentatsiooni teadlikult. Kostja vastutuse piiramisel ei oma tähtsust üldtingimuste p 9.5. Kahjunõue ei ole ka tervikuna tõendatud. Kuna kahjunõue ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka sellega seotud õigusabikulude hüvitamise ja viivise nõue. Apellatsioonkaebus
34.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
35.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja kasutatavad lepingutingimused ei olnud tüüptingimused. See, et läbirääkimisi peeti eritingimuste üle, ei tõenda, et ka üldtingimused, mida läbi ei räägitud ja käsikirjaliselt ei muudetud, ei ole tüüptingimused. Kostja on töötanud lepingu välja nimelt tüüptingimustena kasutamiseks. Õige ei ole ka maakohtu seisukoht, nagu oleks lepingu eritingimustele tehtud käsikirjalisi parandusi või muudatusi. Töövõtuleping vormistati käsikirjaliselt kostja koostatud eritingimuste blanketile. Peale lepingu eseme määratlemise muid läbirääkimisi lepingu sisu või tingimuste osas ei toimunud. Negatiivset asjaolu ei saanud hageja tõendada. Mõiste „üldtingimus“ viitab asjaolule, et need on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks. Üldtingimustes viidatakse vaid üldsõnaliselt „tellijale“, mitte hagejale. Erinevalt eritingimustest ei ole üldtingimustes ühtegi täidetavat osa (lünka või punktiiri). Kostja on kasutanud samu tingimusi teistes töövõtulepingutes.
36.Maakohus leidis ebaõigesti, et üldtingimuste p 9.3 ja p 9.5 ei ole tühised. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja esitas kooskõlas üldtingimuste p-ga 5.2 kostjale kogu olemasoleva dokumentatsiooni enne töövõtulepingu sõlmimist ja kostja nõustus nende dokumentide alusel töid teostama, kuigi ta teadis, et hagejal puudub elamu täielik projektdokumentatsioon. Seadusest ei tulene, et tellija peaks andma professionaalsele töövõtjale ammendava ja üksikasjaliku juhise. Hageja ei esitanud kostjale teadvalt ebaõigeid andmeid ja kostja ei saa tugineda puudulikele juhistele. Hageja tegi kostjaga koostööd ja ei pea kandma puudulikust dokumentatsioonist tingitud riisikot. Seega on üldtingimuste p 9.3 hagejat ebamõistlikult koormav (VÕS § 42 lg 1 teine lause). Kostja käitumine on vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale ei saanud olla enne tööde teostamist arusaadav, et kostja kavatseb oma vastutust piirata lepingu alusel, mis esitati talle allkirjastamiseks alles pärast tööde teostamist.
37.Maakohus leidis ekslikult, et kostja vastutuse välistab ka VÕS § 641 lg 3. Sellel alusel vabaneb töövõtja vastutusest üksnes juhul, kui ta juhiseid piisavalt kontrollis. Töövõtja ei või eelduslikult eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi järgida. VÕS § 641 lg 3 sätestab töövõtja kui professionaali kõrgema hoolsusstandardi.
38.Hageja ei andnud juhist tööde teostamiseks selliselt, et ta nõustub kahju tekkimisega või möönab, et see on tõenäoline. Maakohus ei eristanud tõstmise ja stabiliseerimise töid ning jättis tähelepanuta, et korteri nr 10 põrand tõmbus kummi põhjusel, et kostja ei jälginud põrandat tõstes loodimisel põranda tõusmist lasermõõteseadmega. Kostja pidi ise hindama, kas tööde jätkamine on kahju tekitamata (sh ilma tagasilöögi tekitamiseta) võimalik. Seda ei saanud hinnata eriteadmisteta hageja. Kostja ei juhtinud hageja tähelepanu ohtudele, mis tööde jätkamisega kaasnevad. See välistab kostja vastutusest vabastamise VÕS § 641 lg 3 alusel.
39.Õige ei ole maakohtu järeldus, et trepitaldmiku stabiliseerimistööde teostamise soovi tuleb tõlgendada kui hageja juhist kanalisatsioonitorusse vahu süstimiseks. Töövõtuleping hõlmas ka trepitaldmiku stabiliseerimistöid. Hageja ei andnud kostjale juhiseid trepitaldmiku stabiliseerimistööde teostamiseks. Töö meetodi valis kostja. Hageja nõustus ainult sellega, et trepitaldmikku võib puurida vahu süstimiseks augu. Hageja ei andnud juhist selle kohta, kuhu tuleks vahtu süstida. Kostjale näidati ja ta teadis, et kanalisatsioonitoru suundub trepitaldmiku alla. Kostja nõustus töid teostama, kuigi talle ei esitatud tehnosüsteemide detailseid jooniseid.
Vastus apellatsioonkaebusele
40.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41.Esimesena lahendab ringkonnakohus hageja taotluse nõuda YY-lt tõendina välja tema ja URETEK Baltic OÜ vahel sõlmitud leping ja selle lisa „URETEK Baltic OÜ Üldtingimused“, millega ta soovib tõendada, et kostja poolt kasutatavad üldtingimused on tüüptingimused VÕS § 35 mõttes. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, sest hinnangu sellele, kas vaidlusalused üldtingimused on tüüptingimused või mitte, saab ringkonnakohus anda ilma taotluses märgitud lepingule hinnangut andmata.
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
43.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 26.11.2015 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisaks olevad üldtingimused ei ole tüüptingimused ja muudab selles osas otsuse põhjendusi.
44.Üldtingimuste lugemine tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 järgi sõltub eelkõige sellest, kas kostja oli need tingimused välja töötanud paljukordseks kasutamiseks ja kas hagejal oli võimalik nende sisu läbirääkimistega mõjutada (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-182-12, p 12). Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja oleks pidanud tõendama, et kostja töötas lepingu üldtingimused tüüptingimustena varem välja ja hagejal puudus võimalus tingimusi läbi rääkida. Kuna hageja seda ei tõendanud, tegi maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõige järelduse, et seetõttu ei ole tegemist tüüptingimustega. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tegemist ei ole tüüptingimustega, kuna lepingu p-s 1.9 sätestatu kohaselt kinnitas tellija lepingu allkirjastamisega, et ta on enne lepingu sõlmimist üldtingimustega põhjalikult tutvunud ja nendest aru saanud ning need olid lepingule lisatud.
45.Üldtingimustest nähtub, et need kehtivad alates 01.10.2015 (I kd lk 16). Seega hakkasid need kehtima ca 2 kuud enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist, mis viitab ringkonnakohtu arvates selgelt asjaolule, et need tingimused olid kostja poolt varem välja töötatud paljukordseks kasutamiseks. Sellele viitab ka üldtingimuste sisu, kus on kasutatud üldisi väljendeid „tellija“ ja „töövõtja“, mitte poolte nimesid.
46.Maakohus eksis tõendamiskoormuse jagamisel. VÕS 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimusi ei ole eraldi läbi räägitud. Kuna tüüptingimusi soovib käesolevas asjas kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks kasutada kostja, pidi tema tõendama, et pooled rääkisid lepingu üldtingimused eraldi läbi ja hagejal oli võimalik nende sisu mõjutada. Kostja seda ei tõendanud. Asjaolu, et lepingu eritingimustes on käsikirjaliselt märgitud tööde kirjeldus, objekti asukoht, tellija poolt esitatavad dokumendid, tööde maksumus ja erikokkulepped, et teostatud töid filmitakse ja kasutatakse reklaammaterjalina ning töövõtja teostab objektil 2-aasta vältel 2 järelmõõtmist (I kd lk 14), ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et üldtingimused olid läbi räägitud, nagu leidis maakohus.
47.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et üldtingimused on välja töötanud paljukordseks kasutamiseks ja kostja ei tõendanud, et hagejal oli võimalik nende sisu läbirääkimistega mõjutada, on üldtingimused, sh nende jätkuvalt vaidluse all olevad p-d 5.2, 9.3 ja 95
tüüptingimused. Seetõttu tuli kohtul hinnata nende punktide kehtivust VÕS § 42 järgi. Kuigi maakohus leidis, et tegemist ei ole tüüptingimustega, maakohus alternatiivselt seda siiski tegi.
48.VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist poolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga seisukohaga, et üldtingimuste p-d 5.2, 9.3 ja 9.5 ei ole tühised. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus selles osas järgmist.
34.Kuigi esmapilgul võib tunduda, et need tingimused on ebamõistlikult kahjustavad, tuleb antud juhul arvestada sellega, et lepingu esemeks oli eritööde tegemine, s.o olemasolevas elumajas põrandate tõstmine ja stabiliseerimine. Selliste tööde olemuseks on suuremate riskide võtmine, kui seda tavaliselt eeldatakse. Sellele on otseselt viidatud ka üldtingimuste p-s 9.5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu eelnimetatud tüüptingimustega rikutud ning need ei ole vastuolus VÕS § 42 lg 1 ja § 106 lg-ga 2, nagu hageja leiab.
35.VÕS § 106 lg 1 järgi on kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamine või piiramine lubatav. VÕS § 106 lg 2 järgi on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Sellise olukorraga ei ole antud juhul tegemist. Vaidlusalustes üldtingimuste punktides ei ole töövõtja vastutust välistatud, vaid piiratud selliselt, et töövõtja vastutab tahtluse või raske hooletuse korral. Selline vastutuse piiramine ei ole ringkonnakohtu hinnangul suurema riskiga seotud tööde puhul VÕS § 106 lg 2 tähenduses ebamõistlik. Vaidlusaluseid üldtingimuste punkte ei muuda tühiseks ka asjaolu, et töövõtulepingut ei allkirjastatud enne töödega alustamist. Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et lepinguprojekti esitas hageja kostjale enne tööde tegemist.
36.Maakohus leidis õigesti, et kostja sai eeldada hageja poolt temale üle antud maja projekti ja jooniste vastavust tegelikule olukorrale. Kostjal ei olnud kohustust kontrollida varem tehtud ja kaetud ehitustööde vastavust projektile või heale ehitustavale. Leping ei näinud ette, et kostja peab enne tööde tegemist põrandad üles võtma ning kontrollima põrandaaluste pindade paksust ja täitematerjali. Arvestades tellitud tööde eripära, oleks selle nõudmine töövõtjalt ebamõistlik. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et kostja järgis hageja juhiseid pimesi ja rikkus VÕS § 641 lg-s 3 sätestatud töövõtja kui professionaali hoolsusstandardit. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et tema ei pea kandma puudulikust dokumentatsioonist tingitud riisikot. Hageja on maja haldaja ja peab vastutama kostjale üle antud dokumentatsiooni õigsuse eest.
37.Ka VÕS § 101 lg-st 3 ja § 641 lg-st 3 tuleneb, et tellija vastutab tema poolt antud lähteinformatsiooni tõelevastavuse eest ega saa rakendada töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid, kui puudus töövõtja soorituses või muud tööga seotud probleemid on
tingitud tellija riisikosse kuuluvatest asjaoludest (ebaõigest lähteinformatsioonist, kolmandate isikute puudulikust eeltööst vms). Seda eriti olukorras, kus kostja ülesandeks oli teostada juba valminud ehitises eritööd, st kõigest üks konkreetne töölõik. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalused üldtingimuste punktid ei kaldu VÕS § 42 lg 1 tähenduses kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Samuti ei piira lepingupunktid hageja õigusi sellisel määral, et töövõtulepingu eesmärgi saavutamine muutuks küsitavaks. Vaidlust ei olnud maakohtus selle üle, et kostja teostas tööd ja hageja võttis need vastu, st töövõtulepingu eesmärk saavutati.
38.Tõenditega ei ole kooskõlas hageja väide, et kostja ei teatanud talle tööde käigus ilmnenud probleemidest ja tööde jätkamisega kaasnevatest võimalikest riskidest. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et põrandate kummitõmbumise korteris nr 10 tingis projektis ettenähtust õhem betoonikiht (8cm asemel oli see 4cm), st tegemist oli varasema ehituspraagiga. Paljasõnaline on hageja väide, et põrand tõmbus kummi seetõttu, et kostja ei jälginud lasermõõteseadet. ŠŠ vande all antud seletusega on tõendatud, et põrandaid jälgiti laseritega ja kui ühes kohas tekkis muhk, teavitati sellest kohe hageja seaduslikku esindajat ja selgitati mh, et tööde käigus ilmsiks tulnud varasema ehituspraagi (õhem betoonikiht) tõttu ei ole võimalik loodimistöödega jätkata (II kd lk-d 138 pöördel, 139). Sama kinnitas vande all seletust andes hageja seaduslik esindaja WW (II kd lk-d 135 pöördel, 136). ŠŠ seletusega on tõendatud ka asjaolu, et hageja teadis riskidest, kuid andis kostjale selge juhise jätkata korteris nr 10 töödega, lubades ise kanda kõik põrandate kordategemisega kaasnevad kulud.
39.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti ka selle, et vaigu tagasipritse põhjustas projektile mittevastav aluspinnas, st põranda all oli kõva ese, mitte liiv, mis oleks pidanud projekti järgi seal olema. Kostja ei pidanud eeldama ega ette nägema, et lisaks õhukesele betoonikihile on projektile mittevastav ka aluspinnas ning hageja soovil tööde jätkamisel võib toimuda vahu tagasipritse. Seetõttu ei saa teha järeldust, et kostja jättis tööde jätkamisega kaasneda võivad riskid vajalikul määral hindamata või ei teatanud hagejale riskidest.
40.Maakohus ei teinud järeldust, et trepitaldmiku stabiliseerimistööde teostamise soovi tuleb tõlgendada kui hageja juhist süstida kanalisatsioonitorusse vahtu, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et hageja andis juhise, et trepitaldmiku sisse puuritakse vahu süstimiseks auk. Maakohus tuvastas WW, ŠŠ ja QQ seletusi ja ütlusi hinnates õigesti, et hageja ei öelnud kostjale, et kanalisatsioonitoru asub trepitaldmiku all ja kostja ei pidanud eeldama, et see seal on. Kostjale näidati keldris asuvat kanalisatsioonitorustikku, mis asus trepitaldmikust umbes meetri kaugusel.
41.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti ja põhjendatult rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
49.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
50.Kostja taotluse kohaselt on tema menetluskuludeks apellatsioonimenetluses õigusabikulud 1650 euro suuruses summas (käibemaksuta) 13 tunni 45 minuti jooksul tehtud töö eest. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta).
51.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades asjaolu, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, apellatsioonkaebuses ei tõstatanud hageja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme
ja sama vandeadvokaat on kostjat esindanud menetluse algusest peale, peab ringkonnakohus kostja esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 1200 eurot (käibemaksuta).
52.Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.