Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-8206
Tsiviilasi
Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu hagi URETEK Baltic OÜ vastu kahju hüvitamise, alusetult saadu tagastamise ja viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 20 214,43 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 KÜ esindajad (endine nimi KÜ Uus-Veeriku tee 30/32, registrikood 80379769, Uus-Veeriku tee 30/32, Veibri küla, Luunja vald 62220, Tartu maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: URETEK Baltic OÜ (registrikood 12856953, Pärnu mnt 160f, Tallinn 11317, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo FORT OÜ, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 16 173,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 1347,46 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 KÜ (registrikood 80379769) kostja URETEK Baltic OÜ (registrikood 12856953) kasuks menetluskuludena välja 13 650 (kolmteist tuhat kuussada viiskümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 KÜ (registrikood 80379769) kostja URETEK Baltic OÜ (registrikood 12856953) kasuks välja viivis menetluskuludelt 13 650 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja kui töövõtja vastu hagi kahju hüvitamise, alusetult saadu tagastamise ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 17 357,71 eurot, sh kahjuhüvitise 11 688,31 eurot, alusetult saadud 1184,40 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 4485 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1468,10 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 24. maist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 17 357,71 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu nr UR15001, mille kohaselt kohustus kostja stabiliseerima ja uuesti loodima korterelamu korterite nr 1, 2, 3, 10, 11, 12 ja korterelamu I korruse trepikoja põrandad. Tööde käigus tekitati kahju kahele korteriomanikule. Hageja vastutab korteriomanikele tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 2 ja KOS § 11 lg 1 p 3 alusel.
18.aprilli 2016 üldkoosolekul otsustati, et hagejal on õigus esitada kaasomanike nimel kostja vastu kahju hüvitamise nõue kohtusse.
3.Kostja teostas 24. novembrist 2015 kuni 25. novembrini 2015 töid korteris nr 10. Tööde teostamine pidi toimuma viisil, et iga meetri järel puuritakse 12 mm läbimõõduga auk põrandasse, mille kaudu pumbatakse põranda alla paisuvat geopolümeer vahtu. Korteris nr 10 oli põranda betoonkiht kostja väitel 4 cm paksune ehk ülejäänud põrandapindadest kaks korda õhem. Kostja ei mõõtnud korteri nr 10 põranda paksust ega jälginud vahu süstimise ajal tervet korteri põrandapinda, mistõttu tõmbus geopolümeer vahu sissepritse järel korteri nr 10 magamistoa põrand kummi.
4.Seoses eeltooduga tekkis korteriomanikul põrandapindade tasandustööde ja uue parketi paigaldamisega kahju (1493,50 eurot + 2360,04 eurot) 3853,54 eurot. Lisaks rikkus kostja korteris nr 10 vahupritsmetega seal olnud mööblit, siseviimistlust, kodutehnikat, riideid ja jalanõusid, tekitades kahju 3820 eurot. Korteriomanikule tekkis kahju kokku 7673,54 eurot (sh
keldris veekahjustusi saanud asjade väärtus). Swedbank P&C Insurance AS hüvitas korteriomanikule eeltoodud kahjust 4920,50 eurot ning nõudis hagejalt regressi korras nimetatud summa hüvitamist. Lisaks sellele vastutab hageja korteriomaniku ees kahju 3651,57 euro ning korteriomaniku omavastutuse 90 euro ulatuses.
5.25. novembril 2015 teostas kostja töid korterelamu trepikojas. Tööde käigus puuris kostja augu kanalisatsioonitorustikku ja lasi sinna geopolümeer vahtu, mille tulemusena tungis vaht kanalisatsioonitorusse ning põhjustas ummistuse. Hageja teavitas kostjat ummistusest
25.novembril 2015, kostja eemaldas 26. novembrist 2015 kuni 28. novembrini 2015 torustikust sinna sattunud vahu, kui mitte täielikult. 4. detsembril 2015 tekkis korterelamu kanalisatsioonitoru ummistusest uputus, mis likvideeriti lõplikult 8. detsembril 2015.
6.Ummistusest põhjustatud uputus rikkus kogu korteri nr 11 puitparketist põrandakatte väärtusega 2728,86 eurot ning kaks vannitoakappi väärtusega 233,78 eurot. Uputuse ja ummistuse likvideerimine põhjustas veekahjude tekkimist ka korterelamu keldriruumides. Korter nr 11 oli kindlustatud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali (edaspidi PZU) poolt, kes hüvitas korteriomanikule kahju ja esitas hageja vastu regressi korras nõude 2963,24 eurot. Lisaks sellele vastutab hageja korteriomaniku ees korteriomaniku omavastutuse 63 euro ulatuses.
7.Hageja leidis, et kostja vastutab kahju eest, sest ta on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja vastutus ei ole üldtingimuste p-dega 9.1 ja 9.5 välistatud, sest kostja oli raskelt hooletu. Lisaks tasus hageja kostjale esitatud arve alusel ekslikult viivist 1184,40 eurot, sest kostja tasunõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Hageja nõudis kostjalt alusetu saadu tagastamist. Tööde üleandmine pidi töövõtulepingu p 6.1 järgi toimuma kostja poolt koostatud akti allkirjastamisega. Sellist akti ei ole pooled allkirjastanud ja arve nr UR15002 allkirjastamisega ei võtnud hageja töid vastu. Isegi kui oli alus viivise tasumiseks, siis on selle arvestus ebaõige, sest kostja on nõudnud viivist alates 1. detsembrist 2015, kuigi arvel on makse tähtajaks 3. detsember 2015.
9.Hageja oli enne kohtusse pöördumist kandnud kulutusi õigusabile summas 4485 eurot. Hageja vajas õigusabi seoses PZU kahjuhüvitamise nõudega. Lisaks sellele on hageja kandud kulusid õigusabile kostja vastu kohtuväliselt kahjunõude esitamisel ja läbirääkimiste pidamisel.
10.Asja uuel lahendamisel maakohtus esitas hageja 29.07.2019 seisukohad. Hageja viitas KOS § 1 lõikele 2 ja § 2 lõikele 2. Korterite ja trepikoja põrandad on vajalikud ehitise püsimiseks ning ohutuse tagamiseks. Trepitaldmik on lisaks eeltoodule vajalik korteriomanike ühiseks kasutamiseks. Kuivõrd põrandad ja trepitaldmik olid vajunud, oli tegemist kaasomandi korrashoiuks vajaliku tegevusega. Hageja viitas KOS § 21 lg 1 p-le 2 ja leidis, et kostjalt tellitud tööd olid suunatud kaasomandi eseme korrashoiule.
11.Hageja viitas KOS § 8 lõikele 1. Hageja korteriühistu on registrisse kantud 15.01.2015, mistõttu tuleb kohaldada ka tööde teostamise ajal kehtinud korteriühistu seadust. Hageja viitas KÜS § 2 lõikele 1. Hageja kui korteriühistu pädevuses oli kaasomandi eseme korrashoiuks vajalike tööde tellimine. Töövõtulepingu esemeks olevate tööde teostamisel tekkis korteriomanikele otsene varaline kahju.
12.Korterile nr 10 kahjuks oli põrandate taastamiskulu 3651,57 eurot, millest AS Swedbank hüvitas 0 eurot. Vahupritsmetega rikutud siseviimistluse taastamisele kulus 1710,50 eurot, millest AS Swedbank hüvitas 1620,50 eurot. Vahupritsmetega rikutud asjade asendamise kulu oli 2300 eurot, millest AS Swedbank hüvitas 2300 eurot. Veekahjusid saanud asjade asenduskulu oli 1820 eurot, millest AS Swedbank hüvitas 1000 eurot. Lisaks jäi korteriomaniku kanda omavastutus 90 eurot.
13.Korterile nr 11 tekitatud kahjuks oli põrandakatte asendamine veekahjude tõttu summas 2728,86 eurot, millest PZU hüvitas 2665,86 eurot. Lisaks oli kahjuks vannitoa kappide asendamise kulu 233,78 eurot, millest PZU hüvitas 233,78 eurot. Lisaks tuli tasuda omavastutus 63 eurot.
14.Kokkuvõttes tekkis korterile 10 kahju summas 9482,07 eurot. Sellest kahjust hüvitas Swedbank 4920,50 eurot ning hageja tasus põrandate taastamise kulu VLE OÜ-le. Hageja on hüvitanud AS-le Swedbank viimase tasutud kahjuhüvitise. Seega on korteri 10 omanikule hüvitamata jäänud tema omavastutuse osa 90 eurot. Korterile 11 tekkis kahju kokku summas 2962,64 eurot, millest PZU hüvitas 2899,64 eurot. Hüvitamata on korteri 11 omaniku omavastutuse summas 63 eurot. PZU esitas hagejale esialgu tagasinõude summas 3084,64 eurot. Hageja ja PZU jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt tasus hageja 2963,24 eurot. Kokkuvõtvalt on korteriomanikele põhjustatud varalise kahju suuruseks 11 688,31 eurot, millest hüvitatud on 11 535,31 eurot ning hageja poolt veel hüvitamata 153 eurot (omavastutused 90 eurot + 63 eurot).
15.Hageja viitas KOS § 11 lg 1 punktile 3. Käesolevas asjas tellis töövõtulepingu esemeks olevad tööd korteriühistu, mistõttu pidi korteriomanik võimaldama korteriühistule ligipääsu korteriomandi reaalosale, et oleks võimalik korteriühistu tellitud tööd teostada. KOS § 11 lg 1 p 3 alusel on korteriomanikul seega kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kellele ta võimaldas ligipääsu korteriomandi reaalosa kasutamiseks kaasomandi eseme korrashoiuks. Kuivõrd korteriomanikud võimaldasid ligipääsu korteriühistule, on neil õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist hagejalt. Hageja on osaliselt kahju korteriomanikele hüvitanud. Kuivõrd korteriühistul oli kahju hüvitamise kohustus kannatanud korteriühistu liikmete ees, on sellest tulenevalt hagejal nõudeõigus kostja vastu.
16.Kui korteriomanikel ei olnud KOS § 11 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamise nõuet hageja vastu, on korteriomanikud loovutanud oma nõuded hagejale. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Hageja seaduslik esindaja andis 11.09.2018 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kuivõrd korteriühistu tellis töövõtulepingu esemeks olevad tööd, tegeleb kahjunõudega samuti korteriühistu. Kaasomanikud võtsid 18.04.2016 vastu otsuse pöörduda kostja vastu kohtusse ning kaasomanikud on 02.05.2017 kinnitanud, et hagejal on õigus pöörduda kaasomanike korteriomandite reaalosadele ja muule varale põhjustatud kahju hüvitamiseks kostja vastu kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on korteri nr 10 ja korteri nr 11 omanikud oma nõuded loovutanud korteriühistule. Korteri 10 ja 11 omanikud ei ole ise esitanud kostja vastu ei kohtuväliselt ega kohtumenetluses ühtegi nõuet.
17.Korterite nr 10 ja nr 11 omanikud on lisaks korteriomandite kahjustamise nõuetele omavastutuste nõuded loovutanud vastavalt VÕS §-le 164 korteriühistule. Ringkonnakohus on leidnud, et hageja õigus pöörduda omavastutuse tasumisest tekkiva kahju hüvitamiseks kostja vastu kohtusse saab tuleneda nõuete loovutamisest.
18.Kahju korteriomanikele põhjustati töövõtulepingu täitmise käigus. Hageja viitas VÕS §-le 81. Käesolevas asjas esinevad kõik asjaolud, mis tingivad kostja kohustuse arvestada kolmandate isikute huvide ja õigustega. Korteriühistu sõlmitud töövõtuleping teenib kahtlemata kolmandate isikute huve, kuivõrd korteriomanikest kolmandad isikud on kortermaja kasutajad ning kaasomanikud. Kostjale oli arusaadav, et hageja tegutseb korteriomanikest kolmandate isikute huvides. Kostjale pidi eeltoodu arusaadav olema, kuivõrd kostja osales ise hageja 08.09.2015 üldkoosolekul, kus anti hagejale ülesandeks kostjalt tööd tellida. Lisaks sätestab KOS § 11 lg 1 p 3, et korteriomanik on kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada
teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks ning seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Kostjale pidi olema ettenähtav, et töövõtulepingu esemeks olevate tööde teostamisel tuleb arvestada korteriomanike huvide ja õigustega.
19.Korteriomanike vara kahjustamisega rikkus kostja töövõtulepingu kõrvalkohustust ehk kohustust vältida kahju tekitamist kolmandate isikute varale. Kostjale pidi olema arusaadav, et kui ta jätab korteriomanike vara enne geopolümeervahu süstimist kinni katmata ega veendu, et süsitavas pinnases ühtegi takistust ei ole, võib geopolümeervahu süstimisel tekkida tagasilöök, mis paiskab vahu korteriomanike varale, muutes vara kasutamiskõlbmatuks. Kostjale olema arusaadav, et kui ta süstib geopolümeervahtu pinnase asemel kanalisatsioonitorusse, toob see kaasa ummistuse ning veeuputuse, mis kahjustab korteriomanike vara. Kostjale pidi olema arusaadav, et töövõtulepingu esemeks oleva töö tegemine hõlmab kohustust vältida hagejale ja kolmandatele isikutele kahju tekitamist.
20.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse väita, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Seega tuleb eeldada, et kostjapoolne rikkumine ei ole vabandatav. Vaidlust ei ole, et kostja teostas töövõtulepingu esemeks olevad tööd 24.11.2015 kuni 25.11.2015 ehk enne kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist 26.11.2015. Kuna kirjalik töövõtuleping sõlmiti 26.11.2015, ei ole pooled eelnevalt kokku leppinud kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Pooled ei ole ka sõlminud kokkulepet kostja vastutuse välistamiseks tagantjärele.
21.Kostja seaduslik esindaja R. R.-L. selgitas 11.09.2018 kohtuistungil vande all, et ta ütles korteri nr 10 omanikule, et sisustust pole vaja välja viia. Hageja seadusliku esindaja U. N. ütles 11.09.2018 kohtuistungil vande all, et korteri nr 10 vahupritsmete kahjustused tekkisid suuresti teistkordsel süstimisel pärast seda, kui esimesel korral oli juba tagasilöök toimunud. Kostja oli juba kogenud tagasilöögi esinemist.
22.Kostjale sai teatavaks geopolümeervahust tingitud kahju koheselt tööde teostamisel. Kanalisatsiooni ummistusest teavitas hageja kostjat 25.11.2015 ehk enne kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist. Kostja ei saa tugineda töövõtulepingu üldtingimuste sätetele ning need tingimused ka ei välista tema vastutust.
23.Üldtingimused on tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes. Üldtingimuste p 9.1. kohaselt vastutavad pooled lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest ning kohustuvad hüvitama teisele poolele tekitatud kahju. Töövõtja vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, v.a. kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja nõuab otsese varalise kahju hüvitamist, mistõttu punkt 9.1 kostja vastutust ei piira.
24.Üldtingimuste punkt 9.5 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest käsitleb stabiliseerimise ja tõstetöö käigus realiseeruvat iseloomulikku ohtu. Geopolümeeri sissepritsel tekkinud tagasilöök, mille tõttu saavad ümbritsevad esemed kahjustada keemia tõttu ning geopolümeeri kanalisatsioonitorusse süstimisest tingitud uputus ei ole tõstmise või stabiliseerimise käigus realiseeruv iseloomulik oht. Kui punkt 9.5 hõlmaks hageja nõuet, oleks tüüptingimus tühine. Kostja seaduslik esindaja andis 11.09.2018 vande all ütlusi, et selline tagasilöök välistaks sisuliselt tingimuse kasutaja seadusest tuleneva vastutuse ning välistaks või piiraks ebamõistlikult õiguskaitsevahendite kasutamist VÕS § 42 lg 3 tähenduses. Kostjaga sõlmitava töövõtulepingu esemeks oli objektide stabiliseerimine või tõstmine, mistõttu sellega kaasnevate kõigi kahjude automaatne välistamine kaldub oluliselt kõrvale võlaõigusseaduse põhimõtetest.
25.Hageja viitas VÕS § 641 lõikele 3. Kostja vastutus ei ole selle sätte alusel välistatud. Kostjale esitati tellijal olemasolev dokumentatsioon enne töövõtulepingu sõlmimist ning töövõtja nõustus töid teostama talle esitatud dokumentide alusel. Kostja oli teadlik, et tellijal puudub
täielik projektdokumentatsioon, kuid ta ei keeldunud sellele viidates tööde teostamisest. Võlaõigusseadus ei sätesta tellijale kohustust, et tellija peab andma töö tegemiseks ammendava juhise. Samuti ei saa töövõtja nõuda üksikasjalikku juhist, sest töövõtja on professionaal. Üldtingimuste punkti 5.2. pidi tellija andma enne tööde teostamist kostjale kogu talle teadaoleva informatsiooni ja tellija vastustas antud teabe õigsuse eest. Punkt 5.2 ei vabastanud kostjat juhiste kontrollimise kohustusest.
26.Kostja vastutus ei ole piiratud ka üldtingimuste punkti 9.3 alusel. Antud säte reguleerib olukorda, kus tellija annab väärinformatsiooni. Hageja seda teinud ei ole. Hageja oli juba algusest peale kostjaga avatud ja kostja oli teadlik, et kortermaja kohta puuduvad nõuetekohased ehitusdokumendid. Seda tõendavad mõlema poole seadusliku esindaja vande all antud ütlused. Kostja aktsepteeris dokumentatsiooni puudulikkust. Kui üldtingimuste punkt piiraks kostja vastutust, oleks tegemist tühise tüüptingimusega. Tingimus oleks välistanud vastutuse pärast kohustuse rikkumise toimepanekut.
27.Kostja väitis, et korteri nr 10 põranda all võis olla mõni laiem või kõvem objekt, mis põhjustas sissepritsel tagasilöögi. Kostja ei ole väidet millegagi tõendanud. Kostja esitatud eksperthinnangust nähtub, et põrandate vajumise põhjuseks oli drenaaži puudumine, mistõttu sademevee tõttu vajus täitepinnase kiht. Eksperthinnangu kohaselt ongi hoone all peeneteraline mineraalne täitepinnase kiht, mille olemasolu töövõtja eeldas. Kostja veebilehel olevatelt fotodelt nähtub, et geopolümeeri pritsitakse pinnasesse, kus on põranda all suur hulk suuri kive. Hagejale jäi arusaamatuks, kuidas saab kostja reklaamida geopolümeeri sissepritsimist kivisesse pinnasesse ning samas väita, et töö ebaõnnestumine oli tingitud mingist kõvemast objektist aluses pinnases. Töövõtja ei ole tõendanud, et korter nr 10 põranda all oleks mingi kõva takistus.
28.Kostja ei informeerinud hagejat mingil moel, et geopolümeeri sissepritsimine võiks kaasa tuua tagasilöögi ning kahju. Hageja ei andnud kostjale nõusolekut geopolümeeri sissepritsimiseks viisil, mis võib tekitada vahukahjustusi kolmanda isiku varale. Asjaolu, et korter nr 10 põranda kummi tõmbamise järel jätkati tööde teostamist, ei tähenda, et hageja andis juhise tööde jätkamiseks viisil, mis võis kaasa tuua kahju.
29.Kostjale näidati, kus kulgeb kanalisatsioonitorustik. Kostja oli teadlik, et kanalisatsioonitoru suundub trepitaldmiku alla, mida tõendavad hageja seadusliku esindaja ütlused. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et kostja töötajad käisid keldris kanalisatsioonitorustikku vaatamas. Hageja näitas piisava konkreetsuse astmega kanalisatsioonitoru asukoha töövõtjale, kuid töövõtja ei järginud töö teostamisel tavapärast hoolsuskohustust ega kontrollinud hageja juhist kanalisatsioonitoru asukoha suhtes.
30.Ummistuse tekkimisest teavitas kostjat hageja. Olukorras, kus trepitaldmik geopolümeeri sissepritsimisel ei tõusnud, pidi kostjal tekkima kahtlus, kuhu pritsitav aine kadus. Töövõtja ei näidanud üles mingit hoolsust tekkinud olukorra selgitamiseks, vaid selle asemel lahkus objektilt.
31.Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 15.02.2016 vastavalt VÕS § 82 lõikele 3 ja VÕS § 113 lõikele 2, sest hageja esitas 12.02.2016 kostjale kahjunõude. Hageja nõudis kostjalt töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 11 688,31 eurot. Hagejale osutas vaidluse kohtueelsel lahendamisel ja läbirääkimistel õigusteenust Advokaadibüroo Talts & Partnerid OÜ. Advokaadibüroo Talts & Partnerid OÜ esitas vastavalt teostatud töödele hagejale arved kogusummas 4485 eurot. Hageja on arved tasunud.
32.Kostjale pidi olema ette nähtav, et kui ta asub põhjendamatult vastu vaidlema hageja kahju hüvitamise nõudele, kaasnevad sellega kulud õigusabile. Esineb põhjuslik seos. Hageja nõuab ka
põhinõude täitmata jätmise tõttu viivist rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest. Hagi täiendamise seisuga 23.05.2017 oli sissenõutavaks muutunud viivise suurus 1347,46 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 16 173,31 euro täitmata jätmise tõttu sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise seisuga kindlas summas ning kohtuotsusele järgnevast päevast alates VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (16 173,31 eurot) täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui kogusummas 16 173,31 eurot.
33.Kostja tasaarvestuse avaldust pidas hageja alusetuks. Hageja ei ole kostja vastunõuet omaks võtnud. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe ummistuse likvideerimise kulude hüvitamiseks hageja poolt. Ummistuse põhjustas kostja puudustega töö ning kostja kohustus kõrvaldama puudused VÕS § 646 lg 6 alusel. Kostjal ei ole õigust nõuda õigusabikulude hüvitamist hagejal, sest nende kulude hüvitamist võib nõuda, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused.
34.Kostja on tasaarvestusavalduses esitanud viivisenõude 0,15% põhinõudesummalt 6557,57 eurolt päevas alates 05.07.2016. Kuna käesolevaks ajaks on viivisenõue ületanud põhinõude, on viivisenõue põhinõuet ületavas osas igal juhul põhjendamatu. Hageja taotles kostja viivisenõude vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud viivist ületavas suuruses kahju.
35.29.10.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et korteris nr 10 tehtud tööde näol oli tegu korteri reaalosa hõlmavate töödega. Hageja viitas KOS § 11 lg 1 punktile 3 ja § 2 lõikele 2. Kostja teostas sõlmitud töövõtulepingu alusel põrandate uuesti loodimise ja stabiliseerimise töid korteriomanike kaasomandi eseme suhtes. Kortermaja põrandad on hoone konstruktiivseks osaks, mis ei saa olla ühegi korteriomandi eseme reaalosaks. Põrandaid ei ole võimalik iseseisvalt ülejäänud ehitisele mõju avaldamata muuta või eemaldada.
36.Veekahjustused tekkisid kostja tegevuse tulemusena. Geopolümeervahu süstimise tagajärjel kanalisatsioonitorusse tekkis ummistus, mis tõi kaasa veekahju korteri nr 10 ja korteri nr 11 omanikele. Alusetu on kostja väide, et korteris nr 10 veeuputust ei olnud. Korter nr 10 omanikele kuulub reaalosana korter ja keldriboks. Kinnistusraamatu kohaselt on Uus-Veeriku tee 30/32 eriomandi nr 10 reaalosa pindala 64,9 m2. Ehitisregistrist nähtub, et korteri nr 10 eluruumi pindalaks on 61,2 m2. Kostja teadis juba enne kohtuvaidlust, et kahjustada sai korteri keldriboks.
37.Kostjale oli teada, et leping oli sõlmitud kolmanda isiku kasuks. Kostjale oli arusaadav, et korteriühistu sõlmib lepingu korteriomanike huvides. Nõude loovutamise tõendamiseks esitas hageja korterite 10 ja 11 omanike teated nõuete loovutamise kohta. Korterile nr 10 tekitatud kahju summas 3651,57 eurot ehk põrandate taastamise kulu hüvitas korteriomanikele hageja. Ülejäänud kahju, va korteriomanike omavastutused summas 90 eurot ja 63 eurot hüvitasid korteriomanike kindlustusandjad.
38.Swedbank P&C Insurance AS hüvitas korteri nr 10 omanikele kostja tekitatud kahju summas 4920,50 eurot. Hageja viitas VÕS § 492 lõikele 1. Kuivõrd hageja on kindlustusandjale tasunud 4920,50 eurot, on kindlustusandja kahju hüvitamise nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Korteri nr 11 omanikule tekitatud kahju hüvitas AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ehk PZU. Kuivõrd hageja on kindlustusandjale tasunud 2963,24 eurot, on kindlustusandja kahju hüvitamise nõude kostja vastu loovutanud hagejale.
39.Hagejal on esmalt nõudeõigus seaduse alusel, sest ühistu vastutas korteriomanike ees. Teiseks on hagejal nõudeõigus tulenevalt nõuete loovutamisest. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et viimane ei rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Kuna kirjalik leping
sõlmiti pärast tööde tegemist, ei saanud sellega kostja vastutust piirata või välistada. Hageja viitas VÕS § 641 lg 2 punktile 2 ja § 77 lõikele 1.
40.Ebaõige ja tõendamata on kostja väide, et hageja võttis tööd pretensioonideta vastu. Kostja ei ole esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kooskõlas lepingu punktiga 6.1. Arve allkirjastamine ei tähenda tööde vastuvõtmist. Lepingu punkti 4.3 järgi pidi kostja väljastama arve alles 3 tööpäeva pärast akti esitamist. Seega pidi arve esitamine eeldama akti olemasolu. Töö vastuvõtmine ei välista iseenesest töövõtja vastutust.
41.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kui selgus, et korteris nr 10 oli põranda betoonkiht liiga õhuke, soovis hageja töödega jätkamist. Kostja ei ole tõendanud, et korteris nr 10 oli põranda betoonkiht liiga õhuke või et põranda all asus kõva ese. Vastavalt poolte kokkuleppele filmis kostja töövõtulepingu esemeks olevate tööde teostamist, mistõttu tal peaks olema võimalik oma väiteid tõendada. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid.
42.Korter nr 10 omanik avaldas, et tööde teostamisel ei ole probleemiks, kui korteri siseviimistlusele tekivad mõned mõrad. Korteri nr 10 omanik või hageja ei nõustunud, et töövõtu teostamise tagajärjeks võiks olla täielikult rikutud põrandapind. Kostja väidab, et ta vaatas elamu projektist, et korterite põranda betoonkihi paksus on 8 cm ja põranda all on liivaalus. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu tuleb lugeda tõendatuks, et korterite betoonpõrand ja liivaalus vastasid kõikidele nõuetele.
43.Kostja ei ole tõendanud väidet, et kanalisatsioonitoru asukoht oli vastuolus hea ehitustavaga. Antud asjaolu ei mõjuta kostja vastutust. Ebaõige on kostja väide, et lepingu tingimustes lepiti kokku enne tööde teostamist ja kostja saatis hagejale lepingu projekti. Kostja viidatud e-kirjaga lepingu projekti ei saadetud. Leping saadeti pärast seda, kui korter 10 oli juba kahjustada saanud.
44.Kostja viitas punktile 6.3, mille kohaselt pidi hageja puudustest teavitama kirjalikult hiljemalt tööde vastuvõtmisel. Hageja ei ole töid vastu võtnud ning kostjale said korteri 10 kahjustused teatavaks koheselt. Kostja tuginemine antud sättele on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja leidis, et kostja oli tööde tegemisel hooletu. Kostja on ise kinnitanud, et ta ei veendunud, kas tööde tegemine korteris 10 on võimalik. Korteris nr 10 toimus geopolümeervahu tagasipritse kaks korda ja puuriti samasse kohta. Kostja oleks pidanud igal juhul pärast esimest tagasipritset üles näitama täiendavat hoolsust veendumaks, et midagi sellist uuesti ei korduks. Ka avastades, et trepitaldmik ei tõuse, ei teinud kostja pingutusi selleks, et veenduda, kuhu süstitud geopolümeer kadus.
45.Hageja pidas alusetuks kostja väidet, et ta ei pea hüvitama vahupritsmetest tekkinud kahju, kuna korteris plaaniti remondi tegemist. Ebaõiglane oleks vähendada kahju hüvitist ja kostja vastutust ainuüksi seetõttu, et korteri siseviimistluses olid varasemalt mõned mõrad. Hageja viitas VÕS § 132 lõikele 3 ja leidis, et kahju hüvitamiseks ei pea olema tõendatud, et kahjustatud ese on parandatud. Kahjud on tegelikult likvideeritud ja hageja on kahju suurust tõendanud. Korteri nr 10 viimistluskulu hüvitas algselt kindlustusandja.
46.Korteri nr 10 omanik ei ole andnud nõusolekut teha töid viisil, kus põrand muutub kasutamiskõlbmatuks. Kõikide põrandate suhtes tuli teostada loodimine (et vajunud põrandad esmalt sirgeks saada) ning seejärel stabiliseerimine (et välistada uued vajumised). Kostja ebaõnnestus põrandate loodimises, põhjustades põrandate ebatasaseks muutumise ja parketi vahetamise vajaduse. Seejärel ebaõnnestus kostja põrandate stabiliseerimises, põhjustades vahu tagasipritse tõttu varalise kahju korteri sisustusele ja muule varale. Kostja väited, et hageja andis nõusoleku pärast kohustuse rikkumist töödega jätkamiseks, on kohut eksitavad. Kostja teostas
korteris nr 10 erinevaid töid ning ühegi töö ebaõnnestumist hageja või korteriomanik aktsepteerinud ei ole.
47.Hageja ei nõustunud, et ta ei ole tõendanud vahupritsmete ja veega asjade kahjustamist. Tagasipritse tõttu paiskus eemaldamatu vaik enamikule korteris nr 10 asuvatele esemetele, mis tõi kaasa nende kasutuskõlbmatuks muutumise. Kostja on ise tunnistanud, et ta ei näinud vajadust korteris olevate esemete eelnevaks kinni katmiseks. Kahju suuruse on tuvastanud kindlustusandja. Puudub alus kahelda tuvastatud kahju suuruses, sest kindlustusandja kindlasti ei ole valmis hüvitama põhjendamatuid kulutusi. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 127 lg-s 5 sätestatuga. Väide, et hageja või korteriomanik üritab kostja arvelt alusetult rikastuda, on pahauskne.
48.Hageja pidas üllatuslikuks kostja väidet, et korteris 11 ei ole tõendatud seos remonditööde ja vannitoakappide vahetamise ning kostja tööde vahel. Kostja süstis geopolümeervahtu UusVeeriku tee 30/32 kanalisatsioonitorustikku, mis põhjustas ummistuse. Ummistuse tagajärjel tekkis veeuputus, mis kahjustas korteris nr 11 asuvat vara ja korteri 10 keldriboksis olevat vara. Ummistuse põhjustamine ja sellest tulenev veeuputus, mis põhjustas varalise kahju, oli põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Hageja õigusabi arvete käibemaksu osa on põhjendatud, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
49.Kostja taotlusele hüvitise vähendamiseks vaidles hageja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks esitanud eksitava lähteinfo. Hageja esitas talle teadaoleva info. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks nõustunud kahju tekitamisega korteris nr 10. Kahju suurus on tuvastatud õiguspäraselt.
50.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Ebaõige on kostja väide, et nõuete loovutamist pole toimunud. Kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS maksis kindlustushüvitise välja K. K.le, kes on Uus-Veeriku tee 30/32 korteriomandi nr 10 kaasomanik koos S. J.aga. Kostja põhjustas kahju mõlemale kaasomanikule. Korteriomanikud loovutasid kahju hüvitamise nõude hagejale, kuivõrd korteriomanikel oli õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tegelikult tekitajalt VÕS § 81 lg 2 alusel. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud. Nõude loovutamisest võis teatada ainult üks kaasomanik AÕS § 71 lg 4 alusel.
51.Kostja on väitnud, et kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal tegi väljamakse M. J.le, kes ei ole hagejale nõudeid loovutanud. Kostja tekitas kahju korteriomandi nr 11 omanikule, kellel oli õigus nõuda kahju hüvitamist. Korteri omanik on L. J., kes loovutas nõude hagejale ning teatas nõude loovutamisest. Asjaolu, et kindlustusandja hüvitas kahju M. J. arveldusarvele, ei ole asjasse puutuv, sest korteriomanik saab volitada ennast esindama teise isiku.
52.Hageja ei nõua kahju hüvitamist mitmekordselt. Swedbank P&C Insurance AS hüvitas korteri nr 10 kahju summas 4920,50 eurot ning hageja hüvitas korteri nr 10 kahju summas 3651,57 eurot. Kindlustusandja hüvitatud kahju on hageja poolt kindlustusandjale tasutud ning kahjuhüvitise nõue on üle läinud hagejale. Korteri nr 10 kindlustuse omavastutuse nõue on loovutatud hagejale. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hüvitas korteri nr 11 kahju summas 2899,64 eurot, mille hageja on kindlustusandjale tasunud ning kahjuhüvitise nõue on üle läinud hagejale. Korteri nr 11 kindlustuse omavastutuse nõue on loovutatud hagejale.
53.Hageja ei nõustunud, et U. N. ütlused tõendavad lepingu tingimuste osas läbirääkimisi. Pooled pidasid läbirääkimisi töö sisu üle. Hageja seaduslik esindaja ei ole avaldanud, et läbirääkimisi peeti lepingu üldtingimuste üle. Lepingu üldtingimustes muudatusi ei tehtud ja ainus omakäeline täiendus puudutab tööde filmimist.
54.Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et korteri nr 10 betoonpõrand oli tema väidetud paksusega. Seda ei tõenda üksnes kostja seadusliku esindaja ütlused. Kostja pidi töid filmima, kuid filmimaterjali esitatud ei ole. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Professionaalne töövõtja oleks pidanud põranda paksust enne töödega alustamist kontrollima. Kostja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et kostja põranda paksust ei mõõtnud.
55.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 14 240 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokku osutati õigusabi 80 h ja 40 min ulatuses ehk 10 486,66 euro eest ilma käibemaksuta ning 12 584 euro eest koos käibemaksuga. Hagiavalduselt tasus hageja riigilõivu 750 eurot ja apellatsioonkaebuselt 900 eurot. Registriosa väljavõtetele kulus 6 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 14 240 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
56.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on tööd vastu võtnud ning tööde eest tasunud. Kostja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu nõue, esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Hagejal ei ole korteritega nr 10 ja 11 seonduvalt kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna hageja kui korteriühistu ei vastuta korteriomanike ees.
57.Kostja ei ole lepingut rikkunud, sest hageja esitatud projektdokumentatsioon sisaldas ebaõigeid andmeid põranda paksuse, aluse ja täitepinnase ning kanalisatsioonitoru osas. Hageja soovis põranda stabiliseerimise töödega jätkamist ka siis, kui ilmnes, et tegelik olukord ei vasta projektile. Lepingu üldtingimuste p 9.3 välistab kostja vastutuse korteris nr 10 teostatud töödega. Vastutuse välistab ka üldtingimuste p 9.5, sest kostjal pole kohustust parandada või asendada kahjustusi, mille on põhjustanud objekti stabiliseerimine või tõstmine. Kostja ei olnud raskelt hooletu. Tööde puudustest pidi hageja kostjat kirjalikult teatama üldtingimuste punkti 6.3 järgi.
58.Kahju nõuded on alusetud ning tõendamata. Kui kahju on tõendatud, kuulub hüvitis vähendamisele. Hageja jättis kostjale teatamata, et trepi taldmiku all on kanalisatsioonitoru. Hageja ei esitanud vastuväiteid kindlustusandja alusetule regressinõudele. Kanalisatsioonitoru ummistusega seotud kulud pidi vastavalt poolte kokkuleppele kandma hageja. Kulude hüvitamiseks esitas kostja hagejale arve nr UR15008 summas 3797,59 eurot. 12. veebruaril 2016 ehk 2,5 kuud pärast tööde vastuvõtmist teatas hageja, et kostja rikkus trepi taldmiku stabiliseerimise tööde käigus töövõtulepingut ja on kohustatud hüvitama hagejale kahju. Hageja võttis tööd vastu 27.11.2015 arve allkirjastamisega. Õigusabikulude nõue on alusetu ja kulude kandmist pole hageja tõendanud.
59.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus leidis kostja jätkuvalt, et hagejal puudub nõudeõigus. Hageja nõude õiguslik alus on ebaselge. Ebaselge on, kas nõue on hagejal või korteriomanikel. VÕS §-st 81 tulenev nõue saab olla kolmandatel isikutel, mitte lepingu poolel. Hageja viidatud KOS § 11 lg 1 p 3 on asjakohatu. Korteris nr 10 tehti töid korteri reaalosa piires. Korteri 11 puhul ei ole hageja ise väitnud, et töid tehti antud korteris.
60.Korteriomanikud ei ole nõudeid hagejale loovutanud. Hageja ei väida, et lepingu täitmisel sai kahjustada kaasomandiosa, vaid ta on tuginenud reaalosadele tekkinud kahjule. Nõuete loovutamine on tõendamata. 02.05.2017 kinnituses on viidatud kaasomanike nimel nõuete esitamisele, millest tuleneb, et nõuete omanik pole vahetunud. Ühepoolse kinnitusega pole võimalik nõudeid loovutada. 02.05.2017 kirja andmise ajal ei olnud korteriomanikel enam
nõudeid, sest kindlustusandjad olid hüvitised juba välja maksnud. Nõuded läksid VÕS § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale.
61.Kostja ei nõustunud, et kohaldub VÕS § 81. Kolmanda isiku kaitse oleks kaasa toonud lepingulise vastutuse riski põhjendamatu laienemise. Kui VÕS § 81 kohalduks, oleks nõudeõigus korteriomanikel, mitte hagejal.
62.Kostja ei rikkunud lepingulisi kohustusi. Kostja pidi loodima ja stabiliseerima Uus-Veeriku tee 30/32 elamus asuva kuue korteri ja elamu esimese korruse trepikodade põrandad. Mingeid kindlaid fikseeritud parameetreid, mille kostja kohustus tööde tulemusena saavutama, töövõtulepingus kokku ei lepitud, vaid kostja pidi taastama vundamendi horisontaalasendi määral, mil see oli võimalik. Tööd tegi kostja hageja esitatud lähteandmete alusel ning riisiko lähteandmete tõelevastavuse eest lasus hagejal (töövõtulepingu p-d 1.4, 5.2, 5.7 ja 9.3). Hageja võttis tööd pretensioonideta vastu.
63.Kui korteris nr 10 selgus, et põrand oli liiga õhuke, soovis hageja töödega jätkamist, mida kinnitas hageja seaduslik esindaja vande all antud ütlustega. Kostja tegi loodimistöid määral, mil see oli võimalik korteris nr 10 ilmnenud ehituspraaki arvestades. Kostja informeeris hagejat probleemist koheselt ja hageja soovis stabiliseerimistöödega jätkamist. Hageja lubas kanda ise kõik kulud, mis seonduvad korteris nr 10 põrandate taastamise, sh tasandamisega. Hageja lubadust kinnitasid tunnistajad M. V. ja S. J..
64.Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus geopolümeervaigu süstimisel töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning vaigu tagasilöök korteris nr 10 toimus kostja kohustuste rikkumise tõttu. Kostja on tõendanud R. R.-L. seletuste ja asjatundja URETEK Worldwide Oy arvamusega, et projektikohase aluspinnase korral poleks vaigu tagasilööki saanud tekkida, aine tagasilöögi sai põhjustada vaid põrandaalune kõva ese, mida seal poleks tohtinud olla. Selliste jäätmete olemasolust hageja kostjale enne töödega alustamist ei teatanud ja seda ei olnud kostjal võimalik ette näha. Teistes korterites sarnast probleemi ei esinenud. Tegu oli hageja riisikoga.
65.Korteri nr 10 omanik plaanis juba enne remondi tegemist ja korter oli halvas seisundis. Seda tõendavad poolte seaduslike esindajate vande all antud ütlused ja tunnistaja V. ütlused. Samuti tõendavad seda korterist tehtud fotod. Kostja ei põhjustanud järelikult korteri siseviimistluse vajaduse. Hageja nõuab kostjalt 1620,50 euro ulatuses kahju hüvitamist siseviimistlustöödega seotud kulude katteks, millised kulud pole omistatavad kostjale. Samuti nõuab hageja kahju summas 1000 eurot väidetavate veekahjustuste eest. Vaidlus puudub aga selles, et korteris nr 10 ei toimunud veeuputust.
66.Hageja väitel on Uus-Veeriku tee 30/32 elamu haldamine tema põhikohustuseks ning hageja tellis kostjalt töö oma majandustegevuse raames. Enne kostjalt tööde tellimist oli hageja pidanud elamu ehitajaga ehitise seisukorra osas kohtuvaidluse ning kostja poolt tööde tegemise hetkeks oli hageja esindaja U. N. elanud elamus juba kauem kui kaks aastat. Seega pidi hageja elamu seisukorrast teadlik olema, kuid ta ei teatanu kostjale, et teise trepikoja trepitaldmiku all asub vastuolus hea ehitustavaga kanalisatsioonitoru.
67.Sõltumata sellest, kas hageja oli elamu haldamisel raskelt hooletu ega teadnud kanalisatsioonitoru asukohast või jättis sellest kostjale teadlikult teatamata, kannab riisikot hageja. See tuleneb töövõtulepingu p-dest 5.2, 5.7 ja 9.3 ja hea usu põhimõttest (VÕS § 6). Kostja ei pidanud eeldama ehitusnormide eiramist ning tal polnud kuidagi võimalik ette näha, et elamu ehitaja on vastuolus hea ehitustavaga paigaldanud kanalisatsioonitoru asukohta, kus see paikneda ei tohiks.
68.Korteri nr 11 omaniku vara kahjustamisest ei saa tuletada kostja rikkumist. Tõendamata on põhjuslik seos 25.11.2015 toimunud trepitaldmiku stabiliseerimise tööde ja üheksa päeva hiljem ehk 04.12.2015 korteri nr 11 vannitoas toimunud kahjujuhtumi vahel.
69.Pooled leppisid kokku töövõtulepingu tingimustes enne tööde teostamist. Tööd teostati 2015. a novembri lõpus ning lepinguprojekti saatis kostja hagejale ligi kuu aega enne seda. Hageja seaduslik esindaja kinnitas kostjaga läbirääkimiste pidamist lepingu tingimuste üle. Isegi kui pooled oleksid sõlminud lepingu pärast tööde tegemist, ei piiraks see kostja õigust lepingule tugineda. Pooled võivad vastutuse piiramises ka pärast kohustuse rikkumist kokku leppida.
70.Kuna pooled pidasid tingimuste üle läbirääkimisi, ei ole tegemist tüüptingimustega. Seda kinnitab lepingu tekst, kuhu pooled on teinud lepingusse omakäeliselt täiendusi. Isegi juhul, kui tegu on tüüptingimustega, ei ole need ebamõistlikult kahjustavad. Elamu majandamine on hageja igapäevane majandustegevus ja hageja ei olnud lepingus nõrgem osapool. Hageja oli elamu seisundist hästi teadlik, sest ta oli pidanud enne töövõtulepingu sõlmimist elamu ehitajaga elamus ilmnenud puuduste osas kohtuvaidluse. Lisaks tuleneb ka seadusest, et tellija vastutab töövõtjale esitatud lähteandmete õigsuse eest ning juhul, kui puudus tulenes tellija riisikosse kuuluvast asjaolust, ei saa puudusele tugineda.
71.Kostja viitas lepingu tingimuste punktile 9.3. Hageja esitas talle ebaõiget teavet. Hageja esitatud projekti kohaselt pidi korteris nr 10 olema põranda betoonikihi paksus 8 cm. Tegelikult selgus tööde käigus, et paksus oli 4 cm. Kui betoonikihi paksus olnuks nõuetekohane, poleks põrandad kummi tõmbunud. Hageja ei teavitanud kostjat sellest, et korteris nr 10 on betoonikiht projektis ettenähtust õhem. Projekti järgi pidi korteri nr 10 põranda all olema liivaalus ilma kõvade esemeteta. Tegelikult selgus tööde käigus, et ehitaja oli ilmselt kuhjanud põranda alla ehitusjäätmeid, sest põranda all asus kõva ese, mis põhjustas geopolümeervaigu mõningase tagasipritse. Liivakiht tagasipritset ei põhjusta, sest süstitav vaik seguneb liivaga. Korter nr 10 oli ainus korter antud elamus, kus tagasipritse toimus. Projektikohase aluspinnase korral poleks tagasipritset toimunud.
72.Hageja ei teatanud kostjale, et II trepikoja trepitaldmiku all asub kanalisatsioonitoru. See oli vastuolus hea ehituse tavaga, sest torusid ei tohi paigaldada selliste raskete konstruktsioonide alla. Eelnev välistab töövõtulepingu p 9.3 kostja vastutuse talle etteheidetava väidetava rikkumise eest. Lepingulise kahjunõude eeldused pole täidetud.
73.Töövõtulepingu p 9.5 järgi ei vastuta kostja objekti stabiliseerimise või tõstmise käigus põrandatele, torustikule, sisustusele ja muule isiklikule varale tekkinud kahjutuste eest, v.a kui kahjustused tekkisid kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Hageja väidetud kahjustused põrandatele ja asjadele kuuluvad töövõtulepingu p 9.5 kohaldamisalasse. Seega vastutaks kostja hageja väidetud kahju eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Kostja ei olnud tööde tegemisel raskelt hooletu. Johtuvalt välistab töövõtulepingu p 9.5 kostja vastutuse.
74.Töövõtulepingu p 6.3 kohaselt pidi hageja teavitama kostjat puudusest kirjalikus vormis hiljemalt tööde vastuvõtmisel. Hageja võttis tööd vastu 27.11.2015 esitamata seejuures kostja tööle mis tahes pretensioone. See välistab hageja õiguse kohaldada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, mh ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist. Kostja vastutus on välistatud ka VÕS § 641 lg 3 alusel. Kostja kontrollis, kas hageja esitatud projekt on sobivaks aluseks tema töödele ja projektis viidatud tingimused olid stabiliseerimis- ja loodimistööde jaoks sobivad. Seejuures oli kostja enne korterit nr 10 teinud stabiliseerimis- ja loodimistöid ilma mis tahes probleemideta mitmes teises korteris, mis andis kostjale täiendava aluse eeldada, et ka korteris nr 10 on projektikohane lahendus.
75.Kostja ei pidanud kuidagi eeldama, et trepitaldmiku all on kanalisatsioonitoru, kuigi seda pidi teadma hageja. Kohe, kui korteris nr 10 ilmnes põrandate kummitõmbumine ja selgus, et betoonikihi paksus on 4 cm, informeeris kostja sellest hagejat. Muu hulgas selgitas kostja hagejale, et ettenähtust õhem betoonikiht tingib töödega jätkamise korral põrandate kummitõmbumise. Hageja andis kostjale selgesõnalise juhise jätkata stabiliseerimistöödega. Põrandate kordategemisega seotud kulud lubas hageja ise kanda.
76.Kostja leidis, et kahju suurus on tõendamata. Korteri nr 10 seinad ja laed olid kehvas seisukorras ja vajasid viimistlemist ammu enne, kui kostja asus töövõtulepingu esemeks olevaid töid teostama. Korteriomanikul oli juba varasemalt plaanis korteris remonti teha. Viimistluskulu tekkimine ja kandmine on tõendamata. Hageja on ainsa tõendina esitanud korteriomaniku „hinnapakkumise“ iseendale. See ei tõenda tööde tegemist ega remondikulu kandmist. Põrandate taastamise kulud 3651,57 eurot lubas hageja ise kanda. Seda tõendab asjaolu, et kõik taastamistöödega seotud arved saadeti hagejale.
77.Vaigupritsmetega asjade kahjustamist ei ole hageja tõendanud ja asjade kahjustumist fotodelt ei nähtu. Hageja ei ole tõendanud, et asjad oleksid hävinud ja nende mittehävimine on ilmne. Uute samaväärsete asjade soetamise kulu ei ole hageja tõendanud. Hageja koostatud tabel on arusaamatu ega tõenda kahju. Kahjunõude rahuldamine tingiks hageja või korteriomaniku rikastumise, sest asjad on enam kui 10 aastat vanad ning olid igapäevases kasutuses. Samuti jäid asjad pärast kahjujuhtumit ning kindlustushüvitise väljamaksmist endiselt korteriomaniku omandisse ja kasutusse, mida tõendavad J.a ütlused. Soovi kostja arvelt rikastuda tõendab kostja esitatud väljavõte Asko veebipoest, kust nähtub, et uus diivanilaud maksab ca 220 eurot. Kostjalt nõutakse hagis aga enam kui 10 aastat kasutuses olnud Asko diivanilaua eest 300 eurot.
78.Hageja ei ole tõendanud, et korteri nr 10 omaniku asjad said veekahjustusi. Kostja ei põhjustanud korteris nr 10 veeavariid, vaid hageja heidab kostjale ette vaigupritsemete sattumist asjadele. Veekahjustused ei ole omistatavad kostjale. Esemete hävimist ja samaväärsete esemete soetamise kulu ei ole tõendatud. Omavastutuse 90 euro hüvitamist korteriomanikule ei ole hageja tõendanud.
79.Korteris nr 11 remonditööde teostamise ja vannitoakappide vahetamise vajadus ei ole kuidagi seostatav kostja tegevusega töövõtulepingu täitmisel. Kostja ei kahjustanud tööde käigus korteri nr 11 sisustust ega muud korteris asuvat vara. Vastav kahjunõue on seetõttu tervikuna alusetu. Hageja ei saa ühelgi juhul nõuda kostjalt kindlustusandja tagasinõudes viidatud kahjukäitlusteenuse tasu 160 euro ja nõude esitamise kulu 25 eurot hüvitamist. Tegemist ei ole VÕS § 132 lg 1 või lg 3 alusel hüvitatava kahjuga. Omavastutuse 63 euro hüvitamist korteriomanikule ei ole hageja tõendanud.
80.Kohtueelsete õigusabikulude nõue on alusetu, sest puuduvad kostja rikkumine ja vastutus. Igal juhul on põhjendamatu õigusabiarvel nr 201602014 kajastuv kohtupraktika läbitöötamise ja kindlustusandjaga peetud suhtluse kulu 6 tundi 30 minutit ehk1014 eurot ja õigusabiarvetel kajastuv käibemaksu osa. Kostja pidas ka alusetuks 120 euro suurust tunnitasu määra ületav osa õigusabikuludest. Hageja lepingulise esindaja koostatud nõudekirjad hõlmasid mh nõuet tagastada kostjale tasutud viivis 1184,40 eurot, millise nõude jätsid kohtud aga rahuldamata. Viivisenõue moodustas hageja nõuetest 6,82%. Järelikult tuleb kohtueelsete õigusabikulude hüvitist igal juhul täiendavalt vähendada 6,82% võrra.
81.Kostja ei saanud VÕS § 127 lg 3 mõistes kuidagi ette näha ega pidanud ette nägema, et korteris nr 10 ei ole projektikohane aluspinnas ning põranda betoonikiht on lubatust õhem. Kostjalt nõutava kahju ja kostjale etteheidetava rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Ka ei saanud kostja ette näha, et trepitaldmiku all on kanalisatsioonitoru ja sinna võib sattuda mõningal
määral vahtu. Tõendamata on, et 25.11.2015 trepitaldmiku stabiliseerimise tööd oleksid mis tahes moel seotud korteris nr 11 enam kui nädal hiljem 04.12.2015 toimunud kahjujuhtumiga.
82.Kostja taotles kahju hüvitise vähendamist VÕS § 139 lõigete 1 ja 2 ning § 140 lg 1 alusel nullini. Kui kohus ei pea nullini vähendamist põhjendatuks, palub kostja vähendada kahjuhüvitist igal juhul vähemalt 50% võrra. Hageja esitas kostjale eksitava lähteinfo ning jättis teatamata olulistest asjaoludest. Hageja soovis korteris nr 10 stabiliseerimistööde jätkamist ning lubas kanda kõik põrandate taastamisega seotud kulud. Lisaks jättis hageja esitamata vastuväited kindlustusandjate nõuetele.
83.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Menetlusliku tasaarvestuse avalduse esitamise seisuga 04.07.2016 võlgnes hageja kostjale sissenõutavaks muutunud võlgnevusena 7784,75 eurot. Töövõtulepingujärgsest kostja tasunõudest oli tasumata 4517,57 eurot. Nii maakui ringkonnakohus leidsid, et kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingujärgse tasu maksmist ning vastav nõue on muutunud sissenõutavaks. Viimane osa tasunõudest jäi hagejal maksmata, kuna hageja 06.01.2016 maksest ei piisanud kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks ning esmajärjekorras loeti tasutuks kostja kulude hüvitamise ja viivisenõuded. Lisaks esitas kostja tasaarvestuse avalduse oma õigusabikulude nõude osas summas 2040 eurot ja põhivõlgnevuselt 6557,57 eurolt arvestatud viivise osas summas 1227,18 eurot. Kohtud on leidnud, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt lepingujärgset tasu ja viivist ja järelikult oli kostjal põhjus kasutada õigusabi. See aitas saavutada tasu- ja viivisenõude osalise sissenõudmise ning ühtlasi välistas kostja poolt hageja alusetu nõude rahuldamise.
84.10.01.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja nõude alus on endiselt ebaselge ja hageja tugineb läbisegi erinevatele õiguslikele alustele. Nõudeõiguse ebaselguse tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja aktsepteeris korterite nr 10 ja 11 kahjunõudeid pimesi, jättes asjakohased vastuväited esitamata.
85.Korteriomanikud ei ole hagejale nõudeid loovutanud. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt maksis kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS kindlustushüvitise välja K. K.le. Seega tekkis korteriga nr 10 seoses väidetav kahju K. K.le, kes ei ole hagejale nõudeid loovutanud ega 15.10.2019 nõude loovutamise teadet allkirjastanud. S. J. ei saanud üksi väidetavaid nõudeid loovutada põhjusel, et korter nr 10 ei ole tema ainuomandis, vaid ta on üks kahest kaasomanikust.
86.Korteriga nr 11 seoses tegi kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal väljamakse M. J.le, kes ei ole hagejale nõudeid loovutanud. 15.10.2019 nõude loovutamise teates on loovutajaks märgitud L. J.. Kostjal on õigus esitada vastuväiteid nõude loovutamise kehtivusele.
87.Kostja jäi varasemate väidete juurde, mille kohaselt pidasid pooled töövõtulepingu tingimuste üle läbirääkimisi. Seda kinnitas hageja seaduslik esindaja vande all ja lepingusse tehtud täiendused. Lepingu tingimuste osas saavutati kokkulepe enne tööde tegemist. Tegelikult ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et nende suhet reguleerib töövõtuleping, millele hageja on ise tuginenud. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda lepingu tingimustest.
88.Hageja võttis tööd vastu, mille tõttu kohaldub VÕS § 76 lõikest 4 tulenev eeldus. Eeldusest tuleneva peab ümber lükkama hageja. Kostja on menetluse kestel läbivalt vaielnud vastu hageja väitele, et ta põhjustas korterite nr 10 ja 11 omanike asjadele veekahjustused. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost 24.11.2015 kuni 25.11.2015 teostatud põrandate stabiliseerimise ja uuesti loodimise tööde ning kui nädal aega hiljem toimunud veeavarii vahel. Põhjusliku seose tõendamine on hageja kohustus.
89.Korteris nr 10 projektis ettenähtust ehk 8 cm asemel 4 cm betoonkihi paksus kui ehituspraagi ilmnemine on tõendatud tööde tegemise juures viibinud kostja seadusliku esindaja seletustega. Seda, et tööde käigus selgus, et korteri nr 10 põrandad on liiga õhukesed ning kostja teatas viidatud probleemi ilmnemisel sellest viivitamatult hagejale, kinnitas vande all antud seletustes hageja esindaja U. N.. Põrandaga seotut tõendab ka asjatundja 30.08.2018 arvamust. Projektikohane aluspinnas ei oleks tagasilööki põhjustanud.
90.Kostja ei nõustunud, et ta oli raskelt hooletu. Kostja ei rikkunud lepingut. Kostja ei eiranud ka tööde tegemisel tavaliselt oodatavat hoolsust. Lähteandete tõele vastavuse riisiko lasus hagejal. Projektist nähtuv oli tööde tegemiseks sobiv ja ebaõige on väide, et kostja ei veendunud mingil viisil korteri nr 10 põrandate sobivuses. Hageja jättis kostjale teatamata, et tegelikult ei vasta korteris nr 10 betoonikihi paksus ega aluspinnas projektis ettenähtule. Seejuures oli hageja läbinud elamu arendajaga elamu puuduste tõttu kohtuvaidluse. Seega oli hageja elamu seisundiga kursis ja teadis või vähemalt pidi teadma, et korteris nr 10 esineb projektile mittevastav olukord. Hageja soovis probleemi ilmnemisel töödega jätkamist ja lubas kanda kulud.
91.Hageja kahju nõue on tõendamata. Asjad, milliste eest hageja hüvitist soovib, ei ole hävinud ega pöördumatult kahjustunud. Hageja ei ole tõendanud ühegi eseme väärtust. Samuti kinnitas S. J., et asjad olid korteriomaniku igapäevases kasutuses ning mitmed asjad pärinesid juba krooniajast. Seda arvestades ei ole põhjendatud uute samaväärsete asjade soetamise kulu hüvitamine.
92.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Ebaõige on hageja väide, et kahju hüvitamise nõude loovutamiseks piisab AÕS § 71 lg 4 järgi S. J.a tahteavaldusest. 3300 euro ulatuses puudutab nõue vallasasjade hävimisest tulenevat hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et vallasasjad olid S. J.a ning K. K. kaasomandis. Kindlustushüvitis maksti välja K. K.le ainuisikuliselt, mis kinnitab, et vallasasjad kuulusid tegelikult temale. Seda toetab ka kindlustusmaterjalide juures olev asjade nimekiri, milles on mh loetletud naiste kingad, disainkleit jms. Isegi kui vallasasjad ühes korteriga olid S. J.a ja K. K. kaasomandis, ei tulene AÕS § 71 lg-st 4, et kaasomanik võib asjadega seotud kahju hüvitamise nõudeid käsutada (sh loovutada) ilma teise kaasomaniku nõusolekuta. K. K. ei ole nõuete loovutamiseks vajalikku tahteavaldust teinud.
93.Korter nr 11 osas puudub vaidlus selle üle, et hüvitise saanud M. J. ei ole hagejale nõuet loovutanud. Nimelt tema nõudis kindlustushüvitist muuhulgas vannitoa kappide eest. Kuigi korteri nr 11 omanik on L. J., ei tähenda see automaatselt, et temale kuulusid ka kõik korteris asunud vallasasjad, sh mööbel. Asjaolu, et kindlustushüvitis maksti välja M. J.le, kinnitab vastupidiselt, et korteris asunud vara kuulus temale.
94.Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei kaitsnud kolmandaid isikuid VÕS § 81 lg 1 tähenduses. Korteriomanikel ei ole kostja vastu kahjunõuet. Kostja ei ole rikkunud lepingust tulenevaid kõrvalkohustusi. Kostja ei kahjustanud korteri nr 10 seinu ja lagesid ega tekitanud veekahjustusi selles korteris. Kostja ei kahjustanud korteris nr 11 tööde teostamisel põrandaid ega vannitoa kappe. Lisaks pidasid pooled lepingu üle läbirääkimisi ja hageja seadusliku esindaja ütlustest ei tulene, et neid peeti vaid tööde sisu üle. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et enne lepingu sõlmimist tutvusid selle tingimustega ülejäänud hageja juhatuse liikmed. Hageja seaduslik esindaja ei väitnud, et temal või mõnel teisel juhatuse liikmel oli soov tingimusi muuta, kuid see ei olnud võimalik. Oluline on, et kui poolel on võimalik tingimuste sisu muuta, ei ole tegu tüüptingimustega.
95.Ebaõige on hageja väide, et enne trepitaldmiku puurimist teatati kostjale, et trepitaldmiku alla on paigaldatud kanalisatsioonitoru. Tegelikult kinnitas hageja seaduslik esindaja vastupidiselt, et kostjale seda ei öeldud. Sama kinnitasid vande all kostja seaduslik esindaja ja tunnistaja. Kanalisatsioonitoru paiknemist trepitaldmiku all ei näidanud ka termokaamera. Hageja pöördumisele reageeris kostja koheselt, tehes toimingud ummiku likvideerimiseks. Kulusid ei ole hageja hüvitanud.
96.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 14 580 eurot, mis koosnes Harju Maakohtule 11.09.2018 esitatud menetluskuludest summas 8730 eurot, 12.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetluskuludest summas 1560 eurot ja maakohtus asja teise läbivaatamise kuludest summas 4290 eurot. Samuti palus kostja menetluskuludelt välja mõista viivise.
97.11.09.2018 esitas kostja Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja summas 8730 eurot. Need olid menetluskulud kuni Harju Maakohtu 11.09.2018 istungini summas 8190 eurot. 11.09.2018 kohtuistungil esindamisega lisandus kulu 540 eurot (kohtuistungi kestus 4 tundi 30 minutit x tunnitasu 120 eurot). 12.04.2019 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas 1560 eurot. Lisaks on kostjale alates 12.04.2019 tekkinud täiendavaid menetluskulusid summas 4290 eurot (käibemaksuta), mille aluseks on kulud lepingulisele esindusele ehk ajakulu 35 tundi 45 minutit x tunnitasu 120 eurot.
98.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kostja pidas ebamõistlikuks kõrgeks hageja esindaja tunnitasu 130 eurot tunnis ja pidas mõistlikuks tasuks 120 eurot tunnis.
KOHTU PÕHJENDUSED
99.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et osas, milles Tallinna Ringkonnakohus saatis asja tagasi uuele läbivaatamisele maakohtus, hagi rahuldamisele ei kuulu.
100.Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2019 otsusega tühistati varasem Harju Maakohtu 21.12.2018 otsus osas, millega maakohus jättis hageja hagi kostja vastu kahju 16 173,31 euro hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata. Selles osas saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
101.Tallinna Ringkonnakohus andis maakohtule asja uuel läbivaatamisel järgmised juhised: 1) maakohtul tuleb tuvastada, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu nõuet ning kas nõudeõigus võib tuleneda seadusest või nõuete loovutamisest; 2) maakohtul tuleb kontrollida, kas kostja vastutuse piiramises oli kokku lepitud enne tööde teostamist ning kas leping oli sõlmitud tüüptingimustel või mitte; 3) maakohtul tuleb tuvastada, kas kostja vastutus võis olla piiratud lepingu või seaduse alusel; 4) kui töövõtja vastutus piiratud ei ole, tuleb hinnata, kas kahju on tekkinud ja kas see on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning oli kostjale ettenähtav; 5) maakohtul tuleb hinnata, kas hageja õigusabikulude nõue on põhjendatud.
102.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja teostama Tartus Uus-Veeriku tee 30/32 elamus põrandate stabiliseerimise ning loodimise tööd. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde teostamisel korteris nr 10 esines sissepritse tagasilöök, millest tulenevalt lendasid vahupritsmed üle korteri laiali. Pooled ei vaidle selle üle, et samas
korteris tõmbusid põrandad tööde tegemise käigus kummi. Pooled ühtlasi ei vaidle selle üle, et paar päeva pärast tööde tegemist tekkis elamu kanalisatsioonitorus ummistus, mille tulemusena toimus vee üleujutus.
103.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu kahju nõudeid, mis tulenesid korterite nr 10 ja 11 kahjustamisest, kas kostja on vastutav tekkinud kahju eest ning kas kahju nõue on põhjendatud ja tõendatud. Hageja õigus esitada kostja vastu nõue
104.Hageja leidis, et tal on õigus esitada kostja vastu nõuet mitmel erineval õiguslikul alusel. Esmalt on hagejal õigus esitada nõue korteriühistuna seaduse alusel, sest hageja sõlmis kostjaga lepingu ning lepingu alusel tehtavad tööd olid vajalikud elamu kui terviku säilitamiseks ja korrashoiuks. Samuti oli hagejal õigus esitada nõuet kostja vastu, sest kahju kannatanud korteriomanikud olid hagejale oma nõudeõiguse loovutanud. Korteriomanike nõudeõigus tulenes VÕS § 81 lõikest 1, sest tööde tegemisel pidi kostja arvestama nende huvidega. Hagejale on nõudeõiguse loovutanud ka kindlustusandjad, kes on kahju hüvitanud. Kostja leidis, et nõuete loovutamine on tõendamata. Korteril nr 10 ja selle sisustusel oli kaks omanikku, kuid vaid üks nendest on teatanud nõude loovutamisest.
105.Esmalt ei nõustu kohus kostja väidetega, et hageja nõude õiguslik alus on ebaselge, sest hageja on viidanud mitmele õiguslikule alusele. Kohtu hinnangul võib esineda olukordi, kus ühed ja samad faktilised asjaolud võimaldavad erinevate õigusnormide kohaldamist. Antud juhul ongi tegemist olukorraga, kus hageja esile toodud faktilised asjaolud võimaldavad erinevate õigusnormide kohaldamist. Ainuüksi olukord, kus hageja on nõude esitamisel tuginenud erinevatele õiguslikele alustele, ei välista tema nõude rahuldamist.
106.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis kostjaga töövõtulepingu. Hagejal oli õigus esitada kostja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistu seadus (KÜS) § 2 lg 1 järgi oli korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 järgi loeti majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
107.Kohtu hinnangul olid kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud tööd suunatud elamu kui terviku säilitamisele ja korrasolule. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja esindajad allkirjastasid 26.11.2015 töövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 14-15) Uus-Veeriku tee 30/32 elamus korterite nr 1, 2, 3, 10, 11, 12 ning trepikodade põrandate uuesti loodimiseks ja stabiliseerimiseks. Varasemalt oli kostja esitanud hagejale hinnapakkumise (toimiku 2. kd, lk 69), mille kohaselt olid tööd suunatud korterelamu vajunud põrandate tõstmisele.
108.Korteriühistu 08.09.2015 üldkoosolekul (toimiku 2. kd, lk 12-14) otsustati punktis 1 teostada elamu põrandate tõstmistööd. Üldkoosolekul viibisid kostja esindajad, kes tutvustasid tehtavaid töid ja selgitasid, et tööde ajaks ei ole vaja kortereid mööblist tühjaks teha. Tõsta sooviti esimese korruse korterite põrandaid ja trepikoja põrandaid. Eeltoodud tõenditest võib kogumis järeldada, et kuigi osa töid teostati korterite reaalosade piires, olid tööd vajalikud elamu kui terviku säilitamiseks ja korrashoiuks, sest kogu elamu põrandad olid vajunud ja vajasid tõstmist. Seesuguste tööde teostamine üldkoosoleku otsuse alusel oli korteriühistu kohustuseks
ning töödega seotud kulud kujutasid endast elamu majandamiskulusid.
109.Korteriühistu 18.05.2016 üldkoosolekul (toimiku 2. kd, lk 15-17) otsustati punktis 1 pöörduda nõudega kostja vastu kohtusse. Kostja vastu sooviti esitada kahju nõuet summas 12 305,58 eurot. Lisaks esitas hageja kohtule elamu kaasomanike 02.05.2017 kinnituskirja (toimiku 2. kd, lk 18), milles korteriomanikud kinnitasid, et nad on andnud korteriühistule õiguse neid esindada nende eest nõuete esitamisel kostja vastu seoses kaasomandite reaalosadele, sisustusele ja muule varale tekitatud kahju hüvitamisega. Allkirjad on andnud ka korterite nr 10 ja 11 omanikud. Seega on korteriomanikud otsustanud anda hagejale kui korteriühistule õiguse pöörduda nõudega kohtu poole.
110.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et hagejal saab olla õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, kui tal endal tekkis kohustus hüvitada kahju kannatanud korteriomanike ees. Maakohus leiab, et korteriühistul tekkis lepingu täitmisest tuleneva kahju hüvitamise kohustus oma liikmete ees. Riigikohus on leidnud, et korteriühistu liikme suhteid korteriühistuga võib lugeda tehingulaadseteks suheteks (RK TKo 2-17-15364, p 11). Korteriomanik võib ühistult nõuda korteriomanike huvidele vastavat vara valitsemist. Kui korteriühistu rikub vara valitsemise kohustust, peab ta hüvitama sellega tekkinud kahju (samas, p 12).
111.Kohtu hinnangul on korteriühistu ja korteriomaniku vaheline suhe osaliselt käsunduslepingu laadne suhe. Olukorras, kus korteriühistu korraldab korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel elamu kui terviku korrasolekuks vajalikke töid, tuleb need korraldada viisil, kus tööde käigus ei tekiks kahju korteriomanike varale. Vastav kohustus tuleneb VÕS § 620 lõikest 2, mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega lasus korteriühistul kohtu hinnangul kohustus korraldada vajalikud tööd viisil, et need korteriomanike vara ei kahjustaks ning seega oli korteriomanikel muuhulgas õigus nõuda kahju hüvitamist hagejalt.
112.Iseenesest võib nõustuda hageja väitega, et tema kohustus kahju hüvitada tulenes ka kuni 01.01.2018 kehtinud KOS § 11 lg 1 punktist 3. Antud sätte kohaselt pidi korteriomanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Järelikult juhul, kui korteriomandi reaalosa on ühistul vaja kasutada kaasomandi korrashoiuks vajalike tööde tegemiseks ning tööde käigus tekib kahju, on töid korraldanud ühistul kohustus kahju hüvitada, kui ta ei ole teinud kõik endast mõistlikult oleneva kahju ärahoidmiseks.
113.Kohus samuti leiab, et leping, mille hageja sõlmis kostjaga, pidi kaitsma kolmandate isikutena korteriomanike huve. VÕS § 81 lg 1 sätestab, et lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused (p 1) ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta (p 2) ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. Kohus nõustub hageja väidetega, et antud juhul on hageja tõendanud kõigi kolme eelduse esinemist. Tööde teostamisel elamus olid korteriomanike huvid ja õigused ohustatud samal määral nagu korteriühistu huvid, sest tööde käigus võis kahjustada saada korteriomanike vara. Tööd tervikuna olid suunatud korteriomanike vara säilitamisele. Kostja tahet kaitsta tööde tegemisel korteriomanike huve ja õigusi võis eeldada ning nende huvide ja õiguste kaitsmise tahe korteriühistu poolt pidi olema kostjale äratuntav, sest kostja esindajad osalesid üldkoosolekul, kus tööde teostamine otsustati. Kostja esindajad selgitasid, kuidas töid tehakse ja kas või mis
võib sellega kaasneda korteriomanikele.
114.VÕS § 81 lg 2 näeb ette, et § 81 lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Seega oli korteriomanikel kui kolmandatel isikutel iseseisev õigus nõuda kostjalt lepingu alusel neile tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodust tuleneva nõudeõiguse on korterite nr 10 ja 11 omanikud hagejale loovutanud ning vastupidist ei ole kostja tõendanud. Seega oli hagejal õigus esitada kostja vastu nõue tulenevalt nõude loovutamisest.
115.S. J. allkirjastas 15.10.2019 teate nõude loovutamise kohta (toimiku 3. kd, lk 96), milles ta teatas, et on koos K. K.ga loovutanud hagejale nendele kuulunud nõude kostja vastu, mis tulenes töövõtulepingu alusel tehtud tööde käigus tekkinud kahjustustest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna teine korteriomanik ei ole teatist allkirjastanud ning kahjustada sai hoopis vallasvara, mille kuuluvust S. J.ale ei ole hageja tõendanud, ei ole nõude loovutamine tõendatud.
116.Hageja esitas kohtule väljavõtte kinnistusraamatust (toimiku 3. kd, lk 94), mille kohaselt kuulus korteriomand S. J.a ja K. K. kaasomandisse. 11.09.2018 istungil tunnistajana ütlusi andnud S. J. (toimiku 2. kd, lk 145) avaldas muuhulgas, et kahjustada saanud vara kuulus ühiselt talle ja tema elukaaslasele. Seega on asjas tõendatud, et ka kahjustada saanud vallasvara kuulus kahele kaasomanikule. AÕS § 71 lg 4 näeb ette, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega oli S. J.al kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused ning teise kaasomaniku nõusolekut nõude loovutamiseks tuleb eeldada. Vastavat eeldust ümberlükkavaid asjaolusid ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kahju nõude loovutamisel ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kellele kahest kaasomanikust maksis kindlustusandja välja kindlustushüvitise, sest kindlustushüvitise väljamaksmine sõltub sellest, kes on kindlustusvõtja, kes on soodustatud isik ja millised on soodustatud isiku või kindlustusvõtja soovid.
117.Ka korteri nr 11 omanik L. J. allkirjastas 15.10.2019 teate nõude loovutamise kohta (toimiku 3. kd, lk 97), milles ta teatas, et on loovutanud hagejale oma kahju nõude kostja vastu. Kostja on väitnud, et kuna kindlustushüvitis, sh kahjustada saanud kappide eest, maksti välja M. J.le, ei olnud L. J. vara omanik. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et kindlustusandja hüvitas M. J.le 233,78 eurot (toimiku 1. kd, lk 38). M. J. oli kindlustusvõtjaks, mis nähtub kindlustusandja koostatud kahjude ülevaatuse aktist (toimiku 1. kd, lk 32). Kohus leiab, et korteri 11 osas ei saa ainuüksi sellest, kellele kindlustusandja maksis välja hüvitise kappide eest, järeldada, kes oli kahjustada saanud vara omanik. Kindlustusandja väljamakse tegemine sõltub sellest, kellega ja milline lepinguline suhe tal on. Vaidlus puudub selle üle, et L. J. oli korteri omanik ning kahjustada sai lisaks mööblile korteri siseviimistlus. Seega oli omanikul nõue, mida sai loovutada. Nõudeõiguse loovutamist välistavaid asjaolusid ei ole kostja välja toonud ega tõendanud.
118.Lisaks korteriomanike teadetele esitas hageja kohtule kindlustusandjate õiendid. Swedbank P&C Insurance AS esindaja allkirjastas 22.10.2019 õiendi (toimiku 3. kd, lk 98), milles kinnitas, et korteriühistu on hüvitanud kindlustusandjale tagasinõude alusel 4920,50 eurot. Kindlustusandja kinnitas, et ühistul on õigus esitada kahju hüvitamise nõudeid kostja vastu. Millest tulenevalt on ühistul nõudeõigus tekkinud, õiendist ei nähtu. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal saatis 21.10.2019 e-kirja (toimiku 3. kd, lk 99), milles teatas, et kuna nõue on tasutud, on see üle läinud ning kindlustusandjal puudub nõue kostja vastu. Kellele nõue on üle läinud, e-kirjas märgitud ei ole.
119.VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
Seega läheb seaduse alusel üle nõue kindlustusandjale, kuid seadusest ei tulene, et kui kindlustusandja regressinõue on kahju tekitaja poolt hüvitatud, läheb nõudeõigus omakorda seaduse alusel kellelegi üle. Hageja ei ole tõendanud, et kindlustusandjad oleksid talle mõne nõude loovutanud. Lisaks on hageja nõude esitamisel kostja vastu tuginenud üksnes asjaoludele, mis seonduvad lepingu rikkumisega kostja poolt, mitte muudele asjaoludele. Seega ei oma kindlustusandjate õiendid asjas sisulist tähtsust. Poolte lepingulised kokkulepped
120.Ringkonnakohtu juhise kohaselt tuleb maakohtul hinnata, kas pooled sõlmisid kostja vastutuse piiramise kohta kokkulepped, kas lepingule lisatud üldtingimused on tüüptingimusteks, kas need kehtivad ja kuidas neid tõlgendada.
121.Hageja tõi välja, et leping allkirjastati kostjaga alles pärast tööde tegemist. Kuna kirjalik leping sõlmiti pärast tööde tegemist, ei ole eelnevalt kokku lepitud kostja vastutuse piiramises. Lisaks leidis hageja, et kostja vastutust piiravad tingimused on tüüptingimused, mis on tühised, sest nad piiravad kostja vastutust ebamõistlikult. Kostja leidis, et lepingu tingimused räägiti läbi ning nende alusel on tema vastutus piiratud. Hageja ei ole tõendanud, et soovi korral ei oleks ta saanud tingimusi muuta. Vastutuse piiramine on kooskõlas võlaõigusseaduse sätetega.
122.Kohus leiab, et hagejal tuli käesolevas asjas tõendada, et lepingu tingimused, millistele kostja tugines, olid tüüptingimused. Hageja ei ole neid väiteid tõendanud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 sätestab eelduse, mille kohaselt ei olnud tüüptingimust eraldi läbi räägitud.
123.Riigikohus on selgitanud, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, st lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et lepingutingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ja selle sisu mõjutada) (RK TKo 3-2-1-6612, p 12). Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (RK TKo nr 3-2-1-150-06, p 17, RK TKo nr 3-2-1-45-07, p 11). Olukorras, kus pooled pidasid enne lepingu sõlmimist läbirääkimisi ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli vaidlusaluse lepingu tingimused varem välja töötanud tüüplepingutes kasutamiseks ja tingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida või selle sisu mõjutada, ei ole tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga (RK TKo 3-2-1-66-12, p 12).
124.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja töötas lepingu varem välja nimelt tüüptingimustena kasutamiseks ja hagejal puudus võimalus tingimusi läbi rääkida või neid kasutada. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et lepingu tingimuste üle mistahes läbirääkimisi ei peetud.
125.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja esindajad allkirjastasid lepingu 26.11.2015 (toimiku 1. kd, lk 14-15). Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu allkirjastamise ajaks olid tööd juba tehtud. Lepingu punktis 1.9 oli toodud, et lepingule kohaldatakse töövõtja üldtingimusi. Samas lepingu punktis on toodud, et lepingu allkirjastamisel kinnitab tellija, et on
enne lepingu sõlmimist üldtingimustega põhjalikult tutvunud ning nendest aru saanud. Lepingule olid lisatud üldtingimused (toimiku 1. kd, lk 16-18).
126.Lepingu eritingimustele on tehtud mitmeid käsikirjalisi parandusi, millest võib järeldada, et lepingu tingimustes muudatuste tegemine oli võimalik. Mõlemate poolte seaduslikud esindajad on kinnitanud, et nad pidasid lepingu sõlmimise üle läbirääkimisi.
127.11.09.2018 andis ütlusi hageja seaduslik esindaja U. N. (toimiku 2. kd, lk 135-136), kes avaldas, et ta allkirjastas lepingu ning pidas kostja seadusliku esindajaga läbirääkimisi. Hageja seaduslik esindaja avaldas, et talle anti enne allkirjastamist leping tutvumiseks. Lepinguga tutvus U. N. ise ja teised hageja juhatuse liikmed enne selle allkirjastamist. Samal istungil ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja R. R.-L. avaldas (toimiku 2. kd, lk 137-139), et enne lepingu sõlmimist toimus poolte vahel suhtlus. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest, et läbirääkimisi peeti ainult selle üle, millised tööd teha ning millises mahus. Hageja seadusliku esindaja ütlustest nähtub läbirääkimiste pidamine ning lepingu enda tekstist nähtuvalt oli hagejal võimalik lepingu tingimustesse muudatusi teha. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et läbirääkimisi peeti ka lepingu tingimuste üle ning tingimustesse tehti muudatusi. Seega ei ole hageja tõendanud, et leping sõlmiti tüüptingimustel.
128.Vastates hageja väidetele leiab kohus, et isegi kui tegemist oleks olnud tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ei ole hageja viidatud üldtingimuste sätted tühised ja hagejat ebamõistlikult kahjustavad. Lepingule lisatud üldtingimuste (toimiku 1. kd, lk 16-18) punkt 5.2. nägi ette, et enne tööde teostamist kohustub tellija andma töövõtjale kogu talle teadaoleva informatsiooni ehitise ja pinnase kohta, sh edastama töövõtjale ehitisega seotud projektdokumentatsiooni, teostatud geoloogiliste uuringute tulemused ning informatsiooni ehitise olemasoleva ja tulevikus planeeritava koormuse kohta. Lisaks oli tellija kohustatud edastama töövõtjale kogu teabe ehitise põrandas ja/või objekti pinnases asuvate tehnovõrkude (sh torustike, kaabelduste) kohta. Tellija vastutas tema poolt antava mistahes teabe õigsuse eest ning kohustus vajadusel hankima kolmandatelt isikutelt või ametiasutustelt vajalikud kooskõlastused, nõusolekud ja load. Kohtu hinnangul on tegemist tellija mõistliku kohustusega, mis tagab selle, et töövõtjal on olemas teave selle kohta, millistel tingimustel tuleb tööd teha.
129.Üldtingimuste punkt 9.3 nägi ette, et tellija vastutab töövõtjale antava teabe ja eelinformatsiooni õiguse ja tegelikkusele vastavuse eest, sh punktides 5.2 ja 5.3 andmete ja dokumentides sisalduva informatsiooni eest. Töövõtja ei vastutanud tööde puuduste eest, kui tööde tulemus või muud sellega seotud probleemid olid tingitud tellija poolt lepingu sõlmimisel edastatud ebatäpsest või puudulikust informatsioonis ja/või dokumentidest, sh objekti konstruktsioonide, pinnase ja/või tarindite kohta esitatud väärinformatsioonist.
130.Üldtingimuste punkt 9.5 ühtlasi sätestas, et töövõtjal ei ole kohustust parandada või asendada kahjustusi, mille on põhjustanud objekti stabiliseerimine või tõstmine. Ehkki tõstmine ja stabiliseerimine toimub väga ettevaatlikult, võivad jäigad objekti konstruktsioonid, näiteks põrandad, torustik, kipsplaadid, mööbel, seadmed, sisustus ja laed või isiklik vara saada kahjustada ning töövõtja selle eest ei vastuta, välja arvatud tahtluse või raske hooletuse tõttu.
131.Kohus on seisukohal, et üldtingimuste punktid 9.3 ja 9.5, mis töövõtja vastutust piirasid, ei olnud ebamõistlikult tellijat kahjustavad. Kostja teostas eritöid ehk juba valmis ehitatud ehitistes põrandate tõstmise töid. Seega oli kostjal õigus nõuda, et tellija esitaks talle tööde teostamiseks vajaliku dokumentatsiooni ning tagaks dokumentatsiooni ja informatsiooni õigsuse. Ilma selleta ei ole võimalik tuvastada tegelikke tingimusi tööde tegemiseks ja võimalikke töödega seotud riske. Ehitusega seatud dokumentatsiooni korrasoleku eest peab vastutama ehitise omanik.
132.Nii tuleneb EhS § 19 lõikest 1, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks vajalike lubade olemasolu ja seaduses sätestatud omanikujärelevalve. Kostja ei olnud ehitise omanik ning temalt ei saanud tellija eeldada ilma lepingulise kohustuseta ehitusdokumentatsiooni nõuetele vastavuse kontrollimist või muu talle ehitise omaniku poolt antud informatsiooni laiaulatuslikku kontrollimist.
133.VÕS § 641 lg 3 sätestab üldnormina, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtu hinnangul tähendab piisav kontrollimine nimelt seda, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt varasemalt tehtud tööde kohta teavet ja dokumentatsiooni, mida töövõtja antud juhul teinud on. Töövõtjal puudub kohtu hinnangul hageja väidetud laiaulatuslik seni tehtud tööde kontrollimise kohustus. Alusetu on hageja väide, et töövõtjal on laiaulatuslik professionaalsusest tulenev abstraktne kontrollikohustus, mis ulatub kaugemale ehitusseadustikus sätestatud dokumentatsiooni kontrollimisest. Muuhulgas ei pidanud töövõtja eeldama, et teostatud tööd ei vasta talle esitatud projektile või heale ehitustavale. Töövõtjal ei olnud ilma vastava selgesõnalise lepingulise kokkuleppeta kohustust asuda teostama sisuliselt omanikujärelevalve töid, et kontrollida üksikasjalikult ühe kõik seni tehtu. Kohus osundab, et varem teostatud tööde sisuline kontroll oleks eeldanud eritehnika kasutamist ja põrandate eelnevat avamist, mida ei saa pidada mõistlikuks.
134.Eeltoodust tulenevalt ei piiranud tellija õigusi ebamõistlikult kohustus esitada töövõtjale tõene teave. Tellija õigusi ei piiranud ebamõistlikult tingimus, millega piirati tellija õigusi kasutada töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid juhuks, kui võimalik puudus tulenes tellijast enesest ehk tellija esitatud informatsiooni või dokumentatsiooni nõuetele mittevastavusest. Nii sätestab ka VÕS 101 lg 3, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega on üldtingimuste punktis 9.3 tulenev kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega.
135.Kohtu hinnangul ei ole hagejat ebamõistlikult kahjustav ka üldtingimuste punkt 9.5. Tegemist oli tööde iseloomust tuleneva riskiga, mille sisu oli lahti kirjutatud samas tingimuses. Nii on tingimuses kirjas, et tööde iseloomust tulenevalt võivad jäigad konstruktsioonid kahjustada saada. Olukorras, kus kostja peaks kokku lepitud eritööde tulemusena alati vastutama mistahes tagajärgede eest, ei oleks teenuse osutamine kostjale olnud majanduslikult mõistlik sellise teenuse hinna eest, nagu ta hagejale pakkus.
136.VÕS § 106 lg 1 sätestab, et võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. VÕS § 106 lg 2 sätestab, et tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja vastutust piiravad tingimused ei välistanud kostja vastutust siiski tahtliku või raske hooletuse tulemusena. Seega ei ole tegemist tühiste tingimustega VÕS § 106 lg 2 mõistes.
137.Kohtu hinnangul on VÕS § 106 lg 1 eesmärgiks see, et lepingu pool teaks enne kokkuleppe sõlmimist, millistel juhtudel on teise lepingu poole vastutus piiratud ning tähtsust ei oma see, millal täpselt on poolte kokkulepet sisaldav lepingu dokument allkirjastatud. Mõlema poole seadusliku esindaja ütlustest nähtub, et enne tööde tegemist ja lepingu allkirjastamist esitas hageja kostjale dokumentatsiooni ja informatsiooni, mis tal olemas oli. Samuti oli hagejale
saadetud leping ning hageja esindajad olid lepingu sisuga tutvunud. Seega pidi olema hagejale mõistetav, millisel eesmärgil on dokumentatsiooni ja informatsiooni esitamine vajalik. Hagejale pidi olema arusaadav juba enne lepingu allkirjastamist, et kostja vastutus on hageja antud informatsiooni ning dokumentatsiooni osas piiratud. Lepingu allkirjastamisel ei avaldanud hageja ka soovi vastavat tingimust muuta, kuigi tal see võimalus oli.
138.Samuti nähtub kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja M. V. ütlustest, et enne tööde teostamist korteris 10 selgitati selle omanikule tööde tagajärgi. Vaatamata sellele soovis korteriomanik tööde teostamist. Objektil viibis kohal hageja seaduslik esindaja. Tööde teostamise eripära selgitasid kostja esindajad ka enne lepingu sõlmimist toimunud korteriühistu üldkoosolekul. Seega selgitas kostja hagejale enne lepingu allkirjastamist, millised riskid tööde teostamisega kaasnevad. Hagejale pidi olema enne lepingu allkirjastamist arusaadav, millises osas on kostja vastutus piiratud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et lepingu üldtingimuste punktid 9.3 ja 9.5 on kehtivad ega ole hageja õigusi ebamõistlikult piiravad. Kostja lepingust tulenev vastutus ja kahju nõude põhjendatus
139.Hageja leidis, et kostja vastutab kahju tekkimise eest, sest ta ei mõõtnud korteri nr 10 põranda paksust, mille tõttu tõmbus toa põrand kummi. Lisaks kahjustas kostja korteri sisustust ja riideid, sest vahupritsmed lendasid laiali. Kostja ei ole tõendanud, et pritsmete laiali lendamine oleks olnud tingitud põranda all olevast kõvast esemest. Kostja rikkus lepingut ka sellega, et puuris tööde käigus augu kanalisatsioonitorustikku ja lasi sinna vahtu. Selle tõttu tekkis kanalisatsioonis ummistus ja uputus. Kahju suurus on valdavalt tõendatud kindlustusandjate dokumentidega, mille põhjendatuses pole alust kahelda. Kostja vastutus ei ole lepingu tingimuste alusel välistatud sest kostja oli raskelt hooletu. Kostjale pidi olema arusaadav, et kui ta korteris 10 jätkab vahu süstimist, tekib tagasilöök ja vaht kahjustab korteri sisustust. Hageja ei andnud kostjale juhist jätkata töid vara kahjustades. Kuna trepimademe alla vahu süstimisel põrandapind ei tõusnud, pidi kostjale olema arusaadav, et ta on puurinud augu kanalisatsioonitorustikku.
140.Kostja leidis, et ta puuduste eest ei vastuta, sest hageja esitatud projektdokumentatsioon sisaldas ebaõigeid andmeid põranda paksuse, täitepinnase ja kanalisatsioonitoru osas. Hageja soovis põranda stabiliseerimistööde jätkamist ka siis, kui selgus, et tegelik olukord ei vasta projektile. Hageja ei teatanud kostjale, et trepi taldmiku all on kanalisatsioonitoru. Tõendamata on põhjuslik seos 25.11.2015 toimunud tööde ja 04.12.2015 toimunud ummistuse vahel. Tagasipritse toimus korteris nr 10 seetõttu, et põranda all ei olnud projektijärgset liivapinnast. Teistes korterites tagasipritset ei olnud. Hageja kahju nõue on tõendamata. Korter 10 vajas remonti juba enne tööde tegemist. Kindlustusandja kahjukäsitluskulu ja nõude esitamise kulu ei saa kostjalt nõuda.
141.Kohus leiab, et VÕS § 641 lg 3 ja poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.3 alusel ei vastuta kostja tööde käigus tekkinud puuduste eest. Poolte vahel 26.11.2015 allkirjastatud lepingu eritingimuste punktis 1.4 on märgitud (toimiku 1. kd, lk 14-15), et hageja on kostjale üle andnud maja projekti ja joonised. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja andis kostjale üle ühistul olemasoleva dokumentatsiooni. Üldtingimuste punkti 5.2 kohaselt pidi hageja enne töid üle andma kogu talle teadaoleva dokumentatsiooni ning vastutama tema antud teabe õigsuse eest. Seega lasus hagejal lepingu alusel riisiko tulenevalt sellest, kui tema antud dokumentatsioon ei osutu korrektseks.
142.Kostja esitas kohtule väljavõtte hageja üle antud elamu ehitusprojektist (toimiku 1. kd, lk 137), mille kohaselt pidi põranda aluse betoonkihi paksus olema 8 cm. Hageja esitas kohtule omakorda OÜ Ehitusseire eksperthinnangu (toimiku 1. kd, lk 138-143, parem ärakiri lk 163168), mille punktis 2.2 on märgitud, et projekti kohaselt pidi elamu esimese korruse all olema 2,5
m paksune täitepinnas. Tegu pidi olema peeneteralise mineraalse täitepinnase kihiga. Kohus ei nõustu hageja väitega, et antud tõend tõendab tegelikku olukorda elamu põrandate all. Viidatud arvamuse punkt 2.2. kirjeldab ainult projektlahendust. Eksperthinnangu koostamisel vaadati üle üksnes korterid ning eksperthinnangust ei nähtu, et avatud oleks konstruktsioone, sealhulgas põrandaid, et selgitada välja nende all oleva pinnase tegelik olukord.
143.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et tööde teostamisel korteris nr 10 läks põrand kummi seetõttu, et põranda aluse betoonkihi paksus ei vastanud projektile. Hageja heitis kostjale ette põranda mõõtmata jätmist, kuid sellist kohustust kostjal lepingu alusel ei olnud. Kostja ei saanud ega pidanud kohtu hinnangul eeldama, et elamu ei ole ehitatud projektile vastavalt. Hageja esitas kohtule väljavõtte kostja kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 26-28), kus meetodite osas on märgitud, et enne tööde teostamist uurib kostja pinnasetingimusi. Kohus leiab, et väljavõttest ei saa järeldada, et kostja peaks lisaks talle esitatud projekt- ja ehitusdokumentatsioonile tuvastama pinnase olukorra täiendavate uuringute teel. Selles ei ole pooled kokku leppinud ja selline kohustus ei tulenenud kostjale ka õigusaktidest. Samas on iseenesest asjakohatud ja tõendamata kostja väited, et kuna ühistul oli varasemalt vaidlus eelmise ehitusettevõttega, pidi hageja teadma, et tema esitatud teave on ebaõige. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esitas talle teadvalt ebaõigeid andmeid.
144.11.09.2018 istungil ütlusi andnud hageja seaduslik esindaja U. N. (toimiku 2. kd, lk 135136) avaldas, et kuna korteris nr 10 läks põrand kummi, lepiti kokku, et korteris jätkatakse põrandate toestamise tööd. Hageja on väitnud, et tema seaduslik esindaja ei andnud nõusolekut jätkata tööde tegemist viisil, kus vahupritsmetega kahjustatakse korteri sisustust. Samas pidi hageja seaduslikule esindajale tööde jätkamise korralduse andmisel olema mõistetav, et töödega võidakse korterit kahjustada. Nimelt väitis hageja seaduslik esindaja U. N., et juba esimesel süstimisel toimus tagasilöök ja tema riided said kahjustada. Teistes korterites tema ütluste kohaselt sarnaseid kahjustusi ei olnud. Seega pidi talle olema mõistetav, et korraldus tööde jätkamiseks võib kaasa tuua teistsuguse tagajärje võrreldes varasemate töödega teistes korterites. Tööde jätkamisel järgis kostja järelikult hageja juhist, mis vabastab ta vastutusest tagajärgede eest VÕS § 641 lg 3 alusel.
145.11.09.2018 istungil ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja R. R.-L. avaldas (toimiku 2. kd, lk 137-139), et korteris 10 osutusid põrandad projektis märgitust õhemaks. Lisapuurimisel mõõdeti põranda paksust ja see oli 4 cm. Seega on kostja seadusliku esindaja ütlustega tõendatud, milline oli betoonkihi tegelik paksus. Ka kostja seaduslik esindaja kinnitas, et kui põrandad hakkasid kummi tõmbama, soovis hageja seaduslik esindaja stabiliseerimistöödega jätkamist. Korter 10 oli ainus korter, kus põranda paksus projektile ei vastanud.
146.Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et ulatuslikud vahupritsmete kahjustused tekkisid korteris nr 10 pärast seda, kui hageja esindaja nõudel seal töid jätkati. Hageja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustega kinnitanud, et teisest puurimisest tulenevad vahukahjustused olid märkimisväärselt suuremad. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole tõendanud tagasilöögi tekkimise põhjust ehk seda, et põranda all oli mõni laiem või kõvem objekt. Kostja seaduslik esindaja avaldas vande all antud ütlustes, et tagasilöök, mis tõi kaasa vahukahjustused, ei olnud tavapärane ning see oli tingitud asjaolust, et süstitud materjal ei segunenud liivaga, vaid põrkas tagasi. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde teostamisel teistes korterites sarnaseid probleeme ei esinenud. Järelikult pidi tagasilöögi tekkimisel korteris 10 esinema ebatavaline põhjus.
147.Kostja esitas kohtule J. L. kui Uretek Worldwide Oy esindaja seletuse (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 129-131), milles ta viidates ettevõtte 40 aastasele kogemusele väitis, et sissepritsitud vaik pritsib tagasi vaid juhul, kui põranda all on mõni ootamatu kõvast materjalist
asi. Liivakiht tagasipritset ei tekita. Kostja arvutused põhinesid tellija esitatud projektil, mille kohaselt pidi ehitise põranda all olema liivakiht. Kohtu hinnangul nähtub kostja seadusliku esindaja ütlustest ning Uretek Worldwide OY esindaja esitatud tõendist, et vahukahjustused korteris nr 10 olid tingitud asjaolust, et tegelik olukord põranda all ei vastanud hageja esitatud projektile ning põranda all oli mõni projektile mittevastav kõvast materjalist ese. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud ühegi muu põhjuse esinemist, mis tagasipritse tekkimise kaasa tõi.
148.Hageja heitis kostjale ette augu puurimist trepitaldmiku all asuvasse kanalisatsioonitorusse ja selle tõttu ummistuse ning uputuse põhjustamist, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis või pidi teadma kanalisatsioonitoru asukohast. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale projektdokumentatsiooni või teostusjooniseid torustiku asukoha kohta. Hageja seaduslik esindaja U. N. kinnitas vande all antud ütlustes, et korteriühistu sellekohane dokumentatsioon oli puudulik. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt näidati kostjale keldris asuvat kanalisatsioonitorustikku ning trepitaldmik olevat sellest asunud umbes meetri kaugusel. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kuidas ja miks oleks kostja pidanud eeltoodust järeldama, et trepitaldmikust umbes meetri kaugusel asuv torustik jääb trepitaldmiku alla. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta ei teatanud kostjale enne puurimist, et torustik asub nimelt trepitaldmiku all.
149.Kostja seadusliku esindaja R. R.-L.i (toimiku 2. kd, lk 137-139) ja tunnistaja M. V. (toimiku
2.kd, lk 142-143) ütlustest nähtub, et enne puurimist ei teavitatud kostjat sellest, et kanalisatsioon asub trepitaldmiku all. Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt tuli teade ummistuse tekkimise kohta kostjale samal päeval pärast puurimistööde lõpetamist. Kostja leidis kaameratööde tegija ja sai teada, et torustikus on nende aine. Seega nähtub erinevalt kostja väidetest tema enda seadusliku esindaja ütlustest, et kostja puuris kanalisatsioonitorustikku augu ja selle kaudu läks vaht torustikku, sest kaameratöödega tuvastati süstitud aine torustikus. Vaatamata sellele ei saanud kostja kohtu hinnangul kahju tekkimist ära hoida, sest talle ei olnud torustiku asukohast teatatud.
150.Hageja esitas kohtule plaani ja fotod trepi all paikneva toru kohta (toimiku 2. kd, lk 19-21) ning väitis, et trepi alla sisenev kanalisatsioonitoru pidi kostjale nähtav olema elamu keldrikorruselt. Kohtu hinnangul ainuüksi fotost toru kohta selliseid järeldusi teha ei saa. Seda, kus täpselt asub torustik ehitise kaetud konstruktsioonides, on võimalik tuvastada kaetud tööde aktide, kanalisatsioonijooniste ja teostusjooniste alusel, mida hageja ei ole esitanud ei kohtule ega kostjale enne tööde teostamist. Kohtule esitatud soklikorruse plaanile on asetatud fotod kohtadele, kus peaks olema kajastatud torustiku asukoht. Seega ei tõenda plaan hageja väidet selle kohta, kus täpselt torustik asetses. Lisaks nähtub tunnistaja M. V. ütlustest, et korralduse puurida auk trepitaldmiku alla andis nimelt hageja seaduslik esindaja.
151.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei vastutanud ei korteris 10 tekkinud põrandate kummi tõusmise ja vahukahjustuste ega kanalisatsioonitoru ummistuse tõttu lepingu üldtingimuste punkti 9.3 ning VÕS § 641 lg 3 alusel. Kahju tekkimine ja puudused töös olid tingitud hageja antud ebatäpsest informatsioonist ja dokumentatsioonist. Vastupidist ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud. Lepingu üldtingimuste punkt 9.3 ei seo kostja vastutuse piiramist sellega, kas hageja on esitanud ebaõige teabe või ebaõige dokumentatsiooni teadlikult või mitte. Hagejal lasus lepingu kohaselt riisiko tagada dokumentatsiooni õigsus. Samas kohus osundab, et kostja vastutuse piiramisel ei oma tähtsust üldtingimuste punkt 9.5, mis räägib tööde tavapärase teostamise käigus tekkivatest kahjustustest, mitte sellest, kui kahjustused tekivad vahu tagasilöögist või torustiku ummistusest.
152.Kuna kostja ei vastuta lepingu rikkumise eest, ei kuulu hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Kuna nõue ei kuulu rahuldamisele, ei hinda kohus sisuliselt seda, kas või millises
ulatuses on kahju tõendatud, kas rikutud lepinguline kohustus pidi hagejat kahju eest kaitsma ning kas kahju oli kostjale ettenähtav. Kostja väidetele vastates leiab kohus siiski, et kahju nõue ei ole tervikuna tõendatud ning kahju nõuet ei tõenda üksnes kindlustusandjate hüvitamise otsused ja tagasinõuded hageja vastu. Nii on korteri nr 10 omanikule tasutud hüvitist koduse vara kahjustamise eest, kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kõigi korteriomaniku loetletud esemete kahjustumine. Tõenditest ei nähtu, kuidas on määratletud asjade hüvitamiseks makstud summad, kas esemed on hävinud või ainult kahjustada saanud ning milline oleks olnud kahjustuste kõrvaldamise kulu. Kui hävinud esemed ei olnud uued, ei nähtud esitatud tõenditest, kuidas ja mille alusel on tuvastatud nende väärtus VÕS § 132 mõistes. Hageja õigusabikulude nõue, viivise nõue ja kostja tasaarvestuse avaldus
153.Lisaks korteriomanikele tekitatud kahjule palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise õigusabile, sest hageja pidi tegema kulutusi õigusabile seoses nõuete esitamise ja läbirääkimiste pidamisega. Kostja vaidles nõudele vastu. Kohus leiab, et kuna hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, ei saa rahuldada selle nõude esitamisega seotud õigusabikulusid VÕS § 128 lg 3 alusel. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Kuivõrd hageja rahaline nõue kostja vastu jääb rahuldamata, ei saa kohus sisuliselt hinnata, kas kostja tasaarvestuse avaldus oleks põhjendatud ja tõendatud või mitte.
154.Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja lepingu rikkumisest tuleneva kahju nõude 11 688,31 eurot ja õigusabikuludest tuleneva kahju nõude 4485 eurot ehk kokku hageja põhinõude summas 16 173,31 eurot. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1347,46 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude. Menetluskulud
155.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
156.11.09.2018 esitas kostja Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja summas 8730 eurot. Need olid menetluskulud kuni Harju Maakohtu 11.09.2018 istungini summas 8190 eurot. 11.09.2018 kohtuistungil esindamisega lisandus kulu 540 eurot (kohtuistungi kestus 4 tundi 30 minutit x tunnitasu 120 eurot). 12.04.2019 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas 1560 eurot. Lisaks on kostjale alates 12.04.2019 tekkinud täiendavaid menetluskulusid summas 4290 eurot (käibemaksuta), mille aluseks on kulud lepingulisele esindusele ehk ajakulu 35 tundi 45 minutit x tunnitasu 120 eurot.
157.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukuse ja sisuga. Samuti leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks vajalike toimingute tegemiseks asja eelmisel läbivaatamisel maakohtus ning Tallinna Ringkonnakohtus on põhjendatud ning kooskõlas kohtuistungite ajalise kestvuse ja kohtule esitatud
menetlusdokumentide sisuga. Küll aga leiab kohus, et asja teisel läbivaatamisel maakohtus ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 5 h 15 min, mis kulus menetluskulude tagatise taotluse koostamisele, sest tegemist oli taotlusega, mis jäi rahuldamata. Seetõttu on kostja menetluskulud asja uuel läbivaatamisel maakohtus põhjendatud 30 h ja 30 min ulatuses, millele vastab tasu suurus 3660 eurot.
158.Kogumis on kostja menetluskulud põhjendatud 8190 eurot + 540 eurot + 1560 eurot + 3360 eurot = 13 650 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 13 650 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 13 650 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.04.2019 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.