Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse teatavaks tegemise aeg
16. mai 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8206
Tsiviilasi
Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu hagi URETEK Baltic OÜ vastu kahju hüvitamise, alusetult saadu tagastamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
20 214,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Uus-Veeriku tee 30/32, registrikood 80379769), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja URETEK Baltic OÜ (registrikood 12856953), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 otsus osas, millega maakohus jättis Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu hagi URETEK Baltic OÜ vastu kahju 16 173,31 euro hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata, samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2018 ostus muutmata osas, millega maakohus jättis Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu hagi URETEK Baltic OÜ vastu alusetult saadu 1184,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 120,64 euro ja alates 24. maist 2017 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Luunja vald, Veibri küla, Uus-Veeriku tee 30//32 korteriühistu (hageja, tellija) esitas Harju Maakohtule 25. mail 2016 hagi URETEK Baltic OÜ (kostja, töövõtja) vastu kahju hüvitamise, alusetult saadu tagastamise ja viivise nõudes. Hageja esitas 23. mail 2017 täiendatud hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 17 357,71 eurot, sh kahjuhüvitis 11 688,31 eurot, alusetult saadu 1184,40 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 4485 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1468,10 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 24. maist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 17 357,71 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtuleping nr UR15001 (edaspidi töövõtuleping), mille kohaselt kostja kohustus stabiliseerima ja uuesti loodima korterelamu korterite nr 1, 2, 3, 10, 11, 12 ja korterelamu I korruse trepikoja põrandad. 24. novembril 2015 asus kostja töid teostama. Tööde teostamise käigus tekitati kahju kahele korteriomanikule. Hageja vastutab korteriomanikele tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1054 lg 2 ja korteriomandiseaduse (KOS, kehtis kuni 31. detsembrini 2017) § 11 lg 1 p 3 alusel. Kui jaatada kostja seisukohta, siis on kõigil korterelamu kaasomanikel nõue kostja vastu. 18. aprilli 2016 üldkoosolekul otsustati, et hagejal on õigus esitada kaasomanike nimel kostja vastu kahju hüvitamise nõue kohtusse. Kostja teostas töid 24. novembrist 2015 kuni 25. novembrini 2015 korteris nr 10. Tööde teostamine pidi toimuma viisil, et iga meetri järel puuritakse 12 mm läbimõõduga auk põrandasse, mille kaudu pumbatakse põranda alla paisuvat geopolümeer vahtu. Korteris nr 10 oli põranda betoonkiht kostja väitel 4 cm paksune ehk ülejäänud põrandapindadest kaks korda õhem. Kostja ei mõõtnud korteri nr 10 põranda paksust ega jälginud vahu süstimise ajal tervet korteri põrandapinda, mistõttu tõmbus geopolümeer vahu sissepritse järel korteri nr 10 magamistoa põrand kummi. Seoses sellega tekkis korteriomanikul põrandapindade tasandustööde ja uue parketi paigaldamisega kahju (1493,50 + 2360,04) 3853,54 eurot. Lisaks rikkus kostja korteris nr 10 vahupritsmetega seal olnud mööblit, siseviimistlust, kodutehnikat, riideid ja jalanõusid, tekitades kahju 3820 eurot. Korteriomanikule tekkis kahju kokku 7673,54 eurot (sh keldris veekahjustusi saanud asjade väärtus). Swedbank P&C Insurance AS hüvitas korteriomanikule eeltoodud kahjust 4920,50 eurot ning nõudis hagejalt regressi korras nimetatud summa hüvitamist. Lisaks sellele vastutab hageja korteriomaniku ees kahju 3651,57 euro ning korteriomaniku omavastutuse 90 euro ulatuses.
25.novembril 2015 teostas kostja töid korterelamu trepikojas. Tööde käigus puuris kostja augu kanalisatsioonitorustikku ja lasi sinna geopolümeer vahtu, mille tulemusena tungis vaht kanalisatsioonitorru laiali ning põhjustas ummistuse. Hageja teavitas kostjat ummistusest
25.novembril 2015, kostja eemaldas ajavahemikul 26. november 2015–28. november 2015 torustikust sinna sattunud vahu, kui mitte täielikult. 4. detsembril 2015 tekkis korterelamu kanalisatsioonitoru ummistusest uputus, mis likvideeriti lõplikult 8. detsembril 2015. Ummistusest põhjustatud uputus rikkus kogu korteri nr 11 puitparketist põrandakatte väärtusega 2728,86 eurot ning kaks vannitoakappi väärtusega 233,78 eurot. Uputuse ja ummistuse likvideerimine põhjustas veekahjude tekkimist ka korterelamu keldriruumides. Korter nr 11 oli kindlustatud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali (edaspidi PZU) poolt, kes 2 (10)
hüvitas korteriomanikule kahju ja esitas hageja vastu regressi korras nõude 2963,24 eurot. Lisaks sellele vastutab hageja korteriomaniku ees korteriomaniku omavastutuse 63 euro ulatuses. Hageja hinnangul vastutab kostja tekitatud kahju eest, sest on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja vastutus ei ole üldtingimuste p-dega 9.1 ja 9.5 välistatud, sest kostja oli raskelt hooletu. Hageja tasus kostja esitatud arve alusel kostjale viivist 1184,40 eurot ekslikult, sest kostja tasunõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt alusetu saadu tagastamist. Tööde üleandmine pidi töövõtulepingu p 6.1 järgi toimuma kostja poolt koostatud akti allkirjastamisega. Sellist akti ei ole pooled allkirjastanud ja arve nr UR15002 allkirjastamisega ei võtnud hageja töid vastu. Isegi kui oli alus viivise tasumiseks, siis on selle arvestus ebaõige, sest kostja on nõudnud viivist alates 1. detsembrist 2015, kuigi arvel on makse tähtajaks 3. detsember 2015. Hageja on enne kohtusse pöördumist kandnud kulutusi õigusabile summas 4485 eurot. Hageja vajas õigusabi seoses PZU kahjuhüvitamise nõudega. Lisaks sellele on hageja kandud kulusid õigusabile kostja vastu kohtuväliselt kahjunõude esitamisel ja läbirääkimiste pidamisel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja on tööd vastu võtnud ning tööde eest tasunud. 2016. aasta veebruaris asus hageja esitama kostja vastu nõudeid. Kostja leiab, et täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostja tasunõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 4. detsembril 2015. Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu nõue, siis esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, kahjult viivist ja õigusabikulude väljamõistmist. Hagejal ei ole korteritega nr 10 ja 11 seonduvalt kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna hageja kui korteriühistu ei vastuta korteriomanike ees. Vaidlusalused tööd teostati hageja majandustegevusest väljuva lepingu raames. Kostja pole lepingut rikkunud, põhjustel, et: tellija poolt esitatud projektdokumentatsioonis sisaldusid ebaõiged andmed (põranda paksus, liiva alus ja täitepinnas, kanalisatsioonitoru puudumine); tellija soovis põranda stabiliseerimise töödega jätkamist ka siis, kui ilmnes, et tegelik olukord ei vasta projektile (lubades korraldada kõik hilisemad parandused ja kanda sellega seotud kulud); ja trepi taldmiku stabiliseerimine väljus lepingu esemest, tehti üksnes tellija erisoovil ning projektdokumentatsioon oli ebaõige. Kahju hüvitamise nõue korteri nr 10 osas on alusetu, sest kostja ei vastuta väidetava rikkumise eest. Hageja vastutas töövõtulepingu kohaselt tema poolt antud teabe õigsuse eest. Üldtingimuste p 9.3 välistab kostja vastutuse korteris nr 10 teostatud töödega. Vastutuse välistab ka üldtingimuste p 9.5, sest kostjal pole kohustust parandada või asendada kahjustusi, mille on põhjustanud objekti stabiliseerimine või tõstmine. Kostja ei olnud raskelt hooletu. Tööde puudustest pidi hageja kostjat kirjalikult teatama (üldtingimuste p 6.3). Hageja ei ole kahju tekkimist, suurust ega põhjuslikku seost tõendanud. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, taotleb kostja kahju hüvitamise vähendamist, sest: korteris nr 10 ei vastanud tegelik olukord projektile ega kinnitustele; S. Jõemets lubas enne tööde teostamist, et kannab kõik kahjustuste likvideerimisega seotud kulud; hageja soovis tööde jätkamist; hageja kinnitas veel 4. detsembril 2015, et kannab parandamisega seotud kulud. Samuti on kahju hüvitamise nõue korteri nr 11 osas alusetu. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Töövõtulepingu rikkumise korral on tema vastutus välistatud üldtingimuste p-de 9.3 ja 9.5 alusel. Kahju hüvitamise eeldused on tõendamata. Nõude tõendatuse ja kostja vastutuse korral kuulub kahjuhüvitis vähendamisele, sest: hageja jättis kostjale teatamata, et trepi 3 (10)
taldmiku all on kanalisatsioonitoru; kanalisatsioonitorus tekkis ummistus ehituspraagi tõttu; hageja on lubanud kanda ummistuse kõrvaldamise kulud; hageja ei esitanud vastuväiteid kindlustusandja alusetule regressinõudele. Kanalisatsioonitoru ummistusega seotud kulud pidi vastavalt poolte kokkuleppele kandma hageja. Kulude hüvitamiseks esitas kostja hagejale arve nr UR15008 summas 3797,59 eurot.
12.veebruaril 2016, s.o ca 2,5 kuud pärast tööde vastuvõtmist teatas hageja, et kostja rikkus trepi taldmiku stabiliseerimise tööde käigus töövõtulepingut ja on kohustatud hüvitama hagejale kahju. Hagejal ei ole õigust nõuda tasutud viivise tagastamist. Hageja pidi tööde eest tasuma
3.detsembril 2015. Hageja täitis kohustuse osaliselt 6. jaanuaril 2016. Seega oli hageja arve tasumisega viivituses ja kostjal oli üldtingimuste p 9.2 alusel õigus nõuda viivist 0,15 % päevas. Hageja oli võtnud kostja tööd vastu 27. novembril 2015, allkirjastades arve nr UR15002, mis sisaldas ka akti. Üldtingimuste p 4.3 järgi võis arve olla samaaegne tööde üleandmisevastuvõtmisega, kui pooled selliselt kokku leppisid. Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on alusetu, sest: kostja ei rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi; kostja ei vastuta väidetava rikkumise eest; hageja kahju nõue korterite nr 10 ja 11 eest on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Hageja pole tõendanud, et on reaalselt õigusabikulud ka tasunud. Kulu kandmine seoses PZU nõudega oli ebavajalik, sest sisuliselt hageja nõustus PZU nõudega. Õigusabikulude hüvitamist ei saa hageja nõuda koos käibemaksuga ning tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge. Ka selle nõude osas taotleb kostja kahjuhüvitise vähendamist. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, palub kostja hageja nõuded tasaarvestada kostja nõuetega hageja vastu. Kostjal oli hageja vastu lepingujärgse tasu maksmiseks nõue 28 200 eurot, millele lisandusid viivised summas 1395,90 eurot. Lisaks kandis kostja hageja palvel ummistuse likvideerimise kulud 3797,59 eurot, millele lisandusid viivised summas 28,48 eurot. Eeltoodule lisanduvad nõudekirja koostamise ja esitamisega seotud õigusabikulud summas 480 eurot. Seega oli hagejal 6. jaanuari 2016 seisuga kostja ees võlgnevus 33 901,97 eurot. Hageja tegi kostjale 6. jaanuaril 2016 ülekande summas 29 384,40 eurot. Pärast ülekande tegemist jäi üldtingimuste p 4.7 kohaselt täitmata lepingujärgne tasunõue 4517,57 eurot. Perioodi 6. jaanuar 2016–4. juuli 2016 eest võlgnes hageja tasunõudelt arvestatud viivist 1227,18 eurot. Kostja kandis 2016. aasta jooksul kohtuväliseid õigusabikulusid 2040 eurot, millelt kostja nõuab alates 5. juulist 2016 viivist. Hageja võlgneb kostjale 15. oktoobri 2016 seisuga põhinõudena 6557,57 eurot ning viivisena 9423,90 eurot. Viivisenõue suureneb iga päev 9,84 euro võrra. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 21. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
poolte vahel sõlmiti töövõtuleping; töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja stabiliseerima ja uuesti loodima korterelamu korterite nr 1, 2, 3, 10, 11, 12 ja korterelamu I korruse trepikoja põrandad; kindlustusandjad PZU ja Swedbank P&C Insurance AS-i esitasid hagejale regressi korras nõude korterite nr 10 ja 11 omanikele hüvitatud kahju osas.
Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja väitel oli kostja töövõtulepingut täites raskelt hooletu ja tekitas sellega korterite nr 10 ja 11 omanikele varalise kahju. 4 (10)
Maakohus leidis, et kahju tekkis korterite reaalosades. Kindlustusandjate poolt hagejale esitatud regressinõudeid ei vaidlustatud ja nõuded hüvitati. 2. mail 2017 andsid korterelamu kaasomanikud hagejale õiguse esitada kaasomanike eest nõudeid seoses korteriomanditele tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus leidis, et ainuüksi hageja poolt regressinõuete täitmist ei saa käsitleda hagejale tekitatud kahjuna. Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Hagi rahuldamise eelduseks on, et kostja on kohustust rikkunud, hagejale on tekkinud kahju ja kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasus hagejal, mis asja sisulise arutamise käigus tõendamist ei leidnud. Maakohus tuvastas hageja seadusliku esindaja UN ütluste alusel, et hagejal puudus vee, kanalisatsiooni, kütte ja elektri projektdokumentatsioon ja neid töövõtjale ei esitatud. Kostja seadusliku esindaja ja MV ütluste kohaselt ei informeeritud töövõtjat kanalisatsioonitoru täpsest asukohast. Seega ei saa kostjale avarii osas etteheiteid teha. Kostja seadusliku esindaja RL ütluste kohaselt osutus korteri nr 10 põrand õhemaks kui projektis. Põranda all pidi olema liiva alus ja täitepinnas. Kui põrand hakkas kummi tõmbuma, mõõdeti põranda paksuseks vaid 4 cm ja põranda all võis olla mõni laiem või kõvem objekt. Maakohtu hinnangul pole hageja neid väiteid ümber lükanud. Seega ei ole kostja süüliselt kahju tekitanud, vaid selle tingis korterelamu olukord ja varasemad ehitustööd. Maakohtu hinnangul oli kostjal õigus lähtuda projektis kajastatud andmetest. Seda ei lükka ümber ka tunnistaja SJ ütlused, mille kohaselt oli põranda paksust korteris nr 10 võimalik enne tööde teostamist mõõta. 8. septembril 2015 toimunud korteriühistu koosolekul, kui tutvustati kostja poolt põranda tõstmise meetodit, SJ spetsialistina vastuväiteid ega arvamust ei esitanud. Hageja nõuab kostjalt 6. jaanuaril 2016 alusetult tasutud viiviste tagastamist summas 1184,40 eurot VÕS § 1028 lg alusel. Maakohus leidis, et hageja nõue alusetu rikastumise sätete alusel ei ole põhjendatud. Hageja on tööd 27. novembril 2015 vastu võtnud. Hageja ei ole üldtingimuste p 6.3 kohaselt esitanud puuduste kohta kirjalikku teadet. Poolte kirjavahetus on seotud kanalisatsioonitoru ummistuse tagajärgede likvideerimisega. Kuivõrd põhinõue ei kuulu rahuldamisele, jättis maakohus rahuldamata ka viivise- ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 4485 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas 28. jaanuaril 2019 apellatsioonkaebuse, paludes vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Asjaolude ebaõige ja ebapiisav tuvastamine koosmõjus tõendite ebaõige hindamisega on viinud maakohtu ebaõige lõppjärelduseni, et kostja ei vastuta kohustuste rikkumise eest. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kahju hüvitamise nõude põhjusel, et hageja ei saa sellist kahju kostjalt nõuda. Hageja vastutab korterelamu kaasomanike ees töövõtja põhjustatud kahju eest. Hageja kasutas kostjat enda kohustuse täitmiseks, s.o. põrandate tõstmiseks ja elamu vajumise takistamiseks vajalike tööde teostamiseks. Hagejal on õigus oma nimel maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. Töövõtulepingu ese ei kuulunud ühegi korteriomandi reaalosa hulka, tegemist oli kaasomandiosa puudutava tööga. Tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav ja see oli hõlmatud kaitse eesmärgiga. Kostja tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Lepingutingimustele vastava töö tegemise eelduseks on, et kostja tuvastab enne geopolümeeri sissepritset kõik töö tegemiseks vajalikud asjaolud ning alles seejärel alustab sissepritset. Töövõtja ei täitnud oma kohustusi nõutud hoolsusega, jättes hoolsuskohustuse teadlikult täitmata.
5 (10)
Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja pidi tõendama, et korteri nr 10 põranda paksus oli 8 cm ning selle all oli täitepinnas. Tegemist on ebaõige tõendamiskoormise jaotamisega. Kostja ei ole väiteid, et korteri nr 10 põranda paksus ei ole 8 cm ning põranda all võib olla mõni kõvem objekt, tõendanud. Maakohus on andnud eksperthinnangule ebaõige hinnangu, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1. Eksperthinnang telliti, et selgitada välja korterelamu esimese korruse põrandate vajumise põhjus. Eksperthinnangust nähtub, et põrandate vajumise põhjuseks on drenaaži puudumine. Samas on eksperthinnangu kohaselt hoone all peeneteraline mineraalne täitepinnase kiht, mida kostja ka eeldas. Maakohus andis eksperthinnangule vastupidise tõlgenduse kui luges sellega tuvastatuks, et korteri nr 10 põrand oli projektis märgitust õhem ning et põranda all võis olla mõni kõvem objekt. Midagi sellist eksperthinnangust ei nähtu. Maakohus asus põhjendamatule seisukohale, et kuivõrd kanalisatsioonitoru osas projekt puudus ning kostjale ei näidatud toru asukohta trepi taldmiku all, ei saa kostjale etteheiteid teha. Hageja esitas kostjale olemasoleva projektdokumentatsiooni enne töövõtulepingu sõlmimist ning kostja nõustus töid teostama talle esitatud dokumentatsiooni alusel. Töövõtja oli teadlik (RL vande all seletus), et hagejal puudus täielik dokumentatsioon, kuid sellele vaatamata ei keeldunud kostja tööde teostamisest. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga sõlmitava töövõtulepingu puhul võib töövõtjalt oodata asjatundlikkust ning kutsealaste teadmiste ja -oskuste olemasolu. Hagejalt ei saa nõuda üksikasjalikku juhist, sest kostja on professionaal. Hageja näitas kostjale kanalisatsioonitoru asukoha ette. Hageja hinnangul ei ole kostja vastutus VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud. Kostjal pidi tekkima ka kahtlus, kuhu pritsitav aine kadus, sest sissepritsimisel trepi taldmik ei tõusnud. Üldtingimuste p 9.3 on tühine tüüptingimus. Samuti on selle punkti kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kirjalik töövõtuleping sõlmiti alles pärast töö teostamist ja kostja kasutas oma vastutust välistavat tüüptingimust pärast seda, kui ta oli kohustuse rikkumise toime pannud. Hageja leiab, et maakohus rikkus TsMS § 438 lg-t 1, sest tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus. Üldtingimuste p 9.5 ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest stabiliseerimisele ja tõstmisele iseloomulikuks ohuks ei ole geopolümeeri sissepritse tagasilöök. Nimetatud ohuks on põranda tõstmisega kaasnevad mõrad, visuaalsed kahjustused jms. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja võttis tööd vastu 27. novembril 2015 ning kostja viivisenõue oli põhjendatud. Kuna töö ei vastanud lepingutingimustele, ei muutunud tasunõue sissenõutavaks. Arve nr UR15002 esitamise ajal ei olnud kostja tasunõue sissenõutav. Kuna maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise ja viivise nõuded. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus jättis hagi kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata, samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud. Selles osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis hagi alusetult saadu 1184,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 120,64 euro ja alates
24.maist 2017 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6 (10)
7.Ringkonnakohus leiab, et tühistatud osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asjas ei ole tuvastatud lahendamiseks vajalikke asjaolusid (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8). Materiaalõiguse vale kohaldamine tõi kaasa selle, et maakohus kas jättis asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata või eksis asjaolude tuvastamisel. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus peab otsuse tegemisel võtma arvesse ja analüüsima kõiki menetluses hagi või vastuväidete alusena esitatud väiteid ja asjaolusid. Praeguses asjas rikkus maakohus seda kohustust, kui jättis hageja esile toodud elulised asjaolud hindamata.
8.Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna (VÕS § 635 lg 1 mõttes). Töövõtjal on lisaks lepingutingimustele vastava töö tegemisele kohustus tagada tellija asjade säilimine ja vältida nende kahjustumist. Praeguses asjas ei nõua hageja puuduste kõrvaldamise kuludest tingitud kahju hüvitamist, vaid kahju, mis tuleneb korteriomanike asjade ja korteriomandite (eriomandid) sisustuse kahjustamisest. Nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1.
9.Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas maakohus on võtnud seisukoha, millisel õiguslikul alusel on hagejal nõudeõigus kostja vastu. Maakohus on viidanud 2. mai 2017 kinnituskirjale, millega Uus-Veeriku tee 30/32 kaasomanikud on andnud nõusoleku hagejale kostja vastu korteriomandite reaalosadele ja sisustusele ning muule varale tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamiseks (II kd, tl 18).
9.1.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 11 688,31 eurot, mis tuleneb sellest, et töövõtulepingu täitmise käigus said kahjustada korterite nr 10 ja 11 sisustus ja korteriomanikele kuuluvad asjad. Kahju koosneb: korteri nr 10 omanikule hüvitatud põrandate taastamise maksumus 3651,57 eurot, kindlustusandjale tasutud 4920,50 eurot ja omavastutus 90 eurot (hageja poolt veel hüvitamata) ning korteri nr 11 osas kindlustusandjale tasutud 2963,24 eurot ja omavastutus 63 eurot (hageja poolt veel hüvitamata, vt II kd, tl 78). Hagejal saab olla kostja vastu hagi esitamise õigus 11 688,31 euro saamiseks, kui tal tekkis kahju hüvitamise kohustus kahju kannatanud korteriühistu liikmete ees. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte kohta sätestatu. Hageja vastutus korteriühistu liikmete ees tuleb kindlaks teha kahju tekkimise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS), korteriomandiseaduse (KOS) ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuna kahju tekitati töövõtulepingu raames, tuleb kontrollida VÕS § 81 regulatsiooni võimalikku kohaldamist. VÕS § 81 lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: 1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. VÕS § 81 lg 2 kohaselt võib kolmas isik VÕS § 81 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Seega olukorras, kus korteriomanikud nõudsid neile tekitatud kahju hüvitamist hagejalt, tuleb kindlaks teha, kas hagejal on omakorda õigus nõuda sellise kahju hüvitamist kostjalt.
9.2.Samuti on võimalik, et kahju kannatanud korteriühistu liikmed on loovutanud nõude hagejale VÕS §-st 164 tulenevalt või andnud volituse hagejale nõude esitamiseks. Eeltoodu puudutab korteriomanike omavastutust, s.o korteri nr 10 osas 90 eurot ja korteri nr 11 osas 63 eurot, mida hageja pole korteriomanikele veel hüvitanud.
7 (10)
Kolleegium märgib, et kui töövõtulepingu täitmise raames ei saanud kahjustada kaasomandiosa, siis ei ole hagejal nõude loovutuseta õigust pöörduda oma nimel kohtusse.
10.Kui hagejal on kahju hüvitamise nõude esitamise õigus kostja vastu, tuleb järgmise etapina tuvastada kostjapoolne töövõtulepingu rikkumine ja vastutus selle eest. VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 106 lg 1 lubab võlgnikul ja võlausaldajal eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises.
10.1.Poolte vastutust tuleb hinnata kooskõlas poolte vahel 26. novembril 2015 sõlmitud töövõtulepinguga, ennekõike reguleerivad seda küsimust üldtingimuste p 9, koosmõjus VÕS § 106 lg-ga 2. Lisaks sellele tuleb hinnata hageja väidet, et tööd teostati enne töövõtulepingu sõlmimist, s.t tuleb kontrollida, kas välistamises oli eelnevalt kokku lepitud. Maakohtul tuleb hinnata, kas kahju, mida kostjalt nõutakse, on töövõtulepinguga hõlmatud ning kas tegemist saab olla otsese varalise kahjuga üldtingimuste p 9.1 mõttes. Üldtingimuste p 9.3 järgi vastutab tellija töövõtjale antava teabe ja eelinformatsiooni õigsuse ja tegelikkusele vastavuse eest, s.h p-des 5.2 ja 5.3 andmete ja dokumentides sisalduva informatsiooni eest. Töövõtja ei vastuta tööde puuduste eest, kui tööde tulemus või muud sellega seotud probleemid on tingitud tellija poolt lepingu sõlmimisel edastatud ebatäpsest või puudulikust informatsioonist ja/või dokumentidest, s.h objekti konstruktsioonide, pinnase ja/või tarindite kohta esitatud väärinformatsioonist. Üldtingimuste p 9.5 esimeses lauses on pooled kokku leppinud, et töövõtjal ei ole kohustust parandada või asendada kahjustusi, mille on põhjustanud objekti stabiliseerimine või tõstmine. Maakohtu otsuse põhjendustest ei selgu, kas eeltoodud üldtingimused on praeguses asjas kohaldatavad ja kas nende alusel saab praegustel asjaoludel olla kostja vastutus välistatud. Siinjuures tuleb selgeks teha, millist kahju peetakse silmas p-s 9.5 ja kas hageja poolt nõutav kahju on kahju p 9.5 mõttes. See tuleb selgeks teha läbi lepingu tõlgendamise VÕS § 29 järgi, tüüptingimuse puhul VÕS § 39 järgi.
10.2.Maakohus on otsuse p-s 36 tuvastanud, et torustiku osas projekt puudus ja koht, kus trepi taldmiku all võiks olla kanalisatsioonitoru, oli töövõtjale esitamata. Korteri nr 10 osas tuvastas maakohus, et korteris nr 10 pidi olema betoonikihi paksus 8 cm ja põranda all liiva alus ja täitepinnas, mistõttu ei ole kostja süüliselt kahju tekitanud, vaid kahju tekkis elamu olukorrast ja tõenäoliselt varasematest ehitustöödest.
10.3.Üldtingimuste p-dega 9.3 ja 9.5 on oluliselt piiratud kostja vastutust. Kuna tingimused on pealkirjastatud tüüptingimustena, tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas tegemist on tüüptingimustega ning kas sellisel juhul on tingimused kehtivad, selgitades pooltele tõendamiskoormist. Kohtupraktikas on leitud, et võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (vt Riigikohtu 30. aprilli 2007 otsus asjas nr 3-2-1-150-06, p 18). VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Järelikult tuleb kohtumenetluses majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. Vaid sellisel juhul saaks tekkida eeldus, mille tüüptingimuste kasutaja peaks ümber lükkama. Eeldust ei saa tekkida, kui tüüptingimus ei saa ilmselgelt olla ebamõistlikult kahjustav (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014 otsus asjas nr 3-2-1-139-14, p 12). 8 (10)
10.4.Juhul kui tüüptingimustega ei ole kostja vastutus välistatud, tuleb asja uuel arutamisel hinnata, kas kostja vastutus on VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud. Nimetatud säte kehtestab töövõtja kui professionaali kõrgema hoolsusstandardi. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Üldtingimuste p-de 5.2 ja 5.3 järgi oli hagejal projektdokumentatsiooni ja informatsiooni andmise kohustus. Maakohus leidis, et kostja vastutus on välistatud, sest hageja jättis töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata. Üldtingimuse p-de 5.2 ja 5.3 saab käsitleda tellija juhistena VÕS § 641 lg 3 mõttes. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele (Riigikohtu 27. oktoobri 2016 otsus asjas nr 3-2-1-76-16, p 15). Töövõtja vabaneb vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on juhtinud tellija tähelepanu töödega kaasnevatele riskidele (ilma projektdokumentatsioonita geopolümeeridega pinnaseparanduse tööde teostamine) ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul VÕS § 641 lg 3 kohaldamisel hinnata, kas töövõtja vabaneb võimalikust vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel.
11.Kui kostja vastutab töövõtulepingu rikkumise eest, tuleb tuvastada, kas: hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töövõtjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
12.Hageja nõuab kostjalt alusetult saadu 1184,40 euro tagastamist. Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1028 lg 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et alusetult saadu tagastamise nõue koos viivise nõudega tuleb jätta rahuldamata, kuid täiendab selles osas maakohtu põhjendusi.
12.1.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu 3. juuni 2016 otsus asjas nr 3-2-1-18-16, p 14). VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled on üldtingimuste p-s 4.3 esimeses lauses kokku leppinud, et töövõtja väljastab tellijale arve 3 tööpäeva jooksul pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti väljastamist (kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud). Üldtingimuste p 6.1 järgi toimub tööde üleandmine poolte või nende esindajate poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega, mille valmistab ette töövõtja. Vastav akt allkirjastatakse peale tööde valmimist objektil või hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast tööde valmimist kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud vormis.
12.2.Kolleegiumi hinnangul on hageja tööd vastu võtnud 27. novembril 2015, allkirjastades arve nr UR15002 (II kd, tl-d 144–146). Arvet allkirjastades kinnitas hageja seaduslik esindaja UN, et on objekti vastu võtnud („arve ning objekti vastu võtnud“). UN pidi aru saama, et selle dokumendi allkirjastamisega võetakse ka tööd vastu. Kostja seadusliku esindaja RL ütlustega 9 (10)
on tõendatud, et arve esitamisega „samal päeval saadi tööd valmis, pretensioone polnud, tunde hiljem tuli probleem nähtavaks“. Arve maksmise tähtaeg kooskõlastati hagejaga (II kd, tl 138 pöördel). Arvete saamisel ja nende tasumisel hageja vastuväiteid ei esitanud (I kd, tl-d 149– 154). Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist (Riigikohtu
18.aprilli 2018 otsus asjas nr 2-14-61484, p 18). Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija.
12.3.Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja on töö vastu võtnud. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on kostjale 6. juunil 2016 tasunud tasu ja viiviste katteks 29 384,40 eurot (I kd, tl 28). Seega ei tule praeguses asjas hinnata, kas hagejal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest. Kuna kostja tasunõue muutus sissenõutavaks, siis tuli hagejal lähtuda arvel nr UR15002 märgitud tasumise tähtajast (I kd, tl 19). Arve tasuti 6. jaanuaril 2016 ning hageja oli olnud tasumisega viivituses 33 päeva (tasumise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 1395,90 eurot). Seega ei ole kostja alusetult saanud 1184,40 eurot ja hageja nõue koos viivise nõudega tuleb jätta rahuldamata.
13.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata hageja õigusabikulude hüvitamise nõuet. Nimetatud nõude üheks eelduseks on kostjapoolne töövõtulepingu rikkumine (VÕS § 115 lg 1) ning rikkumise tuvastamisel tuleb kontrollida kõiki teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.
14.Kostja tegi 4. juulil 2016 vastuses menetlusliku tasaarvestuse, millega tasaarvestas kostjal hageja vastu oleva tasunõude 4517,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1227,18 eurot ja õigusabikulude hüvitamise nõude 2040 eurot. Kui hageja nõue kuulub kostja vastu mingis osas rahuldamisele, tuleb maakohtul hinnata kostja tasaarvestusavaldust. Kolleegium märgib, et kostja tasaarvestusavalduse osas ei ole maakohus läbi viinud nõuetekohast eelmenetlust (TsMS § 329 lg-d 3 ja 4, § 392). Kostja nõuete osas ei ole maakohus välja selgitanud hageja seisukohta. Uuel asja läbivaatamisel tuleb maakohtul selles osas läbi viia nõuetekohane eelmenetlus.
15.Osas, milles maakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28 esimene lõik).
16.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.