K K, Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult osaühing hagi M V ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
7720 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: K K (isikukood xxx)
esindajad
Hageja II: Hertsog Lift OÜ (registrikood 12820091) Hageja III: 11746607)
Hertsog
Consult
osaühing
(registrikood
Hageja I, II ja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Lepmets, (e-post. [email protected]) ja advokaat Tauri Tigasson (e-post [email protected]) Kostja: M V (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
9. märts 2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada M V’t avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postitus: „Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu
3.septembril 2019. a. avaldatu ei vasta tõele. Hertsog Lift OÜ ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata“. Nimetatud postitust ei tohi kustutada või avalikkusele varjatuks teha ega paluda selle kustutamist või avalikkusele varjatuks tegemist.
3.Välja mõista M Vr’lt K K kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 200 eurot.
4.Välja mõista M V’lt K K ja Hertsog Lift OÜ kasuks varalise kahju hüvitis 240 eurot. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.M V (edaspidi kostja) avaldas 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postituse: „Hoiatan teid samuti, sedapuhku K K eest, kes esindab ettevõtteid Hertsog Lift ja Hertsog Consult. Tegeleb ehituses, liftide paigalduses. Arved vaatamata rohketele ja korduvatele lubadustele jäävad tasumata. Paar aastat tagasi oli ka ehitusfoorumis tema kohta hoiatus. K on täiesti süüdimatu! Kui kellelgi on kogemusi, siis andke teada kõigile.“. Postituse all lisas kostja pildi K Kst.
2.Hageja I, Hertsog Lift OÜ (edaspidi hageja II)ja Hertsog Consult osaühing (edaspidi hageja III) esitasid 15. oktoobril 2019. a kostjale nõudekirja. Hagejad selgitasid nõudekirjas, et kõnealuse postituse avaldamisega kahjustati hagejate isiklikke õigusi ja/või avaldati ebaõige faktiväide. Hagejad nõudsid kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist sarnase postituse avaldamise läbi ning hageja I ka mittevaralise kahju hüvitamist hiljemalt 25. oktoobriks 2019. a. Nõudekirja koostamisega kandsid hagejad õigusabikulusid summas 720 eurot.
3.Kostja vastas nõudekirjale 15. oktoobril, milles tõdes mh, et tegelikkuses hageja I ei võlgne kostjale tõepoolest midagi. Vaatamata sellekohasele õigeksvõtule ei ole kostja hagejate nõudeid täitnud. Kuigi kostja väidab, et pidas võlgnikuks hagejat III, mitte hagejat I, siis on kostja seesugune väide avaldatud postituse adressaati, viiteid, fraasi „K on täiesti süüdimatu!“ ning avaldusele lisatud fotot, kummastav. Kuivõrd kostja ei ole hagejate nõudeid täitnud ega pakkunud ka teisi hagejaid rahuldavaid lahendusi ka, siis on hagejad oma õiguste kaitseks sunnitud esitama käesoleva hagiavalduse.
4.Kostja viitas postituses hagejale I kui füüsilisele isikule, mis nähtub nii hoiatuse adressaadist („Hoiatan Teid samuti, sedapuhku K K eest...“), viitest ehitusfoorumi „hoiatusele“, fraasist „K on täiesti süüdimatu!“, kuid kõige selgemalt ka hageja I foto kasutamisest. Hageja I ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud mistahes lepingut ega muud kokkulepet, mille alusel kostja esitanuks hagejale I arveid. Tegelikkuses ei ole kostja hagejale I ka ühtegi arvet esitanud, mistõttu ei saa hagejal I olla kostja ees võlgnevusi. Seda kinnitas ka kostja oma 15. oktoobri 2019. a vastuses. Järelikult esitas kostja teadvalt valeväite, justkui hageja I on jätnud kostjale arve tasumata.
5.Antud juhul puudub vaidlus, et hageja I ei ole jätnud kostjale arveid tasumata. Järelikult esitas kostja teadvalt valeväite, justkui hageja I on jätnud kostjale arved tasumata. Seeläbi jättis kostja valeväite esitamisega hagejast I avalikkusele mulje kui võlgnikust. Kostja oli teadlik, et ta ei ole esitanud hagejale I ühtki arvet ning hageja I ei ole seetõttu saanud jätta neid ka tasumata. Järelikult on kostja tegu õigusvastane VÕS § 1047 mõttes.
6.Lisaks vale faktiväite esitamisele, avaldas kostja postituses hageja I kohta ka ebakohase väärtushinnangu - „K on täiesti süüdimatu!“. Seeläbi teotas kostja hageja I au ning rikkus tema isiklikke õigusi. Termin „süüdimatus“ on sisult karistusõiguslik. Karistusseadustiku § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistlikkusega; 4) nõdrameelsusega; 5) muu raske psüühikahäirega. Teisisõnu jättis kostja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega avalikkusele mulje, et hagejal I esineb mingis vormis psüühikahäire, mistõttu ta ei tasu arveid. Nimetatud väärtushinnang on meie kultuurikeskkonnas äärmiselt solvav ning alandav igale tervele inimesele. Kuivõrd kõnealuses sotsiaalmeedia grupis on liikmeteks ka hageja I tuttavad, sõbrad ning koostööpartnerid, siis põhjustas kostja avaldatu hagejale I vaimset stressi ning häbi. Seda enam, et kostja avaldatud väärtushinnang põhineb omakorda valel faktiväitel.
7.Seejuures avaldas kostja õigustamatult hageja I foto ning seostas tema nime isiku kujutisega. Kui üksnes nime avaldamise läbi ei samastanud kolmandad isikud hageja I nime konkreetse isikuga, siis foto avaldamisega tegi kostja selle võimalikuks. Järelikult kahjustas kostja hageja I isiklikke õigusi õigusvastaselt VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.
8.Antud juhul ei ole kostja hagejalt I vabandust palunud ega proovinud rikkumist ka muul moel heastada. Vastupidi, oma 4. oktoobri 2019. a e-kirjas asus kostja oma tegu kaitsma väites: „Mis puudutab isiku identieeti, siis juhatuse esimees esindab juriidilist isikut ja kannab selle kohast vastutust“. Ühtlasi ei kustutanud postitust kostja, vaid see oli sotsiaalmeedia grupis nähtav ca kuu aega, kuniks hageja I sellest teada sai ning selle eemaldada palus. Järelikult on hagejal I õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele.
9.Kui kohus asub seisukohale, et kostja avaldas arvete mittetasumise väite üksnes hageja III kohta (millega hagejad ei nõustu) või avaldas kostja selle väite ka hagejate II ja III kohta, siis on tegemist samuti vale faktiväitega. Sarnaselt hagejale I ei ole kostjal ka hagejagatega II ega III mistahes võlasuhet. Hagejal II ega III ei ole kostja ees täitmata kohustusi. Järelikult esitas kostja hagejate II ja III kohta vale faktiväite.
10.Kuigi kostjaga seotud ettevõttel oli lepinguline suhe hagejaga III, mille raames jättis viimane õigustatult talle esitatud arved tasumata, siis avaldas kostja postituse oma nimelt ning viitas endale kui eraisikule („Hoiatan Teid samuti...“) tegemata ühtegi viidet, et postituse tegelikuks avaldajaks võib olla temaga seotud ettevõte. Järelikult ei saa kostja avaldatud postitust pidada temaga seotud ettevõtte postituseks. N.ö maksehäired peavad olema täies mahus tõesed ning andma kolmandatele isikutele tõese ettekujutuse. Samuti ei saa ega tohi samastada juriidilist isikut tema juhatuse liikmeks või osanikuks oleva füüsilise isikuga. Kui eeltoodule vaatamata ka leida, et kostjal oli kõnealuse postituse esitamise õigus oma nime alt, siis on ikkagi tegemist valeväitega.
11.Nimelt on hageja III jätnud tasumata arved, mille väljastamiseks ei olnud kostjaga seotud ettevõttel alust. Hageja III sõlmis kostjaga seotud ettevõttega töövõtulepingu, mille alusel kohustus ettevõte valmistama hagejale III veebilehe ning hageja III tasuma selle eest etapiti kokku 2 000 eurot. Hageja III tasus I etapi eest osamakse, kuid kostjaga seotud ettevõte ei andnud vastu mistahes ulatuses kokkulepitud tööd. Seda ei ole tehtud ka tänaseks päevaks. Seetõttu ütles hageja III töövõtulepingu üles. Kostjaga seotud ettevõte jätkas aga arvete esitamist ning nõudis tasu maksmist kogu töö eest, mida ei ole tänaseni tehtud või vähemasti hagejale III näidatud. Seejuures nõuab kostjaga seotud ettevõte nüüd kummastavalt tasu, milles pooled kokku ei leppinud. Igal juhul lasub arve õigustatud esitamise ja selle õigustamatu tasumata jätmise tõendamise koormis VÕS § 1047 lg 2 alusel kostjal või temaga seotud ettevõttel, kes ei ole hagejate hinnangul aga postituse avaldaja.
12.Eeltoodust tulenevalt leiavad hagejad, et kostja on õigusvastaselt esitanud hagejate II ja III kohta vale faktiväiteid. Järelikult on ka hagejatel II ja III õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist.
13.Hagejad tasusid kohtuväliste õigusabikuludena kokku 720 eurot ja nõuavad VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kostjalt nende hüvitamist.
14.Hageja palub kohustada kostjat avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postitus: „Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu 3. septembril 2019. a avaldatu ei vasta tõele. K K, Hertsog Lift OÜ ega Hertsog Consult osaühing ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata“. Alternatiivselt palub hageja kohustada kostjat avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postitus: „Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu 3. septembril 2019. a avaldatu ei vasta tõele. K K ega Hertsog Lift OÜ ega ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata. Alternatiivselt eelnimetatule palub hageja kohustada kostjat avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postitus: „Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu 3. septembril 2019. a avaldatu ei vasta tõele. K K ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata. Nimetatud postitust ei tohi kustutada või avalikkusele varjatuks teha ega paluda selle kustutamist või avalikkusele varjatuks tegemist. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja I kasuks välja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel ja otsene varaline kahju summas 720 eurot. Kostja vastus
Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.
16.Kostja on seisukohal, et tema tehtud postitus ei ole suunatud mitte K Kle isiklikult kui füüsilise isikuna, vaid temale seotud äriühingutele Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult osaühing, mille kaudu ta üksnes juhatuse liikmena nende tegevust juhib ja teostab. See tuleneb ka selgelt postitusest, kus hoiatatakse üksnes „K K eest, kes esindab ettevõtteid Hertsog Lift ja Hertsog Consult.“
17.Järelikult ei saa K K olla antud juhul hagejaks, kuivõrd postitus ei puuduta tema kui füüsilise isiku isiklikke õigusi ning hagejateks saavad olla üksnes tema poolt esindatavad äriühingud ehk hagejad II ja III, kelle kohta postitus on tehtud.
18.Antud juhul heidavad hagejad kostjale ette, et viimane on avaldanud ebaõige faktiväite, st K K on jätnud kostjale arve tasumata. Kostja leiab, et selline tõlgendus on hagejate poolt meelevaldne.
19.Esiteks pole postituses kordagi seostatud arvete tasumist K K kui füüsilise isikuga, vaid tasumata jäetud arved puudutavad üksnes tema poolt juhitud äriühinguid, mille juhatuse liige ta on. Teiseks pole postituses kordagi väidetud, et keegi hagejatest oleks kostjale kui füüsilisele isikule jätnud arved tasumata. Vastupidine järeldus ei oleks ka loogiline, sest kostja puhul pole tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga ning ta ei saagi seetõttu arveid kellelegi väljastada.
20.Postituses kõneles kostja üksnes enda kogemusest oma äriühingut I OÜ juhtides, mille kaudu on ta olnud lepingulises suhtes hagejaga III, keda esindab K K.
21.Hagejate tõlgendus kostja postitusest on antud juhul meelevaldne ning kontekstist välja rebitud. Kostja postituse sisuline mõte oli hoiatada inimesi, kes peaksid äritegevuses kokku puutuma äriühingutega, mida juhib K K. Kuivõrd Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult osaühing olid kostjale teadaolevad äriühingud, millega K K on ainuisikuliselt seotud, siis sai ka hoiatav postitus nende kontekstis tehtud.
22.Kostja poolt püsitatud seos K K juhitud ettevõtete ja arvete tasumata jätmise kohta ei ole juhuslik, vaid rajaneb üksnes tema isiklikul kogemusel oma äriühingu I OÜ kaudu. Nimelt sõlmis K K hageja III nimel töövõtulepingu kostja äriühinguga, mille kohaselt kostja äriühing I OÜ oli kohustatud looma hagejale III veebilehe ning viimane kohustus töövõtjale selle eest maksma tasu.
23.Hagiavalduses on välja toodud, et hageja III tasus töö I etapi eest osamakse, kuid kostjaga seotud ettevõte ei andnud vastu mistahes ulatuses kokkulepitud tööd. Kuigi hageja III ütles töövõtulepingu üles, jätkas kostjaga seotud ettevõte arvete esitamist ja nõudis tasu maksmist kogu töö eest, mida ei ole tänaseni tehtud või vähemasti hagejale III näidatud. Hagejad tegelevad siinkohal kohtu eksitamisega. Seoses loodud veebilehega saatis kostja oma äriühingu kaudu hagejale juba 11.10.2018 teate seoses veebilehe ümberlülitamise hageja III domeenile, kuivõrd töö oli teostatud ning kasutusvalmis. Hageja III pidi edastama veebilehe ümberlülitamiseks kasutajatunnuse ja parooli, mida ta aga kunagi ei teinud. Hageja III ei esitanud seejuures ka ühtegi vastuväidet veebilehe kvaliteedi suhtes. Seega oli hageja III alates 2018. a oktoobrist teadlik, et veebileht on valmis ning ümberlülitamise ootel, mis sõltus nüüd üksnes temast endast.
24.Seejuures on valminud veebilehele tänaseni ligipääs olemas kostja äriühingu domeeni alt ning on üksnes ühe minuti töö see hageja III domeenile ümber lülitada, kui vaid viimane vajalikud andmed edastaks
25.19.11.2018 saatis hageja III kirja, milles soovis veebilehele veel täiendavaid pilte lisada. Vajalikud pildid said veebilehele lisatud, peale mida hageja III muid soove ega pretensioone ei esitanud.
26.Antud juhul on hageja III käitunud äärmiselt pahatahtlikult, tulles alles 2019. aasta oktoobris ehk sisuliselt aasta hiljem välja seisukohaga, et kostja pole oma äriühingu kaudu võimaldanud veebilehte kasutada, kuigi tegelik põhjus selles seisneb tema enda suutmatuses edastada töövõtjale vajalik info, et töö saaks lõpule viidud.
27.Kuna antud juhul oli veebileht sisuliselt valmis, hageja III ei esitanud selles osas ka kostjale või tema äriühingule kordagi ühtegi pretensiooni, siis oli kostja äriühing töövõtjana seadusega õigustatud ka töö eest saama kokkulepitud tasu ning nõudma hagejalt III talle esitatud arvete tasumist.
28.Järelikult ei ole kostja avaldanud ebaõiget faktiväidet selle kohta, et K K poolt juhitud ettevõte Hertsog Consult osaühing jätab põhjendamatult talle esitatud arveid tasumata.
29.Lisaks sellele, et K K juhitud Hertsog Consult osaühing on jätnud tasumata arved kostja äriühingule, on teada ka fakt, et ettevõttel on probleeme ka maksude tasumisega. Nt 17.01.2020 seisuga oli Hertsog Consult osaühingul maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 1905,38 eurot. Ka Creditinfo krediidihinnanguraporti kohaselt on hagejal III üleval kehtivad maksehäired ning raporti hinnangu kohaselt ei ole ettevõttele krediidi andmine soovitatav.
30.Kuivõrd K K juhib lisaks ka Hertsog Lift OÜ-d, siis on alust arvata, et ka selles äriühingus toimetatakse sarnaselt, mille tõttu mainis kostja ka selle äriühingu nime oma hoiatavas postituses.
31.Seda veendumust toetab ka asjaolu, et arvete tasumise kohta saadeti teavitusi K Kle nii hageja II kui ka hageja III e-postiaadressidele, millele ta ei reageerinud.
32.Lisaks toetavad hageja seisukohta ka teiste inimeste kogemused K K juhitud äriühingutega. Nt on portaalis xxx avaldanud kasutaja Kirill123 12.10.2010 oma ärilise kogemuse K Kga: „Soovitan eemale hoida konkreetsest isikust. Jutt tal hea ja asjalik, aga armastab ka see järel raha küsida, kusjuures lubadusi ei täida! Tänan kõikki, kes oskavad anda infi, kuidas kätte saada ja millega tegeleb.“
33.Siit tuleneb, et hageja äriühinguga juhtunu ei ole esmakordne ning K K poolt juhitavatel äriühingutel on raskusi oma kohustuste täitmisel olnud juba aastaid.
34.Hagejad heidavad kostjale ette ka ebakohase väärtushinnangu andmist hageja I kohta, kui kostja avaldas oma postituses, et „K K on täiesti süüdimatu.“ Kostja kordab taaskord, et postitus puudutas üksnes K K äriühinguid ning tema tegevust nende juhatuse liikmena, mille tõttu ei saa K K kui füüsilise isiku kohta olla avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid.
35.Kostja peab siiski vajalikuks selgitada, milline on sõna „süüdimatu“ tähendus tema jaoks ning millises kontekstis ta seda oma postituses kasutas. Hagejate II ja III juhatuse liikme K K nimetamisel süüdimatuks pidas kostja eelkõige silmas seda, et ta käitub äriliselt vastutustundetult ega tunne vähimatki süütunnet selles, et jätab võetud kohustused teadlikult täitmata. Selline arusaam sõna tähendusest on ka igal teisel keskmisel inimesel, kellel puuduvad juriidilised teadmised. Tegemist on kõnekeeles tihti kasutatava väljendiga ehkki selle karistusõiguslik tähendus võib olla teistsugune.
36.Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kuna keskmine mõistlik lugeja ei ole juriidilise haridusega, ei ole ta ka teadlik, et süüdimatus KarS § 34 kohaselt viitab karistusõiguslikult mõne psüühikahäire olemasolule.
37.Seega on hagejate poolt meelevaldne heita kostjale ette, et sellist väljendit kasutades on ta kuidagi K Kd solvanud, alandanud või mõnitanud.
38.Kuna eelnevast tulenevalt ei puuduta kostja postitus hagejat I kui füüsilist isikut ega pole tema õigusi ka muul moel õigusvastaselt rikutud VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, on hageja I sellest tulenev mittevaralise kahju nõue põhjendamatu.
39.Lisaks märgib kostja, et mittevaralise kahju nõuet pole antud juhul tõendatud ühegi dokumentaalse tõendiga, mis on eelkõige olulised hüvitise suuruse määramisel juhul, kui isiku au on teotatud. Hagiavalduses on väidetud häbitunde ja stressi tekitamist K Kle, kuna grupis, kuhu postitus on tehtud, on liikmeks ka tema tuttavad, sõbrad ja koostööpartnerid. Kõik eelnimetatud väited jäävad praegusel juhul paljasõnaliseks ja tõendamatuks.
40.Kuivõrd hagiavaldus on ülaltoodud põhjendustel põhjendamatu, siis ei saa ka pidada põhjendatuks hagejate kulutusi õigusabile kohtueelsete läbirääkimiste pidamisel ning hagejate nõue otsese varalise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
41.Kostja märgib lisaks, et hagejate lepingulise esindaja kulutused nõudekirja koostamisele on ilmselgelt ülepaisutatud. Hagile lisatud õigusabiteenuse arve kohaselt on hagejad tasunud lepingulisele esindajale konsultatsiooni ja nõudekirja koostamise eest 720 eurot ilma käibemaksuta.
42.Eelduslikult on lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis tähendaks, et nõudekirja koostamisele on kulutatud 6 töötundi. Arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga, vaidluse lihtsust ning nõudekirja sisu, ei saa pidada sellist töömahtu kuidagi õigustatuks.
43.Kostja hinnangul võib sellise nõuekirjale koostamisele kulutatud mõistlik aeg koos vajalike materjalidega tutvumisega olla maksimaalselt 3 töötundi, mis tähendaks 360 euro suurust kulutust. Kohtuotsuse põhjendused
44.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
45.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja avaldas 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postituse: „Hoiatan teid samuti, sedapuhku K K eest, kes esindab ettevõtteid Hertsog Lift ja Hertsog Consult. Tegeleb ehituses, liftide paigalduses. Arved vaatamata rohketele ja korduvatele lubadustele jäävad tasumata. Paar aastat tagasi oli ka ehitusfoorumis tema kohta hoiatus. K on täiesti süüdimatu! Kui kellelgi on kogemusi, siis andke teada kõigile. “. Postituse all lisas kostja pildi K Kst (tlk 5).
46.Hagejad on seisukohal, et kostja on 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud postituses avaldanud valeväite, justkui hageja I on jätnud kostjale arve tasumata. Samuti hageja I leiab, et kostja on 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud postituses avaldanud ebakohase väärtushinnangu- „ K on täiesti süüdimatu!“. Kostja leiab, et ta ei ole hagejate õigusi riivanud ega teinud midagi ebaseaduslikku. Ebaõigete andmete ümberlükkamine
47.Hagejad nõuavad ebaõige faktiväite ümberlükkamist kostja kulul. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p 10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).
48.Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).
49.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10).
50.Hagejad on seisukohal, et kostja on 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud postituses avaldanud valeväite, et
hageja I on jätnud kostjale arve tasumata. Hagejad leiavad, et postituse sisu ja sellele lisatud foto valguses on selge, et postitus oli suunatud just hageja I vastu. Nimelt alustas kostja postitust sõnadega:“ Hoiatan teid samuti, sedapuhku K K eest.“ Hagejate arvates väljatoodust nähtub üheselt, et postituse adressaat oli hageja I, mitte temaga seotud ettevõtted. Samuti viitas kostja postituses ehitusfoorumi „hoiatusele“, kus osundatakse üksnes hagejale I kui eraisikule, mitte temaga soetud ettevõtetele. Kostja lisas postituse lõppu foto hagejast I kui eraisikust, seega puudub vähimgi mõistlik põhjendus, miks pidanuks kostja hagejate II ja III eest hoiatamisel lisama postitusele hageja I foto.
51.Kostja on seisukohal, et tema tehtud postitus ei ole suunatud mitte K Kle (hagejale I) isiklikult kui füüsilise isikuna, vaid temale seotud äriühingutele Hertsog Lift OÜ (hageja II) ja Hertsog Consult OÜ (III), mille kaudu ta üksnes juhatuse liikmena nende tegevust juhib ja teostab. Kostja leiab, et hageja I ei saa antud juhul olla hagejaks, kuivõrd postitus ei puuduta tema kui füüsilise isiku isiklikke õigusi ning hagejateks saavad olla üksnes tema poolt esindatavad äriühingud ehk hagejad II ja III, kelle kohta postitus on tehtud.
52.Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud.
53.Kohus leiab, et kostja ei ole mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud faktiväidet, et hageja I on jätnud kostjale arve tasumata. Kohus leiab, et kostja on mõistliku inimese arusama järgi avaldanud faktiväite, et hageja II ja hageja III on jätnud kostja arve tasumata.
54.Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt: Esiteks ei ole kostja poolt avaldatud postituses kordagi seotud arvete tasumist hageja kui füüsilise isikuga, vaid tasumata arvete puhul viidatakse hagejaga I seotud äriühingutele Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult OÜ. Teiseks ei ole postituses väidetud, et keegi hagejatest oleks kostjale kui füüsilisele isikule jätnud arved tasumata. Kohus leiab, et kostja on mõistliku inimese arusaama järgi avaldanud, et K K poolt juhitavad äriühingud Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult OÜ jätavad arved tasumata. Juriidilise isiku puhul on tegemist õigusliku fiktsiooniga ning alati taandub küsimus selle taga seisvatele füüsilistele isikutele. Riigikohus on leidnud, et avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid, ei võta talt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta andmeid, nagu need nähtuvad avalikust registrist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 22). Seega on peetud korrektseks esitusviisi, kus lisaks võlgnikust äriühingu andmetele on avaldatud ka juhatuse liikmete nimed. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et kostja ei avaldanud andmeid hageja I kui füüsilise isiku suhtes, vaid kui hageja II ja III kohta, mille juhatuse liikmeks hageja I vastavalt äriregistri andmetele hetkel oli.
55.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud postituses avaldanud väite, et hageja II ja hageja III on jätnud kostjale arve tasumata. Tegemist on faktiväitega, sest on võimalik kontrollida, kas hageja II ja hageja III on jätnud kostja arve tasumata.
56.Järgmiseks kohus analüüsib kas kostja pool avaldatud väide on ebaõige VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.
57.Kohus leiab, et kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuna, kes reeglina arveid ei esita ja kosja osutab teenuseid läbi temal kuuluva äriühingu I OÜ, siis kostja poolt Facebooki postituse mõttes võib kostja poolt esitatud arvena käsitleda kostjale kuuluva I OÜ poolt arve tasumata jätmist.
58.Hageja väitel kostja äriühingul I OÜ oli kohustus etapiviisiliselt luua hagejale III töötav ja funktsionaalne koduleht. Hageja III kohustus tasuma veebilehe eest etapiti kokku 2000 eurot. Hageja III tasus töö I etapi eest osamakse, kuid hagejale III midagi üle ei antud ega ligipääsu ei võimaldatud. Hageja III ei osanud ega saanud seetõttu esitada ka ühtki vastuväidet töö kvaliteedi ega vastuvõtmise kohta. Kui kostja ettevõte oleks hagejale III veebilehte näidanud või selle osaliselt üle andnud, siis oleks ka pooltevaheline koostöö jätkunud. Kuivõrd hageja III tasus küll esimese etapi vahearve, ent tehtud tööd talle ei näidatud ega üle antud, siis ütles hageja III lepingu üles. Kuna hageja III tasus lepingu kehtivuse ajal esimese osamakse väidetavalt tehtud töö eest ning seejärel ütles lepingu üles, siis on hageja III kõik kohustused kostja ettevõtte ees täitnud. Järelikult ei ole hagejal III kostja ettevõtte ees ka mingeid võlgnevusi
59.Kostja leiab, et hagejate väited ei vasta tõele. Nimelt seoses loodud veebilehega saatis kostja oma äriühingu kaudu hagejale juba 11.10.2018 teate seoses veebilehe ümberlülitamise hageja III domeenile, kuivõrd töö oli teostatud ning kasutusvalmis. Hageja III pidi edastama veebilehe ümberlülitamiseks kasutajatunnuse ja parooli, mida ta aga kunagi ei teinud. Hageja III ei esitanud seejuures ka ühtegi vastuväidet veebilehe kvaliteedi suhtes. Seega oli hageja III alates 2018. a oktoobrist teadlik, et veebileht on valmis ning ümberlülitamise ootel, mis sõltus nüüd üksnes temast endast. Antud juhul on hageja III käitunud äärmiselt pahatahtlikult, tulles alles 2019. aasta oktoobris ehk sisuliselt aasta hiljem välja seisukohaga, et kostja pole oma äriühingu kaudu võimaldanud veebilehte kasutada, kuigi tegelik põhjus selles seisneb tema enda suutmatuses edastada töövõtjale vajalik info, et töö saaks lõpule viidud.
60.Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja III ja kostjale kuuluva äriühing I OÜ vahel oli sõlmitud töövõtulepingu veebilehe valmistamiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle ees tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle andm ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
61.Kohus tuvastab, et hageja I on saatnud kostjale 20.03.2018 e-kirja, milles on andnud teada, et soovib teha kodulehtede hertsoglift.ee ja hertsoginvest.ee uuenduskuuri ja teeb ettepaneku kohtumiseks (tlk 123). 26.09.2018 on kostja I OÜ esindajana saatnud hagejale tööde ajakava, mille kohaselt pidi töö teostamine toimuma 4 etapis, I etapp 1.10-14.10, II etapp 15.10.21.10, III etapp 22.10-18.11 ja IV etapp 19.11-30.11 (tlk 109). Hagejad ei ole sellele väitele vastu vaielnud, seega loeb kohus antud asjaolu tõendatuks.
62.03.10.2018 on kostja saatnud e-kirja hagejale I, milles teeb ettepanku registreerida doomen hertsogconsult.ee ja hageja I on vastanud samal päeval, et teeb seda ise (I kd tlk 126) ja hageja I on seejärel teavitanud kostjat I domeeni registreerimisest (tlk 125). 11.10.2018 on kostja saatnud hagejale I e-kirja, milles palub hagejal I saata Zone kasutajatunnused, et saaks muuta domeeni dns seadeid (tlk 39). Kohtule pole edastatud tõendeid, et hageja I oleks kostjal Zone kasutajatunnused kunagi edastanud.
63.Kohus tuvastab, et I OÜ on 12.10.2018 e-kirjaga edastanud hagejale arve nr TM1050 ja uuesti sama arve 15.11.2018 e-kirja, milles antakse teada, et hetkel seisuga ei ole arve laekunud (tlk 50, 52). Vastuseks kostja 15.11.2018 e-kirjale saadab hageja I 16.11.2018 kostjale e-kirjaga maksekorralduse arve nr TM1050 tasumise koha ja kirjutab, et tegeleb piltide otsimisega (tlk 128). Kohus tuvastab, et I OÜ on esitanud 01.11.2018 hagejale III arve nr TM1060 summas ilma käibemaksuta 680 eurot (koos käibemaksuga 918 eurot) selgitusega osamakse 15.10.-28.10.2018 (tlk 112). Nimetatud arve on edastatud hagejale I 02.11.2018 e-kirjaga. Kohus tuvastab, et I OÜ
on esitanud hagejale III 19.11.2018 arve nr TM1067 ilma käibemaksuta summas 680 eurot (koos käibemaksuga 816 eurot) selgitusega osamakse 29.10.2018-11.11.2018 (tlk 111). Nimetatud arve on edastatud hagejale I 19.11.2018 e-kirjaga. Kohus tuvastab, et vastuseks kostja poolt hagejale I 19.11.2018 edastatud arvele nr TM1067 saadab hageja I samal päeval e-kirjaga kostjale kodulehe jaoks lingi piltidega, mis tuleks välja vahetada (tlk127). Seega edastab hageja I kostjale lingi piltidega kodulehe jaoks pärast I OÜ poolt 3 arve (arved nr TM1050, TM1060 ja TM1067) väljastamist ja poole vahel kokku lepitud tööde teostamise ajakava IV etapi ajal. Asja materjalidest nähtuvalt rohkem ei ole hageja I poolt kostjale e-kirju saadetud.
64.Kostja on kinnitanud, et hageja I käis tema kontoris Tallinnas x tänaval ja nad koos vaatasid veebilehe üle. Hageja I poolt saadeti viimane e-kiri kostjale 19.11.2018 koos kodulehele ülespandavate piltide lingiga. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja I või hageja III oleks avaldanud soovi I OÜ poolt kodulehe väljatöötamise käigus kodulehega tutvud. Kohtule pole esitatud ühegi e-kirja, et hageja III tasub arve kui kostja võimaldab hagejale veebilehega tutvuda. Seega on kohtu hinnangul hagejate väited, et hagejale III ei ole midagi üle antud ega ligipääsu võimaldatud paljasõnalised ja tõendamata. Kuna hageja III oli tasunud kodulehe väljatöötamise eest esimese osamakse, siis eluliselt on usutav, et hageja III soovib tema poolt tasutud tööga tutvuda ja kui temal kodulehega tutvuda ei võimaldata, siis küsib tema poolt tasutud raha I OÜ-lt tagasi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole hageja I hageja III esindajana aga seda teinud.
65.Kohus tuvastab, et I OÜ on 03.04.2018 edastanud hagejale I uuesti arve nr TM1153 paludes ülekanne ära teha (tlk 46), sama arve on edastatud hagejal veelkord 13.05.2019 ja 13.05.20219 edastanud uuesti hagejale I arved nr TM1153 ja TM 1178, mis on tasumata (tlk 4648). Seega on kostja veel 2019 kevadel saatnud hagejale I meeldetuletusi tasumata arvete kohta. Hageja III ei ole neile meeldetuletustele midagi vastanud. Hageja III väitel on ta lepingu üles öelnud I OÜ-ga, kuid selle kohta ühtegi tõendit ei ole kohtule esitatud.
66.VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada selles tulenevaid õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus.
67.Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt kohus leiab, et I OÜ poolt pidi olema hagejale III loodav veebileht sisulist valmis, ning hageja I ega hageja III ei esitanud selles osas ühegi pretensiooni. Seega oli kostja äriühingul I OÜ töövõtjana õigustatud saama töö eest kokkulepitud tasu ning nõudma hagejalt III talle esitatud arvete tasumist. Hageja III on jätnud alusetult temale esitatud arved tasumata.
68.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et hageja III poolt oli tasuma arve kostja äriühingule I OÜ.
69.Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja II ja kostjale kuuluva I OÜ vahel oleks olnud mõni võlasuhe ja hageja II on jätnud kostjale arve tasumata. Seega on kostja avaldanud ebaõige faktiväite justkui hageja II on jätnud kostjale arve tasumata.
70.Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud järgimise ebaõige faktiväite: Hertsog Lift OÜ on jätnud kostja arve tasumata.
71.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt tuleb ebaõiged andmed ümber lükata või avaldada nende suhtes parandus sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane ehk sõltumata
sellest, kas kostja teadis andmete ebaõigusest või oleks pidanud teadma. Hageja palub, et kostja lükkaks avaldatud ebaõige faktiväited ümber samal viisil, kus kostja ebaõiged andmed avaldas. Hageja palub kohustada kostjat avaldama ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“. Hageja on esitanud 3 alternatiivset andmete ümberlükkamise teadet. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ ei ole mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud faktiväidet, et hageja I on jätnud kostjale arve tasumata, vaid kostja on mõistliku inimese arusaama järgi avaldanud faktiväite, et hageja II ja hageja III on jätnud kostja arve tasumata ja kohus on eelneval tuvastanud, et õige on faktiväide, et hageja III on kostja äriühingule jätnud arve tasumata, siis tuleb kostjat kohustada esitama ebaõigete andmete ümberlükkamise teade üksnes hageja II kohta.
72.Eeltoodust tulenvalt leiab kohus, et kostjat tuleb kohustada avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ positus: “Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu 3. septembril 2019. a avaldatu ei vasta tõele. Hertsog Lift OÜ ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata“. Nimetatud postitust ei tohi kustutada või avalikkusele varjatuks teha ega paluda selle kustutamist või avalikkusele varjatuks tegemist. Mittevaralise kahju hüvitamine
73.Hageja I on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub mõista kostjalt hageja I kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja I leiab, et kostja on avaldanud hageja I kohta ebakohase väärtushinnangu.
74.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
75.VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine. Milline au ja väärikus riive on au teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus. Õiguskirjanduse (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne- Juura, Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 14) kohaselt üheks au teotamise oluliseks tunnuseks on teadlikkus ning pahausksus. Igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks teguriks on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod ja hinnangud aset leidsid.
76.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
77.Hageja I väitel kostja on avaldanud tema suhtes ebakohase väärtushinnangu; „K on täiesti süüdimatu“. Hageja on välja toonud, et termin „süüdimatus“ on sisult karistusõiguslik. Karistusseadustiku § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistlikkusega; 4) nõdrameelsusega; 5) muu raske psüühikahäirega. Teisisõnu jättis kostja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega avalikkusele mulje, et hagejal I esineb mingis vormis psüühikahäire, mistõttu ta ei tasu arveid. Kostja väidab, et see postitus puudutas üksnes hageja I äriühinguid ning hageja I tegevust juhatuse liikmena, mistõttu ei saanud hageja I kui füüsilise isiku kohta olla avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid.
78.Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väide: „K on täiesti süüdimatu“ näol on tegemist väärtusotsusega, mis väljendub isikule antud hinnangus, mida on küll võimaliku põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.
79.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitama või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (Riigikohtu lahend 3-2-1-67-10, p 20)
80.Kohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul puudutab kostja postitus hageja I tegevust hagejate II ja III juhatuse liikmena. Samas ei nõustu kohus kostja väitega, et kuna kostja seostas hageja I kohta avaldatud väited tema tegevusega hageja II ja III juhatuse liikmena, siis ei saa tema kohta avaldatud väited olla ebakohased väärtushinnangud.
81.Kohus leiab, et füüsilise isiku kohta kasutamine termin „süüdimatu“ on meie kultuurikeskkonnas solvav. Samas tuleb siiski arvestada, millises kontekstis on seda terminit kasutatud. Võttes aluseks kogu kostja postituse, siis antud juhul kostja poolt hageja II ja III juhatuse liikme hageja I nimetamisel süüdimatuks sai kostja pidada silmas seda, et hageja käitub äriliselt äärmiselt vastutustundetult ega tunne vähimatki süütunnet selles, et jätab võetud kohustused täitmata. Selline on arusaam sõna süüdimatu tähendusest ka igal teisel keskmisel inimesel, kelle puuduvad juriidilised teadmised. Seega ei kasutanud antud juhul kostja terminit süüdimatu hageja suhtes KarS § 34 tähenduses. Kohus leiab, et sellise termini kasutamine on siiski mõnevõrra hagejat halvustav. Samas ei leia kohus, et hageja suhtes kostja poolt termini süüdimatu kasutamine oleks olnud inimväärikust alandav või mõnitav.
82.Eeltoodust tulenevalt on kostja eelnimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega kahjustanud hageja au ja head nime. Kuna kostja on avaldanud sellise väärtushinnangu sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ positus 20.02.2019 infotunnis viibinud inimestele, siis tuleb eeldada hageja mainet on nimetatud sotsiaalmeediagruppi kuuluvate isikute ees kahjustatud. Kostja ei ole välja toonud, et sellise hinnangu esitamiseks oleks esinenud avalik huvi. Kohus leiab, et isegi olukorras, kus hageja III
on jätnud tasumata arve kosjale kuuluvale äriühingule, ei esine avalikku huvi hageja I nimetamiseks „süüdimatuna“ sotsiaalmeedias. Juhul kui üks isik jätab oma lepingust tulenevad kohustused täitmata, siis on kohtu hinnangul kõige õigem hagiga pöörduda võlgniku vastu kohtusse, mitte asuda sotsiaalmeedias inimesi erinevates gruppides halvustama.
83.Seega avaldas kostja hageja I suhtes ebakohase väärtushinnangu ja selle avaldamine ei ole olnud õiguspärane.
84.Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).
85.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).
86.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
87.Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel lähtub kohus antud kaasuse asjaoludest. Kohus võtab arvesse asjaolu, et hageja I on hageja III juhatuse liige ja hageja III oli jätnud oma arve kostja äriühingu I OÜ-le tasumata. Kui hageja I ja hageja III oleks käitunud võlasuhtes I OÜ-ga korrektselt, siis ei oleks kostjal olnud alust asuda ebamõistlikke meetodeid võla sissenõudmiseks kasutama. Rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale I kostja teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludes. Rahalise hüvitise väljamõistmisele ei saa olla aluseks üksnes kannatanud hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04, p 18). Antud juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused elukorralduses või suhtes teiste isikutega. Samuti arvestab kohus, et nimetatud positus oli antud Facebooki grupis üleval vaid 1 kuu, seega avaldas kostja hageja I suhtes ebakohase väärtushinnangu mitte kuigi suurele inimest hulgale.
88.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 200 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Varalise kahju hüvitamise nõue
89.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate kasuks varaline kahju sumamas 720 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga.
90.Kohus tuvastab, et hagejate lepinguline esindaja on 15.10.2019 kostjale edastatud nõudekirja, milles nõudis ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist
(tlk 5-7). Advokaadibüroo Lepmets ja Nõges OÜ on esitanud Hertsog Consult OÜ-le arve nr LN387 summas 720 eurot ilma käibemaksuta (tlk 9).
91.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-12810 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
92.Kohus tuvasta, et hagejate poolt 15.09.2019 kostjale edastatud nõudekiri on seotud käesoleva kohtuvaidlusega.
93.Kuna hagejate lepingulise esindaja tunnitasu käesolevas vaidluses on 120 eurot ilma käibemaksuta, siis eelduslikult oli ka kohtueelses menetluses nõudekirja koostamisel hagejate lepingulise esindaja tunnitasu hind 120 eurot käibemaksuta. Seega on nõudekirja koostamisele kulutatud 6 tundi. Arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga, vaidluse lihtsust ja nõudekirja sisu arvestades, saab pidada sellise nõudekirja koostamisele kulunud mõistlikuks tööajaks 4 tundi, mis tähendab 480 euro suurust kulutust. Nimetatud nõudekirjas on hagejate poolt esitatud sisuliselt sama andmete ümberlükkamise nõue nagu on kohtusse esitatud hagiavalduses ja hageja I on nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja I ja hageja III osa on jäänud käesolevas asjas andmete ümberlükkamise nõue rahuldamata ja hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohus rahuldas 10 korda väiksemas ulatuses, kui hageja I nõudis kohtueelses menetluses, siis on põhjendatud kostjalt hageja I ja hageja II kasuks välja mõista nõudekirja koostamise eest varaline kahju 2 tunni eest, so on summas 240 eurot. Menetluskulude jaotus
94.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
95.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, kohus rahuldas hageja II ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kohus rahuldas osaliselt hageja I ja hageja II varalise kahju hüvitamise nõude ning jättis rahuldamata hageja I ja hageja II andmete ümberlükkamise nõude, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.