Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2021, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-140568
Tsiviilasi
Aktiva Finants OÜ hagi Vitali Milleri vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
673,40 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja: M. A., Julianus Inkasso OÜ; e-post xxx Kostja: Vitali Miller, isikukood xxx; elu- ja asukoht teadmata
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Osaühing Aktiva Finants nõuab 01. veebruaril 2021 esitatud hagis Vitali Milleri vastu 478,92 euro suuruse põhivõlgnevuse, 30 euro suuruse sissenõudekulude ja 126,02 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Elektrilevi OÜ vahel 03. juuni 2016 sõlmitud võrgulepingust nr xxx ja 08. novembril 2017 sõlmitud võrgulepingust nr xxx, millega Elektrilevi OÜ kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust tarbimiskohale xxx. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu vastavalt talle esitatud arvete alusel. Kostja oma lepingulisi kohustusi aga ei täitnud. Elektrilevi OÜ ütles
2(4)
kostjaga sõlmitud võrgulepingud üles 28. aprill 2017 ja 18. juuni 2018 ning loovutas 13. detsembril 2019 kostja vastase nõude hagejale. Kuna juba ka sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 03. veebruaril 2021 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt 18. veebruaril 2021 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 18.03.2021). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 eurot ning hagimenetlustes õigusabikulude 360 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Ka koostatud hagiavaldus on standardne. Hagihind käesolevas vaidluses on 673,40 eurot. Arvestades eelöeldut ning menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, ning seda et samas hagis on esitatud nõuded kahe sarnase lepingu alusel, leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 250 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 110 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 375 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 250 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ 3(4)
Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.