M S hagi P K vastu valduse taastamise või kahju hüvitamise nõudes 7027,31 eurot Hageja: M S (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Martin Levol Kostja: P K (isikukood XXXXXXXXXXXXXX)
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata P K 11.03.2021 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt P Klt hageja M S kasuks tagastamata kummuti väärtus 526,56 eurot.
4.Kohustada kostjat P Ku välja andma hageja M Sale televiisor LG 55“ Super UHD LED LCD, kui hageja tasub kostjale 431,67 eurot.
Mõista resolutsiooni p-des 3 ja 4 nimetatud vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusel P Klt M S kasuks välja 94.89 eurot ja kohustada P Ku välja andma M Sale televiisor LG 55“ Super UHD LED LCD.
6.Välja mõista kostjalt P Klt M S kasuks alusetult saadud 2079 eurot. Menetluskulude jaotus
8.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista P Klt välja M S kasuks menetluskulud summas 1466,60 eurot.
2-19-131605
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.30.10.2019 esitas M S Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P K vastu 6325,58 euro saamiseks. 13.11.2019 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.02.2020 määrusega tegi kohus maksekäsu, millega kohustati võlgnikku P K tasuma avaldajale M S põhinõudeid summas 6325,58 eurot ning hüvitama riigilõivu 189,77 eurot ja menetluskulu 20 eurot.
2.11.03.2020 esitas võlgnik P K määruskaebuse, mida ta täiendas 17.03.2020. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 01.04.2020 määrusega rahuldati esitatud määruskaebus ning tühistati Pärnu Maakohtu 12.02.2020 maksekäsk. Asi anti üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks.
3.03.04.2020 määrusega tegi kohus M. Sale ettepaneku esitada oma nõue P K vastu Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.14.04.2020 esitas M S maakohtule hagi P K vastu. Hageja nõue (lõplik) on (vt 5.03.2021 menetlusdokument):
2.kohustada kostjat hagejale tekitatud varaline kahju (asjade väärtus) hüvitama, summas 526,56 eur (kummut) + 1840,04 eur (televiisor) = 2366,60 eurot (kaks tuhat kolmsada kuuskümmend kuus eurot ja 60 kuuskümmend senti);
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis hagejale tekitatud kahju osas, s.o. summa, mida kostja hagejalt laenuna võttis ning mille jaoks võttis hageja laenu enda nimele: laenulepingu SWEDBANK 17-123797-VL – 27.09.2017 laenuosa maksmata summade ulatuses, summas 4669,66 EUR (neli tuhat kuussada kuuskümmend eurot ja 66 kuuskümmend kuus senti), alates 21.10.2019.a, mille võrra on kostja alusetult rikastunud;
3.Jätta kõik menetluskulud, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja hageja kulutused õigusabile kostja kanda.
5.Hagiavalduse ja selle 29.04.2020 täpsustuse, 6.10.2020 ja 5.03.2021 täienduste kohaselt elasid pooled koos korteris XXXXXXXXXX , mis on jätkuvalt kostja alaline elukoht. XXXXXXXXXXX korterit on kostja üürinud juba alates 2016 aasta juulikuust. Hageja ja kostja vaheline kooselu lõppes 2019.a juulikuus. Hageja lahkus XXXXXXXXXX korterist oma poja R R ning politsei abiga (mille kohta hageja esitas ka vastava avalduse), kuna kostja takistas hagejat lahkumast. Seetõttu lahkus hageja korterist ainult mõne isikliku esemega ning ei saanud võtta kaasa kõiki talle kuuluvaid vallasvara. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et kostja tunnistab esitatud nõuet, kuid keeldub tasumast või hagejale kuuluvat vallasvara välja andmast ebaseaduslikust valdusest (vt lisa 4). Kooselu jooksul soetas hageja enda isiklikest vahenditest kummuti järelmaksulepinguga (lepingu nr: 2485272338) RUG Mööblikaupluselt 28.12.2018.a kogu summas 526,56 eurot (vt lisa 5) ning televiisori LHV panga järelmaksuga (lepingu nr: 1477988) LG 55“ Super UHD LED LCD kogu summas 2271,71 eurot (vt lisa 6). Samuti võttis hageja SWEDBANK-st väikelaenu (laenuleping nr: 17-123797-VL) kostja tungival soovil, mille kostja lubas tagasi maksta (vt lisad 7 ja 8). Televiisori,
2-19-131605
kummuti ning laenu eest tasub hageja tänase päevani igakuiseid makseid. Kostja on mitmeid kordi andnud erinevaid lubadusi ebaseaduslikus valduses olevad kummuti ja televiisori tagastada hagejale, kuid kostja seda siiani teinud ei ole (vt lisad 9-11). Sõimu ning vägivaldse kallakuga käitumist hageja ja tema poja R R suhtes on kostja välja näidanud hagejaga peetud vestlustes (vt lisa 12). Hageja esitas kohtuväliselt kostjale ettepaneku, kas viimane jätab kummuti ja televiisori enda omandisse ning tasub järelmaksu lõpuni või annab kummuti üle hagejale ning hageja tasub järelmaksulepingu lõpuni. Kostja andis ainult alusetuid lubadusi ning ei andnud vallasasju välja ebaseaduslikust valdusest hagejale (vt lisad 9-11). Hetkel peab hageja tasuma makseid järelmaksulepingu järgselt, kuigi lepingu ese (kummut ja televiisor) on kostja otseses valduses ning hageja reaalselt neid kasutada ei saa. Kostja tungival soovil võttis hageja 27.09.2017.a laenu Swedbankist summas 5000,00 eurot, mille kogusumma koos intressidega on 7574,16 eurot (vt lisa 7). Käesoleva laenu võttis hageja seetõttu, kuna kostja sõnul ei olnud võimalik tal ise laenu saada ning see oli tingitud makseraskustest. Samuti sõnas kostja, et laenusummat oli vaja tal selleks, et tasuda võlgnevused kohtutäiturite ees. Hageja heauskselt võttis laenu ning kokkuleppe kohaselt tasus kostja iga kuu laenumakse hageja kontole, et viimane saaks laenumakseid tasuda (vt lisa 8). Hageja kandis peale laenu laekumist tema kontole samal päeval kostjale, st 27.09.2017.a summas 4300,00 eurot kostja arveldusarvele ning järgneval päeval 700,00 eurot juurde ehk kokku 5000,00 eurot (vt lisad 13-14). Konto väljavõte tõendab, et kostja tasus järjepidevalt kuni 2019.a septembrini Swedbankist võetud väikelaenu igakuised summad 127,00 eurot/kuus (laenuleping nr: 17-123797-VL – 27.09.2017) hageja arvele (vt lisa 15). Kusjuures oluline on märkida, et pärast hageja ja kostja kooselu lõppu tasus 2 kuud (2019.a augustis ja septembris) sama summat 127,00 eurot, kuid selgitusse märkis Ülekanne-kingitus. Swedbanki laenujääk seisuga 21.10.2019 on 3527,31 eurot, mida on pidanud hageja tasuma kuni tänase päevani alates hetkest, kui kostja lõpetas laenumakse tasumise hageja pangakontole (viimane makse 2019.a september) (vt lisa 16). Kostja on tasumata laenujäägi summa võrra alusetult rikastunud hageja arvelt. 5.03.2021.a. menetlusdokumendiga esitas hageja konto väljavõtte selle kohta, et on ainuisikuliselt tasunud kummuti eest täies mahus ning järelmaksu leping on lõppenud (RUG Mööblikaupluselt soetatud järelmaksulepinguga nr: 2485272338). Hageja lisas tõendina viimaste maksete maksekorralduse perioodil 15.10.2020 kuni 15.12.2020 ehk 21,94 EUR x 3 makset = 65,82 EUR (LISA 1). Seega on kostja ebaseaduslikus valduses kõnealune kummut, mille eest on hageja täies ulatuses tasunud ainuisikuliselt 526,56 EUR. Hetkel leiab hageja, et kui kostja ei anna kummutit enda ebaseaduslikust valdusest välja võimalikult heas seisukorras, lasub kostjal kohustus tasuda hagejale alternatiivselt 526,56 EUR. Hageja esitas konto väljavõtte selle kohta, et on ainuisikuliselt tasunud televiisori (LG 55“ Super UHD LED LCD; LHV panga järelmaksulepingu nr: 1477988) eest perioodil 11.10.2020 kuni 11.02.2021 kokku 5 makset ehk 47,18 x 5 makset = 235,90 EUR (LISA 2). Kõnealuse televiisori jääk hagejal laenuandja ees on 330,28 EUR, mille viimane makse on 15.09.2021. Hageja on 05.03.2021 seisuga tasunud televiisori eest 1509,76 EUR. Kostja on tasunud televiisori eest eelnevalt 9 makset ehk 431,67 EUR. Hetkel leiab hageja, et kui kostja ei anna televiisorit (LG 55“ Super UHD LED LCD; LHV panga järelmaksulepingu nr: 1477988) enda ebaseaduslikust valdusest välja võimalikult heas seisukorras, lasub kostjal kohustus tasuda hagejale alternatiivselt 1840,04 EUR. Hageja esitas konto väljavõtte selle kohta, et on ainuisikuliselt tasunud laenulepingu (SWEDBANK nr: 17-123797-VL) alusel perioodil 20.10.2020 kuni 20.02.2021 viis makset ehk 126,23 EUR x 5 makset = 631,15 EUR (LISA 3). Laenu kogusumma on 7574,16 EUR, millest kostja on tasunud 2921,00 EUR ning hageja on tasunud 05.03.2021 seisuga 2145,91 EUR. Laenujääk hetke seisuga on 2523,75 EUR, kusjuures alles on jäänud tasuda veel 20 makset ning viimane makse toimub 20.10.2022.
2-19-131605
Samuti leiab hageja, et kostjalt tuleb välja mõista SWEDBANK laenulepingu järgselt laenuosa maksmata summade ulatuses, mille jääk 2019 aasta septembri seisuga on 4669,66 EUR (neli tuhat kuussada kuuskümmend eurot ja 66 kuuskümmend kuus senti), mille võrra on kostja alusetult rikastunud. Hageja leiab, et kui kostjal ei ole võimalik tema ebaseaduslikus valduses olevaid ning hagejale kuuluvaid vallasasju tagastada võimalikult heas korras, siis tuleb kostjal alternatiivselt vallasasjade väärtus hüvitada summas 526,56 EUR + 1840,04 EUR = 2366,60 eurot. Kostja on näidanud nii kohtu kui ka hageja suhtes üles lugupidamatut käitumist ning on menetlust pahatahtlikult venitanud, mistõttu on hagejale tekkinud lisakulutused.
6.Hagi õiguslik alus on: AÕS § 45 lg 1, VÕS § 1027 ja VÕS § 1042 lg 1. Hagejale kuuluvad televiisor ja kummut on kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja nimel olev SWEDBANK-i laen (17-123797-VL – 27.09.2017) oli võetud kostjale andmiseks, kostja palvel ning lubadusel, et viimane tasub laenu igakuised makseid hagejale tagasi. Seega kostja ja hageja vahel oli võlasuhe, mida kostja on kuni poolte kooselu lõpuni osaliselt ka täitnud. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.
7.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja vastuväited on alusetud ja tõendamata. Korteri, kus koos elati üüris enne kooselu algust kostja 2016 juulis ning mingit kokkulepet kulude ühise kandmise osas polnud. Hageja on siiski osaliselt kostja soovil ka korterikulusid kandnud 2018 maist -2019 juulini: Telia, elektri ja ka kommunaalkulude eest. Siis olid kostjal rahalised raskused ja kostja edastas arved talle. Korteriomanik ei lubanud peale kooselu lõppu hagejat korterisse sisse, et asju võtta põhjendusel, et üürnik on kostja. Kostja maksis üüri korteriomanikule vastavalt nende vahelisele üürilepingule. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi alusetu kuna hageja väidetud asjad osteti koos ja need kuuluvad mõlemale. Televiisori ja kummuti on kostja hagejale kinni maksnud sularahas ja arvele kantud rahaga. Samuti üürisid nad koos korterit ja kokkulepe oli, et koos maksavad kahepeale kõik kulutused. Tegelikkuses maksis korteriga seotud kulud kolme aastase kooselu ajal kõik kostja ca 500-550 eurot kuus ning hageja oma lubadust ei pidanud. LiS andis ta hageja kasutusse 600 eurose telefoni, mida hageja talle ei tagastanud. Koos käidi reisil mis maksis 3000 eurot, mille kostja kinni maksis ja hageja ei tasunud kostjale poolt reisi maksumusest. Kostja leiab, et Swedbankist võetud laen on hageja panus ühistesse kuludesse, mida kostja maksis tagasi kuni kooselu lõpuni. Kostja leiab, et tema laenu tagasi maksma ei pea ning kokkuvõttes on hageja hoopis talle võlgu –üüriraha ca 9000-10 000 eurot, telefon 600 eurot, reis 1500 eurot. 23.09.2020 kohtuistungil kostja selgitas täiendavalt, et teler ja kummut on tema valduses, kuna ka tema on nende eest maksnud. Need osteti kahe peale. Swedbankist võetud laen on neil hagejaga ühiselt võetud ja pere huvides ka kulutatud, see kulus üüri ja kommunaalkuludeks, mis oli 7000 eurot aastas. Kostja ei eita, et neil oli hagejaga kokkulepe, et tema aitab hagejal laenu tagasi maksta. Kostja sõnul võib hageja kummuti ja teleri ära viia, aga raha ta ei ole nõus hagejale maksma. Samuti on ta hagejale maksnud raha asjade eest, seda tuleks ka arvestada.
9.25.02.2021 määrusega otsustas kohus asja menetlust jätkata kirjalikus menetluses, määras kindlaks tähtajad ja kohtulahendi teatavaks tegemise aja.
10.11.03.2021 esitas kostja kohtule avalduse, mida kohus käsitleb vastuväitena kohtu tegevusele. Kostja heidab kohtule ette seda, et kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Kostja soovib istungite pidamist, kuna sellist rahalist väljapressimist ei ole võimalik kirjaliku menetlusega teha. Kohtu seisukoht
2-19-131605
11.Kohus leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. 25.02.2021 määrusega otsustas kohus asja menetlust jätkata kirjalikus menetluses, määras kindlaks tähtajad avalduste ja dokumentide, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks ja kohtulahendi teatavaks tegemise aja. 11.03.2021 esitas kostja kohtule avalduse, mida kohus käsitleb vastuväitena kohtu tegevusele. Kostja heidab kohtule ette seda, et kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Kostja soovib istungite pidamist, kuna sellist rahalist väljapressimist ei ole võimalik kirjaliku menetlusega teha. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus ei nõustu kostja etteheitega selles, et antud menetlusstaadiumis maakohtu otsustus lahendada asi kirjalikus menetluses rikub menetlusnorme. Antud vaidlus on maksekäsu menetluses olnud alates 30.10.2019 ja kohtu menetluses alates 3.04.2020. Menetlusosalised on saanud korduvalt esitada oma arvamusi, seisukohti nii kirjalikult kui ka suuliselt: asjas on peetud kohtuistung (23.09.2020), kus osales ka kostja ning kus menetlusosalised said oma seisukohti vahetult avaldada ning kompromissiläbirääkimisi pidada ja kohus selgitas tõendamiskohustust. Menetlusökonoomika seisukohalt oli kohtu hinnangul põhjendatud menetlust jätkata kirjalikus menetluses, kuna 20.01.2021 kohtuistungi lükkas kohus kostja taotlusel edasi ning kostja tehnilised võimalused ei võimaldanud tal osaleda 23.02.2021 menetluskonverentsina peetud kohtuistungil. TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus eeltoodu alusel on seisukohal, et antud juhul puudub alus kostja vastuväite rahuldamiseks.
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 40 lg 2,3 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimine. AÕS § 45 lg 1 alusel on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud poolte poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja on esitanud ühe nõudena järelmaksuga ostetud teleri ja kummuti valduse taastamiseks või alternatiivselt kui valdust nende asjade üle ei ole võimalik taastada, siis kahju (asjade väärtuse) hüvitamist.
14.Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud : - pooled omasid ühist kooselu augustist 2016 kuni 20.07.2019; - kooselu ajal elati XXXXXXXXXXXXX üürikorteris, mille üürilepingu sõlmis kostja ja üüri maksis kostja (dtl 355-358); - kooselu ajal on: 1) 3.09.2017 hageja, Antista AS ja AS LHV Finance vahel sõlmitud järelemaksuga müügileping
2-19-131605
tähtajaga kuni 15.09.2021 teleri ostmiseks krediidimaksumusega 2271.71 eurot (dtl 120-128); 2) 28.12.2018 hageja, ESTO AS ja RUG Mööblikaupluse vahel sõlmitud järelemaksuleping tähtajaga kuni 15.12.2020 kummuti järelemaksuga omandamiseks jääkmaksumusega 526,56 eurot (dtl 113-119); 3) 27.09.2017 hageja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenuleping summas 5000 eurot, tagastamise tähtajaga 20.10.2022 summas 7574.16 eurot (koos 17% intressiga aastas) (dtl 165-171; 172-174); - 27.09.2017 on hageja kandnud kostja kontole 700 eurot ja 28.09.2017 4300 eurot, selgitusega ülekanne (dtl 144, 145); - peale poolte kooselu lõppu juulis 2019 jäid kummut ja televiisor kostja valdusesse, kes keelus neid hagejale andmast - käesolevaks ajaks on kummuti ostmiseks sõlmitud järelemaksuleping lõppenud ja osamaksed ainuisikuliselt hageja poolt tasutud (dtl 318, 484, 579-580); - teleri eest on kostja tasunud 9 osamakset summas 431,67 eurot, hageja on alates augustist 2018 kuni käesoleva ajani tasunud 1509,76 eurot ja laenujääk on 330,28 eurot (dtl 321-325, 581-582). - Swedbank AS-ist võetud laenust on kostja tasunud kuni septembrini 2019 kokku 2921 eurot, alates oktoobrist 2019 kuni käesoleva ajani on hageja tasunud 2145,91 eurot ja laenujääk on käesoleval ajal 2523,75 eurot (dtl 326-337, 583-584); - 2.06.2020 esitas kostja kohtule vastuhagi, mille kohus jättis 18.06.2020 määrusega käiguta ja palus selles olevad puudused määratud tähtajaks kõrvaldada. Kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud keeldus kohus 18.08.2020 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmisest.
15.Vastavalt AÕS § 92 lg-le 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 80 puhul peab hageja AÕS § 82 lg-st 1 tulenevalt tõendama, et ta on vaidlusaluse asja omanik ja et kostja valdab seda asja.
16.Kohus leiab, et vastavalt 28.12.2018 järelemaksulepingu p-s 2 sätestatule (p 2) on vaidlusaluse kummuti omandiõigus hagejale üle läinud viimase osamakse sooritamisel so 15.12.2020.a. Kostjal oleks olnud võimalus AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt tõendada, et tal on õigus asja vallata (Riigikohtu 23. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 16 esimene lõik), kuid kostja seda ei ole teinud. Kostja pole tõendanud, et ta on kummuti ostmiseks rahaliselt panustanud või et tal on õigus kummuti valdusele. Kummut on kostja valduses, mida ta ise ka kinnitas 23.09.2020 istungil. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kummuti väljaandmist (AÕS § 80) või selle väärtuse hüvitamist (VÕS § 1045 lg 1 p 5). AÕS § 80 lg 1,2 kohaselt on omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Arvestades aga asjaolu, et kostja on asunud tema valduses olevat kummutit menetluse ajal müüma (dtl 598-603), ei ole kindel kas see käesoleva kohtuotsuse jõustumisel enam alles on ja kas valduse taastamine võimalik on. Hageja soovib alternatiivselt juhul, kui valdust ei ole võimalik taastada, siis välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitis. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Valdaja ei saa nõuda asja väärtuse hüvitamist, seda saab nõuda üksnes asja omanik. Käesolevas asjas kohus tuvastas, et hageja on kummuti omanik. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et deliktilise üldvastutuse
2-19-131605
esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus (Riigikohtu lahend 32-1-54-07). Kahju hüvitamise nõue kvalifitseeritakse VÕS § 115 järgi. Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse, kahju tekkimise ning VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja rikkunud hageja valdust ja jätnud tagastamata hagejale kuuluva kummuti. Valduse kaotuse tõttu on hageja kandnud kahju, seega on kostja käitumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamisel, et ole kahjustatud isik õigustatud teenima tulu ning arvestada tuleb asja turuväärtusega. Asja kahjustamise või hävimise korral kaitstakse VÕS § 132 kohaselt küll mitte kahjustatud isiku vara väärtust, vaid selle koosseisu säilimist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08, p 15). Neil asjaoludel kohus leiab, et kuivõrd ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kummuti valduse taastamiseks, tuleb rahuldada alternatiivnõue ning mõista kostjalt välja hageja kasuks tagastamata kummuti väärtus vastavalt järelemaksulepingus märgitutule 526,56 eurot (jääkmaksumus).
17.Järgnevalt käsitleb kohus vaidlusaluse teleri valduse taastamise või alternatiivselt kahju hüvitamise nõuet. Vastavalt 3.09.2017 järelemaksu müügilepingu p-le 2.3 kuulub vaidlusaluse teleri omandiõigus käesoleval ajal teleri müüjale Antista AS-ile ja läheb ostjale (hagejale) üle peale kõikide osamaksete tasumist 15.09.2021. Teleri valdus kuulub aga lepingu p 3.1. järgi alates lepingu sõlmimise päevast so 3.09.2017 hagejale kui teleri ostjale. Kohus leiab, et seega on hagejal valdajana õigus nõuda AÕS § 45 lg 1 alusel kostjalt teleri valduse taastamist. Kostja kinnitas 23.09.2020 kohtuistungil, et televiisor tema valduses ja et ta hoiustab seda hoiupaigas. Kostja on keeldunud telerit hagejale tagastamast, kuna väidetavalt osteti teler hagejaga koos. Hageja ei eita, et kostja on tasunud teleri maksumusest 431,67 eurot ning hageja 1509,76 eurot st et hageja on tasunud teleri eest märkimisväärselt rohkem. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teleri eest tasunud rohkem kui 431,67 eurot. Seega tekib küsimus, kas kostjal võib olla õigus telerit vallata ja keelduda teleri valduse üleandmisest. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 40 lg 2,3 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Antud olukorras on kohtu arvates põhjendatud, et kostja tagastab teleri hagejale, kui hageja tasub kostjale telerile tehtud kulutused summad 431,67 eurot (VÕS § 110 lg 5). TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusel P Klt M S kasuks välja mõista 94.89 eurot ja kohustada P Ku välja andma M Sale televiisor LG 55“ Super UHD LED LCD.
18.Kolmandaks käsitleb kohus hageja nõuet 4669,66 euro saamiseks. Hageja väitel laenas ta 27.09.2017.a Swedbank AS-ist kostja palvel 5000 eurot, mille tagastamise kogusumma koos intressidega on 7574,16 eurot. Hageja kandis võetud laenu kostja arvele kahe osamaksena: 27.09.2017.a 4300 eurot ja 28.09.2017 700 eurot. Kostjal oli raha vaja rahaliste raskuste tõttu, et tasuda võlgnevused kohtutäiturile ning ise ta väidetavalt poleks seda laenu kuskilt saanud. Poolte kokkuleppe kohaselt tasus kostja iga kuu laenumakseid hageja kontole tagasi kuni 2019.a septembrini, et viimane saaks laenumakseid tasuda summas 127 eurot. Kostja on tasunud kokku 2921
2-19-131605
eurot ning hageja on tasunud 05.03.2021 seisuga 2145,91 eurot ja laenujääk on 5.03.2021 seisuga 2523,75 eurot, mis tuleb 20 osamakse kaupa tasuda kuni 20.10.2022. Hageja leiab, et kostjalt tuleb välja mõista laenulepingu järgselt laenuosa maksmata summade ulatuses, mille jääk 2019 aasta septembri seisuga on 4669,66 eurot ja mille võrra on kostja alusetult rikastunud. Kostja kohtuistungil väidetu kohaselt oli Swedbankist võetud laen neil hagejaga ühiselt võetud ja pere huvides ka kulutatud, see kulus üüri ja kommunaalkuludeks, mis oli 7000 eurot aastas. Kostja ei eita, et neil oli hagejaga kokkulepe, et tema aitab hagejal laenu tagasi maksta, kuid peale kooselu lõppu ta seda enam ei teinud ja leiab, et pea seda hagejale tagasi maksma, kuna kooselu ajal kandis tema kõik pere kulud. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks kostjaga sõlmitud leping, mille alusel oleks kostja kohustatud hagejale midagi maksma. Hageja tugineb nõude õigusliku alusena VÕS §-le 1027, mis sätestab, et isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade temale ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Poolte kirjavahetusest Facebooki Messengeris perioodil 26.-27.09.2017 nähtub (dtl 129-143), kuidas hageja küsib kostjalt kui suur on summa, millega tema arve arestiti; kostja kirjutab et: teeks selle laenu ära, enne kui veel halvemaks läheb; ta ei taha seda laenu nii suureks ajada, ta üle viie tuhande ei taha; viie aasta peale; kui jääb mingi väike summa, siis ta saab seda ise maksta; ta hakkab seda ise maksma; hageja kirjutab et: vaatan kas pank annab, kuigi pakkumine pangas on; selge, teen ära; teen mobiilse panga kaudu, siis lepingutasu 0; sai viieks aastaks; intress on 17 prossa, veel odavam kui minu laenud; kas makse kuupäevaks panen nagu endal 16.kuupäev; mul tuli raha üle; esimene makse novembris 127.44; printisin välja ka lepingu koos maksegraafikuga; kostja et: pane siis kuupäev 20; rohkem praegu ei kanna; kanna sinna kohe praegu 700, P arve; homme hommikul kannad ülejäänud; 5000 on limiit; hageja: sain aru; see 4300 läheb kõik sinna jah; kostja: mingi tonn on üle limiidi; 6000 oleks pidanud laenama. 27.09.2017 maksekorraldusest (dtl144) nähtub, et hageja on kandnud kostja AS P kontole 700 eurot ja 28.09.2018 samale kontole veel 4300 eurot (dtl 145). Hageja Swedbank konto väljavõttest nähtub, et kostja on alates 19.11.2017 teinud hageja kontole mh 127 euroseid ülekandeid kuni 20.09.2019 (dtl 146-147) summas 2921 eurot. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et asjas pole tõendamist leidnud hageja kohustust/lepingulist alust raha ülekandmiseks kostjale ega ka seda, et kostja ei peaks seda tagastama ning seega on hagejal on õigus saada alusetult ülekantu tagasi. Kostja pole tõendanud enda väidet, et laenatud raha kulus pere ühisteks vajadusteks ning et tal oleks õigus raha endale jätta. Korteri, kus pooled kooselu ajal elasid, üürilepingu pool oli kostja ning temal oli ka lepingust tulenev kohustus kulusid kanda (dtl 358), mitte hagejal.
2-19-131605
Kuna kostja on hageja poolt tema kontole kantud 5000 eurost tasunud hagejale 2921 eurot, tuleb tal tasuda hagejale veel 2079 eurot. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (vt VÕS § 8), kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub. Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja endale laenulepingu alusel kohustusi võtnud mistõttu ei saa talle tuleneda sealt ka kohustust tasuda hageja võetud laenu kasutamise eest intressi või muid kohustusi.
19.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis kostjalt asjade tagastamist ning alternatiivselt kahju hüvitamist (asjade väärtuse hüvitamist) ja kahju hüvitamist seoses laenuga summas 4669,66 eurot. Kohtumenetluse tulemusel mõisteti kostjalt välja kummuti väärtus ja kohustati kostjat hagejale välja andma televiisor ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2173,89 eurot Järelikult oli hagi rahuldatud ja rahuldamata suurusjärk oluliselt erinevad. Kohtu hinnagul tuleb seetõttu menetlukulud poolte vahel jaotada suhetes 70% ja 30%. St kostja kanda jääb 70 % hageja menetluskuludest ja hageja kanda jääb 30 %. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu: riigilõivust 475 eurot ja õigusabikulust 1620 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu koosneb järgmistest toimingutest: 12.04.2020 hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine, analüüs ja konsultatsioon 5 tundi, 10.09.2020 konsultatsioon, vastuse koostamine ning esindamine kohtus 4 tundi, 14.01.2021 konsultatsioon, istungiks valmistumine, esindamine kohtus 3 tundi. Kokku tasu 12 tunni toimingute eest 1620 eurot. Esindaja tunnitasuks on 135 eurot. Õigusabi osutaja ei ole käibemaksukohuslane, ning kõik nimekirjas toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja palub kostjalt välja mõista kokku 2095 eurot. Kohus on TsMS § 175 lõike 1 alusel seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on õigusabikulud kooskõlas toimiku materjalidega, vajalikud ja põhjendatud arvestades antud vaidluse sisu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on kooskõlas kohtupraktikaga (Riigikohtu 27.02.2017 määrus asjas nr 3-2-1-159-16, p 24) ning kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus kokku 2095 eurot. Et kostja kanda jäeti 70 % ulatuses hageja menetluskuludest, tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1466,50 eurot. Kohus märgib hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.