Hageja: H. O.(isikukood xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja: advokaat Margot Maksing (e-post: [email protected]); Kostja: S. P. (isikukood xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja Vadim Vilde, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 02.märts 2021.a.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja H. O. kanda.
Välja mõista H. O.lt S. P. kasuks menetluskulud 936 eurot.
4.Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb maksta viivist võlaõigusseaduse (VÕS § 113 lg 1) teises lauses ettenähtud suuruses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.H. O.(edaspidi hageja) esitas 03.10.2019 Harju Maakohtusse hagi S. P. (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 2405,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 42,19 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu 10.07.2017 sõlmitud laenu - ja käsipandilepingust, mille kohaselt andis hageja kostjale auto ostmiseks laenu 3000 eurot tähtajaga 10.10.2018. Auto osteti kostjale selleks, et viimane saaks liikuda, mh soovis kostja autoga käia Soomes oma pojal külas. Koos laenulepinguga sõlmiti poolte vahel ka käsi-pandileping, mille kostja allkirjastas ja millega seati laenu tagatiseks kostja poolt ostetud sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. Sõiduki ostis kostja endale hagejalt laenuna saadud raha eest, kuna tal endal puudusid selleks piisavad rahalised vahendid. Sõiduk kanti Maanteeameti sõidukite registris kostja nimele. Kuigi sõidukit käisid hageja ja kostja koos ostmas, oli see vajalik ainult kostjale, kuna hagejal oli endal juba auto olemas. Samuti puudus hagejal mistahes soov ja kohustus kostjale sõidukit kinkida. Laenu-ja käsipandilepingu sõlmimise ja sõiduki ostmise ajal hageja ja kostja veel koos ei elanud. Kostja üüris sel ajal Tallinnas korterit ja elas seal, hageja aga elas x asumis oma majas. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja hagejale laenu ei tagastanud. Seetõttu realiseeris hageja laenu tagatiseks oleva sõiduki kohtutäituri vahendusel enampakkumisel müügiga. Saadud müügitulem oli 1600 eurot, millest kohtutäitur arvestas maha oma lisatasu summas 57,60 eurot (km-ga). Hagejale kanti enampakkumise järel üle tulem summas 1 542,40 eurot (1 600-57,60=1 542,40). Lisaks tuleb tulemist täiendavalt maha arvestada enam-pakkumise korraldamisega kaasnenud kulud summas 765,60 eurot, sh kohtutäituri tasu summas 333,60 eurot (km-ga) ning müügiga seotud asjaajamise ning kohtutäituriga suhtlemisega seondunud õigusabi kulud kogusummas 432 eurot (km-ga). Samuti tuleb tulemist maha arvestada pandieseme realiseerimiseni kogunenud viivis summas 182,74 eurot (8% aastas alates 11.10. 2018 kuni 15.07.2019 summalt 3 000 eurot ehk 3 000 * 278 * (0,08/365)). Pärast pandieseme müügiga seotud kulude ja viivise tulemist maha arvestamist saab kostjale antud laenust tagastatuks lugeda 594,05 eurot (1 542,40 – 765,60 – 182,74 = 594,05) ning kostja poolt tasumisele kuuluv laenu jääk on seega 2 405,95 eurot (3000 – 594,05 = 2 405,95), mille tagastamist hageja kostjalt nõuab. Lisaks tuleb kostjal hagejale tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga (03.10.2019) on sisse-nõutavaks muutunud viivis summas 42,19 eurot (8% aastas alates 16.07.2019 kuni 03.10.2019 summalt 2 405,95 ehk 2 405,94 * 80 * (0,08/365)). Hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärale (hetkel 8% aastas) põhivõlalt 2 405,95 eurot alates 04.10.2019, so hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni. Hageja leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et tema poolt kostjale summa 3000 eurot laenamine ei ole tõendatud, siis peab kostja nimetatud summa 3000 eurot hagejale hüvitama alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1), kuna hageja ei ole sellist raha kostjale auto ostmiseks kinkinud. 2 (9)
2-19-119691
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja eitab, et ta on soovinud osta endale sõidukit ning on võtnud selleks hagejalt laenu. Hageja poolt kohtule esitatud sellekohane leping on kostja allkirja osas võltsitud. Kostja pole sellele lepingule alla kirjutanud. Kostja ei vaidlusta, et hageja tasus sõiduki ostmiseks vajaliku rahasumma ja sõiduk vormistati kostja nimele, kuid see oli hageja enda soov, milleks kostja omapoolselt mingit tahet ei avaldanud. Sõiduki ostis hageja kostja seetõttu, kuna pooled olid alates sügisest 2017.a. kuni detsembrini 2018.a. kooselus ning hageja soovis, et kostja saaks sellega paremini liikuda, kuna pooled elasid linnas väljas hageja majas X. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled üle vande all ja olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Laenulepingust (VÕS § 396 jj) tuleneva nõude eeldusteks on poolte kokkulepe laenuvõtja poolt laenuandjalt laenu võtmise kohta, laenuks võetud summa üleandmine laenuvõtjale ja selle laenulepingu lõppemise ajaks mittetagastamine, st laenu sissenõutavaks muutumine (VÕS § 108 lg 1). Pandi (asjaõigusseadus (AÕS) § 276 jj) realiseerimisest tuleneva nõude eeldusteks on pandipidaja nõude tagamiseks asja koormamine pandiga, pandipidajal nõude rahuldamiseks müügiõiguse tekkimine ning asjaolu, et panditud asja müük ei täitnud pandiga tagatud kohustust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud kirjalike tõendite alusel tuvastatuks, et: 2017.a. juulis ostis kostja kod. K. L. sõiduki Mercedes-Benz A200 reg nr XXX (dtl 136); 2019.a. mais pöördus hageja Tallinna kohtutäituri Kristina Feinmani poole ametiteenuse korras sõiduki müügiks eraenampakkumise korraldamiseks, tasudes selle eest koos km-ga 333,60 eurot (dtl 39); 20.06.2019 - 27.06.2019 toimus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja elektroonilises oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee kohtutäituri Kristiina Feinmani poolt ametiteenuse korras korraldatud avalik elektrooniline enampakkumine sõiduauto Mercedes-Benz A200 suhtes alghinnaga 2000 eurot (dtl 117-118); sõiduk müüdi enampakkumisel 1600 euro eest, millest kohtutäitur arvestas maha oma lisatasu summas 57,60 eurot (km-ga) ja hagejale kanti enam-pakkumise järel üle tulem summas 1 542,40 eurot (dtl 36-37). Samuti on hageja tellinud vaidluses kostjaga Advokaadibüroolt Derling Primus OÜ õigusabi, mille eest on tasutud märtsis ja mais 2019.a. kokku 432 eurot koos km-ga (dtl 40-41).
6.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et raha sõiduki ostmiseks andis hageja. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võttis hagejalt sõiduki ostmiseks laenu (3000 eurot), sõlmides hagejaga laenu tagamiseks sõidukile seatud käsipandi lepingu või andis hageja kostjale auto ostmiseks 3 (9)
2-19-119691 vajaliku rahasumma ilma tagasimaksmise kohustuseta. Oma väite tõendamiseks, et kostja võttis 10.07.2017 hagejalt sõiduki ostmiseks laenu 3000 eurot tähtajaga 10.10.2018 ja pantis laenu tagatisena ostetud sõiduki Mercedes-Benz A200 reg nr XXX käsipandina hagejale, esitas hageja kohtule poolte nimelt allkirjastatud käsipandi lepingu koopia (dtl 35). Kuna kostja eitab omapoolselt sellise käsipandilepingu allkirjastamist, määras kohus hageja taotlusel käsipandilepingu koopia suhtes allkirjaekspertiisi (dtl 209-211). EKEI ekspertiisiakti kohaselt (06.11.2020) koopia aluseks olevat vasakpoolset allkirja 10.07.2017 käsipandilepingule tõenäoliselt ei ole kirjutanud S. P., vaid allkirja kirjutamisel on jäljendatud S. P. välismaalase passis olevat allkirja (dtl 245-251, 263-266).
7.Selgitamaks hageja ja kostja poolt auto ostmise asjaolusid kuulas kohus 02.03.2021 kohtuistungil pooled vande all üle (dtl 326-332). Hageja ütluste kohaselt tutvusid nad kostjaga 2017.a. juunis läbi internetiportaali. Said kokku paar korda ja kohtusid nädalalõppudel, kuna ülejäänud ajal oli hageja praktiliselt kogu aeg tööl. Sel ajal sõitis hageja taksot kas Tallinki või Tulika all. Hageja juurde kolis kostja elama pärast seda kui nad oli kostjale auto ostnud. Auto oli kostjale vaja selleks, et oma asju hageja juurde tuua ja hageja juurde Xse kolida. Kostja elas enne Sääse tänaval, kus üüris korterit. Auto vajalikkusest tegi juttu kostja. Ta ütles, et tal oli varem eelmises suhtes olnud auto kasutada ja et ta tahab seda nüüdki. Auto oli vajalik, kuna X asum asub eemal ja kuigi sinna käib buss, on autoga mugavam sinna liikuda. Lisaks oli kostjal sel ajal ka oma õmblusfirma, mille asju oli ka parem autoga ajada. Hageja kui taksojuht ei taha ise autoga sõita, sest sõidab niigi palju. Taksot hageja kostjale kasutamiseks anda ei saanud, see oleks olnud keelatud. Üks hageja sõber, A. L., kelle nimel oli osta.ee konto, ütles hagejale, et üks sobiv auto on pakkumisel hea hinnaga. Et kui on soov autot osta, visaku pilk peale. Hageja vaatas selle pakkumise üle ja kirjutas müüjatele. Asi venis, kuni leppisid aja kokku auto ülevaatuseks. Müüdav auto Mercedes-Benz asus Tartus. Sõitsid kostjaga Tartusse bussiga ja vaatasid auto üle. Hinnaks oli autol 3000 eurot. Hageja võttis bussijaama sularaha automaadist raha 2500 eurot, 500 eurot oli tal endal kaasas. Andis raha 3000 eurot kostja kätte, kes maksis ja vormistas auto müüjatega ostu-müügi lepingu enda nimele. Enne auto ostu olid hagejal kostjaga läbirääkimised, et niisama ta seda autot kostjale anda ei taha, et vormistavad selle kohta mingi paberi. Lihtsalt kinkida ta seda autot kostjale ei tahtnud, kuna nad ei elanud kostjaga sel ajal veel koos. Kui auto ost oli ära vormistatud, siis sõitsid nad autoga Tallinnasse, kuhu jõudsid umbes kl 16 ajal. Hageja käis poes ja siis sõitsid nad hageja koju Xse. Kodus kirjutas hageja valmis käsi-pandilepingu, pani sellele oma allkirja alla ja andis alla kirjutamiseks kostjale. Kostja ütles, et tahab sellega enne tutvuda, kuna see on eesti keeles ja kõikidest nüanssidest ta kohe aru ei saanud. Hageja jättis selle käsipandilepingu kostja kätte. Seejärel sõitis kostja Mercedesiga enda koju Mustamäele, hageja sõitis tööle. Kui nad kostjaga jälle kokku said, oli leping kostja nimelt alla kirjutatud. Lepingu kohaselt oli hageja andnud kostjale auto ostmiseks 3000 eurot laenu 1 aastaks. Kostja ütles, et ta teenib oma õmblusfirmas nii palju, et ühe aastaga saab laen tasutud. Auto puhul pandi seadmise mõte tuli hagejale A. L., kellega ta oli auto ostmisest rääkinud. Viimane ütles hagejale, et ta peaks oma riske maandama. Ütles, et tee laenu ja auto kohta käsipandi leping, nii et ostetud auto jääb hagejale laenu tagatiseks. Hageja vormistas selle lepingu nii nagu oskas, võib-olla juriidiliselt see väga korrektne ei ole. Pärast auto ostmist elasid nad kostjaga mingi aeg koos enam - vähem ilma tülideta. Suurem tüli tekkis umbes kuu aega enne laenu tähtaja saabumist. Kostja ütles, et ta tunneb ennast kuidagi halvasti, kuna ta elab hageja elamispinnal jne. Ütles, et ilmselt ta ei jõua laenu tähtajaks tagasi maksta ja kirjutas valmis laenu tagastamise graafiku, et pikendada seda veel aastaks ajaks. Hageja oli sellega nõus. See laenu pikendamise maksegraafik jäi auto dokumentide juurde. Siis läks mööda veel paar kuud ja siis neil tekkis kostjaga suurem tüli, mis lõppes väga halvasti ja mille tulemusena läksid nad lõplikult lahku. Hageja viidi selle tüli tulemusena politseiga kodust ära ja hoiti kinni 3 4 (9)
2-19-119691 päeva. Selle aja jooksul viis kostja hageja juurest kõik oma asjad ära. Mercedest ei saanud ta aga ära viia, kuna selle võti jäi hageja kätte kui teda politseiga ära viidi. Auto kohta läksid kõik dokumendid hageja kodust kaduma, sh hageja ja kostja poolt allkirjastatud käsipandilepingu originaal, kostja poolt koostatud maksegraafik laenu tähtaja pikendamise kohta, autodokumendid ja veel palju asju. Selleks ajaks oli Mercedesel alles jäänud ainult üks võti, mille hageja politseisse kaasa võttis, kuna auto teine auto oli muutunud kasutuks pärast seda kui kostja selle oli pesumasinasse jätnud. Mercedesi võti oli laua peal kui politsei hagejale järgi tuli. Hageja võttis selle laua pealt kaasa koos oma maja võtmega ja Toyota (takso) võtmega, lisaks veel oma ID kaardi. Mercedes jäi pärast hageja äraviimist hoovi peale seisma. Kui hageja lõpuks koju tagasi oli saanud ja asjad olid niikaugele läinud, et oli selge, et nende kooselust kostjaga enam asja ei saa, siis pidi hageja mõtlema, mis auto ostmiseks kostjale antud laenust saab, sest hageja tahtis oma raha tagasi saada. Kuna kostja ei öelnud selle kohta midagi, siis tuli hagejal pöörduda advokaadi poole, sest tal oli käsipandilepingu koopia alles jäänud. Selleks ajaks oli auto seisnud hageja hoovi peal juba neli kuud, kuid kasutada hageja seda ei saanud, sest tal ei olnud auto kohta ühtegi dokumenti. Advokaadibüroo poolt tehti kostjale ametlik nõudekiri, et hageja soovib laenuks antud raha 3000 eurot tagasi saada ja viigu kostja oma auto ära või kui ta laenu tagasi ei maksa, siis hageja müüb auto maha. Kostja sai selle nõudekirja kohtutäituri abi kaudu kätte, talle anti see õmblustöökojas allkirja vastu üle. Siis läks veel paar kuud mööda ja siis kohtu-täitur leidis autole ostja ja see vormistati uue omaniku nimele. Hageja sai auto müügist osa raha kätte, millest läksid maha kohtutäituri tasud ja kulud ning nõudekirja koostamise kulud. Ülejäänud summa osas otsustas hageja pöörduda kohtusse, kuna kostja ei näidanud enam mingit huvi, et asja ära lahendada. Kohtutäituri enampakkumisel oli Mercedesi alghinnaks määratud kohtutäituri poolt 2000 eurot, kuna auto ostmisest oli juba aasta mööda läinud. Auto oli kohtutäituri oksjoniportaalis müügis ca 1 kuu, kuni leidus ostja, kes auto ära ostis ja ära viis. Hageja selgitab, et auto ostmise soovist tegi juttu kostja. Kostja ütles, et eelmises koos-elus oli tal 5 aastat kasutada Audi ja ta oli harjunud autoga sõitma. Enne kohtumenetlust ei ole kostja laenu võtmisele kordagi vastu vaielnud ega ole väitnud, et tema ei ole käsipandilepingule alla kirjutanud. Hageja ei usu, et keegi teine on kostja nimelt selle lepingu allkirjastanud. Kostja poolt lepingu allakirjutamise juures hageja ei olnud. Mingit soovi autot kostjale kinkida hagejal ei olnud, sest nad ei elanud kostjaga sel ajal veel koos, neil oli alles tutvumise periood. Kostja passi koopiat ei ole hageja saanud. Hageja on Mercedest üks kord ka ise kasutanud, et autol pidurid kinni ei jääks. Tookord sai ta veel trahvi, sest tal ei olnud auto kohta dokumente, kuigi auto võti oli tema käes. Kui läbi kohtutäituri enampakkumise ilmus autole ostja, siis oli hagejal vaja kontrollida, kas auto ikka liigub ja kas pidurid töötavad. Muidu kui ostja poleks autoga kohapealt ära saanud, siis ta poleks seda ostnud. Auto kasutusõigust hagejal ei olnud, see oli ainult kostjal kui auto omanikul. Hageja ei mäleta, kas ta kutsus ise kostja enda juurde elama. Kuna tal on oma maja ja kostja elas sel ajal üürikorteris, siis ilmselt kolis kostja hageja juurde, mitte vastupidi. Senikaua kui neil ei olnud kostjale autot ostetud nad veel koos ei elanud, vaid ainult kohtusid.
8.Kostja ütluste kohaselt said nad hagejaga tuttavaks internetis, hakkasid kohtuma. Peale tutvumist pakkus hageja ise, et nad võiksid hakata koos elama. Kostja ütles hagejale, et X asub kaugel ja tal on sealt ebamugav tööle käia. Sel ajal elas kostja mitte Sääse, vaid Siili tänavas ja töötas Mustamäe keskuses, mis oli korteri läheduses. Hageja oli huvitatud, et kostja elaks tema juures, sest ta vajas oma majja perenaist. Hageja oli ise kogu aeg tööl ja maja oli tühi. Kostja ütles hagejale, et tal ei ole mugav bussiga Xt tööle sõita. Hageja ütles, et siis on kostjale vaja autot. Kostja ütles, et tal ei ole selleks võimalusi. Hageja ütles sellepeale, et pole probleemi ja hakkas kostjale internetist autot otsima. Näitas talle müügis olevate sõiduautode fotosid, et kostja saaks valida, milline meeldib. Ühiselt tegid nad valiku Mercedes - Benz auto 5 (9)
2-19-119691 kasuks. 8. juulil 2017.a. sõitsid nad hagejaga koos Tartusse autot ostma. Eelnevalt olid hagejaga tuttavaks saanud 25. juunil 2017.a. Seega läksid nad autot ostma juba 2 nädalat pärast tutvumist. Kostja oli meeldivalt üllatunud sellisest hoolitsevast suhtumisest. Sõitsid bussiga Tartusse ja kohtusid seal auto müüjatega. Auto hinnaks oli 3000 eurot. Hageja kauples auto hinda alla 2800 eurole. Müüjad ei olnud sellega rahul, kuna auto oli rohkem väärt. Kuna müüjatel oli mingi keeruline olukord, siis nad olid sunnitud auto ära müüma. Auto müüja ja kostja allkirjastasid auto ostu - müügi kohta lepingu. Auto müügileping oli müüjate poolt varem ette valmistatud ja seal oli märgitud auto hinnaks 3000 eurot. Kui kostja küsis hagejalt, mis aadressi märkida auto ostja elukohaks, siis hageja ütles, et märgime hageja elukoha xxx kuigi sel ajal hageja ja kostja veel koos ei elanud. Hageja maksis auto eest auto müüjale 2800 eurot. Seejärel sõitsid hageja ja kostja ostetud Mercedesiga Tartust Tallinnasse. Autot juhtis hageja. Tallinnasse bussijaama juurde jõudes sõitis kostja Mercedesiga oma koju Siili tn-le, hageja võttis oma taksoauto ja läks sellega tööle. Kostja ja hageja leppisid kokku, et sellest päevast peale hakkavad nad koos elama. Kostja läks koju, et võtta esmavajalikud asjad ja õhtul kohtusid nad juba hageja juures kodus. Pärast võtsid nad kostja juurest kodust suuremad asjad. Kuni 13.07.2017 käis kostja iga õhtu läbi oma kodust ja viis oma asju hageja juurde Xse. 13.07.2017 andis kostja korteriomanikule oma korteri võtmed üle ja kolis täielikult üle hageja juurde elama. Mingist pandilepingu sõlmimisest või selle allakirjutamisest ei ole neil hagejaga kunagi mingit juttu olnud. Nad elasid hagejaga koos ca 1,5 aastat. Septembris – oktoobris 2018.a. sõitsid nad koos puhkusele Kreekasse ja tulid tagasi 05.10.2018. Juba Kreekas olles ilmutas hageja kostja suhtes vägi-valda, kuid siis nad rääkisid ja koju jõudes neil mingeid probleeme enam ei olnud. 8. oktoobril 2018.a. tuli hageja koju agressiivsena. Neil toimus kostjaga konflikt, mille tulemusena sattus kostja kiirabisse, hageja aga viidi ära politseisse. Hageja lõi kostjat rusikaga näkku. Kostja saatis seepeale oma tütrele endast foto, mille peale tütar ütles, et pakkigu kostja oma asjad ja tulgu kohe sealt ära. Kui hageja oli magama jäänud, siis kostja pakkiski oma asjad kokku. Kui hageja ärkas ja märkas, et kostja asjad olid kokku pakitud, siis ta hakkas kostjat jälle peksma ja võttis kostja telefoni ära. Seejärel tuli kostja tütar, kes oli püüdnud kostjale helistada, taksoga Xse ja kutsus kostjale kiirabi ja hagejale politsei. Hageja ei võtnud Mercedese võtmeid juhuslikult endaga kaasa. Juba siis kui hageja oli kostjat esimest korda löönud, peitis ta Mercedese võtmed ära. Pärast seda juhtumit ei ole kostja hagejaga enam kohtunud. Kostja viis oma asjad hageja juurest ära. Hageja jutt, et kostja pass pole hageja käes olnud, pole õige. Aprillis 2018.a. vormistas hageja kostja oma äriühingu juhatuse liikmeks ja kostja dokumendid oli sel ajal hageja käes. Kui kostja hageja juurest ära tuli, siis võttis ta kaasa ainult oma isiklikud asjad ja dokumendid. Nende hulgas olid tõesti ka auto dokumendid, sh ostu-müügileping. Pärast kostja lahkumist jäi Mercedes hageja hoovi peale ja auto võti hageja kätte. Et kohtutäitur oli hakanud seda autot müüma, sai kostja teada 2019.a. aastal kuskil suve algul. Enne seda sai ta hageja advokaadilt nõudekirja, et hagejal on kostja vastu nõue. Siis pöördus kostja poole mingi firma, et kostjalt konfiskeeritakse auto ja kostja sai teada, et on mingi käsipandileping. Kui kostja sai kirja, et taastatakse auto kohta dokumente, mis on justkui ära kadunud, siis helistas kostja poliseisse, et mis dokumente tema auto kohta tehakse kui need on täitsa olemas. Politsei ütles, et pöördugu kostja kohtusse. Pärast selgus, et auto oli juba müüdud. Ettepanek kostjale auto ostmiseks tuli hagejalt. See ei olnud kostja otsus. Kostja ei tahtnud hagejalt mingit kingitust. Mõte vormistada auto kostja nimele oli hageja ettepanek. Kostja ei pööranud sellele tähelepanu, miks hageja talle auto ostis, sest nad otsustasid hakata koos elama. Enne seda on kostja olnud 24 aastat abielus ega ei mõelnud, mis on poolte ühiselus kellegi oma. Kostja vormistas auto enda nimele Tallinnas ostu- müügilepingu alusel. Mingist maksegraafikust laenu pikendamiseks kostja teadlik ei ole. Kostja ei ole selle autoga Soomes oma pojal külas käinud, kuna pojal on Soomes oma auto. Sellist asja pole olnud, et kui nad olid Tartust Mercedesega Tallinnasse jõudnud, andis hageja kostjale allakirjutamiseks käsipandilepingu. 6 (9)
2-19-119691 Kostja nägi seda paberit esimest korda siis kui teda kutsuti kohtusse kirjutama käekirjaproove, et võtta allkirjaekspertiisi näidiseid. Kostja esindaja näitas talle selle koopiat. Kostja ei oska öelda, millal ta sai kohtutäiturilt teda, et tema autot oksjonil müüakse. Kostja juurde tuli keegi hageja tuttav või inimene, kes esindas firmat, mis justkui konfiskeeris kostjalt selle auto ning palus kostja allkirja. Kostja ütles, et ta ei hakka midagi allkirjastama. Seepeale öeldi, et see on teie õigus ja läks minema. Kostja ei ole pärast seda auto vastu huvi tundnud, kuna ta pole sellele pretendeerinud.
9.Kohtu hinnangul ei ole poolte vande all ütlustest nähtuvalt vaidlust asjaolude suhtes, et: pooled tutvusid 2017.a. suvel internetis; pooled plaanisid hakata hageja elamus (X) koos elama; kostja ütles, et tal ei ole mugav hakata bussiga Xt Mustamäele tööle sõitma; hageja hakkas kostjale internetist sobivat autot otsima; kostjal puudusid auto ostmiseks rahalised vahendid; hageja leidis sobiva auto (Mercedes-Benz) Tartust ja võttis müüjatega ühendust; pooled sõitsid 2017.a. juulis alguses koos bussiga Tartusse ja vaatasid auto üle; auto hinnaks oli 3000 eurot; auto ostu-müügi leping sõlmiti auto müüja ja kostja kui ostja vahel; raha auto ostmiseks andis hageja/tasus auto hinna; pärast auto ostmist kolis kostja hageja juurde Xse; kostja vormistas ennast auto omanikuks ja oli poolte kooselu ajal auto kasutajaks; poolte kooselu lõppes tüliga, mille tagajärjel viidi hageja politseisse ja peeti seal kinni; hageja võttis politseisse äraviimisel endaga kaasa Mercedesi võtme(d); pärast hageja äraviimist kolis kostja hageja juurest ära ja auto jäi hageja hoovi peale seisma.
10.Kohus leiab, et kuivõrd kostja eitab hagejalt auto ostmiseks vajaliku summa (2800-3000 eurot) laenamist ja ka allkirjaekspertiis ei kinnita hageja poolt esitatud käsipandilepingul kostja allkirja, puudub kohtul alus lugeda tõendatuks, et kostja oli hagejalt auto ostmiseks vajaliku summa laenanud (VÕS § 396 jj). Hageja leiab alternatiivselt, et juhul kui laenulepingu sõlmimine kostjaga tõendamist ei leia, on tal õigus nõuda kostjalt raha tagasi alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Riigikohus on lahendis 2-18-7948 selgitanud (p 20), et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 216-10632/78, p-d 11.1‒11.4).
11.Kohus on arvamusel, et kuigi hageja täitis kostjale auto ostmiseks raha andmisega olematut kohustust (arvates, et on laenanud kostjale auto ostmiseks vajaliku rahasumma, mille kostja peab tagastama), välistab hageja nõude asjaolu, et kohtu hinnangul hageja täitis sellega kostja suhtes kõlbelise kohustuse, nn härrasmehekohustuse (VÕS § 1028 lg 2 p 1). VÕS § 4 lg 1 kohaselt on mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Lg 2p 2 kohaselt mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Kuigi hageja ütluste kohaselt tal mingit soovi kostjale autot kostjale kinkida ei olnud, sest nad ei elanud kostjaga sel ajal veel koos ning neil oli alles tutvumise periood, on kohtu hinnangul poolte ütlustega piisavalt tõendatud, et auto ostmise ajaks (juuli alguseks 2017.a.) olid pooltel kujunenud sedavõrd lähedased isiklikud suhted, et nad plaanisid alustada ühist kooselu hageja elukohas (hageja elumajas X, kuna kostja elas üürikorteris), kuid selle tingimuseks oli, et kostjal oleks kasutada liikumiseks auto, kuna kostjal oli ebamugav bussiga Xt Mustamäele tööle sõita. Samuti võib poolte 7 (9)
2-19-119691 ütlustest järeldada, et eeskätt hageja oli huvitatud kostja enda juurde kolimisest, kuna ta hakkas ise kostjale internetist autot otsima, leidis sobiva auto ja leppis müüja(te)ga kokku, et auto üle vaadata, kusjuures hagejale oli teada, et kostjal endal puudusid auto ostmiseks rahalised vahendid ning seega pidi hageja selle hinna tasuma/ andma kostjale vajaliku rahasumma. Lisaks võtab kohus arvesse, et väidetava käsipandilepingu (kuna selle allkirjastamine kostja poolt pole tõendatud) koostas hageja enda sõnul ja andis selle kostjale allakirjutamiseks alles seejärel kui auto oli juba ostetud (millist asjaolu kostja eitab). Hageja väidet, et juba enne auto ostu olid neil kostjaga läbirääkimised, et niisama hageja autot kostjale anda ei tahtnud ja vormistavad selle kohta mingi paberi, kostja samuti ei kinnita. Seega asjaolu, et kostja võttis mingis vormis kohustuse hageja poolt auto ostmiseks kulutatud raha tagasi maksta kohtu hinnangul tõendatud ei ole. Et auto ostmine kostjale oli tingimuseks, et pooled saaksid hageja juures kooselu alustada tõendab asjaolu, et kohe pärast auto ostmist koliski kostja hageja juurde. Kohtu arvates ilma kostjale auto ostmiseta poleks kostjal olnud vajalik hageja juurde kolida, kuna tema elukoht asus Mustamäel töökoha lähedal, seega ilma hageja juurde kolimise eesmärgita poleks kostjale auto iseenesest vajalik olnud. Seega kohus leiab, et auto ostmisel hageja rahaliste vahendite arvel võis kostja olla arvamusel, et pooltevaheliste lähedaste isiklike suhete tõttu sel ajaperioodil hageja n.ö. härrasmehena „kingib“ talle auto ostmiseks vajaliku summa või ei nõua muul põhjusel selle tagasimaksmist. Et auto ostu vormistamine kostja nimele võis olla formaalse iseloomuga ja hageja pidas poolte kooselu lõppedes seda sisuliselt enda omaks näitab kohtu hinnangul asjaolu, et hageja võttis tema politseiga äraviimisel auto ainsa võtme enesega kaasa, takistamaks kostjal enda auto äraviimist (kohus lähtub siinjuures asjaolust, et pandileping auto suhtes oli kostja nimelt võltsitud). Seega ka VÕS § 1028 lg 2 p1 tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
13.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8 (9)
2-19-119691
15.Hageja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema menetluskulu kokku 2744.72 eurot. Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema õigusabi kulu 1220 eurot (30, 5 tundi x 40 eurot /tund). Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi järgmiselt: 1) kliendi nõustamine, hagiavaldusega tutvumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine- 6 tundi x 40 eur/tund, kokku 240 eurot; 2) kliendi nõustamine, hageja 30.08.2019 arvamusega tutvumine ja analüüs– 1,5 tundi x 40 eur/tund, kokku 60 eurot; 3) kliendi nõustamine, vastuse hagile koostamine– 4,9 tundi x 40 eur/tund, kokku 196 eurot; 4) kliendi nõustamine, hageja arvamusega tutvumine ja analüüs– 1,6 tundi x 40 eur/tund, kokku 64 eurot; 5) kliendi nõustamine, hageja 05.12.2019 seisukohaga tutvumine ja analüüs. Kohtunõudega tutvumine ja analüüs– 4,4 tundi x 40 eur/tund, kokku 176 eurot; 6) kliendi nõustamine, kohtukirjaga tutvumine- 1,8 tundi x 40 eur/tund, kokku 72 eurot; 7) kliendi nõustamine, hageja seisukohaga tutvumine ja analüüs.– 1,3 tundi x 40 eur/tund, kokku 52 eurot; 8) kliendi nõustamine ja kliendi 28.05.2020 ärkuulamisel esindamine- 2,5 tundi x 40 eur/tund, kokku 100 eurot; 9) kliendi nõustamine, kohtukirjaga tutvumine- 0,5 tundi x 40 eur/tund, kokku 20 eurot; 10) kliendi nõustamine, hageja 04.12.2020 seisukohaga tutvumine ja analüüs, vastus kohtunõudele.– 2,5 tundi x 40 eur/tund, kokku 100 eurot; 11) kliendi nõustamine, ettevalmistamine ja poolte vande all 02.03.2021 ärakuulamisel esindamine, menetluskulude nimekirja koostamine – 3,5 tundi x 40 eur/tund, kokku 140 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulu nimekirja suhtes vastuväiteid esitanud. Kohus asub siiski seisukohale, et kostja menetluskulude nimekiri ei ole täielikult kontrollitav ja põhjendatud. Nii jääb arusaamatuks p 2, kuna hagi on esitatud alles 03.10.2019. Punkt 3 osas kohus leiab, et ajakulu hagile vastuse koostamiseks sisaldub juba punktis 1. Punkti 4 osas ei nähtu, millise hageja arvamusega on ajakulu seotud. Punkti 8 osas kohus viitab, et istung kestis 0,5 tundi. Punkti 11 osas kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi. Seega kohus leiab, et kostja õigusabi põhjendatud ajakulu on 19,5 tundi. Kostjale osutatud õigusabi hinna suhtes (40 eurot/tund) kohtul vastuväiteid ei ole. Seega on kostja põhjendatud õigusabikuluks 780 eurot. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10 on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 936 eurot, mille kohus kostja kasuks hagejalt välja mõistab.
16.Menetluskulude hüvitamisel soovib kostja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
17.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.