1.3.Punktis 1.1 maksegraafikus toodud maksetähtajast mittekinnipidamisel, kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel ja kompromisslepingus sätestatud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja nõude rahuldamiseks. Hagejal tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks, millisel juhul muutub sissenõutavaks punktis 1.1. nimetatud ja tunnistatud võlgnevus ning summalt 2440,06 eurot edaspidi lisandub viivis kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 toodud määras iga võla tasumisega viivitatud päeva eest.
1.4.Kõik summad tasub kostja hageja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ arveldusarvele nr XXX AS XXX.
1.5.Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mittevaralised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.
2.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-114519. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 27.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. K.elt (kostja) 2569,23 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja C AS-i vahel 18.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust.
2.Pärnu Maakohus tegi 19.06.2025 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.06.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Kostja esitas 02.07.2025 nõudele vastuväite.
3.Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 06.08.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
4.06.08.2025 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.
5.28.08.2025 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled lõpetada käesoleva kohtuasja menetluse.
6.03.09.2025 määrusega jättis kohus esitatud kompromissi käiguta ja võimaldas pooltel kompromissi täpsustada vastavalt kohtumääruse põhjendustele 14 päeva jooksul kohtumääruse kätte saamisest. Kohtumääruses tõi kohus välja, et kuna kompromissi kohaselt tuleb põhinõudelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras, on ebaselge, kas viivist tuleb arvestada seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 ls 2) või lepinguga ette nähtud intressimääraga võrdses määras (VÕS § 113 lg 1 ls 3).
7.03.09.2025 esitatud seletuses täpsustas hageja, et kompromissis on peetud silmas VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Hageja leiab, et sellele viitab asjaolu, et 4/6
kompromissis ei ole viivisemäär märgitud protsendina. Hageja palub kompromiss kinnitada märkides kohtumääruses, et viivist arvestatakse seadusjärgses määras.
8.Kohus selgitas kostjale 04.09.2025 telefoni teel, et kohtule esitatud kompromissis on ilmselt ebatäpsus viivisemäära osas. Kohus selgitas, et kompromissist jääb ebaselgeks, kas viivist tuleb tasuda seadusjärgses määras või lepingus kokku lepitud määras, mistõttu tuleb kohtul kompromissi kinnitamisel viivisemäära täpsustada. Kostja avaldas, et on nõus sellega, et kompromissi kinnitamise määruses märgib kohus, et maksega viivitamisel tuleb kostjal tasuda viivist seaduses sätestatud määras.
9.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
10.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Pooled on kompromissis kinnitanud, et neile on teada TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. Kohus on kostjale kompromissi kinnitamise tagajärgi täiendavalt selgitanud. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
11.Kompromissi p 3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et maksetähtaegadest mittekinnipidamisel muutub kompromissisumma sissenõutavaks ning hagejal on edaspidi õigus nõuda viivist summalt 2440,06 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestanud määras. Pooled on nõustunud sellega, et kohus täpsustab kompromissi p-s 3 sisalduvat viivisekokkulepet selliselt, et viivist arvestatakse seadusjärgses määras. Kohus täpsustab seega kompromissi sõnastust (kompromisslepingu p 3, käesoleva määruse resolutsiooni p 1.3) ja märgib, et maksetähtaegadest mittekinnipidamisel muutub kompromissisumma sissenõutavaks ning hagejal on edaspidi õigus nõuda viivist summalt 2440,06 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestanud määras.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
5/6
14.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
15.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest, mistõttu ei saa kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.