Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), hageja lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja H.H (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, epost XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bigbank AS hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista H.H-lt välja Bigbank AS-i kasuks 10 711,91 eurot, millest 538,61 eurot on intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 10 163,13 eurot tagastamata krediidisumma.
3.Jätta menetluskulud H.H kanda.
4.Mõista H.H-lt välja Bigbank AS-i kasuks menetluskulu 840 eurot.
6.Kui kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kohtule teadaolevatel kontaktidel ei õnnestu, toimetada käesolev kohtuotsus H.H-le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid H.H-le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1/5
2-25-7299 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Hageja esitas 12.05.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis menetlusse 11.06.2025 määrusega.
2.Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 15.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 15 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 15,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.
3.Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli 17,73%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15 000 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 15,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu 2/5
2-25-7299 kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 22 102,67 eurot. Lepingus on väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 15,90% (s.o 0,0442% päevas). Viivisemäär moodustus võrdses määras intressimääraga, s.o 15,90% aastas (s.o 0,0442% päevas).
4.Krediidisumma väljastati lepingu põhitingimuste alusel kostja lepingute lõpetamiseks järgnevalt: C F AS summas 5142,88 eurot ja L F AS summas 7373,25 eurot. Krediidisumma 2483,87 eurot, maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 15.10.2021.
5.Bigbank AS ja kostja sõlmisid 11.05.2022 lepingu lisa 1, millega võimaldati kostjale maksepuhkus 6 kuud. Maksepuhkuse ajal tasus krediidisaaja krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, s.t krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel, lähtudes uuest krediidisumma tagasimaksete jaotusest. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu 21 040,84 eurot ja krediidi kulukuse määr 18,36%. 14.11.2022 sõlmiti lepingu lisa 2, millega võimaldati kostjale maksepuhkus 3 kuud. Lepingu muutmise tasu 30 eurot, lepingu krediidi kogukulu 20 479,09 eurot ja krediidi kulukuse määr 18,42%. 14.03.2023 sõlmiti lepingu lisa 3, millega võimaldati kostjale maksepuhkus 3 kuud. Lepingu muutmise tasu 30 eurot, lepingu krediidi kogukulu 20 110,86 eurot ja krediidi kulukuse määr 18,56%.
6.Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja hoiatas 17.02.2025. a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja tegi osalise viimase maksegraafikujärgse osamakse 16.12.2024 summas 19,45 eurot. Seega oli kostja alates detsembrist 2024 viivituses vähemalt osaliselt ja vähemalt kolme, detsember 2024, jaanuar 2025, veebruar 2025, märts 2025, osamaksete tasumisega. Hageja ütles 20.03.2025. a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 10 734,35 euro tasumist, millest 10 163,13 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 538,61 eurot sissenõutavaks muutunud intress ja 22,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga.
7.Alates 15.10.2021.a (s.o lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 20.03.2025. a on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 11 594,01 eurot, millest arvestati intressi katteks 6567,79 eurot, krediidisumma katteks 4836,87 eurot, lepingu haldustasuks 92,50 eurot, lepingu muudatuse tasuks 90 eurot, sissenõudmiskulude katteks 5 eurot ja viivise katteks 1,85 eurot.
8.Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 10 163,13 (15000-4836,87) eurot, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 538,61 eurot, lepingu haldustasu 10,17 eurot. Kostja jättis intressi tasumata järgmiste maksegraafiku osamaksete eest: 16.12.2024 (139,42 eurot), 15.01.2025 (131,91 eurot), 17.02.2025 (141,68 eurot), 17.03.2025 (117,43 eurot) ja kuni lepingu ülesütlemiseni 20.03.2025 (8,17 eurot). Lepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 2,5 eurot kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 15.12.2024 kuni 15.03.2025 tasuma lepingu 3/5
2-25-7299 haldustasu 10 eurot ja aprilli osamakse eest proportsionaalselt lepingu haldustasu 16.03.2025– 20.03.2024 eest kuni ülesütlemiseni summas 0,17 eurot.
9.Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja tarbija varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust; tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurust; tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks kokku 1450 eurot - töötasu 1250 ja sotsiaaltoetus 200 eurot. Pank tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 1359 eurot kuus, mis koosnes tööandjalt V O AS teostatud maksetest ja Eesti Haigekassa töövõimetushüvitise maksetest. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 160 eurot. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 340 eurot, millest 140 eurot B AS ees ja 200 eurot L F AS ees. Samuti oli kostjal regulaarseid finantskohustusi summas 518 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 369,07 eurot. Krediidikohustuste refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuse suurus 148,93 (518,00-369,07) euro võrra. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1359 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 52,18%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 47,82% sissetulekutest ehk siis 649,93 eurot. Arvelduskontolt nähtus, et kostja kulutas perioodi keskmiselt (september 2021 kuni juuli 2021) regulaarselt üüri, kommunaalide, telekommunikatsiooni ja kindlustusmaksete peale 223,92 eurot kuus. Seega oli kostja võimeline oma järelejäänud sissetulekust, 649,93 eurot, kandma igakuised regulaarseid majapidamiskulusid 223,92 eurot. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid, kostja on abielus ja kostja elab isiklikus korteris. Krediidiandja omandas ka infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Krediidiandja leidis, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma.
10.Viru Maakohus võttis 11.06.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus on toimetanud hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 313 lg 2 alusel (antud kostja emale aadressil XXX) kätte 25.07.2025. Vastamise tähtaeg saabus 08.08.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
12.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus ei tuvastanud hagi rahuldamist takistavaid asjaolusid.
13.Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76, § 94 lg 1, § 100, § 101, 108, § 1132 lg 2. 4/5
2-25-7299
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 840 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.