Rahuldada kostja taotlus hageja poolt menetluskulude katteks antud tagatise arvelt kostja menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel maksta kohtudeposiidist välja AS Tallinna Kontserdimaja arvelduskontole nr EE902200221041515401 menetluskulude hüvitis 1 500 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Nawlins Jazz OÜ (hageja) esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule hagi AS Tallinna Kontserdimaja (kostja) vastu kahjuhüvitise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja 25 223 USD ja 1 689,67 eurot ning nimetatud summadelt viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 12.12.2017 üüri- ja käsunduslepingu Nordea Kontserdimajas Nawlins Jazz festivali pidamiseks. 2018 veebruarikuu keskel alustasid pooled läbirääkimisi piletimüügi tingimuste täpsustamiseks, sest hageja soovis muuta ürituse hinnapoliitikat paindlikumaks. Hageja soovis muuta istekohasüsteemi nii, et kallim (80-eurone) pilet tagab kogu õhtu vältel konkreetse istekoha ning odavam (45-eurone) pilet tagab võimaluse istuda ükskõik missugusele vabale kohale. Kostja edastas hagejale 23.02.2018 e-kirja teel kinnituse piletimüügi tingimuste täpsustamise kohta, kuid märkis, et kui kindlaksmääratud kohaga pileti ostnud ja kindlaksmääramata kohaga pileti ostnud inimeste vahel tekib vaidlus, siis kostja selle vaidluse lahendamisega ei tegele ning kõik kaebused tuleb hagejal lahendada hiljem. Hageja sai kostja e-kirjast aru nii, et kui kindlaksmääramata ja kindlaksmääratud istekohaga isikud ei suuda leida õiget istekohta, siis kostja personal, kelle eest on hageja kostjale üürihinna sees juba tasunud, ei osunda õigele istekohale ehk kostja töötaja ei tule inimeste juurde ega osunda, et kindlaksmääratud istekohaga isikul on eelisõigus istuda tema piletile märgitud kohale. Hageja teatas selle peale, et vastavalt kokkuleppele peab kostja tagama personali olemasolu ürituse ajal. Kostja küsib hagejalt 50 sendist lisatasu iga pileti pealt. Kui kontserdimaja seab täiendava tingimusena lisapersonali palkamise tulenevalt poolte muudetud piletimüügi tingimustest, siis hageja selle tingimusega nõus ei ole. Kostja vastas hagejale, et kontserdimaja töötajad aitavad festivali külastajatel leida enda istekohad, kuid ei lahenda kohapealseid kaebusi ning hageja peab kaebused hiljem ise ära lahendama. Hageja teatas, et ta ei saa korraldajana võtta vastutust istekohtadega seotud vaidluste lahendamise eest, sest ta tasub juba kontserdimajale üüri ning üür sisaldab ka personali olemasolu. Personali kohustuste hulka kuulub festivali külastajate assisteerimine kõigis tavaliselt ettetulevates küsimustes. Hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu. Kostja lepingurikkumine seisnes lepingus sätestatud kohustuse täitmisest keeldumises. Kui isik keeldub kohustust täitmast, ei oma tähendust kohustuse rikkumise olulisus või täiendava tähtaja andmine. Lepingust taganemine tõi kaasa hagejale kahju. Hageja tasus artistidele ettemaksu kokku 20 000 USD ehk 17 079,42 eurot. Samuti tegi hageja tarbetuks muutunud kulutusi festivali reklaamile (tasus Smooth Jazz raadiojaamale 3 750 USD ja Smooth Entertainment GmbH-le 1 473 USD). Lisaks kandis hageja kahju seoses Piletilevi osutatud teenustega (vahendustasu 741,19 eurot ja piletite tagasiost 228,48 eurot). Hageja nõudis tagasi ka kostjale tehtud ettemaksu 720 eurot, kuivõrd kostjal polnud õiguslikku alust ettemaksu endale hoida. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei rikkunud oma kohustusi. Üürilepingu kohaselt ei olnud kostjal kohustust tagada hagejale ürituse ajaks abistavat personali, kes juhendaks ürituse
külastajaid või vastaks külaliste küsimustele seoses istumiskohtadega. Selles polnud pooled ka eraldi kokku leppinud. Pelgalt see, et kostja oli valmis hagejat aitama ning et kostjal olid kontserdimajas palgal inimesed, kes hageja ürituse ajal olid valmis ürituse külastajaid aitama, ei tähendanud, et selliste inimeste olemasolu tagamine oli kostja kohustus ning hageja sai sellise teenuse tagamist nõuda. Väidetava kahju ja rikkumise vahel polnud põhjuslikku seost. Hageja ei põhjendanud ega tõendanud, et ürituse ärajätmine oli kostja väidetava rikkumise vältimatu tagajärg. Ürituse ärajäämise põhjus oli hageja sellekohane otsus. Hageja ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik üritust korraldada mingis teises kohas ning seeläbi tagada, et juba tehtud kulutused ei muutuks tarbetuks. Lisaks oli kahju ulatus tõendamata. Hageja poolt etteheidetava kohustuse eesmärk ei saanud olla ürituse ärajätmisest tekkivat kahju ärahoidmine. Hageja ei määranud kostjale ka täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Üürilepingu ülesütlemine ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata ei olnud lubatud. Hageja ei selgitanud kostjale, mida täpselt ta kostjalt nõudis, vaid reageeris kostja esmastele selgitustele kohe ürituse tühistamisega. Kostja seega ei väljendanud ega olekski saanud väljendada keeldumist osutada üritusel hageja nõutud teenust. Üürilepingu ülesütlemiseks puudus ka muu kostjast tingitud mõjuv põhjus, üürilepingu eesmärgi saavutamine oli jätkuvalt võimalik sõltumata sellest, milliseid selgitusi oleksid kostja töötajad ürituse külastajatele seoses istekohtadega jaganud. Üürilepingu ülesütlemine sellisel põhjusel ja moel oli hea usu põhimõtte vastane. Kostja oli alates 2017 detsembrist, mil pooled sõlmisid üürilepingu, arvestanud sellega, et hageja korraldab kokkulepitud ajal kostja kontserdimajas ürituse. Hea usu põhimõttega ei olnud kooskõlas öelda leping üles 1,5 kuud enne ürituse toimumist seetõttu, et kostja saatis hagejale e-kirja, milles väljendas valmisolekut aidata ürituse külastajaid istekohtade leidmisel, kuid ei lubanud võtta vastutust hilisemate kaebuste eest. Hageja ei küsinud kostjalt mingisuguseid täiendavaid selgitusi ega proovinud ühisele arusaamale jõuda, vaid otsustas emotsiooni pinnalt paari minutiga ürituse ära jätta ning üürilepingu üles öelda. Selline käitumine oli pahatahtlik. Kostja vastuhagi
4.Kostja esitas 18.03.2019 vastuhagi, milles nõudis hagejalt saamata jäänud üüritasu 10 080 eurot ja viivist 766,63 eurot. Lisaks palus kostja mõista hagejalt välja seadusjärgses määras edasiulatuv viivis põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palus vastuhagi tagada. Kohus rahuldas 18.03.2019 kostja avalduse ja vastuhagi tagamiseks arestis hagejale kuuluvad arvelduskontod kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ning Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides nõudesumma 11 655,24 euro ulatuses kostja kasuks.
5.Üürilepingu p 13.2 järgi võis hageja üürilepingu üles öelda, kui kostja ei anna kontserdimaja kokkulepitud ajaks hagejale üle. Kostja ei rikkunud seda kohustust. Üürilepingu p 5.1 kohaselt pidi hageja lisaks broneerimistasule maksma kostjale üüritasu 8 400 eurot, millele p 5.1.1 järgi lisandus käibemaks. Kokkulepitud üüritasu koos käibemaksuga oli seega 10 080 eurot. Üürilepingu p 13.4 alusel pidi hageja kostjale maksma 10 080 eurot. Kuigi üürilepingu p 13.4 alusel kostja nõude rahuldamisel ei pidanud olema tõendatud kahju tekkimine, siis kostjal tekkis hageja tegevuse tagajärjel üürilepingu p-s 13.4 märgitud summas kahju. Hagejal puudus kostjast tingitud mõjuv põhjus üürilepingu ülesütlemiseks. Üürilepingust saamata jäänud üür oli käsitletav saamata jäänud tuluna ehk kostja kahjuna. Olukorras, kus hageja avaldas soovi öelda üürileping üles ca 1,5 kuud enne seda, kui üritus pidi kokkuleppe kohaselt toimuma, ei olnud kostjal võimalik leida üüripinnale uut üürnikku. Nii lühikese ajaga ei olnud sellise suurusega kontserdimajja võimalik leida üürnikku, kes sooviks kontserdimajas üritust korraldada. Kostjal ei olnud võimalik kahju vähendada. Kostjal oleks nõue hageja vastu
10 080 euro tasumiseks isegi juhul, kui üürilepingut ei oleks ennetähtaegselt kehtivalt üles öeldud. Sellisel juhul oleks tegemist üürilepingu täitmise nõudega üürilepingu p 5.1 alapunkti 2 ja p 5.1.1 järgi. Hageja võlgnes kostjale 10 080 eurot sõltumata sellest, millise materiaalõigusliku nõudena kohus kostja nõude kvalifitseerib. Hageja vastuväited vastuhagile
6.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja märkis, et kuna tema nõude rahuldamine välistab kostja nõude rahuldamise, siis esitas hageja vastuväidetena kõik seni kohtule esitatud väited. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 10 080 eurot ja viivise 766,63 eurot. Kohus kohustas hagejat tasuma kostjale seadusjärgses määras viivist põhinõudelt alates 18.03.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus määras kostja menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kohus tuvastas, et pooltel puudus vaidlus selle üle, et nad sõlmisid 12.12.2017 üürilepingu nr 152K/2017 perioodiks 05.04.2018 – 06.04 2018, mil hageja soovis kontserdimaja suures saalis korraldada üritust „Nawlin’s Jazz Tallinn Festival“ (kd I lk 66-69). 23.02.2018 teatas hageja kostjale e-kirja teel, et tühistab ürituse. Pooled käsitlesid seda lepingu ülesütlemisena (kd I lk 11-14). Kohus leidis, et pooltevaheline leping oli segatüüpi leping - ruumide üürimist puudutavas osas oli tegu üürilepinguga VÕS § 271 mõttes ning kostja poolt pakutud täiendavate teenuste osas käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Pooltevaheline vaidlus taandus järgmistele küsimustele: 1) millised olid lepingust tulenevad kostja kohustused, kas kostja rikkus neid kohustusi ja kas hagejapoolne lepingu ülesütlemine oli õiguspärane; 2) kas hagejal oli õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt; 3) kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt üüritasu.
8.Pooled leppisid üürilepingus kokku, et üürnikul on õigus leping lõpetada, kui omanik ei anna kontserdimaja kokkulepitud ajaks üürnikule üle, tingimusel et üürnik on täitnud omaniku suhtes kõik oma kohustused (p. 13.2). Samuti võimaldasid lepingu p. 13.3 ja 13.4 lepingu üles öelda mõjuva põhjuseta, kuid sel juhul kaasneb üürnikule siiski poole või kogu üüri tasumise kohustus. Kohus leidis, et pooled ei välistanud lepingule seadusest tulenevaid üürilepingu ülesütlemise aluste kohaldamist. Kohus ei tuvastanud, et üürilepingust tulenes sõnaselge kostja kohustus tagada personal, kes abistab ja suunab külastajaid õigele istumiskohale. Üürilepingu kohaselt oli kostja kohustus anda kokkulepitud ajal üürilepingu p-s 2.1 sätestatud ruumid hageja kasutusse. Üürilepingu p-s 5.3.4 leppisid pooled kokku teenused ja kulud, mis olid üüritasuga hõlmatud. Osutatavatest teenustest pidi üüritasu hõlmama lavatehniku teenuseid (üürilepingu p 5.3.4 alapunkt c) ning tavapärast koristust ja turvateenust (üürilepingu p 5.3.4 alapunkt d). Üürilepingu p-s 5.3.5 leppisid pooled kokku teenused ja kulud, mis ei olnud üüritasuga hõlmatud. Muu hulgas ei olnud üüritasuga hõlmatud ürituse korraldamiseks vajalike teenuste kulud (üürilepingu p 5.3.5 alapunkt a). Hageja selgitas, et sellise kohustuse andis kostja läbirääkimiste käigus ja see lubadus muutus lepingu osaks. Hinnates pooltevahelisi läbirääkimisi (e-kirjavahetusi, kd I lk 11-14) ja arvestades VÕS § 9 lg-t 1 ja § 24 lg-t tuvastas kohus järgmist. Kostja märkis 23.02.2018 e-kirjas, et „kohapeal aitavad meie inimesed külastajatel oma kohad leida. Kui keegi esitab mõne kaebuse, siis ürituse korraldaja on vastutav ja annab vastuse tarbijale pärast ürituse toimumist“ (kd I lk 12). Eelnevast nähtuvalt oli kostja valmis tagama ürituse ajaks abistava personali, kuid kostja ei nõustunud võtma vastustust võimalike kaebuste osas. Hageja 23.02.2018 e-kirjast nähtus, et hageja ei olnud nõus vastutama istekohtadega seotud probleemide eest enne üritust, selle ajal või pärast seda. Kohus tuvastas, et kostja ei avaldanud
nõusolekut ka läbirääkimistes. Seega polnud istekohtadega seonduvate probleemide lahendamine kostja kohustus ning selle tagamist ei saanud kostjalt nõuda. Mõjuvat põhjust ja materiaalseid eeldusi lepingu ülesütlemiseks hagejal ei esinenud.
9.Kuivõrd kostja lepingut ei rikkunud ja hageja poolne lepingu ülesütlemine polnud õiguspärane (puudus mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks), ei saanud hageja nõuda kostjalt lepingu ülesütlemisega kaasnenud kahju hüvitamist. Hageja nõue kahju hüvitamise tuli jätta rahuldamata. Kohus leidis, et ka lepingu alusel tasutud ettemaks ei saanud kuuluda tagastamisele. Üürilepingu p. 5.1 kohaselt kohustus hageja tasuma broneerimistasu kahe päeva eest 600 eurot (vt lepingu p-d 5.1.1, 5.2.1 ja 5.2.3). Kuigi VÕS broneerimislepingut kui eraldiseisvat lepinguliiki ei reguleeri, oli sellise kokkuleppe sõlmimine põhimõtteliselt võimalik. Kuna broneerimistasu loeti lepingu p 5.1 kohaselt üüri sisse arvestatuks, tuli hageja poolt tasutud broneerimistasu lugeda praeguse vaidluse kontekstis mitte tasuks broneerimise eest, vaid üüri ettemaksuks. VÕS § 195 lg 5 ja § 198 lg 1 alusel ei saanud ettemaksu tagastada, sest hagejapoolne lepingu ülesütlemine ei olnud õiguspärane.
10.Kostja vastuhagi saamata jäänud üüri saamiseks tuli VÕS § 271, § 296 lg 3 ja § 108 lg 1 alusel rahuldada. Üürilepingu p 5.1 alapunkti 2 ja p 5.1.1 järgi pidi hageja maksma kostjale üüritasu 10 080 eurot (koos käibemaksuga). Üürilepingu p-s 13.4 leppisid pooled kokku, et kui rentnik soovib käesolevast lepingust taganeda mis tahes põhjusel peale lepingu p-s 13.2 sätestatud põhjuste ning teavitab omanikku sellest kirjalikult vähem kui 3 kuud enne lepingu punktis 3.1 sätestatud rendiperioodi algust, siis jätab omanik rentniku makstud broneerimistasu endale ja rentnik on kohustatud maksma omanikule lisasumma, mis koos broneerimistasuga moodustab 100% lepingu punktis 5.1 sätestatud renditasust. Üürilepingu p 13.4 andis hagejale seega võimaluse öelda üürileping üles ükskõik mis põhjusel, kuid juhul, kui hageja tegi seda vähem kui kolm kuud enne kokkulepitud üüriperioodi algust, kaasnes sellega kohustus maksta kostjale kokkulepitud üüritasu. Hageja tühistas ürituse ja avaldas soovi üürileping üles öelda vähem kui kolm kuud enne kokkulepitud üüriperioodi: kokkulepitud üüriperiood oli 5. aprill – 6. aprill (vt üürilepingu p 3.1), kuid hageja tühistas ürituse 23.02.2018 (hagi lisa 2). Üürilepingu p 5.1 kohaselt pidi hageja lisaks broneerimistasule maksma kostjale üüritasu summas 8 400 eurot, millele p 5.1.1 järgi lisandus käibemaks. Kokkulepitud üüritasu koos käibemaksuga oli seega 10 080 eurot. Üürilepingu p 13.4 alusel pidi hageja järelikult kostjale maksma 10 080 eurot. Kuivõrd hageja poolt üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei toimunud kehtivalt ega enne poolte vahelises lepingu p-s 13.4 sätetatud tähtaega, oli kostjal õigus nõuda üüritasu täies ulatuses. Kostja nõue kuuluks rahuldamisele ka kahju hüvitamise sätete alusel, kuna üürilepingust saamata jäänud üür oli käsitletav saamata jäänud tuluna ehk kostja kahjuna (VÕS § 128 lg 4). Kostjal polnud võimalik leida üüripinnale uut üürnikku nii lühikese ajaga (1,5 kuud) ja kostjal polnud võimalik kahju ära hoida või vähendada. Tegemist on sellise kahjuga, mis oli põhjustatud hageja tegevusest. Kostja nõudis viivise 766,63 euro tasumist perioodi 06.04.2018-18.03.2019 eest (I kd lk 150). Kostja nõue muutus sissenõutavaks 06.04.2018. Hageja viivisenõudele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause ja üürilepingu p-de 5.1 ja 5.1.3 ning edasiulatuva viivisenõude TsMS § 367 alusel. Hageja apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja palus mõista kostjalt välja 25 223 USA dollarit ja 1 689,67 eurot ning viivist nimetatud summadelt seadusjärgses määras alates hagi esitamise päevast kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Juhul kui vastuhagi rahuldamine jääb jõusse,
tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas ning mõista maakohtu menetluses kantud kulud välja mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.
12.Maakohus leidis, et kostjal oli kohustus tagada personali olemasolu, kuid kohus ei tuvastanud, et personali kohustuste hulgas oli istekohtadega seotud probleemide lahendamine. Kohus eksis personali kohustuste ulatuse määramisel ja tõendite hindamisel, kui tugines vaid hageja 23.02.2018 kirjale, kus hageja kirjutas, et ta ei võta endale vastutust kostja personali eest. Kuna vaidluse all oli kostja kohustuste ulatus, pidi maakohus tõendeid hindama ja välja selgitama, kas kostjal oli kohustus tagada teatud oskustega personal või mitte. Kostja pidi tagama personali, kes suudab selgitada festivali külastajatele istekohtade süsteemi ja juhendada neid õige istekoha juurde. Kohus lähtus ekslikult istekohtadega seotud probleemide lahendamisest, kuid hageja polnud kunagi soovinud probleemide lahendamist. Poolte vahel ei seisnenud vaidlus kaebuste lahendamises, vaid selles, kas kostja kaasaegse kontserdimaja personal on piisavalt pädev, et juhatada külastajad õigele kohale ning selgitada piletite erinevusi. Poolte kirjavahetus viitas üheselt, et kostja pidi tagama personali. Personali tagamise mõte sai ürituse korraldamise juures seisneda vaid selles, et personal abistab ürituse külastajaid. Sealhulgas abistab personal külastajaid nende kohtade leidmisel ja vajadusel palub külastajatel istuda õigele kohale. Vastustaja seisukoht
13.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis, et poolte vaidlus taandus sellele, kes peaks kandma vastutust istekohtadega seonduvate probleemide korral ning kas sellel alusel, et kostja keeldus vastutust võtmast, oli üürilepingu ülesütlemine põhjendatud. Hageja märkis apellatsioonkaebuses, et poolte vahel ei seisnenud vaidlus kaebuste lahendamises, vaid selles, kas kostja personal oli piisavalt pädev, et juhatada külastajad õigele kohale ning selgitada piletite erinevusi. Vaidluse all oli kostja kohustuste ulatus ja seega pidi maakohus tõendeid hindama ja välja selgitama, kas kostjal oli kohustus tagada teatud oskustega personal või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et maakohus tuvastas ebaõigesti vaidluse eseme. Vaidluse asjaolude kohaselt pärast kirjaliku lepingu sõlmimist pidasid pooled e-kirja teel läbirääkimisi, kuna hageja soovis muuta külastajate jaoks istekohasüsteemi. Hageja soovis, et kallim pilet tagaks kogu õhtu vältel konkreetset istekohta ja odavam pilet ükskõik millisele vabale istekohale. Kirjavahetuse käigus kinnitas kostja hagejale, et kohapeal aitavad tema inimesed külastajatel oma kohad leida. Kostja ei vaielnud menetluse ajal vastu, et ta oli valmis tagama külalistele abistavat personali. Arvestades poolte läbirääkimiste sisu ja konteksti, nähtub kirjavahetusest, et kostja mõistis, et personal pidi olema võimeline vajadusel osundama õigele istekohale ja ta oli valmis sellist teenust hagejale tagama. Küll aga ei võtnud kostja aga endale kohustust lahendada külastajate kaebusi. Kostja teatas läbirääkimistel, et kaebuste korral on vastutavaks ürituse korraldaja. Poolte kirjavahetusest nähtus mh ka see, et hageja ise polnud nõus tegelema võimalike kaebustega (I kd lk 56-59).
Hageja ülesütlemise teate kohaselt tekkisid pooltel erimeelsused vastutuse küsimuse osas. Nimelt kirjutas kostja hagejale, et korraldaja vastutab, kui istekohtadega tekib mingeid kaebusi või probleeme (I kd lk 58 pöördel), mille peale vastas hageja, et ei aktsepteeri seda tingimust (I kd lk 58). Hageja teatas, et ta ei võta endale vastutust kontserdisaali istekohtade eest. Hageja heitis kostjale ette, et ta maksab kostjale pileti pealt raha, kuid kostja soovib, et hageja kannaks veel mingit vastutust (I kd lk 57). Eeltoodust nähtub selgelt, et lepingu ülesütlemine toimus vastutuse küsimuse erimeelsuste tõttu (kes vastutab külastajate kaebuste eest) ning ei puudutanud kostja personali oskusi ja pädevust. Kostja polnud hagejale avaldanud, et ta ei olnud suuteline külastajaid oma kohale juhatama või jagama selgitusi seoses istekohtadega. Seega hageja etteheited personali pädevuse osas olid alusetud. Maakohus lahendas hagi õigesti, kui asus kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuvastama, kas kostja rikkus lepingujärgset kohustust ehk seda kohustust, mille täitmata jätmise tõttu hageja lepingu üles ütles. Maakohus ei pidanudki tuvastama kostja personaliga seonduvaid kvaliteedi küsimusi. Lisaks nähtub, et rendilepingu p-s 4.3.1 leppisid pooled kokku, et rentnik (hageja) korraldab ürituse kontserdimajas täielikult enda kulude, riskide ja vastutusega. Omanik ei vastuta ühegi ostetud pileti omaniku eest ega üritusega seotud mis tahes asjaolude eest ning seega ei kata mingeid sellega seonduvaid kulutusi (I kd lk 66 pöördel). Kokkuvõtvalt leidis maakohus õigesti, et kostja oma kohustusi hageja ees ei rikkunud.
15.Hageja vaidlustas ka menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja selgitas, et kohus pidas menetluskulude tagatise määramisel põhjendatuks ligi kaks korda väiksemas summas ja suuremas summas kulude väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3 2 1 115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul maakohus diskretsiooni piire ei ületanud. Tagatise küsimise ajal annab kohus esialgse hinnangu menetluskulude võimaliku suuruse kohta ja tagatise suuruse hindamisel ei ole võimalik anda lõpliku hinnangut kulude suurusele ja tehtavatele toimingutele. Pelgalt kaebuses toodud põhjusel ei ole alus menetluskulude suuruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3). Kostja kulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja tasu 2 254,50 eurot (0,55 tundi tasumääraga 250 eurot tunnis, 13,1 tundi tasumääraga 190 eurot tunnis ja 0,8 tundi tasumääraga 190 eurot tunnis). Ringkonnakohus hindas esindajatasu vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et kostja esindajate toimingud on põhjendatud osaliselt 10 tunni ulatuses arvestades vaidluse sisu ja kaebuse ulatust ning menetluse käiku (maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, kommunikatsioon kliendiga kokku 7 tundi, tagatise
taotluse ettevalmistamine ja koostamine ning 14.08.2020 kohtumäärusega tutvumine kokku 2 tundi ja 02.02.2021 määrusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 1 tund). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). Arvestades esindaja toimingute ajakulu, toimingute sisu ja asja keerukust saab käesolevas vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 150 eurot. Kokku on kostja esindajakulud põhjendatud 1 500 eurot (10 tundi x 150 eurot). Kostjate taotlus menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata 754,50 euro osas. Ringkonnakohus kohustas 14.08.2020 määrusega tasuma hagejat kostja menetluskulude katteks ettemaksu 1 500 eurot. Kohus maksab otsuse jõustumisel menetluskulud kostjale välja tagatise arvelt. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.