5.Välja mõista Nawlins Jazz OÜ-lt AS Tallinna Kontserdimaja kasuks viivis põhinõudelt (10 080 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.03.2019.a kuni põhinõude tasumiseni.
6.Jätta menetluskulud Nawlins Jazz OÜ kanda.
7.Määrata, et Nawlins Jazz OÜ-l tuleb hüvitada AS-le Tallinna Kontserdimaja menetluskulud summas 5 233 eurot.
8.Rahuldada kostja taotlus menetluskulude katteks antud tagatise väljamaksmiseks ja kanda hageja poolt 04.03.2019.a menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 2 362,50 eurot AS Tallinna Kontserdimaja arvelduskontole xxxx (xxxx).
9.Välja mõista Nawlins Jazz OÜ-lt AS Tallinna Kontserdimaja kasuks ülejäänud osas menetluskulud summas 2 870,50 eurot.
10.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Nawlins Jazz OÜ-l tasuda AS-le Tallinna Kontserdimaja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 870,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pooled sõlmisid 12.12.2017.a üüri- ja käsunduslepingu Nordea Kontserdimajas Nawlins Jazz festivali pidamiseks.
2.2018.a veebruarikuu keskel alustasid pooled läbirääkimisi piletimüügi tingimuste täpsustamiseks, sest hageja soovis muuta ürituse hinnapoliitikat paindlikumaks. Hageja soovis muuta istekohasüsteemi nii, et kallim (80-eurone) pilet tagab kogu õhtu vältel konkreetse istekoha ning odavam (45-eurone) pilet tagab võimaluse istuda ükskõik missugusele vabale kohale.
3.23.02.2018.a kl 12.17 edastas kostja hagejale e-kirja teel kinnituse piletimüügi tingimuste täpsustamise kohta, kuid märkis, et kui kindlaksmääratud kohaga pileti ostnud ja
kindlaksmääramata kohaga pileti ostnud inimeste vahel tekib vaidlus, siis kostja selle vaidluse lahendamisega ei tegele ning kõik kaebused tuleb hagejal lahendada hiljem. Hageja sai kostja ekirjast aru nii, et kui kindlaksmääramata ja kindlaksmääratud istekohaga isikud ei suuda leida õiget istekohta, siis kostja personal, kelle eest on hageja kostjale üürihinna sees juba tasunud, ei osunda õigele istekohale ehk kostja töötaja ei tule inimeste juurde ega osunda, et kindlaksmääratud istekohaga isikul on eelisõigus istuda tema piletile märgitud kohale.
4.Hageja vastas 23.02.2018.a kl 12.23 kostja e-kirjale märkides, et kostja peab tagama personali olemasolu ürituse ajal, sest nii oli pooltel kokku lepitud ning kostja küsib hagejalt ka 50 sendist lisatasu iga pileti pealt. Hageja märkis, et kui kontserdimaja seab täiendava tingimusena lisapersonali palkamise tulenevalt poolte kokkuleppel muudetud piletimüügi tingimustest, siis hageja selle tingimusega nõus ei ole.
5.Kostja kinnitas 23.02.2018.a kl 14.52 saadetud e-kirjas, et kontserdimaja töötajad aitavad festivali külastajatel leida enda istekohad, kuid ei lahenda kohapealseid kaebuseid ning hageja peab kaebused hiljem ise ära lahendama.
6.Hageja vastas 23.02.2018.a kl 14.59 edastatud e-kirjas kontserdimajale, et ta ei saa korraldajana võtta mingit vastutust istekohtadega seotud vaidluste lahendamise eest, sest ta tasub juba kontserdimajale üüri ning üür sisaldab ka personali olemasolu. Personali kohustuste hulka kuulub festivali külastajate assisteerimine kõigis tavaliselt ettetulevates küsimustes.
7.Hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust kostja olulise lepingurikkumise (keeldumine kohustuse täitmisest) tõttu. Kostja lepingurikkumine seisnes kokkuvõtvalt lepingus sätestatud kohustuse täitmisest keeldumises. Kui isik keeldub kohustust täitmast, ei oma tähendust kohustuse rikkumise olulisus või täiendava tähtaja andmine. Lepingust taganemine tõi kaasa hagejale kahju tekkimise, sest hageja tasus artistidele ettemaksu, mida artistid polnud nõus hagejale tagastama.
8.Hageja sõlmis artistidele tasu maksmiseks käsundus- ja laenulepingu Amfuels Intl, Inc., millega viimane laenas hagejale vajaliku summa artistidele maksmiseks, kohustus sõlmima lepingud artistide palkamiseks ning maksis hageja eest artistidele tasu. Hageja oli sunnitud kasutama USA äriühingu vahendust, kuivõrd välismaised artistid keeldusid Eesti äriühinguga lepingute sõlmimisest.
9.Hageja tasus artistidele kokku 20 000 USD ehk 17 079,42 eurot hagi esitamise hetke seisu valuutakursi alusel (1 EUR = 1,1710 USD) erinevatele järgnevalt: K. M. – 5000 USD; P. W. – 6250 USD; E. H. – 5000 USD; P. T. – 3750 USD. Artistid ei ole hagejale raha tagastanud, sest lepingute kohaselt ei ole artistidel vastavat kohustust ning festival jäi ära artistide poolt vaadatuna hageja kui korraldaja riisiko hulka kuuluva asjaolu tõttu. Samuti tegi hageja tarbetuks muutunud kulutused festivali reklaamile, kui tasus Smooth Jazz raadiojaamale 3750 dollarit ning Smooth Entertainment GmbH kaudu reklaami ostmisele 1473 dollarit. Kokku on USA dollarites kantud kahju summaks 25 223 eurot. Lisaks kandis hageja kahju seoses Piletilevi osutatud teenustega: esiteks piletite müügilt makstud vahendustasu näol summas 741,19 eurot; teiseks piletite tagasiostuga summas 228,48 eurot.
10.Hageja nõuab tagasi ka kostjale tehtud ettemaksu summas 720 eurot, kuivõrd hageja taganes lepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu ning seega pole kostjal õiguslikku alust ettemaksu endale hoida.
11.Eeltoodust tulenevalt esitab hageja kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõude kostja vastu.
Kostja vastus
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Üürilepingu kohaselt ei olnud kostjal kohustust tagada hagejale ürituse ajaks abistav personal, kes juhendaks ürituse külastajaid või vastaks külaliste küsimustele seoses istumiskohtadega. Sellist kohustust ja sellise teenuse osutamist ei leppinud pooled ka eraldi kokku. Pelgalt see, et kostja oli valmis hagejat aitama ning et kostjal on kontserdimajas palgal inimesed, kes hageja ürituse ajal olid valmis ürituse külastajaid aitama, ei tähenda, et selliste inimeste olemasolu tagamine oli kostja kohustus ning et selle teenuse tagamist sai hageja kostjalt nõuda. Hageja kahjunõude välistab seega asjaolu, et kostja ei rikkunud oma kohustusi.
14.Kostja on seisukohal, et väidetava kahju ja rikkumise vahel ei esine põhjuslikku seost. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et ürituse ärajätmine oli kostja väidetava rikkumise vältimatu tagajärg. Ürituse ärajäämise põhjus oli siiski hageja sellekohane otsus. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik üritust korraldada mingis teises kohas ning seeläbi tagada, et juba tehtud kulutused ei muutuks tarbetuks. Lisaks on hageja kahju ulatus tõendamata.
15.Kostja hinnangul ei saaks kindlasti hageja poolt etteheidetava kohustuse eesmärk olla ürituse ärajätmisest tekkivat kahju ära hoida. Ürituse ärajätmisest tekkiva kahju ärahoidmine saaks olla eesmärgiks kostja kohustusele anda kokkulepitud ajal hageja kasutusse kokkulepitud ruumid. Seda kohustust ei ole kostja aga ka hageja väite kohaselt rikkunud.
16.Puudub vaidlus, et hageja ei määranud kostjale täiendavat tähtaega täitmaks kohustust, mis kostjal väidetavalt üürilepingu kohaselt oli ja mida kostja väidetavalt rikkus. Üürilepingu ülesütlemine ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud. Hageja isegi ei selgitanud kostjale, mida täpselt hageja kostjalt nõuab, vaid reageeris kostja esmastele selgitustele kohe ürituse tühistamisega. Kostja seega ei väljendanud ega olekski saanud väljendada keeldumist osutada üritusel hageja nõutud teenust. Üürilepingu ülesütlemiseks puudus ka muu kostjast tingitud mõjuv põhjus, üürilepingu eesmärgi saavutamine oli jätkuvalt võimalik sõltumata sellest, milliseid selgitusi oleksid kostja töötajad ürituse külastajatele seoses istekohtadega jaganud. Lisaks sellele, et täidetud ei olnud üürilepingus ja seaduses sätestatud eeldused üürilepingu ülesütlemiseks, oli kostja hinnangul üürilepingu ülesütlemine sellisel põhjusel ja sellisel moel hea usu põhimõtte vastane. Kostja oli alates 2017.a detsembrist, mil pooled sõlmisid üürilepingu, arvestanud sellega, et hageja korraldab kokkulepitud ajal kostja kontserdimajas ürituse. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas öelda üürileping üles 1,5 kuud enne ürituse toimumist seetõttu, et kostja saatis hagejale e-kirja, milles väljendas valmisolekut aidata ürituse külastajaid istekohtade leidmisel, kuid ei lubanud võtta vastutust hilisemate kaebuste eest. Kindlasti ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas üürilepingu ülesütlemine selliselt, et hageja ei küsinud kostjalt mingisuguseid täiendavaid selgitusi ega proovinud ühisele arusaamale jõuda, vaid otsustas emotsiooni pinnalt paari minutiga ürituse ära jätta ning üürilepingu üles öelda. Selline käitumine lepingulistes suhetes on pahatahtlik. Vastuhagi
17.Esiteks, üürilepingu p 13.2 järgi võis hageja üürilepingu üles öelda, kui kostja ei anna kontserdimaja kokkulepitud ajaks hagejale üle. Puudub vaidlus, et kostja ei rikkunud seda kohustust. Üürilepingu p 5.1 kohaselt pidi hageja lisaks broneerimistasule (600 eurot ilma km-ta)
maksma kostjale üüritasu summas 8 400 eurot, millele p 5.1.1 järgi lisandus käibemaks. Kokkulepitud üüritasu koos käibemaksuga oli seega 10 080 eurot. Üürilepingu p 13.4 alusel peab hageja järelikult kostjale maksma 10 080 eurot.
18.Teiseks, kuigi üürilepingu p 13.4 alusel kostja nõude rahuldamisel ei pea olema tõendatud kahju tekkimine, rõhutame, et kostjal tekkis hageja tegevuse tagajärjel üürilepingu p-s 13.4 märgitud summas kahju. Kostja põhjendas eelnevalt, et hagejal puudus kostjast tingitud mõjuv põhjus üürilepingu ülesütlemiseks. Üürilepingust saamata jäänud üür summas 10 080 eurot (koos km-ga) on käsitletav saamata jäänud tuluna ehk kostja kahjuna (VÕS § 128 lg 4). Olukorras, kus hageja avaldas soovi öelda üürileping üles ca 1,5 kuud enne seda, kui üritus pidi kokkuleppe kohaselt toimuma, ei olnud kostjal võimalik leida üüripinnale uut üürnikku. Nii lühikese ajaga (1,5 kuud) ei ole sellise suurusega kontserdimajja, võimalik leida üürnikku, kes sooviks kontserdimajas üritust korraldada. Kostjal ei olnud seega võimalik kahju vähendada.
19.Kolmandaks märgib kostja, et kostjal oleks nõue hageja vastu 10 080 euro tasumiseks isegi juhul, kui üürilepingut ei oleks ennetähtaegselt kehtivalt üles öeldud. Sellisel juhul oleks kostjal hageja vastu nõue üürilepingu täitmiseks. Üürilepingu p 5.1 alapunkti 2 ja p 5.1.1 järgi pidi hageja maksma kostjale üüritasu 10 080 eurot (koos km-ga).
20.Kokkuvõtteks, võlgneb hageja kostjale 10 080 eurot sõltumata sellest, millise materiaalõigusliku nõudena kohus kostja nõude kvalifitseerib. Kostja nõuab ka viivise väljamõistmist. Vastus vastuhagile
21.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kuna hageja nõude rahuldamine välistab kostja nõude rahuldamise, siis esitab hageja vastuväidetena kõik seni kohtule esitatud väited. Kohtu põhjendused
22.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, kostja vastuväiteid, vastuhagi ja selle vastust ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub rahuldamisele.
23.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: • •
Pooled sõlmisid 12.12.2017.a üürilepingu nr 152K/2017 perioodiks 05.04.2018.a – 06.04 2018.a, mil hageja soovis kontserdimaja suures saalis korraldada üritust „Nawlin’s Jazz Tallinn Festival“ (kd I, tl 66-69). 23.02.2018.a teatas hageja kostjale e-kirja teel, et tühistab ürituse. Pooled on käsitlenud seda lepingu ülesütlemisena (kd I, tl 11-14).
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
24.Peamiselt taandub vaidlus küsimustele, millised olid lepingust tulenevad kostja kohustused, kas kostja on neid kohustusi rikkunud, kas hagejapoolne lepingu ülesütlemine oli õiguspärane (I), kas hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt (II), kas kostjal on õigus nõuda hagejalt üüritasu (III). Lõpetuseks vajab lahendamist menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
(IV).
25.Pooled sõlmisid 12.12.2017.a üürilepingu nr 152K/2017 perioodiks 05.04.2018.a – 06.04 2018.a, mil hageja soovis kontserdimaja suures saalis korraldada üritust „Nawlin’s Jazz Tallinn Festival“ (kd I, tl 66-69). Hageja hinnangul on tegemist segatüübilise lepinguga, kus üürilepingu sätted kohalduvad üüripinna ning käsunduslepingu sätted teenuse osutamise suhtes. Kontserdimaja külaliste assisteerimine on vaadeldav käsundina, sest tulemust pole võimalik mõõta ning lepingu iseloomust tulenevalt pidi kostja tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku (VÕS § 24 lg 1 teine alternatiiv). Kostja käsitleb pooltevahelist lepingut üürilepinguna. Kohus leiab, et tegemist on segatüüpi lepinguga - ruumide üürimist puudutavas osas oli tegu üürilepinguga VÕS § 271 mõttes ning kostja poolt pakutud täiendavate teenuste osas käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. I Kostja poolt üürilepingu tingimuste rikkumine ja üürilepingu ülesütlemine
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust ja kas hagejapoolne üürilepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Pooled on omavahelises üürilepingus kokku leppinud, et üürnikul on õigus käesolev leping lõpetada, kui omanik ei anna kontserdimaja kokkulepitud ajaks üürnikule üle, tingimusel et üürnik on täitnud omaniku suhtes kõik oma kohustused (p. 13.2). Samuti võimaldavad lepingu p. 13.3 ja 13.4 lepingu üles öelda mõjuva põhjuseta, kuid sel juhul kaasneb üürnikule siiski poole või kogu üüri tasumise kohustus. Kuivõrd pooled ei ole lepingus selgelt kokku leppinud, et nad soovivad piirata ülesütlemise aluseid ainult lepingus otsesõnu nimetatutega, tuleb lepingut kohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et pooled ei ole välistanud VÕS-st tulenevate üürilepingu ülesütlemise aluste kohaldatavust lepingule ja lepingus on kokku lepitud lisaks seaduses sätestatule veel täiendavad lepingu ülesütlemise alused. Samasugust käsitlust on jaatanud ka mõlemad pooled, viidates VÕS § 313 lg-st 1 tulenevale üürilepingu erakorralise ülesütlemise võimalusele vaidlusaluse lepingu puhul.
27.VÕS § 313 lg-s 1 on sätestatud, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 314 lg-s 1 on sätestatud, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Juhul, kui esines erakorralise ülesütlemise alus (VÕS § 313 lg 1), võis hageja lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.
28.Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostjal oli kohustus tagada ürituse ajaks personal, kes osundab õigele istekohale (mitte ei lahenda kohapealseid vaidluseid või kaebuseid). Kostja rikkus hageja hinnangul oluliselt lepingut, kui keeldus vastava assisteerimise tagamisest. Hageja on täiendavalt selgitanud, et tegemist on lepingueelsetes läbirääkimistes antud lubadusega, mis on muutunud lepingu osaks. Kostja vastuses on kostja märkinud, et üürilepingu kohaselt ei olnud kostjal kohustust tagada hagejale ürituse ajaks abistav personal, kes juhendaks ürituse külastajaid või vastaks külaliste küsimustele seoses istumiskohtadega. Sellist kohustust ja sellise teenuse osutamist ei leppinud pooled ka eraldi kokku. Kostja ei ole tunnistanud kohustust tagada ürituse ajaks abistav personal.
Kohus ei tuvastanud kostjal vastava kohustuse olemasolu üürilepingust tulenevalt. Üürilepingu kohaselt oli kostja kohustus anda kokkulepitud ajal üürilepingu p-s 2.1 sätestatud ruumid hageja kasutusse. Üürilepingu p-s 5.3.4 leppisid pooled kokku teenused ja kulud, mis on üüritasuga hõlmatud. Osutatavatest teenustest pidi üüritasu hõlmama lavatehniku teenuseid (üürilepingu p 5.3.4 alapunkt c) ning tavapärast koristust ja turvateenust (üürilepingu p 5.3.4 alapunkt d). Üürilepingu p-s 5.3.5 leppisid pooled kokku teenused ja kulud, mis ei olnud üüritasuga hõlmatud. Muu hulgas ei olnud üüritasuga hõlmatud ürituse korraldamiseks vajalike teenuste kulud (üürilepingu p 5.3.5 alapunkt a). Seega ei tuvastanud kohus, et üürilepingust tuleneks sõnaselge kostja kohustus tagada personal, kes abistab ja suunab külastajaid õigele istumiskohale. Kuna pooled on erinevatel seisukohtadel peale lepingu sõlmimist väljendatud tahtevalduste sisu osas, siis tuleb kohtul hinnata pooltevahelisi läbirääkimisi (e-kirjavahetusi, kd I tl 11-14), kas kostja on andnud siduvaid lubadusi abistava personali osas, mida saaks lugeda lepingu osaks. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 24 lg 3 kohaselt kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi; 3) lepingutingimusi; 4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust; 5) kohustuse täitmise sõltuvust teise lepingupoole käitumisest. Kostja on 23.02.2018.a kell 2.52 saadetud e-kirjas märkinud, et „kohapeal aitavad meie inimesed külastajatel oma kohad leida. Kui keegi esitab mõne kaebuse, siis ürituse korraldaja on vastutav ja annab vastuse tarbijale pärast ürituse toimumist“ (kd I, tl 12). Eelnevast nähtuvalt oli kostja valmis tagama ürituse ajaks abistava personali, kuid kostja ei nõustunud võtma vastustust võimalike kaebuste osas. Hageja 23.02.2018.a kell 2.59 saadetud e-kirjast nähtub, et hageja ei ole nõus vastutama istekohtadega seotud probleemide eest enne üritust, selle ajal või pärast seda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vaidlus taandus sellele, kes peaks kandma vastutust istekohtadega seonduvate probleemide korral ning kas sellel alusel, et kostja keeldus vastustust võtmast, oli üürilepingu ülesütlemine põhjendatud. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostjal tuleneks lepingust kohustus vastutada isekohtadega seotud probleemide eest ning sellist nõustumust ei ole kostja avaldanud ka läbirääkimistes, siis ei ole istekohtadega seonduvate probleemide lahendamine kostja kohustus ning selle tagamist ei saanud ka kostjalt nõuda. Seega ei esinenud ka mõjuvat põhjust lepingu ülesütlemiseks ning materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks ei olnud täidetud.
29.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuivõrd puudus mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. II Hagi lahendamine
30.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, mis koosneb artistidele makstud tasudest ja reklaamikuludest kokku summas 25 223 eurot. Lisaks kandis hageja kahju seoses Piletilevi osutatud teenustega: esiteks piletite müügilt makstud vahendustasu näol summas 741,19 eurot; teiseks piletite tagasiostuga summas 228,48 eurot. Hageja nõuab tagasi ka kostjale tehtud ettemaksu summas 720 eurot.
31.Hageja nõue tugineb väitel, et kostja rikkus nendevahelist lepingut, millest tulenevalt hageja ütles lepingu õiguspäraselt üles ja ülesütlemise tagajärjel tekkis hagejal kahju. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingu ülesütlemiseks ei olnud mõjuvat põhjust (st ei esinenud kostja poolset lepingu rikkumist), millest tulenevalt ei olnud ka lepingu ülesütlemine õiguspärane. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja ei rikkunud lepingut ja hageja poolne lepingu ülesütlemine ei olnud õiguspärane (puudus mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks), ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu ülesütlemisega kaasnenud kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
32.Seoses hageja ettemaksu tagastamise nõudega märgib kohus järgmist. Üürilepingu p. 5.1 kohaselt kohustus hageja tasuma broneerimistasu kahe päeva eest 600 eurot (lisandub käibemaks vastavalt lepingu p-le 5.1.1). Üürilepingu p. 5.2.1 kohaselt nimetatakse broneerimistasuks tasu kontserdimaja rendiperioodiks broneerimise eest eesmärgi korraldada seal üritus. Üürilepingu p. 5.2.3 kohaselt loetakse kontserdimaja rendiperioodiks rentnikule broneerituks, kui broneerimistasu on korrektselt omaniku pangakontole laekunud. Broneerimistasu peab olema käesoleva lepingu punktis 5.1 sätestatud renditasu hulka arvatud.
33.Broneerimislepingut kui lepinguliiki ei ole võlaõigusseaduses eraldiseisva lepinguliigina reguleeritud. Samas on sellise kokkuleppe sõlmimine põhimõtteliselt võimalik. Broneerimislepingu iseloomulikuks tunnuseks on kokkulepe mingit tegu mitte teha – mitte võõrandada, mitte kasutusse anda jms. Broneerimislepinguga on tegu juhul, kui tasu makstakse üksnes n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et üürileandja objekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei üüriks. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline broneerimistasu suurus ja see, kas kokku on lepitud tasu jäämine teisele poolele sõltumata muude lepinguliste kohustuste täitmisest. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe (vt Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07, p 14). Kohtu hinnangul on tegu olukorraga, kus üürilepingus sisaldusid broneerimislepingu tingimused, kuid kuivõrd broneerimistasu loeti lepingu p 5.1 kohaselt üüri sisse arvestatuks, tuleb hageja poolt tasutud broneerimistasu lugeda käesoleva vaidluse kontekstis mitte tasuks broneerimise eest, vaid üüri ettemaksuks.
34.VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on seisukohal, et hageja poolt lepingu ülesütlemine ei ole toimunud õiguspäraselt (materiaalseid eeldusi ei esinenud), mistõttu ei kuulu lepingu alusel tasutud ettemaks VÕS § 189 lg 1 alusel teisele lepingupoolele tagastamisele. Hageja nõue tuleb jätta ka selles osas rahuldamata. II Vastuhagi lahendamine
35.Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingust saamata jäänud üüri summas 10 080 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu p 5.1 alapunkti 2 ja p 5.1.1 järgi pidi hageja
maksma kostjale üüritasu 10 080 eurot (koos km-ga). VÕS § 296 lg 3 järgi peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 296 lg 3 on kohaldatav ka olukorras, kus üürnik on üürilepingu kehtetult üles öelnud ning lõpetab üüripinna valdamise ja kasutamise (vt nt 3-2-1-179-15, p 19). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürilepingu p-s 13.4 leppisid pooled kokku, et kui rentnik soovib käesolevast lepingust taganeda mis tahes põhjusel peale lepingu punktis 13.2 sätestatud põhjuste ning teavitab omanikku sellest kirjalikult vähem kui 3 (kolm) kuud enne lepingu punktis 3.1 sätestatud rendiperioodi algust, siis jätab omanik rentniku makstud broneerimistasu endale ja rentnik on kohustatud maksma omanikule lisasumma, mis koos broneerimistasuga moodustab 100% (sada protsenti) lepingu punktis 5.1 sätestatud renditasust. Üürilepingu p 13.4 andis hagejale seega võimaluse öelda üürileping üles ükskõik mis põhjusel, kuid juhul, kui hageja tegi seda vähem kui kolm kuud enne kokkulepitud üüriperioodi algust, kaasnes sellega kohustus maksta kostjale kokkulepitud üüritasu. Hageja tühistas ürituse ja avaldas soovi üürileping üles öelda vähem kui kolm kuud enne kokkulepitud üüriperioodi: kokkulepitud üüriperiood oli 5. aprill – 6. aprill (vt üürilepingu p 3.1), kuid hageja tühistas ürituse 23. veebruaril 2018 (vt hagi lisa 2). Üürilepingu p 5.1 kohaselt pidi hageja lisaks broneerimistasule (600 eurot ilma km-ta) maksma kostjale üüritasu summas 8 400 eurot, millele p 5.1.1 järgi lisandus käibemaks. Kokkulepitud üüritasu koos käibemaksuga oli seega 10 080 eurot. Üürilepingu p 13.4 alusel peab hageja järelikult kostjale maksma 10 080 eurot.
36.Kuivõrd hageja poolt üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei ole toimunud kehtivalt ega enne poolte vahelises lepingus (p-s 13.4 sätetatud tähtaega), on kostjal õigus nõuda üüritasu täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja nõude hageja vastu üüritasu summas 10 080 euro väljamõistmiseks.
37.Kohus märgib, et kostja nõue kuuluks rahuldamisele ka kahju hüvitamise sätete alusel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et üürilepingust saamata jäänud üür summas 10 080 eurot (koos kmga) on käsitletav saamata jäänud tuluna ehk kostja kahjuna (VÕS § 128 lg 4). Kostja viitab õigesti, et ka Riigikohus on selgitanud, et „nõudes lepingu ülesütlemise järel kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 mõttes, on nõude sisuks VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 4 alusel üürilepingust saamata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamine. Üüri maksmise kohustuse rikkumine on tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikus seoses, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning VÕS § 127 lg 3 tähenduses ka ettenähtav (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 35)“ (3-2-1-179-15, p 25). Kuivõrd kostjal ei olnud võimalik leida üüripinnale uut üürnikku nii lühikese ajaga (1,5 kuud) sellise suurusega kontserdimajja, nagu opereerib kostja, ei olnud kostjal võimalik kahju ära hoida või vähendada. Tegemist on sellise kahjuga, mis on põhjustatud hageja tegevusest, kuivõrd kostjal puudus mõjuv põhjus üürilepingu ülesütlemiseks. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kostja nõue kuuluks rahuldamisele ka VÕS § 128 lg 4 alusel.
38.Kostja nõuab hagejalt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja esitas hagejale arve 10 080 euro tasumiseks 29.03.2018.a. Üürilepingu p. 5.1.3. kohaselt on rentnik kohustatud maksma lepingust tulenevad tasud ja maksed (sh viivised, lepingutrahvid, kahjuhüvitused jne) vastavalt omaniku esitatavatele arvetele ning lepingu punktis 5.1 sätestatud tähtajaks. Kui sellist maksetähtaega ei ole sätestatud, siis tuleb makse teha 5 pangapäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui vastaval arvel on märgitud pikem maksetähtaeg. Arvel oli märgitud tasumise tähtpäev 05.04.2018.a. Kostja nõue muutus seega sissenõutavaks 06.04.2018.a ning sellest kuupäevast on kostjal õigus nõuda hagejalt ka viivise tasumist.
VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja nõuab viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Üürilepingu p.-s 5.1.3. on sätestatud, et kui rentnik viivitab mis tahes arvete või muude maksete maksmisega, on omanikul õigus nõuda viivist summas 0,5% (null koma viis protsenti) tasudaolevast summast iga viivitatud kalendripäeva kohta, lisaks muudele käesolevast lepingust tulenevatele õigustele. Üürilepingu p. 5.1 kohaselt oli renditasu maksmise maksetähtaeg 03.04.2018.a. Kostja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist perioodi 06.04.2018.a - 18.03.2019.a eest summas 766,63 eurot. Kostja on viiviste arvutused välja toonud viiviste arvestamise tabelis (kd I, tl 150). Hageja ei ole menetluses viivise suurusele ega summale vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja nõue sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.04.2018.a - 18.03.2019.a eest summas 766,63 eurot kuulub hagejalt väljamõistmisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on vastavasisulise nõude esitanud, mistõttu määrab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.03.2019.a kuni põhinõude tasumiseni.
39.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et vastuhagi kuulub rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 10 080 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 766,63 eurot ning lisanduv viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.03.2019.a kuni põhinõude tasumiseni.
40.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus rahuldab hagi, ei tühista kohus Harju Maakohtu 18.03.2019.a määrusega seatud hagi tagamise abinõu. 18.03.2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. IV Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
43.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
44.Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud summas 9 337,30 eurot, millest 650 eurot on vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv, 168 eurot on kohtutäituri tasu, 10 eurot on äriregistri päringutega seotud kulu, 50 eurot on dokumentaalsete tõendite tõlkimisega seotud kulu ja 8 459,30 eurot on õigusabikulu.
45.Esmalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Kostja palub hüvitada äriregistri päringutega seotud kulu, tõlkimisega seotud kulu, riigilõivu ja kohtutäituri kulud seoses hagi tagamise määruse täitmisega. Kohus leiab, et vastavate kulude kandmine kostja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus peab põhjendatuks kostja nõuet kohtukulude osas summas 878 eurot (650 + 168 + 10 +50).
46.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas vandeadvokaat Arne Ots õigusteenust tunnitasuga 220 eurot mahus 7,84 h ning tunnitasuga 250 eurot mahus 0,2 h. Advokaat Kaisa Margus osutas õigusteenust tunnitasuga 130 eurot mahus 45,65 h ning tunnitasuga 150 eurot mahus 5 h. Kostja õigusabikulu on seega kokku 7,84 x 220 + 0,2 x 250 + 45,65 x 130 + 5 x 150 = 8 459,3 eurot. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepinguliste esindajate kulu ja õigusabi toimingute sisu.
47.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Vastavalt Riigikohtu 09.11.2009.a kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 avaldatud seisukohale, on kohtul kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Selleks on kohtutel mh õigus nõuda menetlusosaliselt selgitust TsMS § 174 lg 5 alusel. Heas usus toimiv menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud.
48.Kostja ei ole kohtule põhistanud kahe esindaja kasutamise vajadust. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja menetlusdokumentides põhjendada ja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Vaidluse kese ei puudutanud sellist valdkonda, mis vajanuks eriteadmiste kasutamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kahe esindaja kasutamine menetluses ei olnud põhjendatud. Kuivõrd asjas esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on advokaat Kaisa Margus osutanud õigusabi oluliselt suuremal määral kui vandeadvokaat Arne Ots, jätab kohus vastaspoolelt välja mõistmata vandeadvokaat Arne Ots ́a poolt osutatud õigusteenuse kulud.
49.Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutamise mahuks on kokku 45,65 h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole täies märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Bürookulude puhul ei saa pidada põhjendatuks nende arvestamist samadel põhimõtetel kui vahetult õigusabi osutamist, esmajoones (sarnase) tunnitasuga. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus silmas konsultatsioone, esindatavata teavitamisi, suhtlust muude isikutega (kohtutäitur) jmt.
50.Kohus aktsepteerib järgmisi kostja esindaja toiminguid ja neile kulunud aega: -
Tagatise taotluse koostamine – 5 h.
-
Kostja 15.10.2018.a menetlusdokumendi koostamine – 0,9 h.
-
Kostja 18.02.2019.a seisukoht hageja määruskaebusele – 3,5 h.
-
Kostja 18.03.2019.a vastus hagile ja vastuhagi koostamine – 16,5 h.
-
Kostja 18.03.2019.a avaldus vastuhagi tagamiseks – 4 h.
-
Kostja 14.08.2019.a menetlusdokumendi koostamine – 3 h. Kokku: 33 h ja 30 min.
51.Kostjale on osutatud õigusabi varieeruva tunnihinnaga (130 eurot ja 150 eurot). Kõik kostja esindaja toiminguid, mida kohus on aktsepteerinud, on kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tehtud õigusabi raames tunnihinnaga 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale õigusabikulud summas 4 355 eurot (130 x 33,5).
52.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määrab hagejale kohustuse hüvitada kostjale menetluskulud summas 5 233 eurot (4 355 + 878).
53.Harju Maakohtu 10.02.2019.a kohtumääruse kohaselt on hageja tasunud kostja menetluskulude katteks tagatise summas 2 362,50 eurot (kd I, tl 104-106). Hagejalt käesoleva otsusega kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludest 5 233 eurot tuleb hüvitada hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 2 362,50 euro suuruse tagatise arvelt. Menetluskulude hüvitis summas 2 362,50 eurot tuleb kanda kohtuotsuse jõustumisel kostja poolt taotletud arveldusarvele. Hagejal tuleb täiendavalt hüvitada menetluskulude katteks kostjale 5 233 - 2 362,50 = 2 870,50 eurot.
54.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
55.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.