XX (X) hagi YY (Y) ja CC (C) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
YY osas 402.54 eurot CC osas 382.60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Kostja I (vastustaja I) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (vastustaja II) CC (isikukood XXXXXXXXXX); määratud korras esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18. juuni 2019. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Parandada Pärnu Maakohtu 18. juuni 2019. a otsuse päises märgitud tsiviilasja hind ja lugeda tsiviilasja õigeks hinnaks YY osas 402.54 eurot ja CC osas 382.60 eurot.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda.
Välja mõista XX-lt riigituludesse CC-le antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks 145.80 eurot. YY-l menetluskulud puuduvad.
2-16-11590
5.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb XX-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kasutades kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud rekvisiite (sh kohustuslik viitenumber).
6.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma riigile viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 01. augustil 2016 Pärnu Maakohtule YY (kostja I) ja CC (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt I välja kahjuhüvitis 402.54 eurot ja kostjalt II kahjuhüvitis 382.60 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Pardi 6 kaasomandist 90,8 %, kostjale I 4,6 % ja kostjale II samuti 4,6 %. Pardi 6 kinnistul asuvad elamud - tänavapoolne elamu ehitusalase pinnaga 38 m2 ja hoovipoolne elamu ehitusalase pinnaga 85 ms. Järelikult kuulub kostjatele Pardi 6 kinnistul asuvast väiksemast elamust reaalosana mõlemale 1,74 m2 suuremast elamust 3,9 m2.
3.Kostjad pole kinnistul kunagi elanud. Hageja elab seal alates 1994. a-st. Kostjad pole kinnistu hooldamiseks raha panustanud. Hageja hindab kinnistul aastatel 1994 kuni 2010 suuremahulisemate tööde väärtuseks 501 000 krooni (32 019.74 eurot). Hageja on palunud kostjatel hüvitada osa kulutustest, mis on kaasomandile tehtud, kuid kostjad pole hageja kirjadele vastanud. Kostjad kinkisid neile kuuluvad mõttelised osas 12. septembril 2016 lepinguga QQle.
4.Hageja saatis kostjatele 1. aprillil 2015 nõudekirjad, milles esitatud kalkulatsioonile toetudes palub hageja mõista kostjalt I 155,42 eurot. Kostja II tasus pärast hageja kirja saamist OÜ Pärnu Maamõõduteenus arve maa mõõdistamise eest summas 19.13 eurot. Seetõttu on temalt nõutav
2-16-11590 summa 136.29 eurot. Kulud hõlmavad kinnistu hoolduskulusid perioodil 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2014.
5.Perioodil 1. jaanuar 2015 kuni 31. juuli 2016 on kinnistu hoolduskulud olnud kummagi kostja kohta 6.93 eurot kuus. See teeb kummagi kostja kohta kokku 131.67 eurot (19x6.93). Kulud põhinevad ISS Eesti AS hinnapakkumises toodule.
6.12. veebruaril 2018 suurendas hageja nõuet, lisades kinnisasja igakuistele hoolduskuludele ISS Eesti AS hinnapakkumises näidatud käibemaksu ning suurendades kummaltki kostjalt perioodi eest 1. jaanuar 2015 kuni 31. juuli 2016 nõutavat summat käibemaksu, s.o 26,33 euro võrra. Lisaks esitas hageja 12. augustil 2018 täiendava kulude hüvitamise nõude kinnisasja hoolduskulude hüvitamiseks 2016. a augustikuu eest summas 8,31 eurot (koos käibemaksuga) kummaltki kostjalt.
7.Hageja palus mõista kummaltki kostjalt välja ka 80 eurot õigusabikulude katteks. Hageja esindaja pöördus 1. aprillil 2015 kinnisasja kaasomanike poole eesmärgiga kaasomand kokkuleppel lõpetada. Sellise pöördumise koostamiseks ja kohtueelsete läbirääkimiste pidamiseks kasutas hageja juristi abi. Selliseks abiks kulus hagejal koos käibemaksuga kokku 240 eurot. Hageja palub kummalgi kostjal hüvitada sellest kulust 1/3 s.o 80 eurot.
8.Hagiavalduses taotles hageja ka kaasomandi lõpetamist. Kostjate vastuväited
9.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja I selgitas, et Pärnu Linn tagastas kolmele pärijale Pardi tn 6 tänava poolsest vanast majast pool osa. Varem elas seal DD, kes praeguseks on surnud. Sellest saadik ei ole seal korteris remonti tehtud. Vana maja ja korter seisavad endisel kujul nagu varemgi. Hageja väidab, nagu oleks ta kostjate osa ka remontinud. Kostja kinnitusel remontis hageja vanast majast pool (s.o osa, mis talle kuulub) ja ehitas vanast saunast endale uue kahe korrusega maja. Seda juba enne, kui kostjad polnud veel omanikud. Kostjad ei pea hageja tekitatud prügi ega prahti koristama ja kinni maksma. Krundi korrashoiust ei ole hageja kostjatega varem kunagi läbirääkimisi pidanud, ühtegi sellekohast kirja saatnud ega helistanud.
11.Kostja II hinnangul on nõue aegunud. Lisaks kinkisid mõlemad kostjad kinnisasja omandiosa kolmandale isikule (QQ), mistõttu on kostja II hinnangul nõue tema vastu ebaselge.
Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis 2. juuni 2017 määrusega hagi kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata. Maakohus jätkas asjas menetlust rahaliste nõuete osas mõista välja kostjalt II kahjuhüvitis 402 eurot ja 54 senti ning kostjalt I kahjuhüvitis 382 eurot ja 60 senti.
2-16-11590 Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Pärnu Maakohus jättis 18. juuni 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmistes küsimustes: -
-
-
-
hageja elas alatest aastast 1994 sundüürnikuna Pärnus, Pardi 6 korteris nr 2; Vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korraldusele nr 103 ja Pärnu Linnavalitsuse 19. aprilli 2010 korraldusele nr 231 andis Pärnu linnavalitsus 22. septembril 2010 vara üleandmise aktiga Pardi tn 6 õigusvastaselt võõrandatud vara üle kostjatele kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektidele; Pardi tn 6 Pärnus asuva kinnistu kohta avati kinnistusraamatus registriosa 2. septembril 2014. Kaasomanikena kanti kinnistusraamatusse hageja 851/1175 mõttelise osa omanikuna, kostja I 54/1175 mõttelise osa omanikuna, NN 54/1175 mõttelise osa omanikuna ja RR 162/1175 mõttelise osa omanikuna; kuni 19. septembrini 2016 olid Pärnus, aadressil Pardi tn 6 asuva kinnistu (registriosa nr 2920705) kaasomanikud hageja 1067/1175 mõttelises osas, kostja II 54/1175 mõttelises osas ja CC 54/1175 mõttelises osas kaasomandist;
12.septembri 2016 asjaõiguslepingute alusel kanti 19. septembril 2016 CC ja YY asemel kaasomanikuna kinnistusraamatusse QQ 108/1175 mõttelise osa omanikuna.
15.Hageja nõue koosneb suuemas osas tema enda poolt kinnistu heakorrastamisel tehtud töö eest nõutavast tasust. Lisaks nõuab hageja kohtuväliselt kostjatega suhtlemisel ja neile nõudekirjade esitamisel kasutatud professionaalse juristi tasu hüvitamist ning 2014. a sügisel osaliselt sisse kukkunud kuuri katuse tõttu lammutuskulusid. Perioodil 01.01.2012-31.12.2014 nõuab hageja enda töö hüvitamist väidetavalt keskmise kuupalga määra järgi tuletatud neto tunnihinna alusel ja perioodil 01.01.2015-31.08.2016 on tasu suuruse aluseks AS ISS Eesti hinnapakkumises näidatud hooldustööde ühe kuu hind koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul pole nõude kujunemine arusaadav, sest kohtu arvutused erinevad hageja arvutustest. Hageja ei täpsusta, millise kulu arvelt on nõue vähendatud.
16.Hageja nõue hõlmab kolmeaastast perioodi, mille kestel ametlik keskmine kuutöötasu Eesti Vabariigis muutus, kuid hageja tunnihind on muutumatult 5 eurot. Samuti hageja kinnitab, et ta ei ole AS-ilt ISS Eesti teenust tellinud, vaid tegi kõik hooldustööd ise. Hageja jätab nimetamata, milliseid konkreetseid töid hageja krundil on teinud. Kogu krunt ja sellel asuvad ehitised on hageja ainuvalduses. Kohtu hinnangul pole hageja töö käsitatav asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 ega § 75 lg 1 alusel hüvitatava kuluna. Hageja poolt nõude suurendamine AS ISS Eesti hinnapakkumisele lisatud käibemaksu võrra olukorras, kus hinnapakkumise teinud ettevõttelt ei ole tegelikult teenust tellitud ega käibemaksuga kulusid kantud, on põhjendamatu.
17.Aastatel 1995-2010 tehtud kulutused ei oma tähtsust alates 2012. aastast tehtud kulutuste hüvitamisel. Ükski hagiavalduses või 1. aprilli 2015 kirjas loetletud kulutustest (õueala koristamine ja lumetõrje, sh hooldustööd väljaspool kinnisasja piire avalik-õigusliku
2-16-11590 koormatise täitmiseks, kuuri lammutamine ja prahi äravedu, prügi utiliseerimise kulu, ruumide kütmise kulu) ei ole käsitatav asja säilitamiseks vajaliku kulutusena AÕS § 72 lg 4 mõttes.
18.AÕS § 75 lg 1 sätestatud kulutustena võiksid kõne alla tulla avalikul territooriumil puhastusala hooldamiseks tellitud tööde eest makstud tasud ja mööndustega ka kinnistul asunud kuuri lammutamise kulud. AÕS § 75 lg 1 ei anna hagejale õiguslikku alust nõuda kostjatelt enda tööpanuse tagantjärele rahas hüvitamist.
19.Kohtu hinnangul on hageja kostjatele teateid ja nõudeid edastanud eelkõige eesmärgiga survestada kostjaid hageja kasuks kaasomandist tasuta loobuma. Kuigi osaliselt kuulus kinnistu ka kostjate kaasomandisse, on hageja kinnistu hooldamisel eelkõige ajanud enda asja. Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ei saa hageja kulutuste hüvitamise nõuet kvalifitseerida alusetu rikastumise alusel hüvitamise nõudena. Hageja pole välja toonud, millal ja mil viisil või kas üldse on kostjad hageja tegutsemise arvel alusetult rikastunud, sh säästnud kokkuhoitud kuludelt.
20.Hageja pole kulutuste tegemist tõendanud. Hagejal ei ole tekkinud rahas hinnatavat kulu tema enda poolt töö tegemisega kinnistu heakorrastamisel. Hageja pole põhjendatud, miks õue koristustööd (lehtede riisumine, muru niitmine, lume lükkamine), mis ei nõua erilisi oskusi ega keerulisi töövõtteid, tuleks tasustada keskmise palgaga või tasuga 5 eurot tunnis. Krundi niitmise ajakuluks on hageja 1. aprilli 2015 kirjas märgitud 1,5 tundi nädalas. Keskmiselt on ühes kuus neli nädalat, seega ühe kuu ajakulu kokku peaks olema 6 tundi ning ühe kuu kulu vastavalt 30 eurot. Hageja on aga niitmise ühe kuu kuluks märkinud 20 eurot. Kuuri lammutamise, prahi äraveo ja utiliseerimise kulude tekkimist ja hageja poolt kandmist oleks olnud võimalik dokumentaalselt tõendada.
21.Hageja nõue maamõõdistamise eest 19.13 euro osas ei ole kontrollitav.
22.Kuuri lammutamise kulu võiks olla käsitatav AÕS § 75 lg 1 alusel hüvitatava kuluga. Tegemist ei olnud aga kinnisasja säilitamiseks hädavajaliku kuluga ning hagejal oli võimalik kulude tegemine ja hüvitamine kostjatega läbi rääkida. See, et kostjad hageja 10. novembri 2010 ja 22. veebruari 2011 teadetele ei reageerinud, et andnud hagejale õigust jätta kuuri lammutamise vajadusest kostjatele teatamata ja kulude suurus nendega kooskõlastamata. Hageja ei ole ka tõendanud konkreetsete kulude tegemist.
23.Torustiku külmumise vältimiseks ruumide kütmine on kohtu hinnangul käsitatav asja alahoidmiseks tehtava kuluna AÕS § 75 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole kulu tegelikku vajadust ja kulutuse tegemist tõendanud. Nõude arvestuse õigsus pole kontrollitav.
24.AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt tema omandiosa suurusele kinnisasja kasutamisega seotud kulud, koormised ja kahju. Kuna kostjatel kinnistu valdust ei olnud, nendele kuuluvat kaasomandiosa oleks reaalselt olnud võimatu otstarbekohaselt kasutada, on
2-16-11590 nendelt kinnistu valdamise ja kasutamisega (sh õueala heakorrastamise) seotud kulude nõudmine vastuolus ka AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud hea usu põhimõttega.
25.Ükski hageja 1. aprilli 2015 kirjas nimetatud kulutusest ei ole selline, mille hüvitamist hageja saaks kostjatelt nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel. Ükski hageja nimetatud kulutus ei ole olnud kiireloomuline või asja säilitamiseks hädavajalik. Kõiki kulusid oleks olnud võimalik enne kaasomanikega läbi rääkida ja kulutuste tegemises kokku leppida. Apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt I välja 402.54 eurot ning kostjalt II 382.60 eurot. Samuti palub hageja määrata kaasomandi lõpetamisega seotud hageja menetluskulud ning mõista kummaltki kostjalt menetluskuludena välja 732 eurot.
27.Maakohus on hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel rikkunud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust, samuti ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Hageja hinnangul sisaldab maakohtu otsus põhimõttelisi eksimusi. Põhiosa hageja nõudest moodustavad kinnistu hoolduskulud. Omanikuks olemisega kaasnevad isikule ka kohustused. Tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1 nõudis hageja kostjatelt ka kinnistu igakuiste hoolduskulude hüvitamist vastavalt kostjatele kuuluva osa suurusele ühises asjas. Maakohus jättis AÕS § 75 lg 1 kohaldamata, eksides materiaalõiguse kohaldamisel.
28.Kinnistu igakuiste hoolduskulude perioodi 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2014 eest rahuldamata jätmisel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus jättis VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 kohaldamata. Kinnistu hooldamise kulud on 1. aprilli 2015. a kirjas (hagiavalduse lisa 1 ja lisa 2) arusaadavalt lahti kirjutatud
29.Igakuised hoolduskulud sisaldasid muuhulgas muru niitmist, niidujääkide koristamist, puulehtede riisumist, lume koristamist ja libeduse tõrjet. Kulude suurus oli tõendanud ISS Eesti AS hinnapakkumistega. See, et hageja tegi neid toiminguid ise, ei välista hageja nõuet kostjate vastu. Ei saa eeldada, et isik peab kinnistu hooldamiseks vastava teenuse tellima mõnelt firmalt selleks, et hiljem selliseid hoolduskulusid kohtus tõendada.
30.Hüvitisnõude tõendamatusele viitas üksnes kostja II. Hageja ei nõustu, et kulud olid tõendamata. Hageja on nõuet dokumentaalsete tõenditega tõendanud ja põhistanud kinnistu igakuiste hoolduskulude koosseisu ja suurust.
31.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja need kahju hüvitamise nõuded, mis seondusid 1. aprilli 2015 kirjas toodud loeteluga. Maakohus oleks pidanud need välja selgitama eelmenetluses, mitte tegema sellel argumendil hageja jaoks üllatuslikku lahendit.
32.Hageja nõudis kostjalt I kinnistu mõõdistamise kulusid summas 19 eurot ja 13 senti. Maakohus leidis, et selline kulu ei ole kontrollitav. Ka selles osas on maakohtu otsus üllatuslik.
2-16-11590
33.Maakohus leidis, et kulude nõudmine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus oli otsuse tegemisel kallutatud ja ebaõiglane.
34.Kostja ei nõustu ka sellega, et maakohus jättis nõude läbivaatamata jätmisega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et kostjad kinkisid oma mõttelised osad kolmandale isikule siis, kui said hagist teadlikuks. Sellises olukorras pole õiglane jätta kulusid hageja kanda. Vastustajate seisukoht
35.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
36.Kostja I ei esitanud apellatsioonkaebusele seisukohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele vastab kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.
38.Kaebaja hinnangul sisaldab maakohtu otsus põhimõttelisi eksimusi. Kaebaja toob esile, et maakohtu otsus on hagihinna määramisel ajanud omavahel segamini kostja I ja kostja II vastu esitatud nõuded. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu minetus parandada. Hagihinnaks TsMS § 124 lg 1 alusel on kostja I vastu 402.54 eurot ja kostja II vastu 382.60 eurot. Ringkonnakohus märgib paranduse kohtuotsuse resolutsioonis.
39.Hageja heidab maakohtule ette selgitamiskohustuse ja kvalifitseerimiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus ei pea selliseid etteheiteid põhjendatuks. Kohtumenetluses esindab hagejat vandeadvokaat, kes on eelduslikult kursis hagimenetluses kehtiva üldise tõendamiskoormisega (TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagiavalduses tuleb vältida nõude esitamist viisil, mille korral peab kohus nõude kujunemist tuletama hagile lisatud muudest dokumentidest. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on 9. aprilli 2019 ja 22. aprilli 2019 määrustes selgitanud pooltele võimalikke nõude aluseid ja sellega seonduvat tõendamiskoormist ja pööranud hageja tähelepanu vajadusele nõude eelduseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendavaks tõendamiseks. Seega oli hagejale tagatud mõistlik võimalus nõude täpsustamiseks ja tõendamiseks. Hageja on saanud esitada vastuväiteid nõude kvalifitseerimisele ka apellatsioonkaebuses.
40.Hageja hinnangul on maakohtu otsus üllatuslik, sest maakohus pole eelmenetluses juhtinud hageja tähelepanu vajadusele täpsustada teatud kulude arvutuse kujunemist. Kaebaja heidab
2-16-11590 maakohtule ette ka seda, et maakohus palus hagiavaldust täpsustada 2019. a-l, mitte eelmenetluses. Sellised etteheited ei tingi praegusel juhul maakohtu otsuse tühistamist. Iseenesest on õige, et hagiavalduse seadusele vastavust, sh nõude selgust, tuleb kontrollida hagi menetlusse võtmisel. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on hilisemas menetluses võimalike minetustega tegelenud, andes hagejale mitmeid tähtaegu hagiavalduse täpsustamiseks ja nõuete täiendavaks tõendamiseks (maakohtu 9. aprilli 2019 ja 22. aprilli 2019 määrused). Hageja pole nõude kalkulatsiooni täpsustanud ka apellatsioonkaebuses. Hagiavalduses toodud nõuete kalkulatsiooni ebatäpsus ja osaline ebaselgus polnud kokkuvõttes põhjuseks, miks hagi jäi rahuldamata.
41.Hageja heidab maakohtule ette kallutatust ja ebaõiglust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mis hageja väiteid toetaks. Asjaolu, et maakohus hagi ei rahuldanud, ei ole iseenesest põhjuseks, miks võiks maakohut pidada kallutatuks või ebaõiglaseks.
42.Kolleegium ei nõustu, et maakohus on eksinud AÕS § 75 lg 1 kohaldamisel. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et olukorras, kus kostjatele kuulub kinnistust väga väike mõtteline osa (kummalegi kostjale 4,6 %) ning kostjad ei valda ega kasuta kinnisasja ja pole seal kunagi elanud, saab hageja nõuda kostjatelt AÕS § 75 lg 1 alusel selliste kulude kandmist, mis on vajalikud kinnisasja kasutuskõlblikus seisukorras hoidmiseks (praegusel juhul maja alalhoidmiseks vajalikud küttekulud, kuuri lammutamise- ja utiliseerimiskulud). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja pole selliste kulude tegemist tõendanud. Maakohus on andnud hagejale korduvalt tähtaegu kulude tõendamiseks (maakohtu
22.aprilli 2019 määruse resolutsiooni p 2 ja 9. aprilli 2019 määruse resolutsiooni p 1).
43.Muru niitmine, lume ja prügi koristamine on seostatavad kinnisasja igapäevase kasutamisega ning selles kostjad hageja kinnitusel ei osale. Heakorratööd võivad kuuluda AÕS § 75 lg 1 alusel hüvitatavate kulude koosseisu. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega, et olukorras, kus kostjatel puudus kinnistule ligipääs (s.o võimalus neile kuuluvat omandiosa kasutada) ning hageja kasutas kaasomandis olevat asja oma mõttelisest osast suuremas ulatuses, aga kulude kandmist nõuab vastavalt omandiosa suurusele, on hea usu põhimõtte vastane hageja nõude rahuldamine osas, mis puudutab krundi heakorratöödega seonduvat. Sellises olukorras puudub vajadus ka hinnata, kas hageja tunnihinda kinnisasja hooldamisel tulnuks vähendada.
44.AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 72 lg 4 sätestab erandi, mille kohaselt võib kaasomanik ise, ilma teistega kokku leppimata, ja enamuse otsuseta teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid ning kulutusi. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks on muuhulgas see, et läbirääkimiste jooksul võib asja säilimine sattuda ohtu. Hagejal tuli tõendada, et kulutused olid vajalikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 järgi, st nendega säilitati hoonet või kaitsti seda täieliku või osalise hävimise eest. AÕS § 72 lg 4 reguleerib seega
2-16-11590 erandlikku olukorda, mis annab õiguse minimaalselt vajalike kulude tegemiseks. See, et hagejal ei ole väidetavalt olnud võimalik teiste kaasomanikega kokkulepet kulude osas saavutada, ei loo alust kulude kostjatelt väljamõistmiseks või kulude lugemiseks AÕS § 72 lg 4 järgi erandkorras hädavajalikeks.
45.Kaebaja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 6 ja TsMS §-le 233 lg-le 1, leides, et maakohus jättis viidatud normid kohaldamata. Ringkonnakohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hagejale oleks kahju tekkinud. Kolleegium ei pea põhjendatuks hageja arvamust nagu oleks kaebajale tehtud kahju tõendamine võimatuks või ebamõistlikult koormavaks. Kaebaja selline väide on põhistamata. Ka ei toeta tsiviilasja materjalid kaebaja etteheiteid.
46.Kaebaja väidab, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, sest ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et nõue maamõõdistamise eest pole kontrollitav. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu maakohtu 22. aprilli 2019 määruse p-le 7, milles maakohus selgitas hagejale, et nõutava summa õigsus ei ole kontrollitav. Seega ei ole hageja etteheide põhjendatud.
47.Kaebaja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, mis puudutab hagi läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja on seisukohal, et hagi osalise läbivaatamata jätmisega seonduvate menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kulude selline jaotus TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mille tõttu tulnuks maakohtul jaotada menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg-s 4 sätestatust teisiti. Kostjatel oli õigus neile kuulunud kinnisasja mõttelist osa käsutada ning hagi esitamine ei piiranud sellise õiguse teostamist. Seetõttu ei anna kostjate tegevus alust TsMS § 162 lg 4 alusel kulude teistsuguseks jaotuseks. Kinnisasja mõttelise osa omaniku vahetus oli risk, mis pidi olema hagejale mõistlikult ettenähtav ning mille realiseerimise vältimiseks olid hagejale kättesaadavad õiguskaitsevahendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
49.Kostja I ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud, mistõttu ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal I võisid apellatsioonkaebuse menetlemisega seoses menetluskulud tekkida.
50.Kostjale II määratud esindaja osales apellatsioonimenetluses. Kostjale II anti 5. detsembri 2016 määrusega asjas riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Ringkonnakohus on kostjale II õigusabi osutajaks määratud vandeadvokaadi Urmas Arumäele määranud riigi õigusabi tasu suuruseks 145.80 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellest tulenevalt tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista kostjale II antud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 145.80 eurot.
2-16-11590
51.TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohust märgib lahendis, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal maksta riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.