2.CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus kohtu määramisel (TsMS § 404 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX hagi YYlt kulude/kahju hüvitise 402,54 euro väljamõistmiseks ja CClt kulude/kahju hüvitise 382,60 euro väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud, sh hageja 19.06.2017 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtus menetlemisega seotud kulud, jätta täies ulatuses XX kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata.
3.Välja mõista XXlt riigituludesse CCle antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks 384 eurot.
4.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb XXl tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kasutades kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud rekvisiite (sh kohustuslik viitenumber).
5.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma riigile viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Kaasomandi lõpetamise nõude läbivaatamata jätmise määruse jõustumise järel on maakohtu menetluses XX hagi CC ja YY vastu kahju hüvitise väljamõistmise nõuete osas. Hagiavalduse kohaselt anti Pärnu Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korralduse nr 103 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine" ja Pärnu Linnavalitsuse 19. aprilli 2010. a korralduse nr 231 "Pärnu Linnavalitsuse 15.02.2010 korralduse nr 103 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine“ muutmine" alusel andis Pärnu Linnavalistus 22. septembril 2010. Xxxxx x õigusvastaselt võõrandatud vara üle õigustatud subjektidele, sh YYle ja CCle. Samal kuupäeval koostati õigustatud subjektide, sh YY ja CC kohta vara üleandmise akt. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" p-st 48 läks omandiõigus tagastatud varale õigustatud subjektile üle vara üleandmise akti koostamise päevast ehk 22. septembrist 2010. Seega on ka YY ja CC alates 22. septembrist 2010. a neile omandireformi käigus tagastatud vara omanikud. Hagiavalduse 01.08.2016 esitamise ajaks olid Xxxxx x kaasomanike kaasomandi osad kantud kinnistusraamatusse. Kaasomandi reaal- ja mõtteliste osade suurused olid kinnisturaamatu kannete kohaselt järgmised: 1) XX – xxxx/xxxx; 2) YY – xx/xxxx; 3) CC – xx/xxxx. Eeltoodust järeldub, et XXle kuulub Xxxxx x kaasomandist 90,8%, YYle 4,6% ja CCle 4,6%. Xxxxx x kinnistul asuva Xxxxx tänava poolse elamu ehitusalane pind on 38 m2 ja hoovipoolse elamu ehitusalane pind 85 m2. Elamute suurust arvestades tähendab eelmärgitu ruumide pindala mõttes seda, et YYle ja CCle kuulub Xxxxx x kinnistul asuvast väiksemast elamust reaalosana mõlemale 1,74 m2, suuremast elamust aga 3,9 m2. Kaasomandi lõpetamise nõude kontekstis hageja pidas oluliseks kohtu jaoks esile tuua, et YY ja CC ei ole päevagi Xxxxx x kinnistul elanud (see oleks nendele kuuluvate reaalosade suuruse – täpsemalt väiksuse –tõttu ka võimatu). XX elab sellel kinnistul aga alates 1994. aastast. Kahju hüvitamise nõude kontekstis peab hageja oluliseks kohtu jaoks esile tuua sedagi, et YY ja CC ei ole Xxxxx x kinnistu hooldamiseks panustanud sentigi. Hagiavalduses toodud Xxxxx x kinnistul tehtud suuremate tööde ja kulude ülevaate kohaselt hindab hageja enda poolt Xxxxx x aastatel 1994-2010 teostatud suuremahulisemate tööde (Xxxxx x tänavapoolse elamu kapitaalremont aastatel 1995-1996, Xxxxx x tänavapoolse elamu siseviimistluse uuendus 2005, aastal poole krundi korrastamine 2001, regulaarne niitmine; aastatel 2002-2003 teise poole aiast korrastamine, 2000 või 2001 hoovimaja taguse kuuri põlengutagajärgede likvideerimine; Xxxxx x hoovipoolse elamu kapitaalremont 2004; Xxxxx x hoovipoolse elamu teise korruse väljaehitus 2010) väärtuseks 501 000 krooni, ehk 32 019 eurot ja 74 senti.
Hageja on nende aastate vältel teinud ka toiminguid, mille rahaline panus pole ehk kuigi suur, kuid ilma milleta oleksid mõlemad elamud ja ka kuurid muutunud kasutuskõlbmatuteks aastakahe jooksul. Eelesitatud faktoloogia foonil peab hageja tarvilikuks kohtule selgitada, et tal on raske, et mitte öelda võimatu kirjalike tõenditega aastate taha ulatuvaid kõiki asjaolusid tõendada. Samas ei pea hageja seda käesolevas hagis esitatud asjaolude kontekstis ka oluliseks, sest ilmselgelt ei ole kostjatel võimalik väita, et nad on Xxxxx x kinnistul elanud ja selle väärtuse tõstmiseks kasvõi minimaalselgi määral midagi rahaliselt (või ka mitterahaliselt) hinnatavalt panustanud. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on vastavalt AÕS § 72 lõikele 4 õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2006. a otsus nr 3-2-1-114-06, p 18). AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 75 lg 1 näeb ette, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. YY ja CC on alates 22. septembrist 2010.a neile omandireformi käigus tagastatud vara omanikud. Omandiõigusega käivad lisaks õigustele kaasas ka kohustused ja vastutus. Seda silmas pidades pöördus XX 10. novembril 2010.a Xxxxx x kaasomanike, sh YY ja CC poole, paludes pöördumiste adressaatide, sh kostjate, põhimõttelist seisukohta nende kaasomandi suurusele vastava mõttelise osa edaspidise valdamise ja kasutamise, sh selle korrashoiu ja hooldamise suhtes. Samuti palus XX nendes pöördumistes pöördumiste adressaatide, sh kostjate, põhimõttelist seisukohta XX poolt Xxxxx x korteri 3 säilitamiseks tehtud muuhulgas katuse remondiga (mille tõttu suurenes ka kostjate, kui kaasomanike mõtteliste osade väärtus vastavalt nende mõtteliste osade suurusele) seotud kulutuste hüvitamise suhtes vastavalt nende mõttelise osa suurusele. XX ootas seisukohti kirjalikult hiljemalt 15. detsembriks 2010.a. Kaasomaniku kohustused ei tulene mitte ainult asjaõigusseadusest, vaid ka kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Pärnu Linnavolikogu 18. mai 2006.a määruse nr 23 "Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine" § 6 näeb ette koormise, mis määratakse krundi omanikele puhastusalal heakorra tagamiseks. Selle määruse § 7 lg 2 p 1 deklareerib, et puhastusala ulatus üldkasutataval territooriumil on krundi piirist sõidutee servani, välja arvatud puhastusalal olevad sadeveekraavid, truubid ja maa-aluste tehnovõrkude luugid ja restid. Ka määruse § 8 p 1 kinnitab üle, et (sellise) koormise täitjaks on krundi omanik. Seda arvestades XX saatis 22. veebruaril 2011.a Xxxxx x kaasomanikele, sh YYle ja CCle järjekordse kirja. Hageja saatis nimetatud kirjad hageja kõigile tollastele kaasomanikele, sh kostjatele, tähitult. Kõik kaasomanikud, v.a YY, võtsid need kirjad vastu, mistõttu on nad need kätte saanud. Hoolimata sellest, et YY on hoidunud seda kirja vastu võtmast, ei ole eluliselt usutav, et ka YY ei oleks nimetatud kirja sisust teadlik, sest CC hoidis ka YY muuhulgas kaasomandiga seotud teemaga eelkõige telefoni teel kursis. Teiseks on Pärnu Linnavalitsus seoses Xxxxx x suhtes läbiviidud omandireformiga saatnud ka YYle arvukalt tähitud kirju. Need kirjad, erinevalt hageja saadetud kirjadest, on YY aga vastu võtnud ning seega kätte saanud. Kuna mainitud asjaolud ei ole eeldatavasti vaidlusalused, siis hageja nende tõendamiseks kohtule vastavaid dokumente ei lisa ning seeläbi kohtutoimikut ei koorma. Nende asjaolude vaidluse all olemise korral paisub aga menetluse ja ühtlasi ka hageja menetluskulude – täpsemalt hageja õigusabikulude – maht oluliselt, sest lisaks täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamisele on hageja sunnitud kohtult taotlema kohtus isikuliste tõendiallikate ülekuulamist. Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ei ole aga sellisel juhul enam võimalik.
Kostjad eelmärgitud kirjadele ei vastanud. Selles olukorras ei saanud hageja uskuda ega pidada mõistlikult võimalikuks, et kostjad Xxxxx x kinnistu muuhulgas korrashoidu ja hooldamisse ka edaspidi panustaksid. Eesmärgiga kaasomand kokkuleppel (s.t ilma kohtuvõimu sekkumise ja koormamiseta) lõpetada ja seeläbi kostjaid Xxxxx x kinnistu igakuistest hoolduskulude hüvitamisest säästa, pöördus hageja esindaja 1. aprillil 2015.a Xxxxx x kaasomanike, sh YY ja CC poole. Needki kirjad saatis hageja esindaja kõigile tollastele kaasomanikele, sh kostjatele, tähitult. Kõik kaasomanikud, v.a YY, võtsid need kirjad vastu, hageja arvates ka YY on nimetatud kirja sisust teadlik. Kostjad jätsid needki kirjad tähelepanuta. Hageja esindaja saatis YYle kõnesoleva kirja ka e-kirjaga, paludes e-kirja lõpus toodud kontaktidel endaga ühendust võtta. YY seda aga ei teinud. Seejärel helistas hageja esindaja korduvalt YY mobiiltelefoni numbrile. Nendele kõnedele YY ei vastanud. Kõik eelmainitud kontaktandmed olid samad, mida hagejale teadaolevalt oli YY mõned päevad enne hageja 1. aprillil 2015 kirja seoses ühe notariaalse kinnisvaratehinguga notarile avaldanud. Samale postiaadressile on Pärnu Linnavalitsus seoses Xxxxx x suhtes läbiviidud omandireformiga saatnud YYle arvukalt tähitult kirju, mille YY on vastu võtnud. Eelkirjeldatu ilmestab kujukalt kostjate hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist ja hoiakut mitte ainult neile kuuluva omandi suhtes, vaid ka teise kaasomaniku, s.o hageja suhtes. Olukorras, kus kostjad on hageja ja tema esindaja kõiki kirjalikke pöördumisi ja nendes sisalduvaid konstruktiivseid ettepanekuid ja palveid järjepidevalt ignoreerinud ning seega endi huvi ja tahte puudumist kaasomandisse kuuluva vara eest hoolitsemiseks ja selle varaga kaasnevate kohustuste täitmiseks veenvalt demonstreerinud, ei näe hageja kostjatelt Xxxxx x kinnistu muuhulgas hooldamise ja korrashoiuga seotud kulude hüvitamisele alternatiivi. Seetõttu, toetudes hageja esindaja poolt YYle 1. aprillil 2015. a saadetud kirjas esitatud kalkulatsioonile, palus hageja mõista YYlt enda kasuks välja 155 eurot ja 42 senti. Kuna CC võttis peale 1. aprilli 2015. a kirja kättesaamist siiski nõuks OÜ Pärnu Maamõõduteenuse poolt maa mõõdistamise arve summas 19 eurot ja 13 senti vabatahtlikult tasuda, siis on tema vastu suunatud nõue selle summa võrra väiksem, ehk 136 eurot ja 29 senti. Hageja märgib, et sellise käitumise näitel peaks põhjuse ja tagajärje seaduspärasuse avaldumine ja selle toime olema ka piiratuma maailmavaate ja -tunnetusega inimese jaoks lihtsasti arusaadav. Kuigi TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, peab hageja eeskätt kohtu jaoks parema selguse saavutamise huvides sellel käsitletava nõude kontekstis siiski peatuda. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja leiab, et kaasomanike vahelisi suhteid kaasaomandi hooldamisest tulenevalt tuleb käsitada seadusest tuleneva nõudelise suhtena. Seega saab asuda seisukohale, et käsitletava nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Samas tunnustab hageja pigem seda seisukohta, et kinnistu hoolduskulud, mida hageja esindaja kirjeldas 1. aprillil 2015.a kostjatele saadetud kirjade esimese lehekülje viimases ja teise lehekülje esimeses ning teise lehekülje teises ja kolmandas lõigus, kujutavad endast korduvaid ehk perioodilisi kohustusi. Kuivõrd selliste kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb selle nõude aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Selline seisukoht ühildub ka riigi kõrgeima kohtu praktikas juurdunud arusaamaga (vt mutatis mutandis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2012. a määrus nr 3-2-1-174-11, p 11). TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isik võib nõuda nõudele vastava
kohustuse täitmist. Hageja selgitab, et hagiavalduse eelmises alapunktis märgitud Xxxxx x kinnistu hoolduskuludest tulenevad nõuded olid suunatud 3 aasta tagusesse aega (vt 1. aprilli 2015. a kirjade esimese lehekülje kuuendat lõiku). TsÜS §-st 154 tulenevalt tähendab see seda, et kõnealustest kuludest – ja ühtlasi kostjatel lasuvatest korduvatest kohustustest – tulenevad nõuded hõlmasid hageja kahju ajavahemiku eest 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2014. Edasi nõuab hageja kostjatelt kõnealuseid kulusid ajavahemiku eest 1. jaanuar 2015 kuni 31. juuli 2016, s.o 1 aasta ja 7 kuu eest, kusjuures siin lähtub hageja ISS Eesti AS Lääneregiooni
23.veebruari 2015.a hinnapakkumisest ja sellele lisatud hoolduskoristustööde kirjeldusest (vt hagiavalduse lisasid 2 ja 3). Sellest hinnapakkumisest tulenevalt moodustavad iga kostja kaasomandi osa suurusele vastavad Xxxxx x kinnistu igakuised hoolduskulud 6 eurot ja 93 senti. Ajavahemiku eest 1. jaanuar 2015 kuni 31. juuli 2016 on need kulud kummagi kostja kohta 131 eurot ja 67 senti (19 x 6,93). Hageja pöördus esindaja 1. aprillil 2015.a Xxxxx x kaasomanike, sealhulgas YY ja CC poole eesmärgiga kaasomand kokkuleppel (s.t ilma kohtuvõimu sekkumise ja koormamiseta) lõpetada ja seeläbi kostjaid Xxxxx x kinnistu igakuistest hoolduskulude hüvitamisest säästa. Sellise pöördumise koostamiseks ja ühtlasi kohtueelsete läbirääkimiste pidamiseks pidas hageja vajalikuks kasutada professionaalse juristi abi. Selliseks abiks kulus hagejal koos käibemaksuga kokku 240 eurot (vt hagiavalduse lisade 2 ja 3 lisa 4). Riigikohtu praktikas on leitud, et advokaadi kaasamine võib kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Sellest on kõrge kohus järeldanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2011. a otsus nr 3-2-1-138-10, p 29.) Kuigi praegusel juhul ei esindanud hagejat kohtueelsetel läbirääkimistel advokaat, saab eeskätt põhiseaduse §-s 12 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse valguses lugeda, et kõnealuse kahju hüvitamise nõude saab maksma panna ka siis, kui isikut esindas kohtueelsetel läbirääkimistel muu professionaalne jurist, s.t isik, kes ei ole advokaat, kuid kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kuna praegusel juhul see nii oligi, siis ei näe hageja kostjate poolt kõnealuse kulu (kahju) mittehüvitamiseks alust. Samuti on hageja seisukohal, et kõnealune professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis oli praegusel juhul mõistlik. Kuivõrd kostjad jätsid hagiavalduse p-s 32 nimetatud pöördumised täiesti tähelepanuta, siis ainuüksi seetõttu ei saanud nendesse pöördumistesse kätketud eesmärgid täituda. Arvestades asjaolu, et hagiavalduse p-s 44 viidatud arve aluseks koostati pöördumine (nõudekiri) kolmele Xxxxx x kaasomanikule, kostjateks on aga kaks kaasomanikku, siis ei pea hageja õigeks ega õiglaseks, et kostjad peaksid selle kulu hüvitama kahekesi. Hageja peab õigeks ja õiglaseks, et kõnealune kulu kuulub iga kostja poolt hüvitamisele 1/3 osas, ehk kumbagi kostja poolt 80 euro (mitte 170 euro) suuruses osas (vt ka kostjatele saadetud 1. aprilli 2015. a kirja kuuenda lehekülje teist lõiku). Seega palub hageja seoses kohtueelsete läbirääkimistega mõista YYlt ja CClt enda kasuks kummaltki välja 80 eurot. Eeltoodu alusel taotles hageja mõista YYlt XX kasuks välja kahjuhüvitis 367eurot ja 90 senti (287,90 +80) ning CClt mõista XX kasuks välja kahjuhüvitis 347eurot ja 96senti (267,96 +80). 12.02.2018 kirjaliku avaldusega hageja suurendas kostjate vastu esitatud rahalist nõuet. Hageja märgib, et 1. augusti 2016.a hagiavalduses esitatud kahjuhüvitusnõuded koosnesid ka Xxxxx x kinnistu igakuistest hoolduskuludest. Hagiavaldusele lisatud ISS Eesti AS Lääneregiooni
hinnapakkumisest tulenevalt on Xxxxx x kinnistu aastaringne hooldamiskulu kuus 150 eurot. Hinnapakkumises on märgitud, et hinnale lisandub käibemaks. Hageja seda käibemaksu kõnealustele kuludele toona esitatud hagis ei lisanud, ehk sellesisulised nõuded käibemaksu (veel) ei sisaldanud. Seda muuhulgas seetõttu, et hageja lootis, et asi laheneb kompromissiga. Kuna kostjad ei teinud hageja poolt pakutud kompromissist juttugi –vastupidi ja veelgi enam otsustasid nad kaasomandi lõpetamise objektiks olevad kaasomandi osad pärast nende poolt nende vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõudest teada saamist ühele ja samale isikule „kiirkorras“ võõrandada – suurendab hageja kõnealuseid nõudeid käibemaksu võrra. Hagiavalduse punktis 40.4 märgitu kohaselt on ajavahemiku eest 1. jaanuar 2015 kuni 31. juuli 2016 need kulud (s.o Xxxxx x kinnistu hoolduskulud) kummagi kostja kohta 131 eurot ja 67 senti (19x6,93). Lisades nimetatud summadele käibemaksu 26 eurot ja 33 senti, on see summa kummagi kostja osas 158 eurot (131,67+26,33). Arvestades, et hageja poolt 1. augustil 2016. a hagi kohtusse esitamisega peatus ka kõnealuse nõude aegumine, suurendab hageja kõnealuseid nõudeid 1 kuu (mitte 1 kuu ja 19 päeva) võrra, ehk koos käibemaksuga 8 euro ja 31 sendi võrra (6,93+1,38). Seda ka seetõttu, et CC ja EE vahel
12.septembril 2016.a ning YY ja EE vahel 12.septembril 2016. a sõlmitud kinkelepingute tõttu CC ja YYa alates 12.septembrist 2016.a enam hagiavalduses esitatud kaasomandi lõpetamise nõude sisuks olevate kaasomandite osade omanikud ei ole. Lähtudes eeltoodust suurendab hageja kostjate CC ja YY vastu esitatud Xxxxx x kinnistu igakuiste hoolduskuludega seonduvat kahjuhüvitise nõudeid kummagi osas kokku 34 euro ja 64 sendi võrra (26,33+8,31). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AÕS § 75 lg-st 1, hageja palub:
1.Mõista YYlt XX kasuks välja kahjuhüvitis 402 eurot ja 54 senti (367,90+34,64).
2.Mõista CClt XX kasuks välja kahjuhüvitis 382 eurot ja 60 senti (347,96+34,64). Kõik menetluskulud taotleb hageja jätta YY ja CC kanda.
KOSTJA YY VASTUS
YY vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et Pärnu Linn tagastas kolmele pärijale Xxxxx tn x tänava poolsest vanast majast pool osa. Varem elas seal R.H., kes praeguseks on surnud. Sellest saadik ei ole seal korteris remonti tehtud. See vana maja ja korter seisavad endisel kujul nagu varemgi. X väidab oma avalduses, nagu oleks ta kostjate osa ka remontinud. Ta remontis sellest vanast majast pool, mis talle kuulub ja ehitas vanast saunast omale uue kahe korrusega maja ja seda juba enne, kui kostjad ei olnud veel omanikud. Nii et see probleem kostjaid ei puuduta. Kostjad ei pea hageja tekitatud prügi ega prahti koristama ja kinni maksma. Krundi korrashoiust ei ole X kostjatega varem kunagi läbirääkimisi pidanud. Ei ühtegi selle kohast kirja kunagi saatnud, ega helistanud. YY ei tea sellest midagi. Nüüd tulevad suurte summadega hagid. Kui YY käis seal Xxxxx tn vaatamas, siis XX kunagi hooldamisest ei maininud talle. Korteri võti oli hageja käes, seda ta kostjatele kui omanikkudele ei andnud, kostjad ei pääsenud korterisse sisse, et seal midagi korraldada või remontida, vaatasid ainult aknast. X ütles, et kostjatel ei ole siin midagi asja ja kostjatele kuulub ainult "peldik". Kostjad pakkusid hagejale oma osa ära osta, kuid seda hageja keeldus tegemast ja lootis kostjate vahe osa tasuta saada. Ise hageja seal tegutseb ja kasutab ka kostjate väikest osa nii krundist kui majast. Kohtule hagis esitatu on vale ja väljapressimine.
KOSTJA CC VASTUS
Kostja CC vaidleb hagile vastu. Pärast hagi menetlusse võtmist on muutunud õiguslik olukord. Kostjad kinkisid oma kaasomandis oleva kinnistu registriosa nr xxxxxxx asukohaga Xxxxx x, Pärnu linn (mõlema kostja osa kaasomandist xx/xxxx) EEle, kaasomandi lõpetamise nõue tuleb suunata EE vastu. Hagiavalduse teine nõue on suunatud kulude hüvitamisele: hageja nõuab CClt kokku hageja kasuks kahjuhüvitist summas 347 eurot ja 96 senti. Kingitud kinnisasjaga läksid kaasa ka kõik kinnisasjaga seotud kohustused. Isegi kui oletada, et hagejal on CC vastu kulude hüvitamise
nõue, on nõue aegunud ja CC palub kohtul TsÜS § 143 ja 146 lg 1 koosmõjus rakendada aegumist. CC on kaasomanikuks saanud koos teiste kaasomanikega tehingu alusel (hageja ise kinnitab hagiavalduses, et: 22. septembril 2010. a toimus Pärnu Linnavalitsuse poolt Xxxxx x õigusvastaselt võõrandatud vara üleandmine õigustatud subjektidele). Hageja väide, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, on iseenesest õige, kuid hageja ei too kohtu ette, millisest seadusest tulenevast nõudest antud kaasuses juttu on. Nõude seadusest tulenemine on tõendamata. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille tõendatuse korral saaks pidada kostjat oma kohustusi tahtlikult rikkunuks ja aegumistähtaeg võiks seetõttu olla kümme aastat TsÜS § 146 lg 4 mõttes. Hageja püüab 10-aastast aegumistähtaega rakendada kapitaalremondile (1995-1996), siseviimistluse uuendusele (2005), kapitaalremondile hoovipoolses osas (2004), II korruse väljaehitamisele (2010), millised investeeringud on ilmselgelt aegunud. Hageja ise viitab ka TsÜS §-le 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Ka siin on aegumistähtajaks kolm aastat, mistõttu hageja viide sellele sättele jääb siinkohal arusaamatuks olukorras, kus ta soovib nõude aegumise puhul kümneaastase aegumistähtaja rakendamist. Kostja lähtub põhimõttest, et iga konkreetne nõue muutus sissenõutavaks järgmisel päeval nõude aluseks oleva kulutuse tegemisest (kui pooled ei ole kokku leppinud muud tähtpäeva/tähtaega). Kostjal selliseid andmeid ei ole – hageja peab kohtu ette tooma iga konkreetse kulutuse tegemise väite ja seda tõendava tõendi. N-ö erineval ajal tehtud erinevad kulud jääb siinkohal liiga abstraktseks. Hageja ei ole tõendanud ühegi kulu tegemist (nt hinnapakkumised seda ei tõenda). Kui hageja soovib kulude korvamist, peab ta tõendama kulude olemasolu (st seda, et hageja on need kulud kandnud). Kostja hinnangul hakkas kulgema hageja kahju hüvitamise nõude aegumine iga konkreetse nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast. Aegumistähtaeg lõppes igal juhul kolme aasta möödumisel iga konkreetse nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast arvates. Hageja tehtud erinevad kulud, kui need leiavad kohtus üleüldse tuvastamist, aegusid igaüks eraldi kolme aasta möödumisega nende kulude tegemisest. Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus kahjunõudes selle aegunud osas rahuldamata, rakendades kolmeaastast aegumistähtaega. Muu osas peab hageja esmalt esitama konkreetse taotluse, kuna praeguses seisus on nõue CC suhtes ebaselge; võtta seisukoht, kas kaasomandi üleminekuga läksid EEle kaasa ka kohustused hageja kahjunõude osas; kui eelmise taotluse käsitlemise tulemusena selgub, et kahjunõue on läinud kaasa EEle, lõpetada praeguste kostjate suhtes kogu menetlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.XX esitas Pärnu Maakohtule hagi YY ja CC vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kuna vahetult pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja kostjatele edastamist kostjad 12.09.2016 notariaalsete tehingutega kinkisid oma kaasomandiosad EEle ning hageja ei soovinud EE kostjana menetlusse kaasata, siis kohus 02.06.2017 määrusega jättis hagi kaasomandi lõpetamise nõude osas läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2017 määrusega jättis rahuldamata XX määruskaebuse maakohtu 12.09.2016 määruse peale. Maakohtu 02.06.2017 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrus jõustusid Riigikohtu 22.01.2018 määrusega XX määruskaebuse menetlusse mitte võtmise kohta. Kohtu menetluses tsiviilasjas 2-16-11590 seega on hageja rahaline nõue kostjate vastu (kahju hüvitamine hageja poolt kinnistu hooldamise kulude näol).
2.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:
- hageja elas 1994.aastast sundüürnikuna Pärnus, Xxxxx x korteris nr 2; - Vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 15.02.2010 korraldusele nr 103 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine“ ja Pärnu Linnavalitsuse 19.04.2010 korraldusele nr 231 „Pärnu Linnavalitsuse 15.02.2010 korralduse nr 103 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine“ muutmine“ andis Pärnu linnavalitsus 22.09.2010 vara üleandmise aktiga Xxxxx tn x õigusvastaselt võõrandatud vara üle kostjatele kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektidele; - Xxxxx tn x Pärnus asuva kinnistu kohta avati kinnistusraamatus registriosa 02.09.2014, kaasomanikena kanti kinnistusraamatusse XX xxx/xxxx mõttelise osa omanikuna, YY xx/xxxx mõttelise osa omanikuna, T.K. xx/xxxx mõttelise osa omanikuna ja A.S. xxx/xxxx mõttelise osa omanikuna. - kuni 19.09.2016 olid Pärnus, aadressil Xxxxx tn x asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) kaasomanikud hageja XX xxxx/xxxx mõttelises osas, YY xx/xxxx mõttelises osas ja CC xx/xxxx mõttelises osas kaasomandist; - 12.09.2016 asjaõiguslepingute alusel kanti 19.09.2016 CC ja YY asemel kaasomanikuna kinnistusraamatusse EE xxx/xxxx mõttelise osa omanikuna.
4.Hageja nõuab CClt ja YYlt ajal, mil kostjad olid kaasomanikud, Xxxxx tn x hooldamisega seotud kulude hüvitamist. Hageja on sõnastanud kostjatelt raha väljamõistmise nõude kahju hüvitamise nõudena, kuid vastuseks kohtu nõudele täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitada nõude suuruse kujunemist hageja märkis, et käsitab ise nõuet kulutuste hüvitamisena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 mõttes, mis on hageja kahjuks selle sõna laiemas tähenduses. Kostjad vaidlevad hageja rahalisele nõudele vastu täies ulatuses – kostjad vaidlustavad hagejal nõudeõiguse olemasolu, nõude suuruset ja tõendatust, samuti on CC esitanud nõudele aegumise vastuväite.
5.AÕS § 72 lg 1 esimese lause kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega AÕS § 72 lg 4 alusel hageja nõude rahuldamiseks tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt nõutavad kulutused olid 1) seotud asja säilitamiseks vajalike toimingutega ning 2) kas asja säilitamise vajadus nõudis toimingute tegemist viivitamata ning ei oleks olnud võimalik oodata senikaua, kui mõistlikult oleks kulunud kaasomanikega arutamiseks kokkuleppimiseks.
6.Nii kohus kui ka kostja CC esindaja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagiavaldusest ei ole arusaadav, millistest kulutustest kummaltki kostjalt nõutavad summad koosnevad. Hageja pidas põhjendamatuks kohtu nõuet esitada täpsustatud asjaoludega hagiavalduse terviktekst, hageja on seisukohal, et kohus peab tutvuma ka hagiavalduses viidatud ning hagi täisväärtuslikuks ja terviklikuks osaks olevate lisadega. Kohus asjas kirjaliku menetluse korraldamisel selgitas hagejale veel kord kõigi nõude aluseks olevate asjaolude hagiavalduses väljatoomise kohustust ja vajadust. Kohus jääb hagejale selgitatud seisukoha juurde, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teise lause). TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) märkida hagiavalduses, kohus ei saa hagile lisatud tõendite põhjal ise hageja nõuet faktiliste asjaoludega sisustada. Ka Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-141-13 (punktis 17) märkinud: „Seega ei ole hageja toonud hagis välja asjaolusid, mis annaksid aluse nende õigsuse korral hagi rahuldada. Seda ei muuda asjaolu, et hageja on esitanud ka dokumentaalsed tõendid, millest saab erinevaid asjaolusid järeldada. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise
esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb,...“ Kohtu nõudmise täitmata jätmisega riskib hageja sellega, et kohus ega kostjad ei saa nõudest samamoodi aru, nagu hageja hagiavaldust esitades silmas pidas.
7.Hagiavalduses (kulutuste/kahju hüvitamist käsitleb hageja hagiavalduse II ja III alajaotuses), 12.02.2018 põhinõude suurendamise ja 22.04.2019 menetlusdokumendis on hageja välja toonud järgmised faktilised asjaolud: - hageja ja kostjad on Xxxxx x kaasomanikud; - hageja on elanud Xxxxx x alates 1994.aastast; - kostjad said kaasomanikeks 22.09.2010 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega; - 10.11.2010 kirjas hageja küsis kostjatelt põhimõttelist seisukohta kostjate kaasomandi osade suurusele vastava mõttelise osa edaspidise valdamise ja kasutamise, sh selle korrashoiu ja hooldamise suhtes, samuti hageja poolt Xxxxx tn x korteri nr 3 säilitamiseks tehtud katuse remondiga seotud kulutuste hüvitamise suhtes; - kostjad said tähitud postiga saadetud kirjad kätte, v.a YY, kuid kes pidi kirjast teada vähemalt CClt; kostjad kirjale ei reageerinud: - 22.02.2011 kirjaga hageja teatas kostjatele, et Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 määruse nr 23 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ alusel nähakse krundi omanikule ette puhastusalal heakorra tagamiseks koormise määramine; määruse § 7 lg 2 p 1 järgi on puhastusala ulatus üldkasutataval territooriumil krundi piirist sõidutee servani, välja arvatud puhastusalal olevad sadeveekraavid, truubid ja maa-aluste tehnovõrkude luugid ja restid. - Ka selle kirja on kostjad kätte saanud, kuid ei ole vastanud; - 01.04.2015 hageja esitas kostjatele nõudekirjad, milles esitatud kalkulatsioonile toetudes hageja palub kostjalt YYlt välja mõista 155,42 eurot. - CC tasus pärast hageja 01.04.2015 kirja saamist OÜ Pärnu Maamõõduteenus arve maa mõõdistamise eest summas 19,13 eurot, mistõttu on temalt nõutav summa 136,29 eurot. Nimetatud kulud hõlmavad Xxxxx x hoolduskulusid 01.01.2012 – 31.12.2014. - edasi nõuab hageja kõnealuseid kulusid ajavahemiku eest 01.01.2015 – 31.07.2016, s.o 1 aasta ja 7 kuu eest, lähtudes ISS Eesti AS Lääneregiooni 23.02.2015 hinnapakkumisest ja sellele lisatud hoolduskoristustööde kirjeldusest. Sellest hinnapakkumisest tulenevalt moodustavad iga kostja kaasomandiosa suurusele vastavad Xxxxx x igakuised hoolduskulud 6,93 eurot ning kokku ajavahemikul 01.01.2015 – 31.07.2016 on need kulud kummagi kostja kohta 131,67 eurot. - hageja on kohtumenetluse ärahoidmiseks ja vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks mõistlikult kasutanud professionaalse juristi abi, hageja on kolmele kaasomanikule 01.04.2015 kirja koostamise eest tasunud õigusabikulu 240 eurot; kuna kostjaid on kaks, taotleb hageja seoses kohtueelsete läbirääkimistega kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista 1/3 õigusabikuudest ehk 80 eurot; - hageja on kandnud kulu ka tähitud kirjade saatmisega kostjatele, kuid praegu seda kulu ei nõua; tegemist on kohtuvälise kuluga TsMS § 144 p 2 mõttes, hageja ei välista nende kulude kostjatelt sissenõudmist ning ühtlasi menetluskulude nimekirja lülitamist; - 12.02.2018 avaldusega hageja suurendas põhinõuet, lisades Xxxxx x igakuistele hoolduskuludele ISS Eesti AS hinnapakkumises näidatud käibemaksu ning suurendades kummaltki kostjalt perioodi eest 01.01.2015 – 31.07.2016 nõutavat summat 26,33 euro võrra; - samuti esitas hageja 12.08.2018 täiendava kulude hüvitamise nõude kinnisasja hoolduskulude hüvitamiseks 2016.a augustikuu eest summas 8,31 eurot (koos käibemaksuga) kummaltki kostjalt; - 22.04.2019 esitatud menetlusdokumendis hageja selgitab, et YYlt nõutav summa sisaldab maa mõõdistamise kulusid 19,13 eurot, need kulud ei hõlma kaasomanike vahelist õigussuhet ja
selles osas tuleks kohaldada väljaspool kaasomanike vahelist õigussuhet tehtud kulutuste hüvitamist reguleerivad sätted (käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine); - omanikuks olemisega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused; hagejad olid nõudega hõlmatud ajal Xxxxx x kaasomanikud ning neil oli kohustus täita seadusest ja heakorraeeskirjast tulenevaid kohustusi; - hageja ei nõua kostjatelt Xxxxx x katuse remondi kulusid; - hageja nõuab kostjatelt kahjude koosseisus muu hulgas 2014.a sügisel osaliselt sisse kukkunud kuuri katuse tõttu lammutuskulusid, kulude kujunemine on välja toodud hagi lisades 1 ja 2. - Xxxxx tn x hooldamisega on tegelenud hageja ainuisikuliselt; AS ISS Eesti Lääne regiooni hinnapakkumine tõendab Xxxxx x igakuiste ja hageja poolt teostatud hoolduskulude maksumust ning seega hagejale sisuliselt tekkinud kahju suurust; Hageja leiab samuti, et sõnade „kulutused“ ja „kahju“ õiguslikule eristamisele ei peaks ülemäära keskenduma ning hageja rahaline nõue ei ole kvalifitseeritav kahju hüvitamisena VÕS § 115 lg 1 mõttes, vaid kulutuste hüvitamisena AÕS § 72 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1 mõttes. Hagejale tekkinud kahju (kulutuste) koosseisu ja nende kujunemist on üksikasjalikult selgitatud hagiavalduse lisades 2 ja 3.
8.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kohus peab kvalifitseerima õigussuhte ja kohus otsustab, millist õigusnormi tuleb kohaldada. Kohus saab aga seejuures lähtuda hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaoludest. Hagiavalduses ja hageja esitatud muudes menetlusdokumentides kirjeldatud asjaoludest saab kokkuvõtvalt järeldada, et hageja nõue suuemas osas koosneb tema enda poolt Xxxxx tn x kinnistu heakorrastamisel tehtud töö eest nõutavast tasust, lisaks nõuab hageja kohtuväliselt kostjatega suhtlemisel ja neile nõudekirjade esitamisel kasutatud professionaalse juristi tasu hüvitamist ning 2014.a sügisel osaliselt sisse kukkunud kuuri katuse tõttu lammutuskulusid. Seejuures perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014 nõuab hageja enda töö hüvitamist väidetavalt keskmise kuupalga määra järgi tuletatud neto tunnihinna alusel ja perioodil 01.01.2015 – 31.08.2016 on tasu suuruse aluseks AS ISS Eesti hinnapakkumises näidatud hooldustööde ühe kuu hind koos käibemaksuga. Hageja ei nimeta konkreetset keskmise kuutasu summat, millest hageja enda netotunnitasu arvestab, ega põhjenda miks tunnitasu määramisel tuleks lähtuda just nimetatud kriteeriumitest. Hageja nõue hõlmab kolmeaastast perioodi, mille kestel ametlik keskmine kuutöötasu Eesti Vabariigis muutus, kuid hageja arvutatud tunnihind on muutumatult 5 eurot. Samuti hageja kinnitab, et ta ei ole AS-ilt ISS Eesti teenust tellinud, vaid tegi kõik hooldustööd ise. Hageja jätab nimetamata, milliseid konkreetseid töid hageja krundil on teinud (vastupidiselt hageja etteheidetele ei nõudnud kohus hagejalt tööde väljatoomist konkreetselt kuupäeva- või kellaajaliselt). Hageja viitab AÕS § 72 lg 4 ja § 75 lg 1 normidele, kuid ei too välja nende normide eeldusasjaolusid. Hageja ei põhjenda, mille alusel kostjad peaksid rahaliselt hüvitama hageja enda poolt tehtud heakorratöid, kui kogu krunt ja sellel asuvad ehitised on hageja ainuvalduses.
9.Kohus leiab, et hageja enda töö ei ole käsitatav AÕS § 72 lg 4 ega § 75 lg 1 alusel hüvitatava kuluna. Hageja poolt nõude suurendamine AS ISS Eesti hinnapakkumisele lisatud käibemaksu võrra olukorras, kus hinnapakkumise teinud ettevõttelt ei ole tegelikult teenust tellitud ega käibemaksuga kulusid kantud, on põhjendamatu. Hageja viide sellele, et kohtupraktikas on aktsepteeritud hinnapakkumiste esitamist ja ei nõuta nende andmete ümberkirjutamist hagiavaldusse, ei tähenda, et hageja ei peaks hagiavalduses üldse nimetama, millistest kuludest nõue koosneb, ega põhjendama, miks ta arvab, et tal on õigus nõude nende kulude hüvitamist kostjatelt.
10.Samas „kohtuasja võimalikult terviklikuks ja adekvaatseks tajumiseks ja tunnetamiseks ning seega selle asja võimalikult õigeks ja õiglaseks lahendamiseks“ kirjeldab hageja hagiavalduses kolmel leheküljel üksikasjalikult, milliseid ehitus- ja remonditöid ta aastatel 1995 – 2010 Xxxxx x on teinud ja milline oli iga töölõigu hinnanguline maksumus, kuigi ka hageja ise on seisukohal,
et need tööd ja asjaolud asja lahendamisel tähtsust ei oma. Hageja tõdeb, et tal ei ole küll võimalik kirjalike tõenditega aastate taha ulatuvaid kõiki asjaolusid tõendada, kuid ei pea seda hagis esitatud asjaolude kontekstis ka oluliseks, sest hageja arvates kostjatel ei ole võimalik väita, et nad on Xxxxx x kinnistul elanud ja selle väärtuse tõstmiseks kasvõi minimaalselgi määral midagi rahaliselt (või ka mitterahaliselt) hinnatavalt panustanud. Kohus juhib tähelepanu, et tegemist on hageja poolt enne kostjate kaasomanikuks saamist tehtud toimingute ja kulutustega, mis ei saanud omada tähtsust ei kaasomandi lõpetamise, veel vähem alates 2012.aastast tehtud kulutuste hüvitamise nõude lahendamisel. Kirjeldatud asjaoludest nähtub lisaks, et hageja nimetatud remonttööd olid seotud Xxxxx x krundil tänavapoolses elamus asuva korteriga nr 2, mis hagiavalduse (hagiavalduse p 6.1.) kohaselt oli eluruumina ainult hageja ja tema tütre kasutuses, ning Xxxxx x hoovipoolse elamuga, mille hageja 2003.a kevadel ostis (hagiavalduse p 6.4.).
11.Kaasomanike vahel kehtib kaasomanikevaheline õigussuhe. Tegemist on lepinguga sarnase õigussuhtega, mis tekib kaasomandi tekkimisega ja lõpeb kaasomandi lõppemisega. Kaasomanike vahetumise korral hakkavad juurde tulnud kaasomaniku suhtes õigused ja kohustused kehtima sellest hetkest alates, kui uus isik saab kaasomanikuks. Isiku puhul, kes talle kuuluva kaasomandiosa võõrandab, lõpevad kaasomanikuks olemisest tulenevad õigused ja kohustused sellest hetkest, kui ta enam kaasomanik ei ole. Kohustused, mis muutusid sissenõutavaks isiku kaasomanikuks olemise ajal, kaasomandiosa võõrandamisega ei lõpe. Näiteks kui üks kaasomanik teeb asja säilitamiseks vajalikke kulutusi, võib ta AÕS § 72 lg 4 alusel nõuda kulutuste hüvitamist just nendelt kaasomanikelt, kes olid omanikud ajal, mil kulutuste hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks, s.t ajal, mil kulutused tehti (vt K. Paal, „Asja säilimiseks vajalike toimingute tegemine kaasomandis oleva asja suhtes“,- Juridica IV/2016, lk 252 – 262). Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kostja CC esindaja seisukoht, et kinnisasjade mõtteliste osade kinkimisega läksid koos omandiõigusega uuele omanikele üle ka kostjate võimalikud hüvitamiskohustused hageja eest. Samas ei ole ka hagejal õigust nõuda kostjatelt hüvitist kulutuste eest, mis on tehtud enne 22.09.2010. Hageja on selliste kulude olemasolule oma kirjades kostjatele pidevalt viidanud, kohtule esitatud hagis nõuab hageja kulutuste hüvitamist siiski alates 01.01.2012.
12.Hageja poolt kirjalikes avaldustes esile toodud asjaolude kogum (ilma hageja viidatud tõendeid uurimata ja sealt täiendavaid asjaolusid tuvastamata) ei võimalda kohtul kvalifitseerida nõuet kulutuste hüvitamise nõudena hageja näidatud AÕS § 72 lg 4 alusel. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tema poolt nõutavate kulude näol oleks tegemist asja säilitamiseks vajalike kuludega, mille tegemisega ei olnud võimalik oodata, kuni kostjatega kulude tegemises kokku lepitakse. Hageja järeldus, et kostjate poolt hageja kirjadele vastamata jätmise tõttu ei saanud ta eeldada, et hagejad tulevikus panustaksid kinnistu hooldamisse, ei võtnud hagejalt kohustust kulutuste tegemine kostjatega kooskõlastada või neile kavandatavatest kulutustest, mida kostjad on kohustatud hagejale hüvitada, vähemalt teatada. Kohus leiab, et ükski hagiavalduses või 01.04.2015 kirjas loetletud kulutustest (õueala koristamine ja lumetõrje, sh hooldustööd väljaspool kinnisasja piire avalik-õigusliku koormatise täitmiseks, kuuri lammutamine ja prahi äravedu, prügi utiliseerimise kulu, ruumide kütmise kulu) ei ole käsitatav asja säilitamiseks vajaliku kulutusena AÕS § 72 lg 4 mõistes. Õiguskirjanduses leitakse, et AÕS § 72 lg-s 4 sätestatud asja säilimiseks vajalike toimingute ja säilimiseks vajalike kulutuste sisustamisel tuleb olla kriitiline ja pigem kitsendav. Hindamisel tuleks arvesse võtta seda, kas toimingud ja kulutused olid sellised, mille tegemisega ei saanud oodata seni, kuni kaasomanikud läbivad tavapärase otsustusprotseduuri. Reeglina tuleb kaasomandis oleva asja puhul kõik toimingud ja kulutused teha kas kaasomanike kokkuleppe või otsuse alusel. Juhul kui kaasomaniku tehtud kulutusi ei saa pidada säilimiseks vajalikeks või kui kulutused ületasid säilimiseks vajalikke kulutusi ja kui kaasomanikul ei olnud toimingute ja kulutuste tegemiseks kaasomanike otsust ega kokkulepet ning kui kaasomanikul ei õnnestu saada teiste
kaasomanike heakskiitu tehtud kulutustele, ei saa kaasomanik tehtud kulutuste hüvitamist nõuda kaasomanikevahelise õigussuhte raames. See ei tähenda, et kaasomanik ei saa üleüldse teistelt kaasomanikelt tehtud kulutuste hüvitamist nõuda. Kui toiminguid ja kulutusi on tehtud väljaspool õigussuhet, tuleb kohaldada lepinguvälise võlasuhte norme ning kõne alla võib tulla nõue ka käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel (vt Kaupo Paal „Asja säilitamiseks vajalike toimingute tegemine kaasomandis oleva asja suhtes“ – Juridica 1V/2016, lk 252 – 262). Sellised eeldusasjaolud tuleb aga hagejal endal välja tuua.
13.Hageja toob hagiavalduses välja, et 10.11.2010 saatis ta kostjatele esimese kirja, saamaks neilt põhimõttelist seisukohta nende kaasomandi osade suurusele vastava mõttelise osa edaspidise valdamise ja kasutamise, sh korrashoiu ja hooldamise suhtes. Selline pöördumine võiks olla käsitatav hageja kui ühe kaasomaniku AÕS § 72 kohase ettepanekuna teistele kaasomanikele leppida kokku kaasomandi eseme valdamises ja kasutamises ning kulude kandmises, kuid hageja kiri ei sisalda ühtegi konkreetset ettepanekut. Hageja ei soovi kostjatelt nõusolekut konkreetsete kulude kandmiseks või heakskiitu tehtud kuludele, vaid hageja hinnangul saab alles pärast kostjate põhimõttelise seisukoha väljaselgitamist hakata konstruktiivsemalt, detailsemalt ja eesmärgipärasemalt arutlema kaasomandi valdamise ja kasutamise, sh selle korrashoiu ja hooldamise ning XX poolt Xxxxx x korteri 3 säilitamiseks tehtud muu hulgas katuse remondiga seotud kulutuste hüvitamisega seonduvate küsimuste üle. Hageja ei ole kirjas kostjatele ega hagiavalduses tuginenud sellele, et Xxxxx x korteri nr 3 katust remonditi pärast 22.09.2010, et seda oli hoone säilimise tagamiseks kiiresti vaja teha ning et töö kiireloomulisuse tõttu ei olnud võimalik kostjatega katuse remontimist kooskõlastada. 10.11.2010 kirjas hageja toob ka esile, et korter 3 kuulub reaalosana talle ning kostjad peavad arvestama ka sellega, et linnavalitsuse korraldatava enampakkumise tulemusel hageja omandiosa suureneb veelgi. Samal ajal olid hageja poolt nimetatud remonttööd tehtud enne, kui kostjatele on otsustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada ja neile 22.09.2010 vara tagastamisega omandiõigus üle läks. Kuivõrd hageja nimel on 10.11.2010 kirja koostanud jurist, kes osutas õigusabiteenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames, ei saanud hageja olla eksimuses kulude hüvitamise nõude olemasolu ja õigusliku põhjendatuse osas. Sellest saab järeldada, et hageja püüdis jätta kostjatele muljet kulude hüvitamise kohustuse olemasolust suuremas ulatuses, kui kostjatel Xxxxx x kaasomanikena tegelikult oli.
14.Järgmisena pöördus hageja kostjate poole 22.02.2011 kirjalike teadetega Xxxxx tn x territooriumil heakorra tagamisest. XX selgitab kostjatele Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 määruse nr 23 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ § -ga 3 kehtestatud heakorra nõudeid, mille tagamiseks tuleb muuhulgas muru ja heina niita selliselt, et muru või heina kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm, puudelt ja põõsastelt langenud lehtede riisumine ning kõrvaldamine, prahi koristamine, krundil paikneva hoone üldkasutataval territooriumiga vahetult piirneva katuse ja/või räästa külge kogunenud varisemisohtliku lume ja/või jää eemaldamine, talvisel ajal kõnnitee puhastamine lumest ja libeduse tõrje. Hageja viitab, et XX on viimaste aastate jooksul taganud kogu Xxxxx x elamu territooriumil heakorra eeskirja täitmise, teinud aastaringselt heakorratöid (niitnud muru ja koristanud lund). XX märgib, et oma maailmavaatelistest arusaamadest ja tõekspidamistest johtuvalt peab ta vajalikuks sellist tegevust jätkata, kuid leiab, et kostjate vastutustundetust ja hoolimatust süvendavaks see, kui hageja poolt kostjate asemel kohustuste täitmisele ei järgne kostjatele käegakatsutavaid ning kostjaid laiemale ja sügavamale mõistmisele suunavaid tagajärgi. Selliseks tagajärjeks võib hageja arvates olla kostjatelt nende kaasomandi suurusele vastavalt mõttelisel osal teatud ajaperioodil heakorra tagamiseks kuluva summa (kahju) väljanõudmine. Samuti hageja viitab õigusliku tagajärjena kostjate vastu kaasomandi lõpetamise hagi esitamise võimalusele. Siinkohal tuleb jälle juhtida tähelepanu sellele, et hagiavalduse kohaselt oli kostjatele omandiõigus üle läinud 5 kuud enne hageja 22.02.2011 kirja, mistõttu viide, nagu hageja oleks kostjate eest teinud hooldustöid aastate jooksul on ilmselge liialdus. Samas kirjas hageja, selle asemel, et teha kostjatele mõistlik pakkumine kaasomandi lõpetamiseks, hoiatab kostjaid ka
nende suhtes avalik-õigusliku iseloomuga vastutuse tõstatamise eest, viidates, et Pärnu linna heakorraeeskirja § 14 lg 1 kohaselt võib eeskirja rikkumisel või koormise täitmata jätmisel majandusosakond rakendada asendustäitmise ja sunniraha seadust. Hageja märgib ka hagiavalduses, et heakorraeeskirjast tulenevad krundi omanikele kohustused hoida korras puhastusala krundi piirist üldkasutataval teeni, kuid hageja ei too välja, kui suurt töömahtu ja milliste konkreetsete toimingute tegemist see Xxxxx x krundi kaasomanikelt, sh kostjatelt, eeldas. Näiteks sõltub hooldustööde maht ja iseloom sellest, kas krundi piiri ja avaliku tee vahel on kõnnitee või haljasala: esimesel juhul tuleb talvel kõnnitee lumest puhtaks lükata ja teha libeduse tõrjet, teisel juhul nende tööde tegemiseks vajadust ei ole, sest sõidutee lumest lahtilükkamise korraldab kohalik omavalitsus ning kinnistute omanikel ei ole kohustust teha libeduse tõrjet sõiduteel. Sellist kohustust ei tule kinnistuomanikele ka hageja viidatud ehitusseadustikust. See, kui hageja peab lumest vabastama kinnisasja sissepääsu, ei ole avalikõigusliku koormise täitmine. Hageja ei tugine sellele, et tema poolt hooldustööde tegemise tõttu on kostjad pääsenud sunnirahast või asendustäitmisest. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 kohaselt rakendatakse sunnivahendit haldusorgani ettekirjutuse täitmata jätmise puhul. Kostjate suhtes avalik-õigusliku vastutuse tõstatamine tähendanuks sunnivahendi kohaldamist ka hageja enda kui Xxxxx x kaasomaniku suhtes, sest sunnivahendit oleks olnud võimalik kohaldada üksnes juhul, kui puhastusala korrashoidmise kohustust on rikutud. Kohalik omavalitsus ei saa avalik-õiguslike meetmetega reguleerida kaasomanike omavahelisi suhteid. Hageja poolt kaasomanike ähvardamist avalik-õiguslike sanktsioonidega on raske pidada heas usus käitumiseks, milleks AÕS § 72 lg 5 kaasomanikke vastastikku kohustab.
15.Hageja järgmine kiri kostjatele, millele hagiavalduses tuginetakse ja nõude sisustamiseks viidatakse, on 01.04.2015 nõudekiri (lisad 2 ja 3) Xxxxx x kinnistu igakuiste hoolduskulude hüvitamiseks koos alternatiivse ettepanekuga kaasomandi osast loobumiseks XX kasuks. Selles kirjas XX nõuab kostjatelt 155,42 euro hüvitamist. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suuruselt ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et selliste kulutustena võiksid kõne alla tulla avalikul territooriumil puhastusala hooldamiseks tellitud tööde eest makstud tasud ja mööndustega ka kinnistul asunud kuuri lammutamise kulud. AÕS § 75 lg 1 ei anna hagejale õiguslikku alust nõuda kostjatelt enda tööpanuse tagantjärele rahas hüvitamist.
16.Samas 01.04.2015 kirjas esitatud alternatiivse kaasomandi lõpetamise ettepaneku kohaselt XX märgib, et arvestades kostjate ja T.K. kaasomandi osade suurust (igal 4,6% kinnistust) ning kinnistu olukorda ettepaneku tegemise ajal, ei ole hageja nõus kaasomandist loobumise vastu tasuma kostjatele rahalist hüvitist ning loeb oma tsiviilõiguslikud nõuded tasaarvestatuks. Samal ajal on hageja hagiavalduses kaasomandi lõpetamist puudutavas alajaotuses arvestanud kummagi kostja kaasomandi osa väärtuseks 800 eurot, lähtudes 2011.a A.S.-lt omandatud kaasomandi osa väärtusest. See lubab järeldada, et XX on kostjatele teateid ja nõudeid edastanud eelkõige eesmärgiga survestada kostjaid hageja kasuks kaasomandist tasuta loobuma ning hagejal ei olnud soovi tegutseda Xxxxx x krundil muu hulgas kostjate huvides. See välistab hageja enda tööde hüvitamise nõude ka käsundita asjaajamise sätete alusel.
17.Kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude käsundita asjaajamise sätete alusel rahuldamise eelduseks vastavalt VÕS § 1018 lg-le 1 on, et hageja on midagi teinud kostjate soodustamiseks ilma, et kostjad oleksid teda selleks kohustanud või andnud õiguse tegu teha ning lisaks 1) kostjad kiidavad hageja tegutsemise heaks; 2) hageja tegutsemine vastas kostjate huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või 3) hageja tegutsemine oli muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.
Lisaks tuleneb VÕS § 1020 lg –test 1 ja 2, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja teatama soodustatud isikule teatama asjaajamisele asumise kavatsusest ning ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. VÕS § 1023 sätetest tulenevalt on käsundita asjaajamise eest tasu nõudmise õigus pigem erandlik, mõistlikku tasu võib eelkõige oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundita asjaajaja. VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatud isikult kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi, s.h õigust nõuda käsundita asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist ja kulutuste hüvitamist.
18.Hageja kirjeldatud asjaolude kohaselt hageja küsis kostjatelt 2010.a põhimõttelist seisukohta nende kaasomandiosade edasise hooldamise kohta ning 2011.a teatas heakorra eeskirjaga krundi omanikele pandud koormisest. Samas kostja tegi reaalselt toiminguid, mille eest kostjatelt hüvitist nõuab, perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud sellele, et ta oleks pärast 22.02.2011 teadet ja enne 01.04.2015 nõudekirja kostjatele teatanud, et hakkab muu hulgas kostjate huvides krunti hooldama ja et sellega kaasnevad kostjatele kulud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et ta tegutses Xxxxx x krundil teadlikult kostjate kasuks, et hageja tegutsemine vastas kostjate vähemalt eeldatavale tahtele või et hageja oleks kostjatelt küsinud oma tegutsemise heakskiitmist. Kostjad leiavad, et hageja nõue on väljapressimine, kuna hageja ise elas sellel kinnistul, kostjatel ehitistesse sissepääs puudus. Kohus leiab, et kuigi osaliselt kuulus Xxxxx x ka kostjate kaasomandisse ja formaalselt on hageja tegutsemist Xxxxx x krundil võimalik käsitada kostjate asja ajamisena, on hageja kinnistu hooldamisel eelkõige ajanud enda asja ja lähtus üksnes enda huvidest.
19.Ka hageja viidatud tõendeid koos hagiavaldusega uurides jääb hageja nõude ja arvestuste alus ebaselgeks. Esialgses hagiavalduses hageja palub YYlt välja mõista 367,90 eurot (287,90 + 80) ja CClt 347,96 eurot (287,90 + 80). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt YYlt nõutavast summast 155,42 eurot vastab 01.04.2015 nõudekirjas esitatud kalkulatsioonile ja hõlmab kulusid perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014. CClt sama perioodi eest nõutav summa on 136,29 eurot, kuna CC pärast 01.04.2015 kirja tasus OÜ Pärnu Maamõõduteenuse maa mõõdistamise arve 19,13 eurot. Edasi nõuab hageja YYlt ja CClt kummaltki „kõnealuseid kulusid“ ajavahemiku eest 1. jaanuar 2015 – 31.juuli 2016 summas 131,67 senti, s.o 1 aasta ja 7 kuu eest igakuiselt 6,93 eurot, lähtudes ISS Eesti AS Lääneregiooni 23.02.2015 hinnapakkumisest ja sellele lisatud hoolduskoristustööde kirjeldusest. 12.02.2018 hageja suurendas perioodi eest 01.01.2015 – 31.07.2016 nõutavat summat ISS Eest AS hinnapakkumises sisalduva käibemaksu võrra, s.o kummaltki kostjalt nõutavale summale lisandus 26,33 eurot. Samuti hageja suurendas nõudeperioodi 1 kuu võrra, 31.augustini 2016, võttes arvesse, et kostjad 12.09.2016 sõlmitud kinkelepingutega kinkisid oma kaasomandi osad EEle. Seega kummaltki kostjalt nõutavale summale lisandus 8,31 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Kirjalikult kohtule esitatud lõpliku nõude kohaselt hageja taotleb YYlt välja mõista 402,54 eurot (367,90 + 34,64) ja CClt 382,60 eurot (347,96 + 34,64). Kohus siinkohal märgib, et YY vastu esitatud nõude arvutamisel on hageja hagiavalduses ja selle hilisemalt täpsustamisel lähtunud 155,42+131,67 tehte tulemuseks ekslikult märgitud summast 287,90. Õige on 287,09 ehk ka hageja esitatud andmete järgi peaks YYlt nõutav kahju/kulude hüvitamise summa olema 81 senti väiksem, 401,73 eurot.
20.Hageja 22.04.2019 menetlusdokumendis leiab, et hagiavalduse lisades 2 ja 3, milleks ongi hageja 01.04.2015 identsed kirjad CCle ja YYle (toimikus I kd, lk 23 - 42), on põhjalikult ja üksikasjalikult selgitatud hagejale tekkinud kahju (kulutuste) koosseisu ja nende kujunemist. Lisaks sellele, et kohtu tõlgenduse kohaselt peavad kõik asjaolud, millele hageja oma nõude rajab, sh nõutavate kulude koosseis ja suurus, olema välja toodud hagiavalduses, ei ole ka viidatud hagi lisades esitatud nõude arvutuskäik ja kulude koosseis üheselt selge. 01.04.2015 kirjades palub XX kaasomanikel solidaarselt hüvitada viimase kolme aasta jooksul tehtud kulutused kogusummas 1397 eurot ja 50 senti, millest YYl ja CCl kummalgi tuleb tasuda vastavalt nende kaasomandiosale (s.o kogu kinnistust 4,6%) 64 eurot ja 29 senti, maamõõdistamise kulud 19,13 eurot ja 1/3 hageja 240 euro suurustest kuludest õigusabile (s.o kummalgi kostjal 80 eurot) seoses 01.04.2015 kirja koostamisega. Kokku oleks selle arvestuse järgi kummaltki kostjalt nõutavaks summaks 163,42 eurot (64,29 + 19,13 + 80), hageja nõuab aga 155,42 eurot. Hageja ei põhjenda, millise kulu arvelt ta nõuet vähendas.
21.01.04.2015 kirjast selgub, et kinnistu (millest hagejale kuulub 90,8% ja kummalegi kostjale 4,6%) hooldamise kuludena nõuab hageja: - enda tööpanuse rahalist hüvitamist (iga-aastane aia koristus kevaditi ja sügiseti kolme aasta eest kogusummas 375 eurot; kevadest sügiseni muru niitmine kolme aasta vältel 219 eurot (sisaldab ka niiduki hooldust töökojas (1 tund aastas, hinnaga 8 eurot tund, kolme aasta peale kokku 24 eurot; ja niiduki õli maksumust 15 eurot (1 liiter aastas, hind 5 eurot/liiter), talvised lumehooldustööd ja liivatamine kolme aasta kohta 380,50 eurot); - elektrikulu elamu köögiosa kütmiseks, et katmata veetoru ei külmuks (kolme aasta peale kokku 155 eurot); - kaasomanikele kuuluv, tühjana seisnud korteri kütmise kulu, et hoida veetorud lahti; (kolme talve peale 70 eurot (2 rummi küttepuu hind); - 2014.a sügisel osaliselt sisse kukkunud katuse tõttu kuuri lammutamise ja kuuris olnud, kunagise elaniku H.R. prügi peale- ja mahalaadimise eest töömehele makstud tasu (160 eurot, 20 tundi, 8 eurot/tund); - kuuri lammutusjäätmete ja muu prügi utiliseerimise kulusid (28 eurot); - pööninguluugi parandamise kulu (10 eurot); - OÜ Maamõõduteenistuse mõõdistamise arve iga kaasomaniku poolt 19,13 euro hüvitamist. Hageja 01.04.2015 kirjas loetletud kulude kogusummaks on kohtu arvutuste järgi 1416,63 eurot, samal ajal hageja arvutas kostjatelt nõutava 64,29 eurot summast 1397,50 eurot. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei ole võimalik aru saada, milliseid 01.04.2015 kirjas loetletud kuludest ja mil määral see summa sisaldab.
22.Tuleb nõustuda kostjatega, et hageja ei ole nõutavate kulutuste tegemist tõendanud. Hagejal ei ole tekkinud reaalselt rahas hinnatavat kulu tema enda poolt töö tegemisega kinnistu heakorrastamisel. Hageja tuletab enda töö tunnihinna 5 eurot netotasuna keskmise töötasu baasil. Hageja ei märgi hagiavalduses ega selles viidatud 01.04.2015 kirjas, milline on keskmise töötasu summa, millest ta lähtub. Samuti ei ole hagiavalduses ega selle lisades põhjendatud, miks hageja enda poolt tehtud õue koristustööd (lehtede riisumine, muru niitmine, lume lükkamine), mis ei nõua erilisi oskusi ega keerulisi töövõtteid, tuleks tasustada keskmise palgaga. Krundi niitmise ajakuluks on hageja 01.04.2015 kirjas märgitud 1,5 tundi nädalas, tunni hind 5 eurot. Keskmiselt on ühes kuus neli nädalat, seega ühe kuu ajakulu kokku peaks olema 6 tundi ning ühe kuu kulu seega 30 eurot. Hageja on aga niitmise ühe kuu kuluks märkinud 4x5= 20 eurot. Kuuri lammutamise, prahi äraveo ja utiliseerimise kulude tekkimist ja hageja poolt kandmist oleks olnud võimalik dokumentaalselt tõendada, eriti olukorras, kus vastavad kulud hageja väidetel tekkisid/kanti 2014.a sügisel ning hageja juba 2010.aastast on kostjatele teatanud, et kavatseb hakata neilt kulude hüvitamist nõudma.
23.Kohus leiab, et hageja kirjalikud avaldused ja esitatud tõendid näitavad, et hageja peamine eesmärk nii kostjatele kirjade saatmisel, kui ka hagi esitamisel oli kaasomandi lõpetamine.
Hagiavaldusest ja sellele lisatud kostjatele adresseeritud kirjadest nähtub selgelt XX eesmärk omandada kostjatelt nende omandiosad ilma tasuta või võimalikult väikese hüvitise eest, seda eesmärki teenib ka kaasomanikelt (põhjendamatute) kulude nõudmine. Nii viitab hageja juba 10.11.2010 esimeses kirjas kostjatele selgesõnaliselt kaasomandi lõpetamisele, mille puhul tuleb kostjatele hüvitise määramisel arvestada hageja tehtud kulutusi, mh korteri nr 3 katuse parandamiseks. Seejuures olid kostjad selleks ajaks olnud kaasomanikud vähem kui kaks kuud ning hageja nimetatud remonttööd olid tehtud enne kostjate kaasomanikuks saamist. 01.04.2015 kirjas teeb hageja kostjatele kulude hüvitamisele alternatiivse ettepaneku kaasomand lõpetada, kuid märgib, et tasaarvestab võlaõigusliku nõude hüvitamiskohustusega ning ei ole nõus kostjatele omandist loobumise eest midagi maksma.
24.Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ei saa hageja kulutuste hüvitamise nõuet kvalifitseerida alusetu rikastumise alusel hüvitamise nõudena. Kinnisasi on moodustatud 02.09.2014.a. Kulude hüvitamise nõue hõlmab perioodi alates 01.01.2012. Hagiavaldusest ei selgu, kui suur krunt enne kinnistamist Xxxxx tn x ehitiste omanike valduses oli. Samuti ei ole hageja pidanud vajalikuks põhjendada, kui suurt ala avalikust territooriumist väljaspool krunti tuli kaasomanikel Pärnu linnavolikogu 2006.a määruse nr 23 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ alusel korrastada. Hageja ei ole välja toonud, millal ja mil viisil või kas üldse on kostjad hageja tegutsemise arvel alusetult rikastunud, sh säästnud kokkuhoitud kuludelt. Kohtu ette toodud asjaoludel ei olnud kostjatel kuidagi võimalik hageja arvelt alusetult rikastuda hageja kantud kulude täies ulatuses.
25.Hageja rõhutab hagiavalduses korduvalt, et kostjad ei ole päevagi Xxxxx x kinnistul elanud ning et nende omandiosa on nii väike, et sellele vastavat osa kinnistul asuvatest ehitistest ei olekski reaalselt võimalik eesmärgipäraselt kasutada, ka siis mitte, kui kostjate omandiosad liita. Reaalselt hageja kasutas ka kostjatele kuulunud mõttelist osa (hiljemalt alates 16.06.2016 on kinnistu hageja ainukasutuses) ehk faktiliselt hageja hooldas, korrastas ja parendas enda elamist, sh hooldas ja korrastas hooviala ja aeda. Hageja viitab võimalusele, et maa mõõdistamise kulud võiksid kuuluda hüvitamisele lepinguvälise kohustusena. Hageja nõue maamõõdistamise eest 19,13 euro osas ei ole kontrollitav. Hageja ei ole asjaoluna välja toonud, millal kaasomanikele arve on esitatud, mis summas ning et hageja on selle arve kostjate eest tasunud. CC on oma osa nõutud arvest tasunud, kuid see ei tõenda YY vastu esitatud sama nõude põhjendatust. YY leiab, et ei võlgne XXle midagi. Kostja CC on taotlenud kohaldada hageja nõuetele aegumist. Sellest tulenevalt ei saaks hageja nõuet rahuldada ka VÕS § 1027 ja § 1041 alusel.
26.AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt tema omandiosa suurusele kinnisasja kasutamisega seotud kulud, koormised ja kahju. Kuna aga kostjatel kinnistu valdust ei olnud, nendele kuuluvat kaasomandiosa oleks reaalselt olnud võimatu otstarbekohaselt kasutada, on nendelt kinnistu valdamise ja kasutamisega (sh õueala heakorrastamise) seotud kulude nõudmine vastuolus ka AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud hea usu põhimõttega. Õiguskirjanduses on peetud hea usu põhimõttega vastuolus olevaks kaasomaniku tegevust juhul, kui ta kasutab kaasomandis olevat asja oma mõttelisest osast suuremas ulatuses, aga kulude kandmist nõuab vastavalt mõtteliste osade suurusele. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-6-07 ps 18 seisukohale, et kuigi kaasomanike sisesuhtes kulutuste ja koormatiste jaotamist reguleeriv AÕS § 75 lg 1 on erinorm AÕS § 72 suhtes, on ka kulutuste ja koormatiste kandmisega seonduvad küsimused kaasomandi kasutamise küsimused AÕS § 72 lg 1 tähenduses. Kuna viimati nimetatud sätte järgi vallatakse ja kasutatakse kaasomandit esmajoones kokkuleppe alusel, puudub mõistlik põhjus tõlgendada AÕS § 75 lg-t 1 imperatiivsena, st sellisena, et kulude jaotamisel ei saa kaasomanikud kõrvale kalduda mõtteliste osade suurusest (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-42-04, p 13; lahend asjas nr 3-2-1-121-05, p 42). Kui seaduse järgi on võimalik määrata kasutuskord selliselt, et mõne kaasomaniku kasutuses on nt ruume rohkem, kui tal oleks proportsionaalselt õigus kaasomandi osa suuruse järgi, peab olema võimalik vastavalt muuta ka kulutuste kandmise korda.
27.Kohus möönab, et kuuri lammutamise kulu võiks olla käsitatav AÕS § 75 lg 1 alusel hüvitatava kuluga, millest kostjad peaksid hüvitama oma kaasomandiosa suurusele vastava osa – kuur oli kõigi kaasomanike kaasomandis, sisselangenud katusega kuur ei ole kasutatav, on esteetiliselt häiriv ning varemed võivad olla ohtlikud. Tegemist ei olnud aga kinnisasja säilitamiseks hädavajaliku kuluga, hagejal oli võimalik kulude tegemine ja hüvitamine kostjatega läbi rääkida. See, et kostjad hageja 10.11.2010 ja 22.02.2011 ultimatiivses vormis teadetele ei reageerinud, et andnud hagejale õigust jätta kuuri lammutamise vajadusest kostjatele teatamata ja kulude suurus nendega kooskõlastamata. Hageja ei ole ka tõendanud konkreetsete kulude tegemist. Kulude hüvitamise nõudmiseks ei piisa paljasõnalisest väitest, et hageja on selliseid kulusid kandnud. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu ja hageja pidanuks oma nõuet tõendama. Samuti võib selles osas kulude hüvitamise proportsioonist kõrvalekaldumiseks anda alust asjaolu, et kogu kinnistu, sh sellel asunud kuur, oli hageja valduses, hageja ei ole võtnud midagi ette, et tagada kuuri säilimine. Sellest saab järeldada, et hageja huvi võiski olla kuuri lammutamine, kuid sellisel juhul ei ole hagejal hea usu põhimõttest lähtuvalt õigust nõuda kostjatelt lammutuskulude hüvitamist. Torustiku külmumise vältimiseks ruumide kütmine iseenesest on kohtu hinnangul käsitatav asja alahoidmiseks tehtava kuluna AÕS § 75 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole aga kulu tegelikku vajadust ja kulutuse tegemist tõendanud. Hagiavaldusest ei selgu, kelle valduses oli elamu köögiosa, mida tuli kütta elektriga, et katmata veetorud ei külmuks, ning kelle võimuses oli torude soojustamine. Jääb arusaamatuks, miks hagejal, kellel oli juurdepääs ruumide kütmiseks, ei olnud võimalik korraldada torude soojustamist, et ei pruukinuks tühjalt seisvaid ja kasutuseta ruume kütta. Kulude tegelik vajadus ja reaalselt kulude kandmine on tõendamata. Hageja ei ole vastu vaielnud kostjate väitele, et kostjatel võtit ei olnud ning nad ei pääsenud Xxxxx x hoonetesse. Kuna hoonetes elas hageja oma tütrega, ei ole kostjatelt ruumide kütmise kulude hüvitamise nõue käsitatav AÕS § 75 lg 1 kohase nõudena. Lisaks ei saa ruumide kütmist pidada käsundita asjaajamiseks kostjate huvides, hagejal ei olnud takistust asjaajamisele asumisest kostjatele vähemalt esimesel võimalusel teatada ja oodata ära kostjate seisukoht. Hageja on selle asemel esitanud nõude tagantjärele kolme aasta eest. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei ole kontrollitav nõude arvestuse õigsus. Hageja märgib, et elektrikulu arvestuse aluseks on võetud 12 kW ööpäevas maksumusega 1,30 eurot, millest saaks mõistlikult järeldada, et ööpäeva elektrikulu ei muutu (12 kW, hinnaga 1,30 eurot (hageja ei ole täpsustanud, kas see on kilovati või ööpäevase koguse hind), kuid samas on kuude ja aastate lõikes välja toodud elektri maksumus oluliselt erinev: 2012 oli kogu aasta kulu 76 eurot, 2013.a 65 eurot ja 2014.a 14 eurot. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata hageja nõue seoses väidetavalt tühjana seisva korteri kütmiseks tehtud kulutustega kolme aasta jooksul, 2 ruumi puid aastas, hinnaga 35 eurot/ruum. Kolme aasta kulu seega 210 eurot.
28.Kohus leiab, et ükski hageja 01.04.2015 kirjas nimetatud kulutusest ei ole selline, mille hüvitamist hageja saaks kostjatelt nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel või AÕS § 75 lg 1 alusel. Isegi kui hageja nõutavad kulutused oleksid tõendatud ja neid võiks kvalifitseerida AÕS § 75 lg 1 alusel, oleks kulude hüvitamise nõudmine kostjatelt vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja on kinnisasja kasutanud üksinda. Samuti ei tuvastanud kohus esitatud asjaolude põhjal käsundita asjaajamist, hageja ei ole välja toonud alusetu rikastumise (millal ja mil viisil kostjad hageja arvel alusetult rikastusid). Nõude kvalifitseerimise VÕS § 115 lg 1 kohase kahju hüvitamise nõudena hageja välistas, hageja ei ole kahju nõude rahuldamise eeldusasjaolusid (kostjate poolt kaasomanike suhtest tuleneva kohustuse rikkumine (kaasomanike vaheline suhe on lepingusarnane suhe) ja kostjate vastutus rikkumise eest, hagejal kahju tekkimine, põhjuslik seos kostjate rikkumise ja hagejal kahju tekkimise vahel). Ükski hageja nimetatud kulutus ei ole olnud kiireloomuline või asja säilitamiseks/ alalahoidmiseks hädavajalik, kõiki kulusid oleks olnud võimalik enne kaasomanikega läbi rääkida ja kulutuste tegemises kokku leppida.
Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
29.Hageja kulude hüvitamise nõuded on lisaks vähemalt osaliselt aegunud. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja CC on aegumise vastuväite esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja esindaja seisukoht, et kuna kostja CC omandas kinnisasja omandiõiguse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise tehinguga, tuleb kohaldada nõudele tehingust tuleneva nõude üldist 3-aastast tähtaega. Hageja leiab, et kohaldada tuleb TsÜS § 149 alusel seadusest tuleneva nõude 10-aastast aegumistähtaega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sättele alluvad kaasomanike ja korteriomanike vahelised ühisusest tulenevad nõuded, samuti käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010, lk 482). Lisaks hageja leiab, et perioodil 01.01.2012 – 31.12.2014 krundi hooldamistööde eest nõutav tasu on TsÜS § 154 lg 1 kohane korduv kohustus, mille iga osa aegub 3 aastaga alates vastava osa sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub lõikes 1 sätestatust sõltumata hiljemalt 10 aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest (TsÜS § 151 lg 2). Kohus leiab, et asjaõigusseaduse § 72 lg-s 4 sätestatud kaasomaniku õigus nõuda asja säilitamiseks tehtud kulude hüvitamist võib olla käsitatav seadusest tuleneva nõudena. AÕS § 72 lg 4 alusel alates 01.01.2012 kulude hüvitamise nõue ei olnud 01.08.2016 hagiavalduse esitamise ajaks aegunud. Kohus tuvastas aga, et hageja ei ole esitanud AÕS § 72 lg 4 järgi kvalifitseeritavat kulude hüvitamise nõuet. Hageja ei ole samuti täpsustanud, millal iga nõude osa sissenõutavaks muutus. Hagi esitati 01.08.2016 ning hageja nõuab alates 01.01.2012 tehtud kulutuste hüvitamist. Seega 3-aastase aegumistähtaja kohaldamisel eelduslikult olid hagiavalduse 01.08.2016 seisuga aegunud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.08.2013.
30.Menetluskulude jaotus ja kulude suuruse kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
31.1.02.06.2017 määrusega kohus jättis XX hagi CC ja YY vastu kaasomandi lõpetamise nõude osas läbi vaatamata. Kohus märkis määruses, et menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel. Määrus jõustus Riigikohtu 22.01.2018 määrusega. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul TsMS § 168 lõigetest 3-5 teistsugust kulude jaotust ei tulene. Kuna XX kaasomandi lõpetamise nõue jäeti läbi vaatamata, jäävad selle nõudega seotud kulud täise ulatuses XX kanda. Kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskuludeks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, hageja lepingulise esindaja kulud ja kostjate võimalikud menetluskulud, sh kostjale CCle antud riigi õigusabi kulud.
31.2.Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohtu 02.06.2017 määruse muutmata, XX määruskaebuse rahuldamata ning märkis samuti, et menetluskulude jaotus otsustatakse menetlust lõpetavas lahendis. Määrus jõustus Riigikohtu 22.01.2018 määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tulenevalt määrab määruskaebuse esitamisega seotud kulude jaotuse kindlaks maakohus käesolevas otsuses. TsMS § TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja,
kui kaebus või teistmisavaldus jäävad rahuldamata. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2017 määrusega XX määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud, sh nii hageja enda kulud (määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud), kui ka kostjate kulud, hageja kanda.
31.3.Pärnu Maakohtu 02.06.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrused jõustusid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.01.2018 määrusega, millega Riigikohus keeldus XX määruskaebust menetlusse võtmast, arvas tasutud kautsjoni riigituludesse ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud XX kanda.
32.Riigikohtu 22.01.2018 määruse järel jätkus maakohtus menetlus hageja rahaliste nõuete osas kostjata CC ja YY vastu. Kohus jättis XX hagi selles osas täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad rahaliste nõuetega seotud menetluskulud täies ulatuses XX kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
34.Kohus määras menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja, milles märgib, et tema menetluskulude nimekiri kätkeb endas tsiviilasjas nr 2-16-11590 hageja menetluskulusid seoses kaasomandi lõpetamise nõudega. Hageja esindaja poolt tehtud toimingute osas, mis sisaldavad endas ka hageja kahjuhüvitise nõuet, arvestab hageja käesoleva menetluskulud nimekirjas hinnanguliste prognoosidega. Kuna hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda ja tal ei ole õigust nõuda kulude hüvitamist kostjatelt, siis kohus hageja menetluskulude suurust põhjalikumalt ei analüüsi.
35.CCle anti 05.12.2016 määrusega asjas riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Kohus on CCle õigusabi osutajaks määratud adv Urmas Arumäele määranud selles asjas riigi õigusabi tasu suuruseks 384 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 64 eurot), millest 324 eurot on kohus määranud 03.12.2018 määrusega. 60 eurot täiendavat tasu taotleb adv Arumäe 12.03.2019 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 2 pooltunni eest (tasumäär 25 eurot/pooltund). Kohus leiab, et ka see summa on põhjendatud ja tuleb välja mõista. Kohus vormistab riigi õigusabi tasu 60 eurot (sisaldab käibemaksu) advokaadile väljamaksmise kohta eraldi määruse.
36.Kostja CC on riigi õigusabi määruse kohaselt kohustatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigile hüvitama ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena. TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja oli vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna hagi on jäetud osaliselt läbi vaatamata, sellega seotud hageja määruskaebused kõikides kohtuastmetes lahenesid hageja kahjuks, rahaliste nõuete osas kohus jätab hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jäävad hageja kanda, siis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista CCle antud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 384 eurot (sisaldab käibemaksu 20%).
37.TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohust märgib lahendis, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb XXl maksta riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
38.Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel õigus taotleda riigilõivu osalist tagastamist, kuna kohus jättis kaasomandi lõpetamise nõude läbi vaatamata ja
määrus on jõustunud. Hageja tasus 2016.a kummagi kostja vastu esitatud kahe nõude eest riigilõivu vastavalt nõuete liitmise tulemusel saadud hagihinnale 325 eurot (tsiviilasja hind kuni 4000 eurot). Ainult kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel olnuks hagi hind 3500 eurot ja nõutav riigilõiv 300 eurot kummagi kostja eest. Menetluses olevad rahalised nõuded üksi annaks tsiviilasja hinnaks vastavalt 382,60 eurot ja 402,54 eurot, mõlema puhul tulnuks hagejal riigilõivu tasuda 100 eurot (tsiviilasja hinnalt kuni 500 eurot). Rahalise nõude kohus lahendab sisuliselt, selle eest peab riigilõiv kohtu hinnangul jääma täies ulatuses tasutuks. Kohus leiab, et hagejal on õigus kummagi kostja vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmise eest tagasi saada 325-100 = 225 eurot riigilõivu (kokku kahe kostja eest 450 eurot). TsMS § 150 lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega lõpeb 2016.aastal tasutud riigilõivu osaliselt tagastamise nõue käesoleva kohtuotsuse jõustumisega.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2021 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18. juuni 2019. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Parandada Pärnu Maakohtu 18. juuni 2019. a otsuse päises märgitud tsiviilasja hind ja lugeda tsiviilasja õigeks hinnaks YY osas 402.54 eurot ja CC osas 382.60 eurot.
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Välja mõista XXlt riigituludesse CCle antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks 145.80 eurot. YYl menetluskulud puuduvad.
5.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb XXl tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole, kasutades kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud rekvisiite (sh kohustuslik viitenumber).
6.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma riigile viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.