L T hagi G B vastu põhivõla 2459 euro ja alates 26.02.2020 seadusjärgse viivise saamiseks 2655,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L T (xxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja: G B (xxxx, xxxx), kostja lepinguline esindaja Olga Väina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista G Bilt L Ti kasuks põhivõlg 1794,29 eurot ja alates 26.02.2020 viivis arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.
3.Jätta L Ti menetluskulud 73% ulatuses G Bi kanda ja G Bi menetluskulud 27% ulatuses L Ti kanda.
4.Välja mõista G Bilt L Ti kasuks menetluskuluna 2077,58 eurot. G Bil puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
5.G Bil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda L Tile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 25.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja palub 22.05.2020 hagis kostjalt välja mõista 2459 eurot ja alates 26.02.2020 seadusjärgse viivise.
3.Poolte vahel on 02.10.2009 sõlmitud kinnistu, asukohaga xxxx, isikliku kasutusõigusega koormamise leping, mille kohaselt on kinnistu koormatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja ema N T ja ema abikaasa G Bi kasuks. Hageja ema N T suri xxx. Kuni 2016. a tasus kinnistu majandamisega seotud kulud N T. Alates 2016. a tasub kinnistu majandamisega seotud kulusid hageja. Kostja ei ole lubadustele vaatamata neid kulusid hagejale hüvitanud. Hageja on teinud kostjale ka ettepaneku isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks, millega kostja pole nõustunud.
4.Hageja on tasunud järgnevaid elamu kasutamisega seotud kulusid:
4.1.Eesti Keskkonnateenustele jäätmete äraveo eest perioodil 06.01.2017 kuni 11.12.2019 kokku 298,33 eurot;
4.2.Maardu Tehnovõrkudeühistule ühisveevärgi eest perioodil 06.01.2017 kuni 15.08.2019 kokku 200,83 eurot;
4.3.Eesti Energiale tarbitud elektrienergia eest perioodil 06.01.2017 kuni 28.01.2020 kokku 1960,16 eurot.
5.Hageja selgitas, et vahe 176,40 eurot vs 200,83 eurot vahel tuleneb asjaolust, et hagiavalduse lisas nr 4 näidatud esimesed tasutud summad (06.01.2017 summa 15 eurot ja 08.02.2017 summa 11,70 eurot) on tasutud enne 06.01.2017 esitatud arvete alusel.
6.Hageja nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 154 lg 1 teise lause kohaselt algab korduvate kohustuste aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustustele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Siinsel juhul on tegemist kostja korduvate kohustustega, kuna kostja kohustub tasuma igakuiselt kinnistul asuva elamu kasutamisega seotud kulud.
7.N T nimele väljastatud arved ei tasunud N T ise, vaid hageja. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kostjal on kohustus tasuda vähemalt 50% arvetest, mis on väljastatud N T nimele ehk enda osa sellest. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 02.10.2009 sõlmisid pooled ja hageja ema notariaalse kinkelepingu, mille p 2.3 lepiti kokku tähtajatus ja tasuta isiklikus kasutusõiguses hageja ema N T ja ema abikaasa G Bi kasuks. Kuigi hageja ema on surnud, viibib kostja antud kinnistul seaduslikul alusel.
9.Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja peab hüvitama eluaseme tavapärase kasutamisega seotud kulud. Kostja on aastate jooksul hooldanud maatükki, mis nõuab ka talve hooldust, üld- ja lumekoristust, maja kütmist, mis tähendab küttepuude ostmist jne. Suvel peab krundi eest
hoolitsema, muru niitma, aeda kastma jne. Hageja ei ole võlasumma kujunemist tõendanud. Hageja pakutud ettepanek isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks on vastuolus võlaõigusseadusega.
10.Hageja nõue on aegunud osaliselt. Hageja sõnul on võlgnevus alates 01.01.2017, aga hagi on esitatud 25.02.2020. Seega saab hageja nõuda võlga alates 25.02.2017.
11.Vastavalt hageja poolt edastatud informatsioonile antud võlgnevus tekkis, hagiavaldus on esitatud kostja vastu 25.02.2020 aastal, aegumistähtajast tulenevalt hageja saab nõuda võlgnevust kostjalt alates 25.02.2017 aastast.
12.Kuni 01.12.2018 väljastati Eesti Energia arved N T nimele, kes need ise maksis. Hageja esitas Luminori panga väljavõtte alates 01.01.2017 kuni 28.01.2020 summas 1860,17 eurot. Kuna hagejal on õigus nõuda võlga alates 25.02.2017, ei tunnista kostja 2017. aasta jaanuari ja 2017. aasta veebruari nõuet summas 109 eurot, elektrivõlg kokku moodustab 1751,17 eurot.
13.Samuti peab Eesti Keskkonnateenuse võlgnevus olema arvestatud alates 25.02.2017, mis tähendab, et 2017. aasta jaanuari eest esitatud arvet 14,20 eurot ja veebruari eest esitatud arvet 6,42 eurot ei pea kostja maksma, kuna see nõue on aegunud. Samuti on aegunud Maardu Tehnovõrkudeühistu võlgnevus 2017. aasta jaanuari eest 15 eurot ja 2017. aasta veebruari eest 11,70 eurot.
14.Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega, sest hageja ei ole käitunud heas usus. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Kohus tuvastas, et: • hageja, kostja ja N T, kes oli hageja ema, sõlmisid 02.10.2009 kinnistu, asukohaga xxxx, kinkelepingu, millega kinkisid kinnistu hagejale. Kinnistule seati isiklik kasutusõigus kostja ja N T kasuks; • hageja ema N T suri 01.12.2018; • vaidlusalusel kinnisasjal olevas elamus elab kostja.
17.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-05 p 29 leidnud, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid.
18.Hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale tema poolt tasutud jäätmete äraveo-, vee- ja elektrienergia kulud. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kostjal on kohustus tasuda vähemalt 50% arvetest, mis on väljastatud N T nimele ehk enda osa sellest.
19.Hageja sõnul on ta tasunud järgnevaid elamu kasutamisega seotud kulusid:
19.1.Eesti Keskkonnateenustele jäätmete äraveo eest perioodil 06.01.2017 kuni 11.12.2019 kokku 298,33 eurot;
19.2.Maardu Tehnovõrkudeühistule ühisveevärgi eest perioodil 06.01.2017 kuni 15.08.2019 kokku 200,83 eurot;
19.3.Eesti Energiale tarbitud elektrienergia eest perioodil 06.01.2017 kuni 28.01.2020 kokku 1960,16 eurot.
20.Hageja ema N T suri xxxx. Kuni selle ajani elas kostja koos hageja emaga nimetatud kinnistul ja nad tarbisid teenuseid koos. Pärast N T surma elab kostja üksinda sellel kinnistul.
Seega kohus leiab, et kostja peab hüvitama hagejale pool kuni 01.12.2018 hageja kantud põhjendatud kuludest ja edasiselt kõik hageja poolt kantud ja käesolevas menetluses nõutud põhjendatud kulud.
21.Jäätmete äraveo kulust
21.1.Luminor panga kinnitusel on hageja tasunud Eesti Keskkonnateenustele jäätmete äraveo eest perioodil 06.01.2017 kuni 11.12.2019 kokku 298,33 eurot, sellest perioodil 06.01.2017 kuni 19.11.2018 summa 188,10 eurot ja perioodil 04.02.2019 kuni 11.12.2019 summa 110,20 eurot. Kohtule on esitatud Eesti Keskkonnateenuste kinnitus ja saldokaart, millest nähtub, et teenust on osutatud kõnealusele kinnistule ja arved esitatud hagejale selle kinnistuga seoses.
21.2.Kostja on esitanud aegumise vastuväite 06.01.2017, 31.01.2017 ja 08.02.2017 tasumiste osas.
21.3.TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
21.4.Saldokaardi põhjal tuvastas kohus, et hagejale on esitatud 30.11.2016 arve xxxx summas 0,01 eurot ja arve xxxx summas 7,20 eurot, mõlema maksetähtaeg 20.12.2016. Arve xxxx summas 0,01 eurot tasumist hageja kostjalt ei nõua, mistõttu kohus seda ei käsitle. Hagejale on esitatud 31.12.2016 arve xxxx summas 0,01 eurot ja arve xxxx summas 7,20 eurot, maksetähtajaga 20.01.2017. 31.01.2017 on hagejale esitatud arve xxxx summas 7,20 eurot, maksetähtajaga 20.02.2017.
21.5.Saldokaardi põhjal tuvastas kohus, et hageja tasus 06.01.2017 kokku 7,20 eurot, 31.01.2017 kokku 7,20 eurot ja 08.02.2017 summa 6,42 eurot. Hageja selgitas, et 06.01.2017 ülekandega tasus hageja 6,41 euro ulatuses arve nr xxxx, mille maksetähtaeg oli 20.12.2016, 0,78 euro ulatuse arve nr xxxx, mille maksetähtaeg oli 20.01.2017 ja 0,01 euro ulatuses arve nr xxxx, mille maksetähtaeg oli 20.01.2017. Hageja selgitas, et 31.01.2017 tasus hageja summa 7,20 eurot, millest 6,42 euro ulatuses arve nr xxxx ning 0,78 euro ulatuse arve nr xxxx. Hageja selgitas, et 08.02.2017 tasus hageja 6,42 eurot arve nr xxxx.
21.6.Hagejale on esitatud 30.11.2016 arve XXXX summas 7,20 eurot, maksetähtaeg 20.12.2016. Hageja tasus 06.01.2017 summa 7,20 eurot. Saldokaardilt ja hageja esitatud muudest tõenditest ei nähtu, et tasutud 7,20 eurost oleks arvestatud 6,41 eurot tasutuks arve nr XXXX eest, mille maksetähtaeg oli 20.12.2016, 0,78 eurot tasutuks arve nr XXXX eest, mille maksetähtaeg oli 20.01.2017 ja 0,01 eurot tasutuks arve nr XXXX eest. Seega loeb kohus, et 7,20 eurot on tasutud 30.11.2016 arve XXXX eest. Kuna arve XXXX summas 7,20 eurot maksetähtaeg oli 20.12.2016, siis muutus kohustus selle arve osas sissenõutavaks 21.12.2016 ja nõude aegumistähtaeg algas 2016. a lõppemisest ehk 01.01.2017 ja TsÜS § 154 lg 1 teise lause järgi on selles osas nõue aegunud 31.12.2019. Hageja pöördus maksekäsu avaldusega kohtusse 25.02.2020, mis on pärast aegumistähtaja möödumist.
21.7.Arvete XXXX ja XXXX osas muutus kohustus sissenõutavaks 21.01.2017. Arve nr TLNO1718449 osas muutus kohustus sissenõutavaks 21.02.2017. Seega aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 teise lause kohaselt algas 2017. aasta lõppemisest ehk 01.01.2018. Hageja pöördus maksekäsu avaldusega kohtusse 25.02.2020 ehk aegumistähtaja jooksul ja nende arvete osas ei ole nõue aegunud.
21.8.N T suri 01.12.2018. Kuna kuni hageja ema surmani tarbisid nad kostjaga osutatud teenuseid koos, leiab kohus, et põhjendatud kuludest peab kuni selle ajani hüvitama kostja poole. Seega leiab kohus, et kuni 19.11.2018 hageja poolt tasutud jäätmete äraveo arvetest peab kostja hüvitama hagejale poole ehk enda osa, so summa 90,45 eurot (188,10-7,20/2) ja alates 04.02.2019 kuni 11.12.2019 summa 110,20 eurot. Kokku 200,65 eurot.
22.Ühisveevärgi kulud
22.1.Luminor panga kinnitusel on hageja tasunud Maardu Tehnovõrkudeühistule perioodil 06.01.2017 kuni 15.08.2019 kokku 200,83 eurot. Maardu Tehnovõrkudeühistu teatisega ja 11.03.2017 kuni 16.07.2019 esitatud arvetega tuvastas kohus, et hagejale on esitatud arveid ühisveevärgi eest perioodil 06.01.2017 kuni 15.08.2019 kokku summas 176,40 eurot. Sellest kuni 09.10.2018 on esitatud arveid summas 125,40 eurot. Perioodil 11.12.2018 kuni 07.08.2019 on esitatud arveid summas 51 eurot.
22.2.Kohus selgitas hagejale, et Maardu Tehnovõrkudeühistu ja Luminor panga teatisel olevad kuupäevad ja tasutud summad ei ole samad. Hagejal tuli esitada kohtule Maardu Tehnovõrkudeühistu poolt esitatud arved, mille hüvitamist ta kostjalt selle perioodi eest nõuab ning teatada, mis kuupäeval vastava makse aluseks olevad arved on esitatud ja millal muutus vastav arve sissenõutavaks.
22.3.Hageja selgitas, et lisaks on hageja tasunud 15.08.2019 Maardu Tehnovõrkudeühistule 36 eurot, mis kajastub arve-makseteatisel nr xxxx ja mille tasumine nähtub ka Luminor panga tõendilt. Hageja selgitas, et vahe 176,40 eurot vs 200,83 eurot vahel tuleneb asjaolust, et hagiavalduse lisas nr 4 näidatud esimesed tasutud summad (06.01.2017 summa 15 eurot ja 08.02.2017 summa 11,70 eurot) on tasutud enne 06.01.2017 esitatud arvete alusel. Hagejal ei ole esitada arvet eelduslikult 2016. a november-detsember tarbitud vee kohta, mille eest ta on 06.01.2017 tasunud 15 eurot. Hageja leiab, et kuna aastatel 2017 ja 2018 on novembri-detsembri tarbimiskuude eest esitatud arvete maksmise tähtajad olnud 14.02, tuleb lugeda eluliselt usutavaks, et november-detsember 2016. a tarbimisperioodi eest esitatud arve maksetähtaeg oli samuti 14.02.2017.
22.4.Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja poolt 06.01.2017 ja 08.02.2017 tasutud summade osas.
22.5.Kohus leiab, et kuna aegumistähtaeg on seotud nõude sissenõutavaks muutumisega, ei saa kohus sissenõutavaks muutumist sisustada elulise usutavusega, vaid kohustuse sissenõutavus peab nähtuma antud juhul konkreetsest arvest. Hageja esitatud tabelist arvete maksetähtaegade kohta nähtub samuti, et arvetel on olnud erinevad maksetähtajad. Lisaks ei ole võimalik tuvastada, mis kuude eest vett on tarbitud, mille eest tasus hageja 15 eurot. Hageja eeldab, et see on tasutud 2016. a november-detsember tarbitud vee eest. Hageja eeldus ei ole piisav alus hagi rahuldamiseks selles osas. Seega 15 euro nõue vee eest tuleb jätta rahuldamata. 11.03.2017 on hagejale väljastatud arve 10,40 eurot, maksetähtajaga 14.04.2017. Seega muutus kohustus selles osas sissenõutavaks 15.04.2017 ja nõue ei ole TsÜS § 154 lg 1 teise lause järgi aegunud. Kostjal tuleb nimetatud arvest tasuda pool.
22.6.Samuti jätab kohus rahuldamata hageja nõude 15.08.2019 tasutud 36 euro hüvitamiseks. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud ühisveevärgi kulusid talle esitatud arvetest erinevates summades. Kohus lähtub esitatud arvetest, mitte hageja tasutud summadest. Kohus ja kostja ei pea tuletama tegeliku kulu suurust, samuti seda, kuidas see on kujunenud. Nõude selge väljatoomine on hageja kohustus. Kostja peab kulude hüvitamisel lähtuma tegelikest kuludest, mitte sellest, palju ja millal on hageja arvete eest tasunud. Arve-makseteatisel nr. xxxx ei kajastu 36 euro tasumise nõuet.
22.7.Kohus leiab, et kuni 09.10.2018 esitatud arvetest summas 125,40 eurot peab kostja hüvitama poole, so enda osa ehk 62,70 eurot ja perioodil 11.12.2018 kuni 07.08.2019 esitatud arvetest 51 eurot. Kokku 113,70 eurot.
23.Elektrienergia kulud
23.1.Eesti Energia esitatud arvetega tuvastas kohus, et perioodil 31.05.2018 kuni 30.11.2018 esitati hagejale arveid kõnealuse kinnistu kohta 552,06 euro eest. Perioodil 31.01.2019 kuni 31.12.2019 summas 1203,91 eurot. Kõik kokku 1755,97 eurot. Luminor panga kinnitusel on hageja tasunud perioodil 06.01.2017 kuni 28.01.2020 elektri eest kokku 1960,16 eurot, kuid kohus ja kostja ei pea tuletama tegeliku kulu suurust ja seda, kuidas see on kujunenud. Nõude selge väljatoomine ja tõendamine on hageja kohustus. Kohus tegi hagejale ettepaneku arvete esitamiseks varasema perioodi kohta, mille suhtes on ta kostjale nõude esitanud, kuid hageja ei soovinud neid esitada ega ka neid kohtu kaasabil välja nõuda. Seetõttu tuleb kostjal hüvitada pool perioodil 31.05.2018 kuni 30.11.2018 esitatud arvetest, so 276,03 eurot ja perioodil 31.01.2019 kuni 31.12.2019 esitatud arved summas 1203,91 eurot. Kokku 1479,94 eurot.
24.Kokku tuleb hagi rahuldada summas 1794,29 eurot.
25.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 26.02.2020 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
26.Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus mõistab kostjalt alates 26.02.2020 välja viivise arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.
27.Menetluskulud
27.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu 73% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
27.2.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 275 eurot ja kandnud kulusid õigusabile summas 2571 eurot (1171 eurot 06.07.2020 menetluskulude nimekirjas; 1190 eurot 18.11.2020 menetluskulude nimekirjas ja 210 eurot 18.12.2020 menetluskulude nimekirjas). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hagejale on osutatud õigusabi 13 tundi ja 40 minutit, hinnaga 140 eurot tund + km.
27.3.Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud menetluskulusid ja leiab, et hageja poolt esitatud kulud on ülespaisutatud ja kui hageja oleks esitanud kostjale arveid, ei oleks üldse kohtumenetlust. Kostja leiab, et hageja käitus tema suhtes pahatahtlikult.
27.4.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
27.5.Kohus leiab, et hagejale on osutatud maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 13 tundi ja 40 minutit. Hageja menetluskulud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja õigusabile osutatud aeg ei ole olnud ülemäärane. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ühegi toimingu osas ega selgitanud, mida saanuks teha väiksema ajakuluga või milline tegevus oli põhjendamatu. Hagejal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja selle õiguse kasutamine ei saa olla põhjus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Kostja on vaielnud hagile vastu.
27.6.Hageja lepingulise esindaja õigusabi tasu määr on mõnevõrra keskmisest kõrgem, so 140 eurot tund ilma käibemaksuta, mida antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab mõistlikuks pidada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
27.7.Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab kostja hagejale hüvitama 73% hageja menetluskuludest ehk 2077,58 eurot.
27.8.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
27.9.Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.