Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D. E. R. vastu põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: D. E. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; e-post:)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista D. E. R. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 20 621,54 eurot, millest 14 198,33 eurot on põhivõlg, 681,28 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 5706,93 eurot 23.03.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Välja mõista D. E. R. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 24.03.2021. a viivis tasumata põhivõlalt (14 198,33 eurolt) 0,046575% päevas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista D. E. R. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 1170 eurot, sh 750 eurot riigilõiv ja 420s eurot lepingulise esindaja tasu.
3.Välja mõista D. E. R. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord
1 (7)
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.11.2019. a kohtule hagiavalduse D. E. R. vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 24.10.2017. a Swedbank AS-iga laenulepingu, mille alusel Swedbank AS andis kostjale laenu summas 16 000 eurot intressiga 17% aastas. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste annuiteetmaksetena lõpptähtajaga 15.10.2022. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja alates 15.09.2018. a ei taganud osamaksete tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Põhjusel, et kostja jäi viivitusse rohkem kui kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega, ütles laenuandja lepingu üles alates 10.11.2018. a ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid kostja kohustust täitma ei ole asunud. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa summas 14 198,33 eurot, tasumata intressi summas 681,28 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot ja viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 11.11.2018. a kuni täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras 17% aastas ehk 0,046575% päevas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2493,05 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kohus võttis hagi 27.03.2020. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja D. E. R. esitas 07.04.2020. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja teatel jäi ta laenumaksetega viivitusse, kuna ei saanud Swedbankilt arveid. Maksetel lisandusid viivised ja kostja teadmata lõpetati laenugraafik ja hakati nõudma kogusumma maksmist. Kostja selgitas, et ei saanud teavet oma võlgnevuse kohta ja palus lepingut mitte lõpetada ja võimaldada kostjal tagastada laenu edaspidi 200 euro suuruste osamaksetena. Swedbank ei olnud sellest huvitatud ja nõudis, et kostja maksaks 400 eurot kuus. Kostja teatas, et kui ei saa graafikut 200 eurot kuus, siis ei maksa ta sentigi. Ja nii jäigi. Kostja väitel on tema sissetulekuks hetkel vaid emapalk, ta on üksi palgaline peres ja tal on kaks last 18-kuused ning üks laps 4-kuune. Kostjal on praegu võimalik tasuda võlgnevust ainult osade kaupa, maksimaalselt 200 eurot kuus.
4.Kohtu nõudel esitas hageja 16.04.2020. a kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja leiab, et kostja vastuväited tema majandusliku seisundi kohta ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Kui kostja sõlmis pangaga laenulepingu, pidi ta arvestama kõikide riskidega. Hageja teatas, et on siiski valmis tegema omalt poolt järeleandmisi ja sõlmima kostjaga kompromissi. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss tingimusel, et kostja tasub hagejale põhivõla 14 198,33 eurot, intressid 681,28 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, viivised summas 2493,05 eurot ning hüvitab pool hageja menetluskuludest, sh pool hagilt tasutud riigilõivust summas 375 eurot ja pool hageja lepingulise esindaja tasust summas 210 eurot, kõik kokku summas 17 992,66 eurot maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena, tasudes esimesed 12 kuud 200 eurot kuus, järgmise 12 kuu jooksul 300 eurot kuus ja järgmise 12 kuu jooksul 400 eurot kuus ning järgmise 12 kuu jooksul 600 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni.
5.Kostja esitas 21.04.2020. a oma seisukoha hageja kompromissiettepanekule. Kostja teatas, et tema pakkumine graafikuks on 100 eurot kuus.
2 (7)
6.Kohus otsustas 29.04.2020. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku pidada määratud tähtaja jooksul kompromissiläbirääkimisi.
7.04.05.2020. a esitas kostja kohtule oma seisukoha kompromissi osas. Kostja teatas, et ei ole hetkel nõus tasuma rohkem kui 100 eurot kuus, kuni asub tööle. Pärast seda on ta nõus maksma ka 200 eurot kuus ja edaspidi korrigeerida summat veel suuremaks, kui näeb, et tal on võimalik rohkem maksta.
8.Hageja teatas 22.05.2020. a vastuses, et ta kostja pakutud maksetingimustega nõus ei ole ja esitas omapoolsed kompromissitingimused ning kompromissilepingu projekti. Kohus edastas hageja kompromissiettepaneku koos lepingu projektiga kostjale ja andis tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Määratud tähtaja jooksul kostja midagi ei vastanud ning kumbki pool ei teavitanud kompromissi saavutamisest.
9.17.02.2021. a teatas hageja esindaja, et arvestades kostja käitumist enne hagi esitamist ja ka menetluse kestel, lepingust tulenevate kohustuste täitmisest kõrvalehoidmist, ei pea hageja kompromissilepingu sõlmimist üleüldse põhjendatuks ja vajalikuks, kuid tegutsedes heas usus, teeb siiski omapoolselt täiendavalt ettepaneku menetluse lõpetamiseks. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Kostja tasub hagejale põhivõla 14198,33 eurot, intressid 681,28, sissenõudekulud 35,00 euro, viivised 2493,05 eurot, pool hagilt tasutud riigilõivust summas 375 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 17992,66 eurot; Kostja võib tasuda kompromissisumma 17992,66 eurot igakuiste osamaksetena 48 kuu jooksul; Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 0,046575% põhinõudelt päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni. Juhul, kui kostja kompromisspakkumisega ei nõustu, palub hageja lahendada kohtul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on kirjalikus vastuses hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud.
10.Kohus edastas hageja 17.02.2021. a kompromissiettepaneku kostjale ja andis pooltele täiendavalt tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus määras kompromissi sõlmimise tähtajaks 03.03.2021. a. Määratud tähtaja jooksul kumbki pool midagi kohtule ei esitanud ega kompromissi saavutamisest ei teatanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sõlmis 24.10.2017. a Swedbank AS-iga laenulepingu nr 17-130661-VL, mille alusel Swedbank AS andis kostjale laenu summas 16 000 eurot intressiga 17% aastas. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste annuiteetmaksetena lõpptähtajaga 15.10.2022. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja alates 15.09.2018. a ei taganud osamaksete tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa summas 14 198,33 eurot, tasumata intressi summas 681,28 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot ja viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 11.11.2018. a kuni täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras 17% aastas ehk 0,046575% päevas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2493,05 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on rikkunud Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenevat raha maksmise kohustust ning kohustus on seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega muutunud sissenõutavaks alates 11.11.2018. a. Vaidlust ei ole selle üle, et esialgne võlausaldaja Swedbank AS on oma lepingust tuleneva nõude kostja vastu 3 (7)
loovutanud hagejale. Kostja ei ole ka vaidlustanud, et laenulepingu järgi on tal tähtaegselt tagastamata laenu põhiosa summas 14 198,33 eurot ja intressid summas 681,28 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline nõuet täitma.
11.2.Kohus leiab, et kostja vastuväide ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud tõendina kostja ja Swedbank AS vahel 24.10.2017. a sõlmitud laenulepingu nr 17-130661-VL. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud lepingu esemeks kostjale laenu andmine summas 16 000 eurot. Swedbank AS on tegutsenud oma majandustegevuses. Arvestades lepingu tingimusi hindab kohus, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja nõude rahuldamise eelduseks, et kostja on Swedbank AS-iga sõlmitud lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud ja nõuded on muutunud sissenõutavaks.
11.3.Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama laenu põhiosa koos intressiga 17% aastas ehk 0,046575% päevas igakuiste osamaksetena 400,13 eurot kuus lõpptähtajaga 15.10.2022. a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ega teinud lepingu alusel alates 15.09.2018. a enam igakuiseid osamakseid, mistõttu ütles Swedbank AS lepingu alates 11.11.2018. a üles. Kuna laenu tagastamise nõue muutus lepingu ülesütlemise järel sissenõutavaks, on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda nõude täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud või ei ole sissenõutav või et kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda.
11.4.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust, olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks hinnata kostjaga sõlmitud lepingu või selle osa tühiseks. 24.10.2017. a sõlmitud laenulepingus on pooled kokku leppinud laenu kasutamise aja eest intressi 17% aastas. Krediidi kulukuse määr on 19,50% aastas. 4 (7)
VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Enne kostjaga laenulepingu sõlmimist 24.10.2017. a oli Eesti Panga poolt avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr, mis on 19,50%, ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu ei saa lugeda, et leping on liiga kõrge krediidikulukuse määra tõttu tühine. Kostjaga sõlmitud lepingus on maksekohustuste (v.a intressi maksmine) tähtaegselt täitmata jätmise puhuks kokku lepitud viivis määras 0,046575% päevas, s.o 17% aastas. Riigikohus on 16.11.2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) korranud ka juba varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et eelduslikult tuleks hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 2. lause kohaselt on seadusjärgseks viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi on seadusjärgseks intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 1. jaanuari 2017. a oli ja on käesoleva ajani 0,00%. Seega seadusjärgse viivise määr oli kostjaga lepingu sõlmimise ajal ja on ka käesoleval ajal 8% aastas. Kostjaga sõlmitud lepingus kokku lepitud viivise määr, s.o 17% aastas ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et kostjaga sõlmitud lepingus sisalduva viivise kokkuleppe puhul ei ole tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega. Arvestades ka kokku lepitud viivise suurust ja eespool viidatud Riigikohtu praktika seisukohti, ei ole alust hinnata viivisekokkulepet tühiseks.
11.5.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 11.11.2018. a kuni hagiavalduse esitamiseni 22.11.2019. a lepingujärgses määras 0,046575% päevas, mis on kokku 2493,05 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt lepingujärgses määras 0,046575% päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täitmiseni, mis on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise seisuga, s.o 22.11.2019. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2493,05 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 23.11.2019. a – 23.03.2021. a kujuneb 14 198,33 suuruselt võlasummalt lepingujärgses määras 0,046575% päevas arvestatud viivise suuruseks 3213,88 eurot (14 198,33 x 0,046575% x 487 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 5706,93 (2493,05 + 3213,88) eurot.
11.6.Hageja nõuab kostjalt ka 35 eurot võla sissenõudmiskulu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 5 (7)
VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on esitanud tõenditena kostjale 30.01.2019. a ja 06.05.2019. a saadetud võlateatised ja 05.08.2019. a saadetud hagihoiatuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.7.Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 20 621,54 eurot, millest 14 198,33 eurot on põhivõlg, 681,28 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 5706,93 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 23.03.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,046575% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1170 eurot, sh 750 eurot riigilõiv hagilt ja 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 750 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Carlo Kask, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja esindaja taotletava tasumäära õigusabi eest saab lugeda põhjendatuks. Tasu sellises määras vastab keskmiselt sarnastes asjades taotletavale lepingulise esindaja tasumäärale. Ka Riigikohtu praktika seisukohtade kohaselt saab lugeda mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasutasu 120 eurot nii käibemaksuta kui ka käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.06.2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
6 (7)
Arvestades asja menetluse käiku, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja tehtud ajakulu. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1170 eurot, sh 750 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1170 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.