Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MainerInvest OÜ hagi ja seisukohad

2 (16)

hagejale teadaolevalt igapäevaselt hoopiski juuksurina ning kostjal puuduvad vajalikud teadmised ning oskused, et teostada hageja objektidel ehitustöid. Hageja jäi selle juurde, et poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel hageja kandis kostja kontole perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a üle laenu kokku summas 2460 eurot. Hageja ütles ülesütlemisavalduse esitamisega laenulepingu üles alates 05.01.2019. a ja nõudis kogu laenuna antud summa, s.o 2140 eurot tagasi maksmist. Kostja on tagastanud laenust 370 eurot ning võlgneb seega hagejale 2090 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenuleping ei ole tõendatud, siis palub hageja kvalifitseerida tema nõude alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kandis kostja arvelduskontole 2460 eurot. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Töölepingu või mõne muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist poolte vahel ei ole kostja tõendanud.

H. P. seisukohad ja vastuhagi

1500 eurot. Ettemaksuna tasus hageja sellel objektil juunis 1050 eurot ja augustis 100 eurot, kokku 1150 eurot. Maksmata töötasu 2018. aasta juuni, juuli ja augusti eest on 350 eurot. 2018. aasta septembris tegi kostja korteri remonti hageja objektil Rakveres Võidu 53. Tööks oli koristustöö. Töötasuna oleks hageja pidanud tasuma kostjale 500 eurot. Ettemaksuna tasus hageja septembris 200 eurot. Maksmata töötasu septembri 2018 eest on seega 300 eurot. 17.09.2018. a makse summas 250 eurot teostas kostja hagejale raha tagastusena. Nimelt andis kostja Aivar Krollile sularaha selleks, et osta hageja tööks vajalikku ehitusmaterjali. Aivar Kroll oli pangakaardi maha unustanud ja ei saanud seetõttu makset teha. Hageja on maksekorraldusel märkinud selgitusena „laen ehitus materjal“. Kostja nõustub maksekorralduse selgitusega, sest hageja kantud summa oli kostja poolt hagejale laenatud raha, mille hageja tagastas. 2019. aasta jaanuaris töötas kostja hageja objektil Türil Raja 17, kus tegi siseviimistlust. Töötasu oleks hageja pidanud tasuma kostjale 500 eurot, mis on hageja poolt täielikult maksmata. 2019. aasta aprillis teostas kostja töid hageja objektil Tartus Lootuse 14-8. Töötasu oleks hageja pidanud tasuma kostjale 500 eurot, mis on hageja poolt samuti täielikult maksmata. 2019. aasta veebruari ja märtsi eest kostja töötasu ei nõua, kuna nendel kuudel ta tööd ei teinud. Peale aprilli 2019. a asus kostja tööle hagejale kuuluvasse teise äriühingusse Intelectica OÜ. 05.01.2019. tegi kostja hagejale ülekande summas 160 eurot selgitusega tagasimakse. Paraku ei mäleta kostja, mis oli selle makse põhjus. 06.01.2019. a tegi hageja sama summa, s.o 160 euro suuruse ülekande kostjale, selgitusega võlg. Samal päeval kandis kostja hagejale tagasi 160 eurot, märkides makse selgituseks võlg. 24.04.2019. a tegi kostja hagejale ülekande summas 50 eurot, selgitusega laenu tagasimakse. Kostja selgitab, et 13.03.2019. a oli hageja kandnud temale 50 eurot Aivar Krolli lapsele ostetud riiete eest, selgitusega tagasimakse. Kostja leidis, et selliseks ülekandeks alust ei olnud ning kandis selle summa 24.04.2019. a maksekorraldusega hagejale tagasi. Sellest ka selgitus laenu tagasimakse maksekorraldusel. Tagasimakse ajendiks oli ka järjekordne tüli kostja ja Aivar Krolli vahel ning etteheited nagu oleks Aivar Kroll teinud alusetu makse. Kokkuvõttes leiab kostja, et hagejal on perioodi 2018. aasta märts kuni 2019. aasta aprill tasumata kostjale töötasu kokku summas 2450 eurot, mille kostja palub vastuhagis hagejalt kostja kasuks välja mõista.

KOHTU SEISUKOHT

• 21.06.2018. a - 500 eurot, selgitusega „laen“ (tl 21); • 04.08.2018. a - 100 eurot, selgitusega „laen“ (tl 21p); • 08.09.2018. a - 200 eurot, selgitusega „laen (tl 22); • 17.09.2018. a - 250 eurot, selgitusega „laen ehitus materjal“ (tl 22p) ja • 06.01.2019. a - 160 eurot, selgitusega „võlg“ (tl 23). Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et kostja on teinud hageja pangakontole makseid alljärgnevalt: • 05.01.2019. a – 160 eurot, selgitusega „tagasimakse“ (tl 24); • 06.01.2019. a – 160 eurot, selgitusega „võlg“ (tl 24p) ja • 24.04.2019. a – 50 eurot, selgitusega „laenu tagasimakse“ (tl 25). Pooled vaidlevad selle üle, milliste kohustuste täitmiseks eelnimetatud maksed tehti. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline laenuleping ning maksed on tehtud laenulepingu täitmiseks. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu summas 2090 eurot ja selle summa tagastamisega viivitamise eest viivist. Kostja väitel oli aga poolte vahel sõlmitud suuline tööleping ning hageja poolt kostja kontole kantud summade puhul on tegemist osaliselt töötasuga ning osaliselt muude kohustuste täitmiseks tehtud maksetega, mida hagejal ei ole õigust tagasi nõuda. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt saamata jäänud töötasu summas 2450 eurot. Poolte nõuete lahendamisel tuleb kohtul teha kindlaks, kas ja millised lepingulised võlasuhted poolte vahel olid ning kas kummalgi poolel on õigus nõuda teiselt kohustuste täitmist, mida hagis ja vastuhagis nõutakse.

5 (16)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul tuginevad mõlemad pooled oma nõuetes ja vastuväidetes erinevate suuliste lepingute sõlmimisele poolte vahel. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline laenuleping ja kostja väitel suuline tööleping. Arvestades eelnimetatud sätteid, peab kumbki pool oma nõude rahuldamise eeldusena tõendama väidetava lepingu sõlmimist poolte vahel, s.o tõendama poolte tahteavaldusi väidetud lepingu sõlmimiseks.

Kohus käsitleb esmalt seda, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping.

VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt. Riigikohus on 24.11.2011. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11 (p 11) avaldanud seisukohta, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Hageja, MainerInvest OÜ, puhul on tegemist juriidilise isikuga. Juriidiline isik saab lepinguid sõlmida üksnes esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Vastavalt TsÜS § 34 lg-le 1 loetakse suhtes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ. Ehk hageja sai kostjaga lepingu sõlmimiseks teha tahteavaldusi kas volitatud esindaja või seadusliku esindaja kaudu. Hageja väitel sõlmisid pooled 19.03.2018. a suulise tähtajatu laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a kokku summas 2460 eurot. Hageja väitel avaldas kostja 19.03.2018. a hageja juhatuse liikmele Aivar Krollile soovi saada laenu osamaksete kaupa pikema perioodi vältel vastavalt kostja poolt igakordselt esitatavatele vajadustele, mida kostja väljendas igakordselt suuliste tahteavaldustena. Kostja sooviks oli, et hageja väljastaks temale esimese laenu osamaksena 200 eurot. Hageja väitel väljendas Aivar Kroll peale kostja pakkumust suuliselt kostjale, et ta nõustub andma kostjale laenu pakutud tingimustel ja lubas esimese kostja poolt soovitud laenu osamakse 200 eurot kanda kostja pangakontole veel samal päeval. Hageja väitel kinnitas ta nõustumust sõlmida laenuleping kostja pakutud tingimustel veel teoga, kui kandis 19.03.2018. a kostja kontole 200 eurot. Samuti kandis ta edaspidi vastavalt kostja suulistele tahteavaldustele soovitud summad kostja pangakontole. Kostja võttis omalt poolt hageja kantud summad vastu ja kasutusele ning täitis ka laenulepingut osaliselt, tagastades osamaksetena osa laenust. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Aivar Kroll oli kostjale raha ülekandmise perioodil hageja juhatuse liige. Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et Aivar Kroll on alates 05.08.2013. a kuni käesoleva ajani hageja ainuke juhatuse liige. Seega saab lugeda, et Aivar Kroll oli kostjaga tehingute tegemise ajal hageja seaduslik esindaja, kellel oli hageja nimel õigus tehinguid teha. Hageja on esitanud poolte vahel laenulepingu sõlmimise tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena maksekorraldused poolte vastastikuste maksete kohta (tl 18-25), hageja 6 (16)

pearaamatu väljavõtted 2018. aasta ja 2019. aasta kohta (tl 58-59), hageja 2018. aasta majandusaasta aruande (tl 60-65) ja bilansi seisuga 30.04.2019. a (tl 66) ning laenulepingu ülesütlemise avalduse (tl 28) ning selle kostjale kättetoimetamist tõendavad dokumendid (tl 25-30). Hageja esitatud maksekorraldustega (tl 18-23) on tõendanud ja selle üle ei ole ka vaidlust, et perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a tehti hageja pangakontolt kostja kontole makseid kokku summas 2460 eurot. Perioodil 19.03.2018. a kuni 08.09.2018. a tehtud üheksa makse selgituseks on maksekorraldustel märgitud „laen“. Hilisemalt 17.09.2018. a tehtud 250 euro suuruse makse selgituseks on märgitud „laen ehitus materjal“ ja 06.01.2019. a tehtud 160 euro suuruse makse selgituseks „võlg“. Hageja esitatud pearaamatu väljavõttest 2018. aasta ja 2019. aasta kohta (tl 58-59) nähtub, et hageja raamatupidamises on 2018. ja 2019. aastal kostjale tehtud maksed summas 2460 eurot kirjeldatud lühiajalise laenuna. Hageja esitatud 2018. aasta majandusaasta aruandest (tl 60-65) ja bilansist (tl 66) nähtub, et 2018. majandusaasta aruande lisas 3 „Nõuded ja ettemaksed“ on hageja kajastanud 31.12.2018. a seisuga laenunõudeid summas 3122 eurot ja bilansis 30.04.2019. a seisuga muid lühiajalisi nõudeid summas 4563,99 eurot. Hageja väitel sisaldavad kajastatud laenunõuete ja muude lühiajaliste nõuete hulgas kostja poolt tagastamata laenusummad. Hageja esitatud laenulepingu ülesütlemisavalduses (tl 28) on hageja kostjale teatanud, et ütleb 19.03.2018. a sõlmitud laenulepingu korraliselt üles alates 01.05.2019. a ning palub kostjal tagastada laenusumma 2140 eurot hiljemalt 30.04.2019. a. Hageja esitatud väljastusteate (tl 30) kohaselt on kostja saadetise vastu võtnud 02.03.2019. a. Kostja taotles menetluses tema vande all ülekuulamist. Hageja selleks nõusolekut ei andnud ja kohus otsustas omal algatusel vande all üle kuulata mõlemad pooled, s.o hageja seadusliku esindaja ja kostja. Hageja seaduslik esindaja, Aivar Kroll, andis vande all seletusi (tl 118p-119p) selle kohta, et ta tutvus kostjaga kas 2017. aasta või 2018. aasta veebruaris tutvumise lehel. Umbes nädal pärast tutvumist said nad kostjaga Aivar Krolli juures kokku. Kostja ütles, et elab ema juures ühetoalises korteris ja lepiti kokku, et hakatakse koos olema Aivar Krolli juures, kus oli mugavam elada. Kooselu lõppes 2018. aastal enne jaanipäeva. Aivar Krolli sõnul, helistas kostja talle paar päeva pärast esimest kohtumist ja ütles, et tal on autoliisingu jaoks abi vaja 200 eurot. Kaks päeva hiljem kandiski Aivar Kroll kostjale 200 eurot. Peale seda tahtis kostja jälle raha saada. Kostja töötas juuksurina oma salongis Tartus ja ütles, et tal oli kaup tellitud, kuid tal ei olnud raha nii palju, kui palju oli vaja kauba eest maksta. Samuti küsis kostja hiljem raha oma laenude tagasimaksmiseks, salongi üüri maksmiseks ja kauba tellimiseks. Raha küsimised olid telefoni teel. Kostja lubas, et maksab raha hiljem tagasi. Aivar Kroll oli raha laenamisega nõus. Ta nägi, et kostjal käib kohustuste täitmine üle jõu. Ta ütles kostjale aga, et maksab temale raha MainerInvest OÜ arvelt, et siis on hiljem selge, mis summad on üle kantud. Kirjalikult ta laenu vormistada ei soovinud. Kostja lubas, et maksab raha tagasi siis, kui ta oma Toyota maha müüb. Toyota müümine oli kevade lõpus või suve alguses. Peale Toyota müümist kostja raha tagasi ei maksnud ja pärast seda läksid Aivar Krolliga laiali. Aivar Kroll esitas kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse ja nõudis kogu raha tagasimaksmist. Kostja, H. P. , vande all antud seletuste (tl 120-121p) kohaselt tutvus ta Aivar Krolliga 2018. aasta veebruaris. Kostja kinnitas, et pärast Aivar Krolliga tutvumist tekkisid neil isiklikud suhted ning nad olid elukaaslased. Kostja hagejaga laenulepingu sõlmimist ei tunnistanud. Kostja sõnul sõlmis ta 2018. aasta lõpus hagejaga suulise töölepingu ja kostja asus hageja

7 (16)

juures tööle 2018. aasta märtsis ja hageja poolt tema kontole makstud summade puhul oli tegemist töötasuga. Kostja ei küsinud Aivar Krollilt, miks maksekorraldustel oli selgituseks märgitud laen mitte töötasu. Kuna nad elasid koos, siis pidas ta seda normaalseks ja arvas, et nii on hagejal lihtsam maksudest eemale hoida. Kostja sõnul juhtus ühel korral nii, et Aivar Kroll oli unustanud enda pangakaardi automaati ja siis kostja andis talle raha, et osta ehitusmaterjale. 17.09.2018. a kandis Aivar Kroll hageja kontolt kostjale 250 eurot tagasi. Kostja seletas, et need summad, mis tema hageja kontole kandis, ei olnud laenu tagasimaksed. 2019. aasta jaanuaris pidid nad kandma reisiraha reisifirmale 170 eurot. Kuna Aivar Krolli enda kontod olid kinni kohtutäiturite poolt, siis lepiti kokku, et raha kantakse kostja kontolt. 5. jaanuaril läksid kostja ja Aivar Kroll tülli ning kostja kandis 160 eurot tagasi hageja kontole. Järgmise päeva hommikul avastas kostja, et summa oli temale tagasi kantud ja siis kostja kandis selle omakorda hagejale tagasi. Kostja seletas veel, et 13.03.2019. a kandis Aivar Kroll hageja kontolt kostjale tema lapsele ostetud mänguasjade või riiete eest 50 eurot. Kostja tagastas 50 eurot hageja kontole ja pani makse selgituseks laenu tagasimakse. Kostja sõnul ei ole Aivar Krolli jutt kostja auto müügi kohta õige. Kostjal väitel ei olnud tal Toyota, vaid Hyundai. Selle auto otsustas kostja müüa, kuna Aivar Kroll tegi ettepaneku, et kuna temal on Chrysler, siis ei ole neil kahte autot vaja ja saab tema autoga sõita. Kohus, hinnates kõiki eelnimetatud tõendeid, leiab, et tõendatuks ei saa lugeda hageja väidet poolte vahel laenulepingu sõlmimise kohta. Tõendatud on küll raha ülekandmine kostjale, kuid üksnes see ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks. Kohus leiab, et uuritud tõendid ei tõenda, et pooled on teinud vastastikuseid tahteavaldusi vaidlusaluste rahasummade suhtes laenulepingu sõlmimise kohta. Eelkõige ei ole tõendatud kostja vastavad tahteavaldused laenulepingu tunnustele vastava lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et laenulepingu sõlmimist ei anna alust eeldada üksnes asjaolu, et hageja on märkinud maksekorraldustel kostjale tehtud rahaülekannete selgituseks „laen“ ja kajastanud makstud summad raamatupidamises laenuna. Ka ei saa tõendite põhjal järeldada, et kostja väljendas tahet sõlmida laenuping tegudega, asudes lepingut täitma. Hageja on esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu üles alates 01.05.2019. a ja nõudis laenu tagastamist hiljemalt 30.04.2019. a. Kostja on teinud hageja kontole makseid enne seda, vastavalt 05.01.2019. a 160 eurot, 06.01.2019. a 160 eurot ja 24.04.2019. a 50 eurot. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne ülesütlemisavalduse esitamist kostjalt laenu tagasi nõudnud. Seetõttu on kohtu hinnangul ka eluliselt ebausutav, et kostja enne väidetava laenulepingu ülesütlemist hakkas suvaliste maksetega laenu tagasi kandma. Kostja andis ka hagejale kantud summade kohta vande all seletusi. Kostja seletuste kohaselt kandis ta hageja kontole tagasi raha, mis oli temale kantud muude kohustuste täitmise eest (hageja esindaja antud reisiraha ja lapsele mänguasjade või riiete ostmise kulud). Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja, Aivar Krolli, vande all antud seletused kostjaga sõlmitud kokkulepete kohta on paljasõnalised ega tõenda poolte vahel laenulepingu sõlmimist. Kostja vande all antud seletustega laenulepingu sõlmimist õigeks ei võtnud. Kostja seletuste kohaselt oli hageja poolt temale kantud summade puhul tegemist osaliselt töötasuga ja osaliselt muude kohustuste katteks kantud rahaga. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused ei ole ka kooskõlas hagiavalduses esitatud hageja väitega selle kohta, et 19.03.2018. a sõlmisid pooled suulise tähtajatu laenulepingu, mille kohaselt pidi hageja andma kostjale laenu osamaksete kaupa pikema perioodi vältel. Hageja esindaja seletuste kohaselt kandis ta kostja palvel temale hageja kontolt esmalt 200 eurot ja hiljem küsis kostja väidetavalt raha juurde. Hageja esindaja ei osanud öelda täpset kokkulepete sõlmimise aega ega ka kokkulepete täpsemaid tingimusi. Hageja esindaja seletustest ei nähtu, et kostjaga

8 (16)

oleks 19.03.2018. a sõlmitud kokkulepe, et hageja laenab temale pikema perioodi jooksul osade kaupa raha. Eeltoodut arvestades loeb kohus, et hageja väited poolte vahel laenulepingu sõlmimise kohta ei ole tõendatud. Riigikohus on 27.03.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08 (p-d 10 ja 11) korranud ka varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Riigikohus on leidnud, et kui laenuandja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada. Antud juhul on tõendatud ega ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale üle kandnud summad, mille tagastamist ta hagis nõuab. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu praktika suuniseid, leiab kohus, et hageja võlanõue on võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel, kui kostja ei tõenda, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Järgnevalt käsitlebki kohus kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping.

selgitanud, et TLS § 4 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Kui tööandja ei lubanud töötajat tööle ja töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, siis saab olla tegemist muus vormis sõlmitud töölepinguga, mille täitmine on pooltele kohustuslik. Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68)), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud. Arvestades eelnimetatud Riigikohtu suuniseid, peab poolte vahel suulise töölepingu sõlmimise tuvastamiseks olema tõendatud, et pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused, mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on vastavate asjaolude tõendamise koormis kostjal, kes töölepingu sõlmimisele oma hagi vastuses ja vastuhagis tugineb. Kostja on esitanud töölepingu sõlmimise tõendamiseks kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: J. S. 13.04.2020. a e-kirja kostjale (tl 72), milles J. S. kinnitab, et H. P. viibis Vao majutuskeskuses vannitubade remondi teostamise ajal ja oli tegev nende renoveerimisel. Maksekorralduse (tl 73), millest nähtub, et hageja on 02.05.2018. a kandnud kostjale 100 eurot. Makse selgituseks on märgitud „vannitubade kardinad vaosse“. E. K. 17.02.2020. a e-kirja kostjale (tl 74), milles E. K. teatab, et kuna tema vanaisa E. K. on liiga vana, et teda traumeerida ja muretsema panna, siis kinnitab ta ise, et H. P. teostas maja värvimist, aknaraamide värvimist, uste värvimist, koristustöid ajavahemikus juuni 2018 kuni august 2018. Maksekorralduse (tl 75), millest nähtub, et hageja on 17.09.2018. a kandnud kostjale 250 eurot. Makse selgituseks on märgitud „laen ehitus materjal“. M. R. 15.04.2020. a e-kirja kostjale (tl 76), milles M. R. teatab, et sõlmis Mainerinvest OÜga lepingu aadressil xxxxxxxxxxxxx linn halli remonditööde (tapeetimine, laetööd ja põranda uuendamine) teostamiseks. Lepingu järgselt esindas Mainerinvest OÜ-d Aivar Kroll. M. R. kinnitab, et piltidel on tõesti Aivar Krolliga sõlmitud lepingu alusel teostatud töödega (tapeetimine). M. R. märgib, et aga kindlasti ei saa tema ema, L. S. , ega ka tema ise kinnitada, kes olid Aivar Krolli alltöövõtjad ja kui palju Aivar Kroll neile tasus. Üheksa fotot (tl 78-80, 82-84 ja 86-89), millel on kujutatud siseruumi põrandat, seina, uksi ja akent. On näha, et põrandal on parkett ja seinad ning uksed on värvitud. Kostja selgituste (tl 17, 81, 85) kohaselt on tegemist Türi objektil tehtud fotodega, mis Aivar Kroll käskis kostjal enne sealt lahkumist teha. Maksekorralduse (tl 109), millest nähtub, et 17.01.2019. a on kostja teinud makse saajale Türi Ehitustarbed summas 4,10 eurot. S. A. 11.02.2020. a allkirjastatud dokument koos nelja fotoga (tl 89-90). Nimetatud dokumendis tunnistab S. A. , et H. P. teostas siseviimistlustöid (korteri remont) aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx 08.04.2019 kuni 12.04.2019. S. A. märgib, et lihtkirjalik töövõtuleping remondi teostamiseks oli sõlmitud OÜ Mainerinvestiga, kontaktisik Aivar Kroll. Veel märgib ta, et on lisanud fotod korteris tehtud töödest. Dokumendile lisatud esimesel fotol (tl 89) on kujutatud siseruumi taustal kostjat ühekordses valges tööriietuses. Ülejäänud kolmel fotol (tl 89p-90p) on kujutatud siseruum, kus sein on värvitud heledaks ja põrandal on parkett. Kohtuistungil kuulas kohus omal algatusel vande all üle kostja ja hageja seadusliku esindaja.

10 (16)

Kostja andis vande all seletusi (tl 120-121p) selle kohta, et ta sai kokku Aivar Krolliga 2018. aasta veebruaris. Kostja töötab juuksurina ja on ettevõtja. Lisakohana töötas ta eelnevalt koristajana ja edasi õmblusfirmas. Aivar Kroll tegi ettepaneku, et tema firmas saab ka lisatööd teha ja pakkus, et kostja tuleks õmblusfirmast ära. Kostja tuligi õmblusfirmast ära. Alustuseks asus tööle Vao objektil, kus käisid seinte ja lagede värvimistööd. Kostjal paluti kõigepealt pesta seal ära kaks vannituba. Sellest ei tulnud aga midagi välja, oli vaja korralikumat puhastust. Kostja tegi suurpuhastuse kolmes vannitoas. Vaos tuli kõik vannitoa kardinad välja vahetada ja uued kardinad sinna ostis kostja. Kostja leidis Tartust sobivad kardinad ja pärast hageja kandis talle raha. Järgmine objekt oli Lossi kinnistu, kus kostja värvis maja. Värvida tuli kõik akna- ja ukseliistud, uksed ja aknad. Lossi kinnistu omaniku lapselaps E. K. käis ka seal vahepeal ja nägi kostjat seal töötamas. Peale Lossi kinnistut tegi kostja Rakveres lihtsalt koristustööd. Siis tuli Türi objekt. Seal tuli panna krohvitud seinale eelnev materjal nagu liim, et sinna tapeet kinnituks. Siis tuli veel tapeetimine, radikate värvimine ja lõpuks ruumide koristamine. Aivar Kroll palus talle pildid saata enne sealt lahkumist. Edasi oli Tartu Lootuse tänava objekt. Seal oli tapeetimine, värvimine ja pärast kõige koristamine. Kostja sõnul jagas temale töökorraldusi Aivar Kroll. Töövahendid sai ka Aivar Kroll. Tööaja osas kokkulepet ei olnud. Tööaeg oli selline, kuidas oli vaja teha ja kuidas ilm lubas. Vao objekti kohta ütles, et see oli rohkem kui üks päeva, aga ta ei olnud seal järjest neid päevi ja koristas erinevatel päevadel. Roelas värvis maja niikaua kui valmis sai. Rakveres tegi koristustöid kusagil 3-4 tundi. Türil tegi hommikust õhtuni seinte tapeetimist, seinte üle värvimist. See oli terve suur esikuhall. Vahepeal sai seal tapeediliim otsa ja siis käis seda ehituspoes ostmas. Selle kohta on arve ka esitatud. Vahepeal sõitis kostja Aivar Krolliga ringi ja ostsid ehitusmaterjale. Objektidele kohale läks ta ka koos Aivar Krolliga, kuna nad olid elukaaslased. Töötasus oli suuline kokkulepe 500 eurot kuus. Palka sai tehtud töö eest, mitte aja eest. Ajalõikes olid need tööd erinevad ja lihtsalt miinimumpalga alusel oli arvestus. Aivar Kroll ütles selle summa, mis kostja objekti eest saab. Mõnikord maksti palka ette, mõnikord pärast. Vahepeal maksis hageja kostjale vähem, aga kuna kostja elas Aivar Krolliga koos, siis ei teinud sellest välja ja see tundus mõistlik. Kostja sõnul sõlmiti tööleping suuliselt, kuna Aivar Kroll ei tahtnud maksta makse maksuametile. Kostja ei nõudnud kirjalikku lepingut, kuna usaldas Aivar Krolli. Kostjale kantud summade ülekannetel märkis hageja ka selgituseks laen, et ei peaks makse maksma. Kostja ei küsinud, miks on ülekannetel märgitud laen mitte töötasu. Kostja pidas seda normaalseks, kuna nad elasid Aivar Krolliga koos ja tal oli niimoodi lihtsam maksudest eemale hoida. Hageja juures töötamise ajal 2018. ja 2019. aastal toimis kostja juuksurisalong edasi ja toimib ka praegu. Kostja sättis juuksuri tööajad siis, kui ei olnud vaja teha remonditöid hageja juures. Alates 2019. aasta 8. aprillist asus kostja ametlikult tööle Intelectica OÜ-s ja töötas seal kuni 16. juulini 2019. a. Tegi seal samasuguseid töid nagu MainerInvest OÜ-s, ehitustöid ja ehitusabitöid. Lootuse tänava objektil oli selline naisterahvas, kes tundus Aivar Krollile kuri ja sellepärast ta tõenäoliselt vormistas kostja ametlikult tööle. Kostja saamata jäänud töötasu maksmist ei nõudnud, sest nad läksid Aivar Krolliga laiali ja ei tahtnud enam selle inimesega mingit tegemist teha. Hageja seaduslik esindaja, Aivar Kroll, andis vande all seletusi (tl 118p-119p) selle kohta, et tal on kolm ettevõtet, sh MainerInvest OÜ ja Intelectica OÜ. Intelectica ostis ta kostjalt. MainerInvest OÜ tegevus on kõik ehitusalane. Olenevalt objektidest on olnud ettevõttel ka töötajaid. Aga tavaliselt on raamatupidaja teinud lühiajalised töövõtulepingud. Kirjalikke lepinguid enam ei tehta. Raamatupidaja sisestab andmed. Aivar Kroll tunnistas, et ta tutvus H. P. kas 2017. aasta või 2018. aasta veebruaris, neil tekkisid isiklikud suhted. Elasid koos Intelectica kontoris Väike-Maarjas. Kui kostjal oli tööd kolm kuni neli päeva Tartus, siis elas kostja ema juures. Kooselu lõppes 2018. aastal enne jaanipäeva. Aivar Krolli sõnul ei ole H. P. MainerInvest OÜ-s töötanud. Kostja on juuksur ja tal oli oma salong Tartus. Vabadel päevadel käis kostja temaga objektidel kaasas, jalutasid objektid läbi ja läksid randa. Kostja

11 (16)

on töötanud Intelecticas ühe kuu koristajana. Aivar Krolli sõnul ei ole tal ühelegi naisterahvale olnud tööd. On võimatu, et 2019. aasta septembris Rakveres Võidu 5 ja 2018. a jaanuaris xxxxxxxxxxxxxx kostja nendel objektidel ehitus- või renoveerimistöid. Rakveres oli seina- ja laepaneelide panemine. Teadaolevalt ei ole kostjal ehitus- ja renoveerimistööde oskusi ning neid töid ei saagi naisterahvas teha. Kui on olnud suurem objekt, siis koristamiseks on tellitud koristusfirma. Kui Tartu objektil olid mehed tööd ära lõpetanud, siis läks Aivar Kroll koos kostjaga sinna, et põrand pühkida ja asjad kokku panna. Kostja ütles, et kuule sul on bussis need kostüümid, et võin sind aidata. Aivar Kroll nägi siis esimest korda kostjat sellises riietuses ja tegi kostjast pilti, et juuksur on maalri kostüümis. See on pilt, mille kostja on kohtule esitanud. Hageja taotlusel kuulas kohus kohtuistungil tunnistajatena ära V. T. ja A. M. . V. T. andis ütlusi (tl 117p-118) selle kohta, et ta oli Aivar Krolli juures tööl. Täpset aega ei mäletanud, aga ütles, et oli tööl Vao keskuse objektil, kus plaatis ja tegi torutöid, ning oli Tartu objektil, kus värvis, pani parketti ja liiste. V. T. sõnul käis H. P. Aivar Krolliga objektidel kaasas. Ta teadis, et H. P. ja Aivar Kroll on koos. Tunnistaja ütles, et ei tea, kas H. P. töötas seal, aga tema teda töötamas ei näinud. Ta käis Aivar Krolliga niisama kaasas. Tööriideid tal seljas ei olnud, olid heledad riided, pluus ja seelik. A. M. andis ütlusi (tl 118-118p) selle kohta, et tal oli suusõnaline kokkulepe Aivar Krolliga ning ta töötas Lossi kinnistul. Tegi seal soklit. Ei mäletanud täpselt, mis aastal, kas eelmisel või üleelmisel aastal, aga võis olla juuli või august ja töötas seal umbes nädal aega. Aivar Kroll käis objektilt aegajalt läbi. Korra käis Aivar Kroll sealt koos H. P. läbi, siis läksid nad randa või ujuma. Ta ei näinud, et tema tööl oldud aja jooksul oleks H. P. teinud objektil ehitus- või renoveerimistöid. Aivar Kroll on temale juba varasemast ajast tuttav. H. P. ta ei tunne. On teda vaid koos Aivar Krolliga näinud. Arvas, et H. P. on Aivari pruut. Hageja on esitanud kohtule tõendina päringu vastuse töötamise registrist (TÖR) (tl 39), mille kohaselt kostja, H. P. , töötamist perioodil 01.01.2018. a kuni 21.11.2019. a ei ole registreeritud. Hageja on esitanud tõendina veel MainerInvest OÜ ja E. K. poolt allkirjastatud käsikirjalise kokkuleppe (tl 100). Kokkuleppega on E. K. ja Aivar Kroll MainerInvest leppinud 27.06.2018. a kokku, et MainerInvest OÜ teeb ehitustöid E. K. Lossi talus Roelas. Samal kokkuleppel on E. K. ja Aivar Kroll 16.07.2018. a oma allkirjadega kinnitanud, et töö on teostatud 16.07.2018. a ja omanikul makstud. Hinnates eelnimetatud tõendeid kogumis, saab kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et poolte vahel oli töölepingu tunnustele vastav võlasuhe. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et teostas tellimuste alusel töid nendel aegadel ja objektidel, kuna ja kus kostja väitel tema tööd tegi, s.o 2018. aasta märtsis, aprillis ja mais Vao objektil, 2018. aasta juunis, juulis ja augustis Lossi kinnistu objektil, 2018. aasta septembris Rakvere objektil, 2019. aasta jaanuaris Türi objektil ja 2019. aasta aprillis Tartu objektil (edaspidi hageja objektid). Kohus leiab, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ja kostja vande all antud seletused, tõendavad, et kostja töötas perioodil 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta aprillis hageja objektidel. Kostja vande all antud seletused tema töötamise kohta on dokumentaalsete tõenditega kooskõlas. Kostja esitatud J. S. e-kirjas (tl 72) antud kinnitus on kooskõlas kostja seletustega tema töötamise kohta Vao objektil, E. K. e-kirjas (tl 74) antud kinnitus kooskõlas kostja seletustega tema töötamise kohta Lossi kinnistu objektil ja S. A. kinnitus koos fotodega (tl 89-90) kostja seletustega tema töötamise kohta Tartu objektil. Iseenesest nõustub kohus 12 (16)

hageja vastuväidetega selle kohta, et ei ole tõendatud, et kinnituse andnud isikud oleksid ise kohapeal kostja töötamist näinud ning ainuüksi nö kaudsete tunnistajate ütlustega töötamist tõendada ei saa. Kohtu hinnangul ei ole aga hageja esitanud asjaolusid, et lugeda need tõendid sel põhusel ebausaldusväärseteks. Tõendeid on võimalik hinnata kogumis koos teiste tõenditega. Hageja ei ole vaidlustanud, et kinnituse andnud isikud olid seotud objektide tellijad või tellijatega seotud isikud. Vaidlust ei ole selle üle, et J. S. oli Vao objekti tellijaga seotud ja S. A. oli Tartu objekti tellija. Vaidlust ei ole ka selle üle, et E. K. on Lossi kinnistu objekti omaniku ning tellija lapselaps. Isegi, kui need isikud vahetult kostja töötamist pealt ei näinud, said nad olla sellest siiski teadlikud. Nende kinnitused kostja töötamise kohta, sh konkreetsetel objektidel tehtud tööde kohta on kooskõlas kostja vande all antud seletustega. Kostja on esitanud tõendina maksekorralduse (tl 73), millest nähtub, et hageja on 02.05.2018. a kandnud kostjale 100 eurot, selgitusega „vannitubade kardinad vaosse“. Kostja on esitanud ka maksekorralduse (tl 109), millest nähtub, et 17.01.2019. a on kostja teinud makse saajale Türi Ehitustarbed summas 4,10 eurot. Kohus leiab, et iseenesest ei tõenda kostja poolt kaupade soetamine tema töötamist hageja objektidel, kuid need tõendid kinnitavad kostja vande all antud seletusi selle kohta, et ta oli nii Vao kui Türi objektil tegev, ostis objektidele vajalikke kaupu ning tööks vajalikke vahendeid. Türi objekti kohta on esitanud kostja fotod (tl 78-80, 82-84 ja 86-89). Kohus leiab, et samamoodi nagu objektidele kaupade soetamine, ei tõenda iseenesest ka objektil fotode tegemine kostja seal töötamist. Samas on neid tõendeid võimalik hinnata kooskõlas teiste tõenditega, sh kostja vande all antud seletustega. Kohus hindab, et fotod tõendavad seda, et kostja oli Türi objektil kohal. Kohus leiab, et kostja vande all antud seletused koos dokumentaalsete tõenditega, tõendavad, et kostja tegi hageja objektidel koristus- ja siseviimistlustöid. Kohus leiab, et hageja ei ole omapoolsete tõenditega kostja töötamist tema objektidel ümber lükanud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja vastuväited selle kohta, et kostja on naisterahvas ja tal ei ole remondi- ja renoveerimistööde tegemiseks vajalikku väljaõpet. Ei saa hinnata, et need tööd mida kostja tegi, s.o remondijärgsed koristustööd ja siseviimistlus nagu pindade värvimine või tapeetimine, eeldaks kindlasti spetsiaalset väljaõpet või ei oleks need tööd jõukohased naisterahvale. Kohus leiab ka, et hageja taotlusel üle kuulatud tunnistajate V. T. ja A. M. ütlused ei lükka ümber kostja töötamist hageja objektidel. Tunnistaja V. T. kinnitas oma ütlustega, et nägi kostjat koos hageja seadusliku esindajaga Vao ja Tartu objektidel ning tunnistaja A. M. kinnitas, et nägi kostjat Lossi kinnistu objektil. Mõlemad tunnistajad ütlesid küll, et ei näinud kostjat töötamas, aga kohtu hinnangul ei välista see seda, et kostja tegelikult tööd ka tegi. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel kirjalikku töölepingut sõlmitud ei olnud ja kostja töötamist töötajate registris registreeritud ei olnud, mida tõendab ka hageja esitatud tõend (TÖR päringu vastus, tl 39). Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused annavad alust ka arvata, et hageja poolt suuliste töölepingute sõlmimine, ei olnud midagi tavatut. Hageja seaduslik esindaja andis ütlusi selle kohta, et hageja tavaliselt kirjalikke lepinguid ei sõlmigi. Tulenevalt TLS § 4 lg-st 4 ei too ka kirjaliku vorminõude järgimata jätmine vorminõude järgimata kaasa töölepingu tühisust ning TLS § 4 lg 2 järgi saab tööleping lugeda sõlmituks poolte kaudsete tahteavaldustega. Kostja on tõendanud, et ta tegi hageja objektidel tööd, mille tegemist mõistlikult võttes saab eeldada üksnes tasu eest. Hageja ei ole kostja väiteid töötamise kohta ümber lükanud ega tõendanud, et ta ei lubanud kostjat tööle. Seega saab lugeda, et poolte vahel oli kaudsete tahteavaldustega sõlmitud tööleping.

13 (16)

14 (16)

töötasu kokkulepet 500 eurot kuus ega tõendanud ka täpset tööaega ega mahtu, siis leiab kohus, et kostja vastuhagis esitatud nõue saamata jäänud töötasu nõudes ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus nõuda hagejalt töötasu suuremas ulatuses, kui hageja on temale juba maksnud. Seega ei ole kostja vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades saab lugeda, et põhjendatud ei ole ka hageja nõue kostjalt võla nõudes. Hageja nõuab hagis kostjalt tagasi perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a kostjale kantud raha kostja poolt tagastamata ulatuses, summas 2090 eurot. Kohus ei tuvastanud poolte vahel laenulepingu olemasolu, mis annaks hagejale õiguse raha tagasi nõuda. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi nõuda, mistõttu ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet ka alusetu rikastumise sätete alusel. Eespool tuvastas kohus, et hageja poolt perioodil 19.03.2018. a kuni 08.09.2018. a kostjale tehtud maksed, selgitusega „laen“, kokku summas 1840 eurot, saab lugeda kostjale makstud töötasuks, mida hagejal ei ole õigust kostjalt tagasi nõuda. Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et hagejal ei ole õigust temalt tagasi nõuda ka ülejäänud tagastamata summat 250 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et 17.09.2018. a kandis hageja kostjale 250 eurot, selgitusega „laen ehitus materjal“ (tl 22p). Kostja andis vande all seletusi selle kohta, et ühel korral, kui Aivar Kroll oli unustanud enda pangakaardi automaati, siis kostja andis talle raha ehitusmaterjalide ostmiseks ning hiljem kandis Aivar Kroll temale hageja arvelt selle raha tagasi. Kostja kinnitas vande all, et hageja arvelt 17.09.2018. a temale kantud 250 eurot oli makstud just selle kohustuse katteks. Kostja vande all antud ütlused on ka kooskõlas maksekorralduse (tl 22p) selgitusega „laen ehitus materjal“. Siinjuures arvestab kohus, et varasemalt hageja poolt kostjale tehtud maksete selgituseks oli märgitud „laen“. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud. Seega saab lugeda, et 17.09.2018. a kandis hageja kostjale 250 eurot kostja poolt hagejale laenatud raha katteks, mistõttu ei ole hagejal õigust seda raha kostjalt tagasi nõuda. Kuna hageja võlanõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 on viivise nõude eelduseks rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Kuna kohus ei tuvastanud kostja rahalist kohustust hageja ees, siis ei saa olla kostja kohustuse täitmisega ka viivituses ning hagejal ei ole õigust viivist nõuda.

15 (16)

Tartu Maakohtu 30.03.2020. a määrusega määrati kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus käesoleva tsiviilasja menetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuigi kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis vastavalt nimetatud määrusele ei kuulu kostja riigi õigusabi kulud kostjalt riigituludesse sissenõudmisele ning need kulud jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.