OZ’i, SM’i ja LM hagi SZ’i vastu kostja nõusolekute kohtuotsusega asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. veebruari 2021.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OZ’i, SM’i ja LM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I OZ (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II SM (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III LM (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Kostja SZ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja lepinguline esindaja Angela Jürgenson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 1. veebruari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-11010 ning jätta hagi läbi vaatamata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta OZ’i, SM’i ja LM kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta 50% ulatuses solidaarselt hagejate I-III kanda ja ülejäänud 50% jätta hageja I kanda.
4.Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist taotlust maa- ja ringkonnakohtus ei esitanud, ei määra ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulusid. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.30.07.2020 maakohtule esitatud hagiavalduses palusid hagejad asendada kostja nõusolek laenulepingu lõpetamiseks sellisel viisil, et kohtutäituri kaudu müüakse laenuga soetatud kinnistu Põhja-Tallinna linnaosa, XXX tn 3-22 reg 5158201 ja saadud rahaga lõpetakse laenulepingut nr 2006 037942 tagavad kohustused, mille tagajärjel vabaneb hageja kinnistu hüpoteegist. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja I ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-16-6988 kompromissi, mille kohaselt jagasid pooled ühisvarana saadud laenu selliselt, et kõik laenulepingust tulenevad kohustused jäid kostja kanda ja kostja kohustus hagejaga minema laenuandja juurde, laenuandja pidi hindama uuesti korteri XXX, Tallinn maksumuse ja kui laenulepingu eseme hind ületab laenujäägi, siis laenuandja nõusolekul kustutatakse lisatagatise LLL laenuandja kasuks seatud hüpoteek; - kostja keeldub panka minemast ja kompromissiga seotud kohustusi täitmast; - hagejad kaaslaenusaajatena tegid pangale laenulepingu ülesütlemise avalduse, aga pank keeldub laenulepingut lõpetamast, kuna saavad seda teha üksnes kostjaga kui kaaslaenajaga ühiselt; - kompromissi täitmine täitemenetluses ei ole võimalik. Hagejad leidsid, et kostja võttis endale kohustuse vabastada hagejad laenukohustusest ja hageja I LLL korter hüpoteegist, kuid nelja aasta möödumisel kompromissi kinnitamisest ei ole kostja seda ei teinud. Kostja pidi kompromissis võetud kohustuste täitmiseks tasuma AS SEB Pangale 30 785,19 eurot laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks või ümber vormistama laenu enda nimele.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - pooled pidid kompromissi sõlmides aru saama, et laenulepingu muutmiseks on vajalik laenuandja nõusolek; - kostja on küsinud pangalt korduvalt nõusolekut laenulepingu muutmiseks, kuid pank ei anna seda ja panga vastusest tulenevalt jääb praeguses olukorras ühishüpoteek kõikidele hüpoteegiga koormatud korteritele; - hagejale I oli kompromissi sõlmimise hetkel teada, et kostja ei ole XXX tn korteri omanik, vaid seda on tema abikaasa E, kellega kostjal on varalahususe varasuhe; - kostja abikaasa E ei ole laenulepingu osapool; - panga vastusest tulenevalt peab lepingumuudatusega nõustuma ka kostja abikaasa, kes on andnud kostjale põhimõttelise nõusoleku kasutada talle kuuluvat XXX tn korterit hüpoteegi tagatisena; - kompromissiga ei leppinud pooled kokku tähtajas, millal peaks kostja panga poole pöörduma; - nõusoleku andmisest laenulepingu muutmiseks ei ole keeldunud mitte kostja, vaid pank. Hagejate esitatud nõuetega ei ole võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, milleks eeldatavasti on LLL, Tallinn (registriosa XXXXXXXX) vabastamine ühishüpoteegist.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hagejate kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähendust omavad asjaolud: - Harju Maakohtu 22.06.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6988 kinnitati hageja ja kostja vahel kompromiss, millega pooled jagasid ühisvaraks oleva laenu selliselt, et kõik kohustused seoses laenulepinguga nr 2006 037942 lähevad kostjale ning hageja ja kostja lähevad koos laenuandja juurde laenulepingus muudatuste tegemiseks; - vaidlusaluse kompromisslepingu koostas hageja I ja esitas selle kostjale allkirjastamiseks; - laenulepingu muutmiseks on vajalik laenuandja nõusolek, mida kostja on pangalt korduvalt küsinud; - kostja pöördus lisatagatise vabastamiseks panga poole juba 2016. a suvel, samuti 2020. aastal, kuid panga nõusolekut pole õnnestunud saada. Maakohus viitas TsÜS § 68 lg-s 5, § 67 lg-s 1 ja VÕS § 578 lg-s 1 sätestatule, samuti Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-124-12, p 18; 3-2-1-44-08, p 16). Kompromissis ei ole kokku lepitud tähtaegu, mis ajaks pidi kostja kompromissis nimetatud toimingud tegema, seega ei ole kostja kompromissi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kostja on esile toonud, et tema hinnangul on mõistlik panga poole pöörduda 1 kord aastas. Kostja pöördus panga poole 20.07.2020. a, kuid pank keeldus LLL korteriomandi ühishüpoteegi alt vabastamisest. Kostja ei ole kompromissi tingimusi rikkunud. Hagejate nõudel puudub õiguslik alus. Kuivõrd kostja ei ole vaidlusaluse kinnistu omanik, ei sõltu kinnistu võõrandamine kostja nõusolekust. Kostjal puudub tahteavalduste tegemise kohustust seadusest ja tehingust, mistõttu puudub kohtul alus ka tahteavalduste asendamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäi hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis maakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määranud.
HAGEJATE APELLATSIOONKAEBUS
4.Hagejad paluvad maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada, hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks menetlemiseks. Maakohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud. Kompromiss ei oma asjas suurt tähendust. Kohus on jätnud kaitseta hagejate II ja III õigused, kes ei ole kompromissi pooled ja nõuavad laenulepingu lõpetamist. Kohtuotsusest ei selgu, miks on jäänud nende nõuded rahuldamata. Kohus jättis tähelepanuta, et tegemist on ühiselt võetud kohustusega, mida saab lõpetada vaid ühiselt. Praeguse asja esemeks on laenulepingu lõpetamine. Laenulepingu neljast kaaslaenajast kolm, s.o hagejad, soovivad laenulepingut lõpetada. Tegemist on analoogse asjaga kaasomandi või vara jagamisele. Kui kaasomanikud ei soovi enam ühist asja valitseda, siis kaasomand Riigikohtu praktika kohaselt lõpetatakse ja selleks piisab ühe kaasomaniku taotlusest. Hagejad taotlevad kostjalt nõusolekut laenulepingu lõpetamiseks, kuna nad ei taha olla seotud laenulepinguga ja
soovivad selle üles öelda. VÕS § 195 lg 4 kohaselt saab ühiselt võetud laenu üles öelda ainult ühiselt ja seetõttu ongi vajalik kostja tahteavaldus asendada kohtuotsusega. Kostjal oli vara, aga ta on selle kõik oma venna firmale võõrandanud, et kohustuse täitmist vältida. Kostja vend on Venemaa kodanik, kes ei ela Eestis. Kohus ei kohaldanud õigesti VÕS § 82 lg-s 3 sätestatut, sest kostja ei ole täitnud oma kohustust juba viie aasta jooksul. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta on panka pöördunud ja midagi teinud, seda on teinud hagejad. Kohus eiras mõistliku aja ja hea usu põhimõttega seonduvat Riigikohtu praktikat. Õigusemõistmine peab andma õiglase tulemuse.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et hagejate nõuded tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
7.Ringkonnakohus mõistab esitatud nõudeid viisil, et hagejad soovivad kohustada kohtuotsusega kostjat tegema tahteavaldused: - pangaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemiseks; - täitemenetluse algatamiseks sama laenulepingu tagatiseks oleva XXX tänava korteriomandi sundmüügiks, et täita saadud raha arvel eelnimetatud laenulepingust tulenevad kohustused.
8.Seadus ei sisalda tahteavalduse mõistet ja tahteavalduse olemust on võimalik avada tehingu mõiste kaudu. Tehing on TsÜS § 67 lg 1 kohaselt toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tahteavaldus on seega õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahte väljendamine. Ülesütlemisavalduse või täitmisavalduse esitamine on toiming, mis toob kaasa õiguslikud tagajärjed.
9.Kuigi hagejad ei ole oma nõudeid eristanud, saab ringkonnakohus hagejate väidetest aru viisil, et esimese nõude on hagejad esitanud koos kui kaas- või ühislaenusaajad, samas kui teine nõue on esitatud üksnes hageja I kui isiku poolt, kes soovib temale kuuluva LLL korteriomandi vabastamist laenu tagatiseks seatud hüpoteegist.
10.Maakohus leidis õigesti, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hagejad soovivad vabaneda kohustusest olla solidaarselt vastutavad panga ees võetud laenukohustuse täitmise eest. Seadusest ei tulene kostjale kohustust vabastada hagejad laenu maksmisest, tasudes ühiselt võetud laenu pangale ennetähtaegselt. Vaidlusaluse kompromissiga on kostja sisesuhtes hagejaga I võtnud endale kohustuse vastutada laenukohustuse täitmise eest. Samas ei oma selline kokkulepe mõju laenajate ja panga vahelisele suhtele, sest hagi asjaolude kohaselt on kompromissilepingu poolteks hageja I ja kostja, kuid mitte pank. Seega vastutavad hagejad solidaarselt kostjaga panga kui võlausaldaja ees seni, kuni pank nõustub laenulepingut muutma viisil, et laenu eest jääb vastutama üksnes kostja. Kostja on hagiavalduse kohaselt võtnud endale kompromissiga kohustuse tasuda laenumakseid, kuid ei ole võtnud kohustust öelda laenuleping üles ja tasuda laenujääk ühe maksega pangale. Kostja kohustus tagastada pangale laen ühe maksega ei saa seetõttu tuleneda ka hea usu põhimõttest.
11.Hageja I soovib vabaneda tema varale (LLL) seatud hüpoteegist. Laenu tagatiseks on ühishüpoteek, mis on seatud nii hagejale I kuuluvale LLL korteriomandile kui ka hagejatele mittekuuluvale korteriomandile XXX tänaval. Hageja I soovib hagiga saavutada eesmärki, et
laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks algatatakse täitemenetlus ja müüakse XXX tänava korter, mis hagejale I ei kuulu. Ka nimetatud nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest täitemenetlust saab algatada ja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks seatud tagatise sundmüüki nõuda üksnes võlausaldaja ehk sissenõudja, s.o pank (TMS § 23 lg 1 I lause). Hageja I saaks vabaneda hüpoteegist üksnes juhul, kui ta ise või keegi teine täidab panga ees laenulepingust tuleneva nõude. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti (AÕS § 349 lg 1).
12.TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Viidatud sätte eesmärk on anda võlausaldajale õiguskaitsevahend ja tagada võlgniku kohustuse täitmine olukorras, kus võlgnik peab isiklikult tegema mingi õigusliku tähendusega toimingu, kuid ei tee seda. Käesoleval juhul ei tulene seadusest ega lepingust kostja kohustus hagis märgitud tahteavaldusi anda. Kostjal ei ole laenulepingu ülesütlemise kohustust panga suhtes ja kostja ei saa algatada täitemenetlust XXX tänava korteri sundmüügiks.
13.Eeltoodut arvestades ei ole nõuete rahuldamine viidatud sätete järgi esitatud asjaolusid arvestades võimalik (st hagejate esimene nõue on õiguslikult perspektiivitu ja hageja I nõudega ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada) ja need tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus on hagejate nõudeid ekslikult menetlenud.
14.Seoses hagi läbivaatamata jätmisega tuleb maakohtu otsus tühistada (TsMS § 425 lg 3). Menetluskulud jäävad kõigis kohtuastmetes hagejate kanda (TsMS § 168 lg 2). Arvestades, et esimese nõude osas on hagejateks solidaarselt hagejad I-III ja teise nõude osas hageja I, jaotab ringkonnakohus menetluskulud viisil, et 50% menetluskuludest jääb solidaarselt hagejate I-III kanda ja ülejäänud 50% osas jäävad menetluskulud üksnes hageja I kanda (TsMS § 165 lg 3).
15.Kostja ei esitanud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses taotlust menetluskulude väljamõistmiseks hagejatelt. Sellega seoses ringkonnakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid hagejatelt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.