Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud K S esitas 04.02.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik asjaolu, et ta langes 2019. aasta detsembris pettuse ohvriks, mille tulemusel avaldaja võttis 65 709 eurot kiirlaenu ning andis selle üle kolmandale isikule, kellega avaldajal oli sõlmitud eraldi laenuleping. Kolmas isik laenu tagasi ei maksnud. Avaldaja töötab xxx 1300 eurot. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul muud vara, mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita. K S on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Kristo Teder esitas 02.03.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 62 490,80 eurot ning vara 935,80 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1300 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et PankrS § 23 lg 4 alusel tuleks ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja K Si pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Kristo Teder, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 62 490,80 eurot ning vara 935,80 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1300 eurot, kuid sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 02.03.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 4 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 110 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 528 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Võlgnik on seisukohal, et ajutise halduri tasu tuleks välja mõista riigi vahenditest. Kohus märgib, et kuivõrd võlgnikul on vara 935,80 eurot ning võlgnikule laekub igakuiselt töötasu 1300 eurot, mis arvatakse pankrotivara hulka (v.a mittearestitav osa), on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Käesoleval juhul ei esine alust menetluse raugemiseks, millest tulenevalt pole põhjendatud võlgniku viide PankrS § 23 lg-le 4 ning ajutise halduri tasu väljamõistmiseks riigi vahenditest. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 693 eurot (sh käibemaks)välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.