Hageja lepinguline esindaja: jurist Anzhela Ternikova Kostja: H. O. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul kui apellant taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.H. O. (kostja) sõlmis 20.01.2021 ESTO AS-ga (krediidiandja) krediidilepingu nr XXX, mille järgi anti kostja kasutusse krediidilimiit 2000 eurot intressiga 39,9% ja krediidikulukuse määraga 51,73%, kogukulu 4707,73 eurot. Perioodil 20.01.2021 kuni 16.12.2024 kandis krediidiandja kostja pangakontole XXX kokku 2200 eurot.
2.Taotluse esitamisel, teatas kostja, et tema on ettevõtja äriühingus XXX ning kostjal on regulaarne sissetulek. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 17.12.2024 seisuga: arve kuupäev: 01.10.2024 summas 173,72 eurot; arve kuupäev: 01.11.2024 summas 221,29 eurot; arve kuupäev: 01.12.2024 summas 297,85 eurot. Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 16.12.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 17.12.2024. 02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.
4.Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 2200 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 3132,94 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 770,37 eurot, intresside katteks 2237,57 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 30 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot, meeldetuletustasude katteks 80 eurot. Arvutus 2220 (saadud laenust)-770,37 (tagasimaksed põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal) =1449,63 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tasumata 1449,63 eurot.
5.Perioodil 18.09.2024 (intressi tagasimakse viimasele päevale järgnenud päevast) kuni 16.12.2024 (lepingu ülesütlemiseni) on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest intress 143,81 eurot.
6.Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 18.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.05.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhiosa võlgnevuselt ehk summalt 1449,63 eurot. Kostja võlgneb hagejale viivist 69,23 eurot.
7.Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 22.05.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas.
8.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 30 eurot VÕS § 115 ja 113 2 lg 2 p 1 alusel.
9.Puuduste kõrvaldamise raames selgitas hageja, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja oma sissetulekuks 1090 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandja pangakonto 3 kuu maksimaalsest sissetulekust summas 775 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 100 eurot. Krediidiandja lähtus otsuse tegemisel kostja taotlusesse sisestatud infost. See, et kostjal oli reaalsuses suurem finantskohustuste koormus, väljub juba krediidiandja vastutusalast.
10.Hageja selgitab, et kuivõrd kohus palus ümberarvestuse tegemist, siis selgitab hageja, et kuna kostja sai laenu summas 2200 eurot aga kostja poolt tehtud tagasimaksed on kokku 3132,94 eurot, siis sellisel juhul tuleb lugeda nõue tasutuks. 2
11.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata.
12.Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid põhjusel, et kostja on tasunud tagasimakseid kokku 3132,94 eurot, aga on saanud krediidiandjalt ainult 2200 eurot. Seega on hageja saanud intressi oluliselt rohkem kui seadusjärgne intressimäär 8% aastas (leping sõlmitud 20.01.2021, leping erakorraliselt üles öeldud laenuandja poolt 16.12.2024 ning hagiavaldus esitatud kohtusse 21.05.2025) ehk võlg tuleks tasaarveldada, arvestades kostja isikut (100% puuduv töövõime). Vaidlust saadud summade kohta poolte vahel ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ei vaidle vastu, et nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping. Samuti on pooled kinnitanud, et kostja sai krediiti 2200 eurot.
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks kostja laenuvõime kohta piisavalt kogutud andmeid kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Krediidiandja on käesoleval juhul küll kostja pangakonto väljavõtte küsinud, kuid jätnud 3
selle kohtu hinnangul piisava hoolsusega hindamata. Hageja on selgitanud, et digitoimikulehel nr 104 olev väljavõte peaks kohtule kinnitama, et kostja oli laenu saamisel krediidivõimeline. Kahjuks ei ole kohtule antud digitoimiku lehel kuvatud andmed arusaadavad. Kohus saab aru, et hageja tahab sellega öelda, et kostja poolt esitatud andmed on läbinud automatiseeritud kontrolli. Kohtule aga ei nähtu esitatud väljavõttest, milliseid andmeid automatiseeritud kontrolli käigus kasutati ning millisele tulemusele nende hindamisel jõuti. Seega ei ole tegemist kohtu jaoks asjakohase tõendiga. Kohus jääb jätkuvalt seisukohale, et hageja poolt kohtule esitatud (dtl 38-67) pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kohustused ei olnud lepingu sõlmimise ajal 100 eurot. Kohtule nähtub esitatud väljavõttest, et hageja on 12.01.2021 saanud lisalaenu 500 eurot; 10.12.2020 laenu 750 eurot, 26.11.2020 laenu 500 eurot; 25.11.2020 krediiti 60 eurot; 19.11.2020 laenu 703 eurot; 10.11.2020 laenu 500 eurot; 28.10.2020 krediiti 50 eurot; 10.09.2020 krediiti 100 eurot. Lisaks nähtub, et kostjal on igakuine kohustus Coop Finants AS ees erinevate lepingute alusel (nr leping XXX ja nr XXX ja XXX ja XXX). Seega on krediidiandja jätnud välja selgitamata, millised olid kostja tegelikud kohustused. Kohus selgitab, et kui krediidiandja loob endale automatiseeritud süsteemi, mis ei ole tegelikult võimeline laenusaaja pangakontot igakülgselt hindama, võtab krediidiandja sellega riski, et võib rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd krediidiandja on jätnud täpsustamata, milliseid tagasimakseid kostja tegelikult eelnevalt viidatud laenude teenindamiseks maksma pidi, tuleb asuda seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et juhul, kui krediidiandjale on esitatud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et laenutaotluses kajastatud kohustuste maht ei vasta tegelikkusele, ei saa krediidiandja väita, et finantskohustuste koormuse hindamine ei kuulu tema vastutusvaldkonda. Krediidiandjal on kohustus kontrollida talle esitatud andmeid. Juhul kui krediidiandjale esitatud andmed on vastuolulised saab krediidiandja paluda laenutaotlejal esitada täiendavaid andmeid või dokumente. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
17.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
18.Hageja on puuduste kõrvaldamisel kohtule selgitanud, et kuna kostja sai laenu 2200 eurot ja kostja poolt tehtud tagasimaksed on kokku 3132,94 eurot, siis tuleb lugeda nõue tasutuks.
19.Kohus on seisukohal, et kuivõrd ümberarvestuse kohaselt on kostja kohustused täidetud, tuleb esitatud hagi jätta tervikuna rahuldamata. 4
20.Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.