Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

1(4)

2-20-114607

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 15. juulil 2018 Mustakivi tee, Narva mnt Tallinn Harjumaa liiklusõnnetus (kindlustusjuhtum), milles osalesid kostja sõidukiga Volvo XC90 registrimärgiga XXX ja sõiduk registrimärgiga XXX, mis oli kindlustatud PZU kindlustusseltsi poolt. Kostja poolt juhitud sõiduk Volvo XC90 registrimärgiga XXX on kindlustatud If P&C Insurance AS kindlustusseltsis ehk hageja kaudu. Osapooled ei kutsunud kohale politseid vaid fikseerisid õnnetuse ise, kus kostja tunnistas, et sõitis kannatanu sõidukile otsa põhjustades sellega kannatanule kahju. Õnnetuse sündmuskohal on teostatud pildid ning kannatanu on lisaks veel eraldi edastanud pildid täpsemalt kahjustustest. Kostja juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata ning sõitis otsa sõiduautole registrimärk XXX.

2(4)

2-20-114607 Kahjustatud sõidukile registrimärk XXX oli sõlmitud kindlustuse poliis PZU (A) poolt, kellele on esitatud sõiduki registrimärgiga XXX sõiduki remondikulu kalkulatsioon. PZU kindlustus ei pidanud mõistlikuks antud sõiduki remontimist, kuna sõiduki väärtus on 1700-1800 eurot ning tegi kannatanule ettepaneku hüvitada 1000 eurot ning kannatanu saab jätta endale sõiduki jäänuki. Kannatanu sellega nõustus. Hageja on hüvitanud PZU tagasinõude summas 1000 eurot vastavalt

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, VÕS § 492, VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, VÕS § 136 lg 1; VÕS § 76 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § VÕS 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 ja liikluskindlustusseaduse (edaspidi LKindlS) § 53 lg 2 p 3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 164,90 eurot, kokku 1164,90 eurot ning viivised alates 17. septembrist 2020 kuni põhinõude summas 1000 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3(4)

2-20-114607 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulude 220 eurot, kokku 440 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 220 eurot. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on esindaja kulud kokku summas 220 eurot vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 440 eurot (200+20+220). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 440 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.