Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Avaldaja (võlgniku) seisukoht Avalduse kohaselt on mõlemad täiteasjad alustatud sama täitedokumendi alusel. Avaldaja leiab, et sissenõudja avaldust täiteasjas 014/2019/431 täitemenetluse lõpetamiseks tuleb käsitleda kui nõudest loobumist. Puuduvad mõistlikud põhjendused, et sissenõudja saaks mitu korda järjest 2 (8)

pöörduda täituri poole sama täitedokumendiga, täitemenetluse vaidlustamise korral palub selle lõpetada ja siis uuesti täitemenetlus läbi viia. Täitmisteate kohaselt on täitmisele esitatud nõue kokku koos täitekuluga 46 170,71 eurot. Võlgnikule esitati täitemenetluses täitedokumendid üksnes osaliselt eestikeelselt tõlgituna. Täitemenetluses esitati poolakeelsed dokumendid, millest eesti keelde olid tõlgitud vaid kaks. Kolmandal dokumendil, poolakeelse pealkirjaga „Wyrok w imieniu Rzeczypolitej Polskiej“, puudub eestikeelne tõlge. Esitatud on vaid osaline tõlge, mis ei täida TMS § 23 lg 4 nõudeid. Täitedokumendid peavad olema kas eesti või inglise keeles. Väidetavalt samasisulised dokumendid erinevad teineteisest ning seega puuduvad täitemenetluse alustamiseks olevad nõuetekohased dokumendid. TMS § 12 lg 1 kohane jõustumismärge on märgitud 17.02.2017 kohtuotsusele, mis ei ole sama dokument, kui osaliselt tõlgitud 17.02.2017 kohtuotsus. Üks dokument on 14 leheküljeline ja teine vaid 1 leheküljeline. Dokumendile on märgitud, et täitmine on soovituslik. Poola kohus on küll andnud välja EL määruse kohase tunnistuse, mis tõendab, et tegemist on tunnustamiseta täitmisele kuuluva lahendiga. Kuivõrd kohtuotsust täitedokumendina ei ole esitatud, on sisutu ka tunnistusel märgitu. Kohtuotsuses on märgitud, et välja on mõistetud seadusjärgne viivis ja tunnistusel on märgitud, et välja on mõistetud seadusejärgne intress. Seega on tunnistus väljastatud vääralt intressi ja viiviste osas. Täitmisavalduses on viivis 15 455,25 eurot ja jääb arusaamatuks, mille alusel see on arvestatud. Viivise suurus peab tulenema täitedokumendist, mida seal märgitud ei ole. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Kohtutäitur selgitas oma kohtule esitatud seisukohas, et täitemenetluse algatamisel viis täitur läbi formaalse täitemenetluse algatamise eelduste kontrolli, tuginedes TMS § 2 lg 1 p-le 5 ning EL määruse art-le 37 ja 39, art 42 p-le 1 ja art-le 53. Viidatud sätetest tuleneb, et täitedokumendiks on välisriigi kohtulahend, millele peab olema lisatud EL määruse art 53 kohane tunnistus. Täitmisavaldusele oli lisatud Opole Ringkonnakohtu poolt koostatud tunnistus koos kohtuotsuse ja selle eestikeelse tõlkega. EL määruse art 46 kohaselt keeldutakse kohtuotsuse täitmisest selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alustel. Määruse artiklis 45 on toodud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise alused. Asjaomane liikmesriik annab vastavalt artikli 75 p-le a komisjonile teada, millisele kohtule tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus. Täitmisest keeldumise taotlus tuleb artikli 47 p-i 1 alusel esitada sellele kohtule. Eelviidatud sätetest tulenevalt on võlgnikul õigus esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus Eesti kohtule kui asjaomase liikmesriigi ehk täitmise riigi kohtule, mitte kohtutäiturile. Käesolevas tsiviilasjas on võlgnik esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. E-toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud kohtule avalduse täitmisest keeldumiseks EP määruse nr 1215/2012 artikli 46 alusel. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Puudutatud isik II leiab, et kohtutäitur Marek Laanemets on 30.11.2020 otsuses vastanud kõigile võlgniku etteheidetele ning on põhjendanud, miks täitemenetluse algatamine on õiguspärane. Puudutatud isik II nõustub Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa otsusega.

3 (8)

Võlgnik vaidlustas kohtutäituri tegevuse ning viitas seejuures täiteasjale nr 014/2019/431. Nimetatud täiteasjale viitamine on põhjendamatu. Täitemenetlus nr 014/2019/431 oli lõpetatud sissenõudja avalduse alusel ja võlgnik ei vaidlustanud täitemenetluse nr 014/2019/431 lõpetamise otsust. Sissenõudja ei ole loobunud nõudest, vaid soovis lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 014/2019/431. Selline õigus oli sissenõudjal olemas tulenevalt seadusest. Täituri täitemenetluse nr 014/2019/431 lõpetamise otsuses on selgelt kirjas, et täitemenetluse lõpetamise aluseks on sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Sissenõudja avalduses ja otsuses pole sõnagi sellest, et loobub nõudest. Sissenõudjal oli õigus esitada uus avaldus täitemenetluse algatamiseks sama täitedokumendi alusel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.09.2015 määruse nr 3-2-1-77-15 ps 33 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.12.2018 otsuse nr 2-15-16664 p-s 21, kus on selgelt asutud seisukohale, et sissenõudjal on TMS § 48 lg 1 p 1 alusel õigus igal ajal taotleda täitemenetluse lõpetamist ja seejärel TMS § 49 lg 2 järgi ka uue täitemenetluse alustamist sama täitedokumendi alusel. Samale järeldusele on jõutud ka Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2016 määruse nr 2-16-4543 ning selgitatud, et nõudest loobumine peab olema väljendatud sõnaselgelt ja kirjalikult. Avaldaja märgib kaebuses, et kui sissenõudja loobub nõudest, siis täitur ei saa alustada uut täitemenetlust, mis on õige, kuid siin on eksitud asjaolu osas, sest sissenõudja ei ole nõudest loobunud. Sellest peaks võlgnik olema teadlik, sest ei ole võlgnevust likvideerinud ning ei ole andnud põhjust nõudest loobumiseks. Seega ei tee võlgnik vahet, milline on õiguslik tagajärg nõudest loobumisel ja täitemenetluse lõpetamisel. Ühtegi tõendit ei ole avaldaja (võlgnik) esitanud, et sissenõudja (puudutatud isik II) on nõudest loobunud. Sellist tõendit ei olegi võimalik esitada kuivõrd sellist avaldust ei ole kohtutäiturile esitatud. Kaebuses väidab võlgnik, et Poola Vabariigi kohtulahenditel puudub jõustumismärge ning dokumendid on loendamatud, ebaselged, mittesobivad jne. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse nr 014/2020/1924 läbi sissenõudja avalduse (edaspidi: täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Täiturile on esitatud sissenõudja täitmisavaldus ning täitedokumendid, s.o Poola Vabariigi jõustunud kohtuotsused: esimese astme kohtuotsus nr VI GC 69/16 ja teise astme kohtuotsus nr I ACa 1729/16 ning tunnistus, mis on aluseks jõustunud lahendi täitmiseks. Kõik dokumendid on tõlgitud eesti keelde vandetõlgi poolt ning on Poola Vabariigi kohtu poolt väljastatud nõuetekohaselt vormistatuna ning on selged ja loetavad. Kohtuotsused on kinnitatud pitsatite, allkirjade ning rekvisiitidega, millised vastavad Poola Vabariigi õiguse nõuetele ning on kooskõlas ka EL määruse nõuetega. Kohtutäitur tuvastas põhjendatult, et esitatud dokumendid vastasid nõuetele ning puudus õiguslik alus keelduda täitemenetluse algatamisest. Euroopa Liidu riikides võivad olla erinevad nõuded lahendite jõustumise märke osas, kuid need erinevused ei tohi takistada nende täitmist erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis. Euroopa Liidu oluliseks põhimõtteks tsiviil- ja kaubandusasjades on liikmesriikide kohtulahendite täitmise lihtsustamine ilma erimenetluseta ning liikmesriikide kohtute poolt tehtud lahendite usaldamine. Avaldajal esindajal puudub pädevus anda Poola Vabariigi kohtutele näpunäiteid, millist sõnastust tuleks jõustunud kohtulahendi puhul kasutada ning milliseid pitsateid kasutada või milliseid märkeid teha. Puudutatud isik II peab vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et sissenõudja esitas oma vabast tahtest teise astme kohtu lahendi nr I ACa 1729/16 põhjendused välja mõistetud summade kohta poola keeles koos vandetõlgipoolse tõlkega eesti keelde. Sissenõudjal puudub kohustus lisada kohtulahendi põhjendused nõudeavaldusele ja täitur ei vaja sissenõudmiseks vastuvõetud 4 (8)

otsuse põhjendusi. Kohtuotsuse põhjendus ei ole täitedokument. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2002 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 p 8 on kohus selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. EL määruse art 55 tuleb mõista selliselt, et täita saab ka summaliselt välja mõistmata viivise suhtes. Viivise väljamõistmise praktika eri maade kohtutes on erinev, kuid kõikides EL liikmesriikides on juurdepääsetavad viivise arvestamiseks kalkulaatorid ning viivise arvestamine ei tekita juristile raskusi. Asja arutamisel Poola Vabariigi kohtus esindasid kostjast võlgniku huve professionaalsed esindajad. Puuduvad igasugused takistused kohtulahendi täitmiseks Eestis, seda ka seadusjärgse viivise osas. Kohtule ei ole otsust tehes teada, mis ajaks võlgnik oma rahalise kohustuse täidab. Seetõttu kohus ei saa võlausaldaja olukorda halvendada ja välja mõista viivist kindla summana. Seadus ei näe sellist korda ette Eestis, Poolas, ega üheski teises EL liikmesriigis. Viivist mõistetakse välja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Eestis on seaduse järgi ette nähtud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Analoogne kord kehtib ka Poolas. Poola Vabariigi esimese astme kohus mõistis välja seadusejärgse intressi(viivise) summalt 8 650 eurot alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani, teise astme kohus mõistis välja seadusejärgse intressi (viivise) summalt 17 300 eurot alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani. Seega on kostjalt välja mõistetud seadusejärgne intress (viivis) põhisummalt 25 950 eurot alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani. See tähendab, et viivise arvutamise lõpptähtaeg on piiratud võlgnevuse tasumise päevaga ning otsuste tegemise ajaks ei olnud võimalik lõplikult arvutada kindlat summat. Kohtu poolt on vastavalt EL määruse lisale 1 ja tunnistuse punktile 4.6.1.5.2 märgitud asjaomane õigusakt, mille alusel toimub seadusjärgse intressi arvestamine. Selgituseks, et Poolas oli kuni 31.12.2015 viivitusintressi nimetatud «odsetka ustawowa»- täpne tõlge: seadusjärgne intress. Alates 01.01.2016 hakati nimetama « odsetka ustawowa za opóżnienie -täpne tõlge: seadusjärgne viivitusintress. Toimus nimelt mõiste täpsustus, ent väljamõistmise põhjus jäi endiseks: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise maksmine. Euroopa riikides esinevad mõningad erinevused juriidilistes terminites ning nende tõlgetes erinevatesse keeltesse. Sõltumata terminist teostati arvutused õigesti, eelpooltoodud aktide alusel, kasutades seadusjärgse intressi/viivitusintressi arvutuse kalkulaatorit. Rakendus https://kalkulatory.gofin.pl/Kalkulator-odsetek-ustawowych,12.html võimaldab arvutada seadusjärgset viivitusintressi (viivist) väga lihtsalt ja kiiresti. Analoogiline seisukoht kehtib ka Eestis. Avaldaja ei ole ka vaidlustanud kohtulahendeid välja mõistetud viivise osas. Seega pidi talle olema arusaadav, mida ta on kohustatud maksma ja millisel õiguslikul alusel ning et jõustunud kohtulahendi täitmisega viivitamise korral viivise summa kasvab. Mõisteid „rahaline karistus“ ja „karistusmakse“ kasutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kohtulahendites mõiste „trahv“ sünonüümidena. Karistusmakse on karistuse liik, milline 5 (8)

määratakse kohtulahendiga. Ingliskeelses versioonis kasutatakse määruse nr 1215/2012 artiklis 55 olevat karistusmakse mõistet “Penalty “, mis on rahalise karistus, mitte viivis või intress. EL määruse lisa 1 punktis 4.6.1.5.2.1 on inglise keeles intress „Interest“, mitte „Penalty“ Terminite „rahaline karistus“ ja „karistusmakse“ kasutamist on selgitanud Euroopa Kohtu kohtujurist 29.05.2013 ettepanekus kohtuasjas C-95/12 Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik, kus on märgitud, et karistusmakse peab olema määratud kindlas summas. Poola kohus ei määranud kostjale (võlgnikule) karistusena karistusmakset.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtu hinnangul on esitatud avaldus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha kohase menetluse osas, seejärel selgitab nõudest loobumise nõudeid ning viimasena võtab seisukoha täiteavalduse ja selle lisade vorminõuete kohta. Olgugi, et kohtu hinnangul on avaldaja valinud vale õiguste kaitsmise viisi ning see välistab sisuliste asjaolude alusel avalduse rahuldamise, peab kohus vajalikuks vastata määruses kõikidele avalduses esitatud seisukohtadele. Õiguslik regulatsioon Käesolevas tsiviilasjas lahendatakse kaebust kohtutäituri otsuse peale ning TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebuse lahendamine kohtutäituri otsusele hagita asi. TsMS §-st 477 lõigetest tulenevalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, nende hinnanguga asjaoludele ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Euroopa Liidus liikmesriigi kohtulahendite piirülest tunnustamist ja täitmist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EL määrus). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § TMS § 1 lg 1 p 1 järgi kuulub sundtäitmisele 1) jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas, mis käib ka välisriigis tehtud kohtuotsuse kohta. TMS § 12 lg 1 järgi on täitemenetluse alustamise eelduseks kohtulahendi jõustumine ja jõustumismärke olemasolu dokumendil. TMS § 23 lg 3 alusel toimub täitemenetlus formaliseeritus põhimõtte alusel. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel on sissenõudjal õigus igal ajal taotleda täitemenetluse lõpetamist ja seejärel TMS § 49 lg 2 järgi seda uuesti alustada. Kohase menetluse valik EL määrus lähtub põhimõttest, et liikmesriigi kohtulahend on tunnustamata täidetav teises liikmesriigis. Isik, kelle vastu kohtulahendi täitmist taotletakse, võib täitmise vaidlustada EL määruse art 46 alusel. Liikmesriigid peavad artikli 75 p a kohaselt komisjoni teavitama pädeva kohtu nimetuse, millisele kohtule tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus. Järelikult peab avaldaja esitama vastavasisulise avalduse kohtule, kui soovib kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotluse läbivaatamist. Avaldaja ei ole sellkohast taotlust esitanud. Kohus on seda ka kaebuse menetlusse võtmisel avaldajale selgitanud ja palunud täpsustada, millise menetluse on avaldaja oma õiguste kaitseks valinud ehk miks on avaldaja valinud kohtutäiturile kaebuse esitamise võimaluse oma õiguste eest seismiseks. Avaldaja kinnitas kohtule, et soovib esitada kaebust kohtutäituri tegevusele. Kohtu hinnangul on avaldaja valinud vale menetluse oma õiguste kaitseks ning avaldus tuleb selle alusel jätta rahuldamata. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamine ja kohtulahendi tunnustamisest keeldumine on küll mõlemad hagita asjad, kuid mõlemad menetlused algatab kohus vaid huvitatud isiku taotluse alusel ning tema poolt toodud 6 (8)

õigust rikkuvate asjaolude alusel. Avaldaja ei ole käesolevas asjas esitanud avaldust kohtulahendi tunnustamisest keeldumiseks ega toonud välja EL määruse art 45 nimetatud asjaolusid. Nõudest loobumise alused Kohtu hinnangul tuleb eristada käesolevas vaidluses TMS § 49 lg 2 sätestatud nõudest loobumist ja TMS § 48 lg 1 p 1 sätestatud täitemenetluse lõpetamist. Nõudest loobumine tähendab seda, et võlausaldaja ei soovi täitedokumendis fikseeritud kohustuse täitmist. Nõudest loobumisele on seadusega kehtestatud täpsed reeglid. Täitemenetluse lõpetamine sissenõudja avalduse alusel saab toimuda igal ajal ning see ei välista uuesti täituri poole pöördumist. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et sissenõudja oleks nõudest loobunud. Kohtu hinnangul tuleb avaldus jätta rahuldamata ka nõudest loobumise väite alusel, sest nõudest loobumine ei ole tõendatud. Välisriigi kohtulahendi täitmisest Kohus peab vajalikuks märkida, et välisriigi kohtulahendi tunnustamise või mittetunnustamise aluseid kohus käesolevas lahendis ei käsitle, sest vastavsisulist avaldust ei ole kohtule esitatud. Kohtutäiturile esitatud kaebuses tugines avaldaja väitele, et kohtulahendi täitmine ei ole lubatud seetõttu, et kohtutäiturile esitatud kohtulahend ei ole vormikohaselt tõlgitud, kohtulahendi resolutsioonis ei ole selgelt märgitud rahalise nõude suurus, poel selge, milline kohtulahend on jõustunud ning kohtulahendi täitmine on soovituslik. Välisriigi kohtulahendi täitmis eeldused on sätestatud EL määruse artiklis 42, mille kohaselt tuleb täitemenetluse alustamiseks esitab taotlejal pädevale täitevasutusele kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning EL määruse artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta. EL määruse artikkel 53 sätestab, et otsuse teinud kohus väljastab huvitatud poole taotlusel tunnistuse, kasutades määruse lisas I esitatud vormi. Kohtule esitatud dokumentidest (tl 7-11) nähtub, et kohtule on avaldaja poolt esitatud 17.10.2016 Opole ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ja selle tõlge ning Wroclawi apellatsioonikohtu otsuse resolutsioon ja selle tõlge. Kohtule on esitatud ka EL määruse lisa 1 nimetatud tunnistus ja selle tõlge (tl 12-18). Menetlusosaliste kinnitusel on samad dokumendid esitatud ka täitemenetluses. Kohtu hinnangul piisab täitemenetluse läbiviimiseks kohtulahendi väljavõtte ehk resolutsiooni esitamisest. EL määrus ei nõua kogu kohtuotsuse esitamist ja tõlkimist. Kohtulahendi jõustumist tõendab EL määruse alusel pädeva liikmesriigi kohtu antud tunnistus. Euroopa Liidus kohtulahendite tunnustamise ja täitmise süsteem põhineb vastastikkusel õigusasutuste usaldusel. Kohtule ega ka kohtutäituril ei ole seadusega antud õigust kahtluse alla seada teise liikmesriigi pädeva kohtuasutuse poolt väljastatud tunnistuse õigust. Selleks on piiratud määras võimalus vaid kohase vaidlustamis-menetluse läbiviimisel, mida avaldaja ei ole algatanud. Kohus järeldab sellest, et kohtutäiturile esitati täitemenetluse alustamiseks vajalikud dokumendid TMS § 12 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul on sisutu avaldaja väide, et kohtulahendi täitmine on soovituslik. EL määrus ei reguleeri riigisisest täitemenetlust ning Poola kohtul puudub pädevus anda hinnangut, millise kohtulahendid on täitmise mõttes soovitslikud ja millised sundtäidetavad. TMS § 1 lg 1 p1 järgi on kohtuotsused Eesti sundtäidetavad. 7 (8)

Avaldaja seisukoht kohtuotsuse resolutsiooni selguse osas on ekslik. Viiviste väljamõistmine on ka eesti õiguse alusel (näiteks TsMS § 177 lg 4) võimalik mitte kindal summa vaid valemina. Avaldaja väited selle kohta, et tegemist on trahviga, ei ole õiged, sest Poola kohtu väljastatud tunnistusest nähtub, et Poola kohus on märkinud ära tunnistuse punktis 4.6.1.5.2, et tegemist on intressiga. Kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistuse puhul on tegemist määruse lisaga, mille tõlke olemasolu ja tõlke kvaliteet ei oma tähendust. EL määrusega tunnistuse vormi kehtestamise mõte ongi ühesuguse sisu ja vormiga dokumendi väljastamine kõikide liikmesriikide poolt. Tunnistuse tekst on eestikeelsena kättesaadav.

MENETLUSKULUD

Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb kohtuasja menetluskulud jätta Eleon AS kanda, sest menetlus on toimunud tema algatusel ja tema huvides. Menetluskulude väljamõistmine Puudutatud isik II on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus esindajal kohtuasjaga tegelemiseks 11 tundi ja 15 minutit, mis on kohtuvaidluse sisu arvestades asjakohane, sest esindajal oli vajalik tutvuda vastava EL õiguse praktikaga. Kohtu hinnangul on esindaja tasu suurus vastavuses kohtuasja keerukusega, tegemist on välismaise äriühingu esitamisega, mis võib nõuda esindajalt suuremat töömahtu. Avaldajalt tuleb TsMS § 173 lg 1 alusel välja mõista esindaja tasu 1575,00 eurot puudutatud isiku II kasuks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.