Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): AS Eleon (registrikood 11456200), lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer
Marek
Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Puudutatud isik II (sissenõudja): Transannaberg Wiesiollek J.M. Spółka Jawna (NIP 756-00-05-634), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.03.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta AS-i Eleon kanda.
3.Rahuldada Transannaberg Wiesiollek J.M. Spółka Jawna taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõista avaldajalt AS-lt Eleon puudutatud isiku II Transannaberg Wiesiollek J.M. Spółka Jawna kasuks välja 175 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
5.Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-20-18434 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eleon AS (avaldaja, võlgnik) esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa otsusele täiteasjas nr 014/2020/1924. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamine on õigusvastane ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka kohtutäituri tasu võlgnikult välja mõistmine ning võlgniku varale keelumärke seadmine. Võlgnik esitas 26.10.2020 kohtutäiturile kaebuse, mis jäeti 30.11.2020 otsusega rahuldamata.
2.Esitatud avalduse kohaselt on täiteasjas nr 014/2020/1924 sissenõudjaks TRANSANNABERG WIESIOLLEK J.M. SPOLKA JAWNA (puudutatud isik II) ning täitmisteate kohaselt on sissenõutava nõude suuruseks 46 026,71 eurot, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Täitedokumendina on nimetatud Opole Ringkonnakohtu 17.10.2016 kohtulahend nr VI GC 69/16 ja Wroclawi apellatsioonikohtu 17.02.2017 otsus nr I ACa 1729/16.
3.Võlgnik selgitas, et vastavate täitedokumentide alusel on sissenõudja varasemalt algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 014/2019/431. Vastavas täiteasjas lõpetas kohtutäitur 25.09.2020 otsusega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse, sest sissenõudja esitas vastavasisulise avalduse. Sissenõudja avaldust täiteasjas nr 014/2019/431 täitemenetluse lõpetamiseks tuleb käsitleda kui nõudest loobumist. Puuduvad mõistlikud põhjendused, et sissenõudja saaks mitu korda järjest pöörduda täituri poole sama täitedokumendiga, täitemenetluse vaidlustamise korral palub selle lõpetada ja siis uuesti täitemenetlus läbi viia.
4.Lisaks on võlgnikule esitatud täitedokumendid üksnes osaliselt eestikeelselt tõlgituna. Täitemenetluses esitati poolakeelsed dokumendid, millest eesti keelde olid tõlgitud vaid kaks. Kolmandal dokumendil, poolakeelse pealkirjaga „Wyrok w imieniu Rzeczypolitej Polskiej“, puudub eestikeelne tõlge. Esitatud on vaid osaline tõlge, mis ei täida TMS § 23 lg 4 nõudeid. Väidetavalt samasisulised dokumendid erinevad teineteisest ning seega puuduvad täitemenetluse alustamiseks olevad nõuetekohased dokumendid. TMS § 12 lg 1 kohane jõustumismärge on märgitud 17.02.2017 kohtuotsusele, mis ei ole sama dokument, kui osaliselt tõlgitud 17.02.2017 kohtuotsus. Üks dokument on 14 leheküljeline ja teine vaid 1 leheküljeline. Dokumendile on märgitud, et täitmine on soovituslik.
5.Poola kohus on välja andnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus), artikli 53 kohase tunnistuse, mis tõendab, et tegemist on tunnustamiseta täitmisele kuuluva lahendiga. Võlgnik leiab aga, et kuivõrd kohtuotsust täitedokumendina ei ole esitatud, on sisutu ka tunnistusel märgitu. Kohtuotsuses on märgitud,
2-20-18434 et välja on mõistetud seadusjärgne viivis, aga tunnistusel on märgitud, et välja on mõistetud seadusejärgne intress. Seega on tunnistus väljastatud vääralt intressi ja viiviste osas.
6.Täitmisavalduses on märgitud viivise summaks 15 455,25 eurot, aga jääb arusaamatuks, mille alusel see on arvestatud. Viivise suurus peab tulenema täitedokumendist, mida seal märgitud ei ole. Brüssel I bis määruse artikkel 55 kohaselt saab teises liikmesriigis täitmisele pöörata üksnes kohtulahendit, milles võimalik tasutav summa on lõplikult kindlaks määratud. Käesoleval juhul ei ole täitedokumentides intresse ega viiviseid summaliselt kindlaks määratud. Kohtutäituril puudub õiguslik alus asuda ise välisriigi õigust kohaldama ning välisriigi õiguse alusel intresse ja viiviseid arvestama. Seega on täitemenetluse läbiviimine viiviste ja/või intresside osas õigusvastane.
7.Kuna kohtutäitur on ebaõigesti ja seadusevastaselt alustanud täitemenetlust, mis kuulub lõpetamisele, on põhjendamatu ka kohtutäituri otsus, millega võlgnikult mõisteti välja kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu. Samuti on vastavatel põhjendustel õigusvastane kohtutäituri otsuse alusel võlgniku varale keelumärke seadmine. Seega kuuluvad tühistamisele kohtutäituri otsused võlgnikult kohtutäituri tasu väljamõistmise ning võlgniku varale keelumärke seadmise kohta. Puudutatud isikute seisukohad
8.Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata. Täitemenetluse algatamisel viis täitur läbi formaalse täitemenetluse algatamise eelduste kontrolli, tuginedes TMS § 2 lg 1 p-le 5 ning Brüssel I bis määruse artiklitele 37, 39, 42 (p 1) ja 53. Viidatud sätetest tuleneb, et täitedokumendiks on välisriigi kohtulahend, millele peab olema lisatud Brüsseli I bis määruse artikli 53 kohane tunnistus. Täitmisavaldusele oli lisatud Opole Ringkonnakohtu poolt koostatud tunnistus koos kohtuotsuse ja selle eestikeelse tõlkega.
9.Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Sissenõudja ei ole nõudest loobunud, vaid soovis lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 014/2019/431. Sissenõudjal on TMS § 48 lg 1 p 1 alusel õigus igal ajal taotleda täitemenetluse lõpetamist ja seejärel TMS § 49 lg 2 järgi ka uue täitemenetluse alustamist sama täitedokumendi alusel (RKTKm nr 3-2-1-77-15 p 33; RKTKo nr 2-15-16664 p 21). Nõudest loobumine peab olema väljendatud sõnaselgelt ja kirjalikult.
10.Täiturile on esitatud sissenõudja täitmisavaldus ning täitedokumendid, s.o Poola Vabariigi jõustunud kohtuotsused ning tunnistus, mis on aluseks jõustunud lahendi täitmiseks. Kõik dokumendid on tõlgitud eesti keelde vandetõlgi poolt ning on Poola Vabariigi kohtu poolt väljastatud nõuetekohaselt vormistatuna ning on selged ja loetavad. Kohtuotsused on kinnitatud pitsatite, allkirjade ning rekvisiitidega, millised vastavad Poola Vabariigi õiguse nõuetele ning on kooskõlas ka Brüsseli I bis määruse nõuetega. Euroopa Liidu riikides võivad olla erinevad nõuded lahendite jõustumise märke osas, kuid need erinevused ei tohi takistada nende täitmist erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis.
11.Formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Sissenõudja esitas oma vabast tahtest teise astme kohtu lahendi nr I ACa 1729/16 põhjendused välja mõistetud summade kohta poola keeles koos vandetõlgipoolse tõlkega eesti keelde. Sissenõudjal puudub
2-20-18434 kohustus lisada kohtulahendi põhjendused nõudeavaldusele ja täitur ei vaja sissenõudmiseks vastuvõetud otsuse põhjendusi.
12.Poola Vabariigi esimese astme kohus mõistis välja seadusejärgse intressi(viivise) summalt 8650 eurot alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani, teise astme kohus mõistis välja seadusejärgse intressi (viivise) summalt 17 300 eurot alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani. Seega on kostjalt välja mõistetud seadusejärgne intress (viivis) põhisummalt 25 950 eurot alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani. See tähendab, et viivise arvutamise lõpptähtaeg on piiratud võlgnevuse tasumise päevaga ning otsuste tegemise ajaks ei olnud võimalik lõplikult arvutada kindlat summat. Kohtu poolt on vastavalt Brüssel I bis määruse lisale 1 ja tunnistuse punktile 4.6.1.5.2 märgitud asjaomane õigusakt, mille alusel toimub seadusjärgse intressi arvestamine.
13.Viivise väljamõistmise praktika eri maade kohtutes on erinev, kuid kõikides EL liikmesriikides on juurdepääsetavad viivise arvestamiseks kalkulaatorid ning viivise arvestamine ei tekita juristile raskusi. Asja arutamisel Poola Vabariigi kohtus esindasid kostjast võlgniku huve professionaalsed esindajad. Puuduvad igasugused takistused kohtulahendi täitmiseks Eestis, seda ka seadusjärgse viivise osas. Kohtule ei ole otsust tehes teada, mis ajaks võlgnik oma rahalise kohustuse täidab. Seetõttu kohus ei saa võlausaldaja olukorda halvendada ja välja mõista viivist kindla summana. Viivist mõistetakse välja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest.
14.Sissenõudja selgitas, et Poolas oli kuni 31.12.2015 viivitusintressi nimetatud «odsetka ustawowa»- täpne tõlge: seadusjärgne intress. Alates 01.01.2016 hakati nimetama « odsetka ustawowa za opóżnienie - täpne tõlge: seadusjärgne viivitusintress. Toimus nimelt mõiste täpsustus, ent väljamõistmise põhjus jäi endiseks: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise maksmine. Euroopa riikides esinevad mõningad erinevused juriidilistes terminites ning nende tõlgetes erinevatesse keeltesse. Sõltumata terminist teostati arvutused õigesti, kasutades seadusjärgse intressi/viivitusintressi arvutuse kalkulaatorit: https://kalkulatory.gofin.pl/Kalkulator-odsetek-ustawowych,12.html.
15.Brüsseli I bis määruse artikkel 55 osas märkis sissenõudja, et mõisteid „rahaline karistus“ ja „karistusmakse“ kasutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kohtulahendites mõiste „trahv“ sünonüümidena. Karistusmakse on karistuse liik, milline määratakse kohtulahendiga. Ingliskeelses versioonis kasutatakse Brüsseli I bis määruse artiklis 55 olevat karistusmakse mõistet “Penalty “, mis on rahalise karistus, mitte viivis või intress. Brüsseli I bis määruse lisa 1 punktis 4.6.1.5.2.1 on inglise keeles intress „Interest“, mitte „Penalty“. Poola kohus ei määranud kostjale (võlgnikule) karistusena karistusmakset. Maakohtu määrus ja põhjendused
16.Harju Maakohtu 15.03.2021 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulu 1575 eurot ja viivise menetluskuludelt.
17.TMS § 1 lg 1 p 1 järgi kuulub sundtäitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas, mis käib ka välisriigis tehtud kohtuotsuse kohta. TMS § 12 lg 1 järgi on täitemenetluse alustamise eelduseks kohtulahendi jõustumine ja jõustumismärke olemasolu dokumendil. TMS § 23 lg 3 alusel toimub täitemenetlus formaliseeritus põhimõtte alusel. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel on sissenõudjal õigus igal ajal taotleda täitemenetluse lõpetamist ja seejärel TMS § 49 lg 2 järgi seda uuesti alustada. Kohtu hinnangul tuleb eristada
2-20-18434 käesolevas vaidluses TMS § 49 lg 2 sätestatud nõudest loobumist ja TMS § 48 lg 1 p 1 sätestatud täitemenetluse lõpetamist. Nõudest loobumine tähendab seda, et võlausaldaja ei soovi täitedokumendis fikseeritud kohustuse täitmist. Nõudest loobumisele on seadusega kehtestatud täpsed reeglid. Täitemenetluse lõpetamine sissenõudja avalduse alusel saab toimuda igal ajal ning see ei välista uuesti täituri poole pöördumist. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et sissenõudja oleks nõudest loobunud. Nõudest loobumine ei ole tõendatud.
18.Brüsseli I bis määrus lähtub põhimõttest, et liikmesriigi kohtulahend on tunnustamata täidetav teises liikmesriigis. Isik, kelle vastu kohtulahendi täitmist taotletakse, võib täitmise vaidlustada määruse artikli 46 alusel. Liikmesriigid peavad artikli 75 p a kohaselt komisjoni teavitama pädeva kohtu nimetuse, millisele kohtule tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus. Järelikult peab avaldaja esitama vastavasisulise avalduse kohtule, kui soovib kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotluse läbivaatamist. Kohtu hinnangul on avaldaja valinud vale menetluse oma õiguste kaitseks ning avaldus tuleb selle alusel jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole käesolevas asjas esitanud avaldust kohtulahendi tunnustamisest keeldumiseks ega toonud välja Brüsseli I bis määruse artiklis 45 nimetatud asjaolusid. Vastava menetluse saab kohus algatada avaldaja avalduse alusel. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise või mittetunnustamise aluseid kohus käesolevas lahendis ei käsitle, sest vastavasisulist avaldust ei ole kohtule esitatud.
19.Kohtutäiturile esitatud kaebuses tugines avaldaja väitele, et kohtulahendi täitmine ei ole lubatud seetõttu, et kohtutäiturile esitatud kohtulahend ei ole vormikohaselt tõlgitud, kohtulahendi resolutsioonis ei ole selgelt märgitud rahalise nõude suurus, ei ole selge, milline kohtulahend on jõustunud ning kohtulahendi täitmine on soovituslik.
20.Välisriigi kohtulahendi täitmis eeldused on sätestatud Brüsseli I bis määruse artiklis 42, mille kohaselt tuleb täitemenetluse alustamiseks esitab taotlejal pädevale täitevasutusele kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning määruse artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistus, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta.
21.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kohtule on avaldaja poolt esitatud 17.10.2016 Opole ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ja selle tõlge ning Wroclawi apellatsioonikohtu otsuse resolutsioon ja selle tõlge. Kohtule on esitatud ka Brüsseli I bis määruse artiklis 53 nimetatud tunnistus ja selle tõlge. Menetlusosaliste kinnitusel on samad dokumendid esitatud ka täitemenetluses. Kohtu hinnangul piisab täitemenetluse läbiviimiseks kohtulahendi väljavõtte ehk resolutsiooni esitamisest. Brüsseli I bis määrus ei nõua kogu kohtuotsuse esitamist ja tõlkimist. Kohtulahendi jõustumist tõendab Brüsseli I bis määruse alusel pädeva liikmesriigi kohtu antud tunnistus. Euroopa Liidus kohtulahendite tunnustamise ja täitmise süsteem põhineb vastastikkusel õigusasutuste usaldusel. Kohtule ega ka kohtutäituril ei ole seadusega antud õigust kahtluse alla seada teise liikmesriigi pädeva kohtuasutuse poolt väljastatud tunnistuse õigust. Kohtutäiturile esitati täitemenetluse alustamiseks vajalikud dokumendid TMS § 12 lg 1 mõttes.
22.Kohtu hinnangul on sisutu avaldaja väide, et kohtulahendi täitmine on soovituslik. EL määrus ei reguleeri riigisisest täitemenetlust ning Poola kohtul puudub pädevus anda hinnangut, millise kohtulahendid on täitmise mõttes soovituslikud ja millised sundtäidetavad. TMS § 1 lg 1 p1 järgi on kohtuotsused Eesti sundtäidetavad.
2-20-18434
23.Avaldaja seisukoht kohtuotsuse resolutsiooni selguse osas on ekslik. Viiviste väljamõistmine on ka Eesti õiguse alusel (näiteks TsMS § 177 lg 4) võimalik mitte kindla summa, vaid valemina. Avaldaja väited selle kohta, et tegemist on trahviga, ei ole õiged, sest Poola kohtu väljastatud tunnistusest nähtub, et Poola kohus on märkinud ära tunnistuse punktis 4.6.1.5.2, et tegemist on intressiga. Tunnistuse puhul on tegemist määruse lisaga, mille tõlke olemasolu ja tõlke kvaliteet ei oma tähendust. Brüssel I bis määruse tunnistuse vormi kehtestamise mõte ongi ühesuguse sisu ja vormiga dokumendi väljastamine kõikide liikmesriikide poolt. Tunnistuse tekst on eestikeelsena kättesaadav.
24.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, sest menetlus on toimunud tema algatusel ja tema huvides (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus
25.Avaldaja esitas 31.03.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
26.Kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamine ja sellest tulenevalt järgnevad kohtutäituri otsused on õigusvastased, s.o täitemenetluse algatamine pärast sissenõudja loobumist on lubamatu; puuduvad nõuetekohased täitedokumendi, sh puuduvad tõlked ning jõustumismärked, ning tegemist ei ole välisriigi kohtulahenditega, mis oleksid vastavalt Brüssel I bis määrusele kohtutäituri poole täidetavad.
27.Avaldaja ei leia, et ta on valinud oma õiguste kaitseks vale menetluse. Kohtulahendite täitmine on antud juhul välistatud Brüsseli I bis määruse artikkel 55 alusel. Täitmisele esitatud summasid ei ole kohtulahenditega lõplikult kindlaks määratud. Käesoleval juhul on tegemist lahenditega, mille täitmine on artikkel 55 alusel välistatud ega nõua iseseisvat täitmisest keeldumise avalduse esitamist. Artikkel 55 asub määruse üldsätete all, mida tuleb kõigi kohtulahendite tunnustamisel ja täitmisel arvestada.
28.Opole Ringkonnakohtu tunnistus ei tõenda, et täitedokumentide puhul oleks tegemist tunnustamata täitmisele kuuluva lahendiga vastavalt kaebuses toodud põhjendustele. Tunnistuse p 4.6.1.5.2. käsitleb intresse, mitte viiviseid. Lisaks ka intresside puhul tuleks määruse artikkel 53 alusel väljaantavas tunnistuses märkida kas intressid terviksummaga või arvestamise alus, sh nii määr kui periood. Tunnistus vastavat infot ei sisalda.
29.Sissenõudja on oma nõudest loobunud. Arvestades, et täitemenetluse lõpetamise aluseks on TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt ka sissenõudja avaldus, siis järelikult on seadusandja mõte olnud, et kui TMS § 48 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetatakse, on tegemist sissenõudja loobumisega ning uuesti kohtutäituri poole sama nõude täitmiseks pöörduda ei saa.
30.Antud juhul ei ole täitmiseks esitatud kohtulahendeid tervikuna, vaid väljavõtted. TMS vastavat võimalust ette ei näe.
31.Avaldaja palub jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuse esitamise tingis kohtutäituri õigusvastane tegevus. Kui kaebus jääb rahuldamata, siis on menetluskulude avaldaja kanda jätmine ebaõige. Õiglane on, et sissenõudja kannab oma menetluskulud ise, lisaks on sissenõudja menetluskulud ülepaisutatud.
2-20-18434 Menetlusosaliste seisukohad
32.Puudutatud isikud palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
33.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt on täidedokumendiks välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. TMS § 23 lg 4 kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Brüsseli I bis määrus artikli 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Artikli 42 lõike 1 kohaselt selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta. Artikli 53 kohaselt otsuse teinud kohus väljastab huvitatud poole taotlusel tunnistuse, kasutades I lisas esitatud vormi.
36.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puuduvad nõuetekohased täitedokumendid. Kohtutäiturile esitatud dokumendid vastavad TMS-i nõuetele ning on piisavad täitemenetluse läbiviimiseks. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile Opole Ringkonnakohtu 17.10.2016 otsuse nr VI GC 69/16 (1 astme) ja Wroclawi apellatsioonikohtu 17.02.2017 otsuse nr I ACa 1729/16 (2 astme) kohtu kinnitatud ärakirjad koos jõustumismärkega ning vandetõlgi tõlkega eesti keelde (tl 37-50). Samuti on sissenõudja esitanud kohtutäiturile Brüsseli I bis määruse artikli 53 alusel väljastatud tunnistuse koos vandetõlgi tõlkega eesti keelde (tl 51-57). Vastava tunnistuse p-ide 4.4. ja 4.4.1. kohaselt on täitedokumendid päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratavad alates 17.02.2017. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on leidnud õigesti, et täitedokumendiks olevad Opole Ringkonnakohtu 17.10.2016 ja Wroclawi apellatsioonikohtu 17.02.2017 otsused kuuluvad Eestis täitmisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalik tutvuda ka täiturile esitatud originaaldokumentidega ning artikli 53 kohase tunnistuse järgi on avaldajale välisriigi kohtulahend kätte toimetatud 20.03.2017 (p 4.5.1).
37.Avaldajalt välja mõistetud intressi (viivitusintressi) osas märgib kolleegium järgmist. Täitedokumendiks oleva 17.10.2016 otsusega on võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud 8650 eurot koos seadusjärgse intressiga alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani ning 17.02.2017 otsusega on võlgnikult välja mõistetud täiendav summa 17 300 eurot koos
2-20-18434 seadusjärgse intressiga alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani, s.o kokku 25 950 eurot (tl 46-50). Artikli 53 kohase tunnistuse punkti 4.6.1.5.2 kohaselt kuulub põhisummalt 25 950 eurolt tasumisele seadusjärgne intress alates 08.07.2013 kuni tasumise kuupäevani, intressi arvestamise aluseks on 09.10.2015 seadus kaubandustehingute maksetähtaegade seaduse, tsiviilseadustiku ja mõnede muude seaduste muutmise kohta (kuni 31.12.2015 seadusjärgne intress ja alates 01.01.2016 seadusjärgne viivitusintress kuni tasumise kuupäevani) (tl 52, 55 pöördel). Seega on tunnistusele märgitud asjaomane õigusakt, mille alusel toimub seadusjärgse intressi (viivitusintressi) arvestamine ning intressi (viivitusintressi) summa on piiratud võlgnevuse tasumisega päevaga. Artikli 53 kohase tunnistuse punktist 4.6.1.5.2 nähtub ning ka sissenõudja on selgitanud, et Poolas nimetati kuni 31.12.2015 viivitusintressi «odsetka ustawowa» (täpne tõlge - seadusjärgne intress) ning alates 01.01.2016 hakati nimetama « odsetka ustawowa za opóżnienie (täpne tõlge - seadusjärgne viivitusintress). Sissenõudja selgitas, et toimus mõiste täpsustus, kuid väljamõistmise põhjus jäi endiseks - rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise maksmine. Seega on asjakohatud avaldaja viited juriidiliste terminite (intress, viivitusintress) erinevusele täitedokumentides ja täitmisavalduses. Täitmisavalduse kohaselt nõuab sissenõudja võlgnikult seadusjärgset viivitusintressi (viivist) summas 15 455,25 (seisuga 16.09.2020) (tl 21). Seadusjärgse viivitusintressi summa on arvutatud viivisekalkulaatoriga https://kalkulatory.gofin.pl/kalkulatory/kalkulator-odsetekustawowych ning sissenõudja on esile toonud viivisenõude kujunemise arvestuse (tl 22).
38.Kaebaja tuginemine Brüsseli I bis määruse artiklile 55 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nimetatud artikkel sätestab, et liikmesriigis tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistusena karistusmakse, on taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööratav üksnes juhul, kui otsuse teinud kohus on tasutava summa lõplikult kindlaks määranud. Poola kohus ei ole otsuse täitmise tagamiseks määranud karistusmakset (penalty). Erialakirjanduses avaldatu kohaselt võidakse karistusmakse määrata kohtu poolt määratud meetme või kohtuotsuse rikkumise puhuks (Magnus, Ulrich and Mankowski, Peter. Brussels Ibis Regulation - Commentary, Köln: Verlag Dr. Otto Schmidt, 2015, lk 975). Intressi/viivitusintressi puhul ei ole tegemist karistusmaksega.
39.Kolleegium nõustub maakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks nõudest loobunud. Sissenõudjal on TMS § 48 lg 1 p 1 alusel õigus igal ajal taotleda täitemenetluse lõpetamist ja seejärel TMS § 49 lg 2 järgi ka uue täitemenetluse alustamist sama täitedokumendi alusel (RKTKm nr 3-2-1-77-15, p 33).
40.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kolleegium, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õiguspäraselt ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud jätta sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
42.Kohtutäitur on teatanud, et tal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
43.Sissenõudja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb avaldajalt lepingulise esindaja kulude katteks 175 euro väljamõistmist. Sissenõudjale osutatud õigusabiteenuse sisuks
2-20-18434 on määruskaebusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine 1 h ja 3 min, menetlusse võtmise määrusega tutvumine 6 min, kohtutäituri seisukohaga tutvumine 3 min ja menetluskulude nimekirja koostamine 3 min, kokku 1,25 h. Sissenõudja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
44.Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu ning sissenõudja lepingulise esindaja poolt teostatud menetlustoiminguid, peab ringkonnakohus sissenõudja menetluskulusid 1,25 h ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks. Ka sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) mõistlik tasu. Seega on vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 175 eurot (1,25 h x 140 eurot/h). Vastavalt sissenõudja taotlusele kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).
45.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.