Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
hagi
YY
vastu
hüvitise
nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Frostiman Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda.
4.Mõista XX-lt YY kasuks välja menetluskulud 180 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1(6)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-15999 ühisvara jagamiseks esitas XX (endine XX; hageja) 02.08.2019 ja 01.10.2019 menetlusdokumendis YY (kostja) vastu uue nõudena nõude 129 537,60 euro väljamõistmiseks. 17.04.2020 määrusega saatis maakohus selle nõude Harju Maakohtu kantseleisse registreerimiseks eraldi tsiviilasjana iseseisvas menetluses. Asi registreeriti numbriga 2-20-5750. Maakohus palus esialgu korduvalt hagejal oma nõuet täpsustada, mida hageja tegi 07.05.2020 ja 05.06.2020 menetlusdokumentides. Hagi võeti 12.08.2020 maakohtu menetlusse. Hagiavalduse kohaselt on kostja Apartments Estonia OÜ (registrikood 14015850) juhatuse liikmena kandnud oma isiklikule pangakontole suures ulatuses äriühingu rahalisi vahendeid, võtnud tema käsutuses oleva pangakaardiga ettevõtte pangakontolt sularaha ning kasutanud ettevõtte pangakaarti isiklikes huvides, tekitades sellega äriühingule otsest varalist kahju kokku 129 537,60 eurot. Äriühingu raha kasutamine isiklikuks otstarbeks on ilmne hoolsuskohustuse rikkumine. Kostja on osaühingu juhatuse liikmena tegutsenud vastuolus äriühingu huvidega ja seadnud ohtu äriühingu majandustegevuse jätkumise. Lisaks on kostja rikkunud juhatuse seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna 2016. majandusaasta aruandes ei kajastatud kostja isiklikule pangakontole tehtud maksed ja väljavõetud sularaha. Hilisemad majandusaasta aruanded on esitamata, tõenäoliselt tulenevalt soovist varjata äriühingu raha omastamist. Hoolsuskohustuse rikkumise, sh ettevõtte vara omastamise tulemusel on ettevõttele tekkinud varaline kahju omastatud vahendite ulatuses. Kostja vastutab kohustuste rikkumise eest, kuna ta ei ole järginud ettevõtte juhataja elementaarset hoolsusstandardit. Eelnev toob kaasa vastutuse äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 järgi. Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt Apartments Estonia OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 129 537,60 eurot. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja. 19.11.2020 täpsustas hageja korduvalt nõuet ja palus kostjalt välja mõista hüvitis 129 537,60 eurot perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 alusel ning arvata hüvitis poolte ühisvara hulka. Kostja omastas pooltele ühisomandina kuuluva ettevõtte rahalisi vahendeid ja sellega on vähenenud abikaasade ühisvara väärtus.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejal ei saa esile toodud asjaoludel olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet Apartments Estonia OÜ kasuks. Nõude rahuldamiseks ei piisa sellest, et hageja esitab üksnes väiteid ja pangakontode väljavõtted. Kostja eitab raha isiklikuks otstarbeks kasutamist. Hageja peab oma väiteid ja nõude rahuldamise eeldusi tõendama. Hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna osanik ei saa esitada enda nimel osaühingule kahju hüvitamise nõuet. 26.11.2020 seisukohas teatas kostja, et hageja 19.11.2020 menetlusdokumendis sisaldub avaldus hagi muutmiseks, mis ei kuulu menetluse staadiumit arvestades lahendamisele ja millega kostja ei nõustu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus tegi 30.11.2020 määruse, millega ei andnud hagejale nõusolekut hagi muutmiseks, jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 360 eurot, samuti viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud 1000 eurot.
2(6)
Määruse põhjenduste kohaselt võib hageja TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohtu hinnangul on hageja 19.11.2020 nõude täpsustuse näol tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses ning kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole hagi muutmisega nõus. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud kahjunõue on seotud äriühinguga, kuna väidetavalt on äriühing saanud kostja tegevuse tõttu kahju. Kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks, kuna selle järel ei ole hagi lahendamine kiirem ega efektiivsem. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada, kuna hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik. ÄS § 187 lg 2 alusel on õigustatud hagi esitama äriühing. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevuses. Kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul otsustab ühingu nimel juhatuse liikme vastu hagi esitamise teine osanik (RKTKo nr 3-2-1-3310, p 16), kes määrab selles vaidluses osaühingu esindaja. Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus kontrollis kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning määras TsMS § 174 lg 1 alusel hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 360 eurot koos käibemaksuga, mille moodustavad kostja õigusabikulud. 01.07.2020 määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas hagejat tasuma hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 1500 eurot igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 500 eurot. TsMS § 190 lg-le 7 tuginedes mõistis kohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 1000 eurot, mille tasumiseks andis kohus hagejale osaliselt menetlusabi, ning kohustas hagejat tasuma hagilt tasumata riigilõivu 1000 eurot igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks vastavalt 01.07.2020 määruse lisaks olevale maksegraafikule. Maksetega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas 12.01.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu 30.11.2020 määruse tühistada ja saata asi läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja selgitas, et maakohus võttis menetlusse PKS § 34 lg 3 kohase nõude. See säte näeb ette, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Hageja esitas ühisvara jagamise menetluses taotluse hüvitise väljamõistmiseks PKS § 34 lg 3 alusel, kuna kostja tegevuse tulemusena on vähenenud pooltele ühisvarana kuuluva ettevõtte osakute väärtus. Hageja on esitanud kohtule tõendid ja selgitused selle kohta, kuidas kostja ettevõtte juhatajana kõrvaldas poolte ühisvarasse kuuluvast ettevõttest Apartments Estonia OÜ 129 537,60 eurot. On ilmne, et ettevõtte osakute väärtus on otseselt seotud ettevõtte rahalise olukorraga. Kui ettevõttest varastatakse 129 537,60 eurot, väheneb selle võrra ettevõtte, sh osakute väärtus. Hageja taotles ettevõtte väärtuse vähenemise eest 129 537,60 euro tagastamist ühisvara hulka. Kohus on vaidlustatud määruses käsitlenud nõuet kui ühinguõiguslikku, kuigi tegemist on perekonnaõigusliku nõudega. Asjaolu, et kohus peab hindama, kas pooltele ühisvarana kuuluva äriühingu ja selle osade väärtus on vähenenud äriühingu juhatajast abikaasa süülise käitumise või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise
3(6)
abikaasa tahteavalduseta, ei muuda hüvitisnõuet äriõiguslikuks. Kohus on eksinud, leides, et hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik ja jättes sel alusel hagi läbi vaatamata. Hageja arvates on kostja eesmärk asja venitada, et nõuded kostja kui juhatuse liikme vastu aeguksid.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle 29.01.2021 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Hageja leiab määruskaebuses, et maakohtu menetluses oli PKS § 34 lg 3 alusel esitatud nõue. Seetõttu on maakohus eksinud, leides, et hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik, ja jättes sel alusel hagi läbi vaatamata. Seega on hageja väidete põhjendatuse kontrollimiseks oluline hinnata, milline nõue oli maakohtu menetluses ja kas maakohus jättis hagi selles nõudes põhjendatult läbi vaatamata.
9.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtu menetluses olevas eraldi tsiviilasjas nr 2-18-15999, milles jagatakse poolte ühisvara, 02.08.2019 ja 01.10.2019 menetlusdokumentides kostja vastu nõude mõista kostjalt PKS § 34 lg 3 alusel välja hüvitis ühisvara väärtuse vähenemise ulatuses, s.o summas 129 537,60 eurot, milline arvestada ühisvara hulka. Selle nõude kohta tegi maakohus 17.04.2020 määruse, millega edastas selle Harju Maakohtu kantseleisse, et see registreeritaks eraldi tsiviilasjana iseseisvas menetluses. Enne hagi menetlusse võtmist jättis maakohus selle korduvalt käiguta ja palus hagejal oma nõuet täpsustada, mida hageja tegi 07.05.2020 ja 05.06.2020 menetlusdokumentides. Selle käigus muutis hageja oma nõuet, loobudes kahjuhüvitise nõudmisest endale ning nõudes selle asemel kostja tekitatud kahju hüvitamist Apartments Estonia OÜ-le. 05.06.2020 menetlusdokumendi kohaselt oli hageja täpsustatud nõue „mõista Apartments Estonia OÜ (14015850) juhatuse liikmelt YY-lt (XXXXXXXXXXX) Apartments Estonia OÜ (14015850) kasuks välja kahjunõue summas 129 537,60 eurot.“ Samuti muutis hageja enne hagi menetlusse võtmist nõude põhjendusi. Kui 02.08.2019 ja 01.10.2019 menetlusdokumentides oli hageja tuginenud sellele, et kostja süülise käitumise tõttu on ühisvara vähenenud, mistõttu kostja peab selle PKS § 34 lg 3 järgi hüvitama, siis alates 07.05.2020 väitis hageja, et kostja tekitas juhatuse liikme kohustuste rikkumisega Apartments Estonia OÜ-le kahju, ja nõudis selle hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel. Kolleegium on asja materjalide põhjal seisukohal, et 12.08.2020 määrusega võttis maakohus menetlusse hageja nõude 05.06.2020 menetlusdokumendis esitatud kujul. Selliselt on menetluses olevat nõuet kohtule esitatud seisukohtades mõistnud ka menetlusosalised (vt kostja 14.09.2020 vastus hagile, hageja 30.09.2020 seisukoht).
10.Osaühingu juhatuse liikme vastutust äriühingule tekitatud kahju eest reguleerib ÄS § 187. Nimetatud paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, solidaarselt kahju hüvitamise eest. Seega on
4(6)
osaühingule tekitatud kahju hüvitamiseks õigustatud osaühing. ÄS § 168 lg 1 p-st 10 tulenevalt kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. Kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul otsustab ühingu nimel juhatuse liikme vastu hagi esitamise teine osanik (ÄS § 177 lg 1, Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 16). Praegusel juhul ei ole hagi esitatud osaühingu poolt. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vastu oleks võetud ÄS § 168 lg 1 p-s 10 nimetatud otsus juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks. ÄS § 187 lg 4 esimese lause kohaselt võib sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks Apartments Estonia OÜ võlausaldaja ega tuginenud § 187 lg 4 esimeses lauses viidatud asjaoludele. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega Apartments Estonia OÜ-le tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus jättis seega hagi põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.Asja materjalidest nähtuvalt täpsustas hageja 19.11.2020 menetlusdokumendis korduvalt nõuet ja palus kostjalt välja mõista hüvitis 129 537,60 eurot ning arvata väljamõistetud hüvitis poolte ühisvara hulka. Hageja tugines asjaolule, et kostja tegevuse tõttu on vähenenud abikaasade ühisvara väärtus, kuna kostja omastas pooltele ühisomandina kuuluva ettevõtte raha, ning viitas nõude õigusliku alusena PKS § 34 lg-le 3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist on hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses. Muutus hageja menetluslik nõue TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ja koos sellega hagiga taotletav eesmärk – hageja nõudis osaühingule tekitatud kahju asemel endale tekitatud kahju hüvitamist. Kõnealune muudatus ei lange § 376 lg-s 4 esitatud loetelu alla. TsMS § 376 lg 1 järgi võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Lõike 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kostja teatas 26.11.2020 menetlusdokumendis, et ei ole hagi muutmisega nõus. Maakohus ei andnud hagi muutmiseks nõusolekut, põhjendades seda vaidlustatud määruses sellega, et hagi muutmise tagajärjel ei ole hagi lahendamine kiirem ega efektiivsem (vt p 10). Hagi muutmiseks nõusoleku andmine on kohtu kaalutlusotsus. Hageja ei ole esitatud määruskaebuses väitnud, et maakohus oleks hagi muutmiseks nõusoleku andmisest põhjendamatult keeldunud.
12.Kolleegium selgitab, et hagejal on endiselt võimalik esitada kostja vastu hageja 19.11.2020 menetlusdokumendis esitatud nõue PKS § 34 lg 3 alusel abikaasa süülise käitumise tõttu ühisvara vähenemise hüvitamiseks ühisvarasse. Kui see on menetluslikult lubatav, saab hageja esitada vastava nõude samas menetluses, milles jagatakse poolte ühisvara. Vastasel korral saab hageja esitada nõude eraldi menetluses, nõudes PKS § 34 lg 3 järgi hüvitist ühisvarasse ja (selles osas) ühisvara jagamist (vt Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930/96, p 18; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-10660, p 20.3).
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
5(6)
14.Kolleegium selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus saada tagasi käesoleva hagi esitamiselt tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
15.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 määrab kolleegium kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas koos vastusega määruskaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 180 eurot. Avaldusest nähtuvalt on kostja lepingulisel esindajal kulunud määruskaebusega tutvumisele, hageja poolt 30.11.2020 määruse kättesaamise asjaolude tuvastamisele ja vastuse koostamisele kokku 1,25h. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Kostja lepingulise esindaja ajakulu nimetatud toimingutele on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 180 eurot (1,25 t × 120 eurot × 1,2). Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 427 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.