Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin
Tsiviilasja number
2-20-5750
Määruse tegemise aeg ja koht
15. märts 2021, Tallinn
Kohtuasi
XX (endine XX) väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2020. a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
hagi
YY
vastu
hüvitise
nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Frostiman Kirjalik menetlus
1(6)
2(6)
Määruse põhjenduste kohaselt võib hageja TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohtu hinnangul on hageja 19.11.2020 nõude täpsustuse näol tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses ning kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole hagi muutmisega nõus. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud kahjunõue on seotud äriühinguga, kuna väidetavalt on äriühing saanud kostja tegevuse tõttu kahju. Kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks, kuna selle järel ei ole hagi lahendamine kiirem ega efektiivsem. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada, kuna hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik. ÄS § 187 lg 2 alusel on õigustatud hagi esitama äriühing. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevuses. Kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul otsustab ühingu nimel juhatuse liikme vastu hagi esitamise teine osanik (RKTKo nr 3-2-1-3310, p 16), kes määrab selles vaidluses osaühingu esindaja. Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus kontrollis kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning määras TsMS § 174 lg 1 alusel hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 360 eurot koos käibemaksuga, mille moodustavad kostja õigusabikulud. 01.07.2020 määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas hagejat tasuma hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 1500 eurot igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 500 eurot. TsMS § 190 lg-le 7 tuginedes mõistis kohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 1000 eurot, mille tasumiseks andis kohus hagejale osaliselt menetlusabi, ning kohustas hagejat tasuma hagilt tasumata riigilõivu 1000 eurot igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks vastavalt 01.07.2020 määruse lisaks olevale maksegraafikule. Maksetega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3(6)
abikaasa tahteavalduseta, ei muuda hüvitisnõuet äriõiguslikuks. Kohus on eksinud, leides, et hageja ei ole hagi esitamiseks õigustatud isik ja jättes sel alusel hagi läbi vaatamata. Hageja arvates on kostja eesmärk asja venitada, et nõuded kostja kui juhatuse liikme vastu aeguksid.
4(6)
osaühingule tekitatud kahju hüvitamiseks õigustatud osaühing. ÄS § 168 lg 1 p-st 10 tulenevalt kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. Kahe võrdse osalusega osaniku olemasolul otsustab ühingu nimel juhatuse liikme vastu hagi esitamise teine osanik (ÄS § 177 lg 1, Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 16). Praegusel juhul ei ole hagi esitatud osaühingu poolt. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vastu oleks võetud ÄS § 168 lg 1 p-s 10 nimetatud otsus juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks. ÄS § 187 lg 4 esimese lause kohaselt võib sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks Apartments Estonia OÜ võlausaldaja ega tuginenud § 187 lg 4 esimeses lauses viidatud asjaoludele. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega Apartments Estonia OÜ-le tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus jättis seega hagi põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
5(6)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.