2-21-475/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik A. M. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlad ajas järkjärgult kuhjunud alates 2015. a, tema tõsisemad makseraskused algasid 2019.a lõpus seoses tervise halvenemisega. Töökoha kaotus ja pidev haiguslehtedel viibimine sundis võlgnikku ootamatute kulutuste katmiseks täiendavaid laene võtma. Läbimõtlematult võetud laenukohustustest ja erinevate laenuandjate juures lihtsalt vormistatavate laenusummade saamise tulemusel hakkasid kohustused kuhjuma. Võlgnik püüdis leida lahendusi, tehes ebaõigeid otsuseid ja võttes uusi laene. Valed otsused viisid uute kohustuste tekkimiseni ja kõik võlgniku püüdlused pole andnud tulemusi kohustuste täitmiseks. Võlgnik tunnistab, et võetud kohustuste ja nendega kaasnevate kõrvalkohustuste täitmise on muutunud üle jõu käivateks. Võlgnikul on kaks alaealist last ja kolmas laps on sündimas. Ka laste ema on makseraskustes ja tema sissetulekud on piiratud. Võlgnik töötab osalise ajaga bussijuhina, tema sissetulekud koosnevad töötasust ja töövõimetuse toetusest. Võlgnikul puudub muu vara ja tulutoov tegevus, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on aktiivselt otsinud lahendusi makseraskuste ületamiseks, kuid senised otsustused on osutunud ebaõigeks. Võlgnik omab sissetulekut, kuid tema tervislik seisund ei võimalda täiskoormusel töötada. Eeltoodut arvestades palub võlgnik tema pankrot välja kuulutada. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 25.01.2021 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik käsunduslepingu alusel bussijuhina. Tema igakuine sissetulek koosneb töövõimetustoetusest 254 – 263 eurot ja sotsiaaltoetusest 41.17 eurot, millele lisandub võlgniku tervislikust seisundist tulenev töötasu, mille suurus kuude lõikes on 0 – 500 eurot. Võlgnik on abielus. Abieluvararegistris puuduvad andmed abikaasade kohta, millest ajutine pankrotihaldur järeldab, et võlgniku ja tema abikaasa varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse varasuhet. Võlgnikul on seisuga 15.02.2021 3 alaealist last.

Võlgniku maksejõuetuse hindamiseks on ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku kohta avaldatud andmetega avalikes andmebaasides, teinud päringuid pankadesse, liisingettevõtetesse, maanteeametile, kontrollinud vara olemasolu kinnistusregistrist ning äriregistris. Samuti on ajutine pankrotihaldur edastanud võlgnikule teabenõude. Ajutise pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank ASis. Arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad töötasu ja haigushüvitise laekumised, Töötukassa töövõimetoetuse ja Sotsiaalkindlustusameti sotsiaaltoetuse laekumised. Lisaks nähtuvad arvelduskontolt korduvad laekumised kiirlaenupakkujatelt. Väljaminekutest nähtuvad kiirlaenude tagasimaksed, maksed toidu-, tarbe- ja internetikauplustes, tanklates ning kommunaalkulude tasumised. Võlgniku abikaasa P.M. eraisiku pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 12.10.2020 määrusega. Võlgnik omab arvelduskontot X AS-is, konto jääk on 5.62 eurot. Maanteeameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud. Varasemalt on võlgnikule kuulunud sõiduk Ford Sierra, registrimärgiga XXX, esmane registreerimisaasta 1991, sõiduk on kustutatud registrist 09.10.2019.a seoses sõiduki lammutamisega. Võlgnikule on ka kuulunud sõiduk Volkswagen Sharan, registrimärgiga XXX, esmane registreerimisaasta 2006, sõiduk on võõrandatud 18.09.2020 Jüri Kuldsepale, kuid võlgnik on registrisse kantud sõiduki vastutava kasutajana. Võlgniku selgituste kohaselt oli auto müügihinnaks 2000 eurot, mille ostja tasus sularahas. Ostu-müügilepingut võlgnik ajutisele pankrotihaldurile esitanud ei ole, kuid on selgitanud, et osa rahast maksis ta osade kaupa pangaautomaadist oma arvelduskontole. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku esitatud fakti ja tuvastanud võlgniku SEB Panga arvelduskontole sissemaksed ajavahemikus 21.09.-22.12.2020 kogusummas 1750 eurot. Lisaks on võlgnik vastutava kasutajana sisse kantud järgmiste sõidukite puhul: Volkswagen Bora Variant, reg. nr XXX, registreerimisaasta 1999. Sõiduki omanikuks on võlgniku abikaasa P. M. (pankrotis); Volkswagen Bora Variant, registrimärgiga XXX, registreerimisaasta 1999, sõiduki omanik on A OÜ; võlgniku abikaasale P. M. kuulub sõiduk Volkswagen Bora Variant, registrimärgiga XXX, registreerimisaasta 1999, sõiduk on soetatud 05.06.2017 ja seega klassifitseerub ühisvaraks. Võlgnik on selgitanud, et sõiduk pole käesoleval hetkel sõidukorras ja vajalike remonttööde läbi viimiseks temal ja abikaasal rahalised vahendid puuduvad. P. M. pankrotihaldur Kristo Teder on hinnanud sõiduki ligikaudseks väärtuseks 300 eurot. AS Pensionikeskus andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Varasemalt on võlgnikule kuulunud ühisomand kinnistust registriosa numbriga 2973604, aadressiga xxx, pindala 2,03 ha, 100% maatulundusmaa. Omanikena olid sisse kantud ühisomanikud E. M. (isikukood xxx) ja võlgnik. Kinnistu on võõrandadtud 19.08.2019 T. K.`ile ja H. K.`ile. Võlgniku väidete kohaselt oli tegu vana lagunenud talukomplekisga, mis sai ära müüdud, et saadud rahast tasuda elamiskulusid ning kiirlaene. Ajutisele pankrotihaldurile on teada, et

2-21-475 tehingu hinnaks oli 15 000 eurot, millest võlgnikule laekus 11 250 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt kulus raha sõiduki ostmiseks hinnaga 4800 eurot ning osaliselt kiirlaene tagasimakseteks ning elamiskuludeks. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Võlgnik on olnud perioodil 05.02.2015-24.05.2016 füüsilisest isikust ettevõtja. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku abikaasale kuulub sõiduk Volkswagen Bora Variant, esmane registreerimisaasta 1999, mis on soetatud abielu ajal ja on seega ühisvara. Sõiduk ei ole teadaolevalt sõidukõlblik ning sõiduki hinnanguline väärtus võib olla ca 300 eurot, seega võlgnikule kuuluv 1⁄2 osa ca 150 eurot. Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustusi on vähemalt 17 709 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgniku kohustused on tekkinud laenulepingutest. Võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi, maksuvõlg tal puudub. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuses kohaselt puuduvad käesoleval ajal võlgniku suhtes menetluses olevad täiteasjad, võlgniku suhtes on lõpetatud 11 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 17 709.74 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Samuti pole võlgnik arvestanud võimalusega sissetulekute vähenemisest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul esinenud makseraskusi juba ajavahemikus 2002. a – 2015. a, kui võlgniku suhtes oli algatatud 11 täitemenetlust, mis tänaseks on küll lõppenud. Ajutine pankrotihaldur märgib ka asjaolu, et võlgnikku on korduvalt karistatud kriminaalkorras ning võlgnik on viibinud ka vanglas, kuid eeltoodu ei ole otseselt seotud võlgniku maksejõuetuse põhjuseks, sest ebaseaduslikust tegevusest tekkinud kohustused on võlgniku poolt varasemalt likvideeritud. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult väljakujunenud 2020. a aasta lõpuks. Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib algatada võlgadest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-21-475 PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Võlgniku abikaasale kuulub sõiduk Volkswagen Bora Variant, esmane registreerimisaasta 1999, mis on soetatud abielu ajal ja on seega ühisvara, sõiduk ei ole sõidukõlblik ja selle väärtus võib olla umbes 300 eurot, millest tulenevalt on võlgnikule kuuluv 1⁄2 osa väärtuseks umbes 150 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot X AS-is, konto jääk on 5.62 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek koosneb töövõimetustoetusest 254 – 263 eurot ja sotsiaaltoetusest 41.17 eurot, millele lisandub võlgniku tervislikust seisundist tulenev töötasu, mille suurus kuude lõikes on 0 – 500 eurot. Maanteeameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud. AS Pensionikeskus andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu. Võlgnik on olnud perioodil 05.02.2015-24.05.2016 füüsilisest isikust ettevõtja. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 709 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgniku kohustused on tekkinud laenulepingutest. Võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi, maksuvõlg tal puudub. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuses kohaselt puuduvad käesoleval ajal võlgniku suhtes menetluses olevad täiteasjad, võlgniku suhtes on lõpetatud 11 täitemenetlust. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 709 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja

2-21-475 selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt on täitmata kohustused tekkinud tulenevalt ebaõigetest otsustest ning töökoha kaotusest ja tervislikust seisundist tingitud vajadusest ootamatute kulutuste katmiseks läbimõtlematult võetud kohustustest. Võlgnik on püüdnud võlgnevusi tasuda, kuid praeguseks ei ole võetud kohustuste täitmine võlgnikul võimalik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu, sest kohustusi võttes pole võlgnik arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust, samuti pole võlgnik arvestanud võimalusega sissetulekute vähenemisest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul esinenud makseraskusi juba ajavahemikus 2002. a – 2015. a, kui võlgniku suhtes oli algatatud 11 täitemenetlust, mis tänaseks on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikku on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja ta on viibinud vanglas, kuid eeltoodu ei ole otseselt seotud võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult väljakujunenud 2020. a aasta lõpuks. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A. M. ́le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A. M. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A. M. pankrotihalduriks.