Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-21-475 summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.40 (seitsekümmend üheksa eurot ja nelikümmend senti) eurot ja kanda see üle Pankrotihalduribüroo Ennok osaühingu arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank.

Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Võlgniku igakuisteks sissetulekuteks on olnud töötasu xxx-lt, toetused Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt. Tulenevalt TMS § 131 ei ole võimalik 2(8)

2-21-475 eelnimetatud toetustelt halduril kinnipidamisi teha olnud. Kinnipidamisi on tehtud võlgniku töötasult ning pankrotivarasse on laekunud kokku 746.53 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Harju Maakohtu 08.04.2021 kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 1188 eurot (sh käibemaks). Riigi poolse menetlusabi korras on riigi vahenditest hüvitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 476.40 eurot (sh käibemaks), ülejäänud osas, summas 711.16 eurot, on ajutise pankrotihalduri tasu välja makstud pankrotivara arvelt. Välja maksmata on pankrotihalduri lõplik töötasu. Haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks summas 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 9 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub haldur kohtul määrata pankrotihaldur Oliver Ennok’i tasuks 9 töötunni eest 810 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Andmed nõuete kaitsmise kohta 29.06.2021 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 4 nõudeavaldust kogusummas 13 775.21 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 4 võlanõuet kogusummas 13 775.21 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 13 775.21 eurot järgmiselt: Nõude esitaja xxx OÜ xxx xxx AS xxx AS

Nõude summa 1538 eurot 4764.32 eurot 3358.03 eurot 4114.86 eurot

Jaotise % 11,16 % 34,59 % 24,38 % 29,87 %

III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Kohustusi võttes pole võlgnik

3(8)

2-21-475 arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Samuti pole võlgnik arvestanud võimalusega sissetulekute vähenemisest. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul esinenud makseraskusi juba ajavahemikus 2002. a 2015. a, kui võlgniku suhtes algati 11 täitemenetlust, mis olid lõppenud enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud 2020. aasta lõpuks. Pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169 avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur korraldas 29.06.2021 võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on ise avaldanud soovi ja edastanud pankrotihaldurile kirjaliku nõusoleku asuma täitma usaldusisiku kohustusi. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. A M (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud 4 võlanõuet kogusummas 13 775.21 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi

4(8)

2-21-475 pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb A M (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et A M (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumine. Võlgnik ei ole omale rahalisi kohustusi võttes arvestanud oma majandusliku olukorraga ega hinnanud õigesti oma finantsvõimekust. Samuti pole võlgnik arvestanud võimalusega, et tema sissetulekud vähenevad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul esinenud makseraskusi juba ajavahemikus 2002. a -2015. a, kui võlgniku suhtes algatati 11 täitemenetlust, mis olid lõppenud enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult välja kujunenud 2020. aasta lõpuks. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, mis väljendus selles, et võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas, kuna ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma reaalseid võimalusi nende täitmiseks kokkulepitud tingimuste, samuti ei ole võlgnik maandanud riske juhuks, kui tema sissetulekud vähenevad. Pankrotihalduri vabastamine ja tasu määramine PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest A M (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 13.10.2021 esitatud tasu taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 9 töötunni eest 810 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr xxx. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Kohus, tutvunud Oliver Ennok ́i poolt esitatud tasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et tasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab tulenevalt PankrS §-dest 65 ja § 23 halduri tasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094).

5(8)

2-21-475 Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, sealhulgas pankrotihalduri tasu. Kohus on 21.12.2021 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti A M (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.40 eurot, kokku summas 476.40 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 11 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigi vahenditest hüvitamisele kuuluvat osa ületav halduri tasu, summas 495.60 eurot, jätta võlgniku kanda. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.

Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

6(8)

2-21-475 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A M (pankrotis) esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid A M (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada A M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb A M’l (pankrotis) juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub A M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb võlgnikul kohtule esitada 01.03.2023. Kohus selgitab A M ́le (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A M ́l (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

7(8)

2-21-475

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.