Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-5020
Kohtuasi
OÜ Tuulmet Holding hagi Aktsiaseltsi Sarkop vastu põhivõla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Sarkop apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
145 159 eurot 54 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) OÜ Tuulmet Holding (registrikood 11681977), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Kostja (apellant) Aktsiaselts Sarkop 10405212), seaduslik esindaja PN
Menetluse liik
(registrikood
Asja läbivaatamine 2. märtsi 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a otsus, mida on parandatud
4.Mõista Aktsiaseltsilt Sarkop OÜ Tuulmet Holding kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 945 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-5020 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Tuulmet Holding (hageja) esitas 1. aprillil 2019 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi Sarkop (kostja) vastu hagi (täiendatud 3. aprillil 2019), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 129 976 eurot 53 senti, 31. märtsi 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4784 eurot 16 senti ja alates 1. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt aastaid mööblidetaile. Pooltevaheline koostöö oli selline, et kostja esitas hagejale ostutellimuse ning hageja tegi vastavalt tellimusele kostjale hinnapakkumise. Hageja täitis kõik kostja tellimused korrektselt, andis kostjale tellitud kauba üle ning esitas tehtud tööde eest arved. Kostja ei esitanud saadud detailide kohta pretensioone ega arvete kohta vastuväiteid. Kostja ei ole suutnud alates 24. juulist 2018 tarnitud detailide eest korrektselt tasuda. Hageja uus omanik pöördus kostja poole sooviga teada saada, kuidas kostja kavatseb võla tasuda. Kostja esitas hagejale 9. oktoobril 2018 võlas olevate arvete väljavõtte, mille kohaselt oli kostja võlg 110 440 eurot 87 senti, ja võlas olevate arvete maksegraafiku. Hageja palus 5. ja
6.detsembril 2018 kostjal uuesti selgitada, kuidas ta kavatseb võla tasuda, kuid kostja ei vastanud hageja e-kirjadele. Hageja esitas 10. detsembril 2018 kostjale pankrotihoiatuse, milles palus tasuda võla 123 484 eurot 67 senti hiljemalt 20. detsembril 2018. Kostja esitas selle peale
11.detsembril 2018 uue võlas olevate arvete maksegraafiku, mille kohaselt oli võlg 123 484 eurot 67 senti. Seega on kostja kaks korda võlga tunnistanud. Lisaks on kostja saneerimiskavas märgitud, et kostja võlgneb hagejale 127 421 eurot 9 senti. Kuna pooled jätkasid koostööd on hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks veel arveid. Kostja võlgneb hagejale 75 arve järgi kokku 129 976 eurot 53 senti.
1.2.Vastuseks kostja vastuväidetele kahe arve kohta märkis hageja järgmist. Kostja ei ole
31.jaanuari 2019. a pretensiooni arvete nr 2018485 ja nr 2018515 kohta hagejale enne kohtumenetlust saatnud. Kostja vaidles vastu arvel nr 2018485 märgitud tasule. Kostja projektiinsener PP saatis hagejale
2.oktoobril 2018 ostutellimuse nr 8831. Hageja töötaja TA vastas 2. oktoobri 2018. a e-kirjas, et kostja on tellimuse koostanud vanade hindadega. Hageja teavitas kostjat uutest hindadest. Kostja ei vaielnud nendele vastu ning nõudis kauba üleandmist, kuid ei muutnud ostutellimust. Kostja vaidles vastu arvel nr 2018515 märgitud tasule. Kostja projektiinsener PP saatis hagejale
4.oktoobril 2018 e-kirja, milles palus esitada pakkumuse metalldetailidele. Kostja e-kirjale oli lisatud Exceli tabel, milles oli välja toodud esialgne soovitavate konstruktsioonide tellimus, kuid ei olnud märgitud hindu. Kostja teavitas hagejat 16. oktoobril 2018, et kostja sõiduk väljub paigaldamiseks, ning soovis teada saada, millal ta saab detailid kätte. Hageja vastas kostjale, et
2-19-5020 detailid tuuakse ära ning palus vormistada tellimuse kasvõi null hindadega, kuid vähemalt selliselt, et oleks arusaadav, mida ja millal kostja soovib saada. Kostja koostas väljamõeldud hindadega tellimuse. Kostja ei arvestanud tellimuse tegemisel hageja tegelike hindadega. Hageja saatis kostjale ostutellimuse alusel hinnapakkumise. Lisaks hageja e-kirja teel saadetud hindadele lepiti muude tööde hind kokku telefoni teel. Kostja nõustus hageja hindadega.
1.3.Kostja väidab vääralt, et hageja ei tõendanud kauba kostjale üleandmist. Hageja ja kostja väljakujunenud praktika kohaselt ei toimunud kauba üleandmine saatelehe allkirjastamisega. Kauba üleandmine toimus selliselt, et hageja viis kauba kostja lattu, kus see kostja töötajate poolt vastu võeti. Kaup oli tähistatud kleepsuga, millel oli märgitud ostutellimuse number. Kui seda ei olnud, siis tähistati kaup joonise numbriga, mille alusel töö tehti. Kui ka joonist ei olnud, märgiti isiku nimi, kes oli kostja poolt detaili tellinud. Kostja laotöötajad sisestasid kaubale märgitud koodi enda arvutisüsteemi. Kostja ei ole varem tuginenud sellele, et ta ei ole kaupa kätte saanud.
1.4.Kuna kostja on arvete tasumisega viivituses, on hagejal õigus nõuda kostjalt iga arve tasumisega viivitamise eest viivist. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 4784 eurot 16 senti. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt, kui kohus rahuldab hagi osaliselt või täielikult, palus kostja vähendada viivist.
2.1.Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjaga sõlminud suulise töövõtulepingu. Kostja on hagejale korduvalt teatanud, et ta ei aktsepteeri hageja nõudeid. Kostja ei ole arvetel märgitud teenust saanud ja pooltel ei olnud kokkulepet teenuse osutamiseks. Hageja ei ole kostjat kõrgemast tasust teavitanud. Hagist ei nähtu, milliste pakkumiste alusel on arved esitatud ja kas kostja on üldse töid tellinud.
2.2.Hageja ei ole tõendanud tööde üleandmist. Vastavalt kostja ostutellimustele pidi kauba üleandmine ja vastuvõtmine toimuma saatelehe alusel. Hageja ei ole esitanud ühtegi saatelehte.
2.3.Kostja esitas 31. jaanuaril 2019 hagejale arvete nr 2018485 ja 2018515 kohta pretensiooni. Hageja arve nr 2018485 ei vasta kostja tellimusele nr 8831. Kostja esitas 1. oktoobri 2018. a ostutellimuse summaga 4202 eurot 25 senti (käibemaksuta). Hageja esitas selle alusel arve nr 2018485 summaga 5636 eurot 60 senti (käibemaksuta). Ostutellimuse ja arve erinevus on 1434 eurot 35 senti. Hageja arve nr 2018515 ei vasta kostja tellimusele nr 8956. Kostja esitas 16. oktoobril 2018. a ostutellimuse nr 8956 summaga 4175 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas selle alusel arve nr 2018515 summaga 7873 eurot 51 senti (käibemaksuta). Ostutellimuse ja arve erinevus on 3698 eurot 51 senti.
2.4.Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hageja viivisenõue on alusetu, sest hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna kostja ei ole käitunud hageja suhtes pahatahtlikult, tuleb viivist vähendada nullini.
2-19-5020 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 2. aprilli 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 134 760 eurot 69 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 129 976 eurot 53 senti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 6120 eurot.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud, et tema ja kostja vahel olid pikaajalised ärisuhted ning nad sõlmisid lepinguid pakkumise ja nõustumise teel. Hageja valmistas kostjale viimase tellimuste alusel erinevaid mööbli- ja ehitusdetaile. Pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses, nende vahel oli püsiv ärisuhe ning nad sõlmisid omavahel töövõtulepingud pakkumuste esitamise ja nõustumise andmisega VÕS § 9 lg 1 tähenduses. Kostja esitas hagejale ostutellimused, mille hageja üldjuhul täitis, kuid esines ka juhtumeid, kus hageja teatas, et ei nõustu pakkumisega ning esitas omapoolse uue pakkumise detailide valmistamiseks teise hinnaga VÕS § 21 lg 1 tähenduses. VÕS § 20 lg 3 järgi tuli pakkumisele mõistliku aja jooksul vastata ning vaikimine loetakse sel juhul nõustumiseks. Seega nõustus kostja hageja uue pakkumusega. Hageja esitas kohtule alates 8. juunist 2018 kuni 28. veebruari 2019 erinevate mööbli- ja ehitusdetailide eest esitatud arved. Enamusel arvetest on viidatud ostutellimuste numbritele ning arved on kooskõlas ostutellimustega. Mõnel arvel on märgitud, et arve on esitatud tellimuseta või kiirtellimuse alusel. Arvetel on viidatud nendele kostja töötajatele, kes on tellimuse koostanud. Hageja esitas koos arvetega ka kostja ostutellimused või tellimust sisaldavad kostja e-kirjad.
3.2.Hageja nõue tasu saamiseks on VÕS § 637 lg 3 järgi muutunud sissenõutavaks. Kuigi kostja väitis menetluses, et tema esitatud tellimuste kohaselt tuli kaup üle anda allkirjastatud saatelehtede alusel, oli pooltel väljakujunenud praktika, mille kohaselt toimetas hageja valmis detailid kostja lattu, kus kostja töötajad need viitega ostutellimusele vastu võtsid ning saatelehti ei esitatud ega allkirjastatud. Sellist praktikat kinnitavad UA ütlused. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja on ostutellimuste ja e-kirjade teel tellitud kauba kätte saanud.
3.3.Lisaks on kostja enamikel hageja nõude aluseks olevatel arvetel märgitud summade ulatuses võlga tunnistanud. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tekkinud võlga nii kirjalikus kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tunnistanud ning kostja kinnitused võla olemasolu kohta on käsitatavad deklaratiivse võlatunnistusena, millega kinnitati olemasolevat kohustust. Hageja hakkas alates 2018. a septembrist saatma kostjale e-kirju, milles soovis saada teavet võla tasumise kohta. Kostja saatis hagejale arvestuse, milles hindas võla kogusummaks 128 149 eurot 7 senti. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas 9. oktoobril 2018 võlgnetavate arvete loetelu, millega kinnitas võlga 110 440 euro 87 sendi ulatuses. Arvete loetelus olid arved alates 6. juunist 2018. kuni 21. augustini 2018. Samas dokumendis teatas kostja, et tasub võla maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul, makstes 9203 eurot 41 senti kuus. Kuna kostja võlga ei tasunud, saatis hageja 5. detsembril 2018 ja 6. detsembril 2018 kostjale e-kirjad, milledes tuletas võla tasumist meelde. Hageja saatis 10. detsembril 2018 kostjale pankrotihoiatuse. Kostja vastas sellele 11. detsembril 2018 e-kirjaga ning saatis hagejale uue võla tasumise maksegraafiku. Maksegraafikus tunnistas kostja võlga 123 484 euro 67 sendi
2-19-5020 ulatuses ning maksegraafik kajastas hageja arveid alates 31. maist 2018 kuni
23.oktoobrini 2018. Maksegraafiku kohaselt soovis kostja tasuda võlga osamaksetega mitme aasta jooksul ning iga osamakse suuruseks oli 4600 eurot. Kuna kostja tunnistas võlga nende arvete osas, mis olid võlatunnistustes märgitud, lasus kostjal kohustus põhistada ja tõendada, et tal tegelikult võlga ei ole.
3.4.Täiendavalt tuleneb ka kostja võlgade kohta koostatud saneerimiskavast, et hageja põhjendatud nõude summaks on hinnatud 127 421 eurot 9 senti. Kuigi saneerimiskava ei kinnitatud ja saneerimismenetlus on lõppenud, saab saneerimiskavast järeldada, et kostjal ei olnud sisulisi vastuväited selles märgitud võlale.
3.5.Kohus selgitas kostjale deklaratiivsest võlatunnistusest tulenevat tõendamiskoormise pöördumist ja vajadust põhistada ja tõendada enda vastuväiteid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja vastuväiteid võlatunnistuses nimetatud arvete kohta põhistanud ega esitanud tõendeid võla puudumise kohta. Kostja esitas sisulised vastuväited üksnes arvete nr 2018485 ja nr 2018515 kohta, kuid need ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja arvel nr 2018485 esitatud summa on suurem võrreldes kostja ostutellimuses nr 8831 märgitud summaga. Ostutellimuse summaks oli 5042 eurot 70 senti (käibemaksuga), kuid hageja arve nr 2018485 oli summaga 6763 eurot 92 senti (käibemaksuga). Hageja ei nõustunud kostja ostutellimuses toodud hindadega ning teatas kostjale sellest enda 2. oktoobri 2018. a e-kirjas. Hageja väitel teavitas ta kostjat uutest hindadest. Kostja ei vaielnud uutele hindadele vastu, kuid ei muutnud ka tellimust. Kostja saatis 2. oktoobril 2018 kirja, milles soovis tellimust kätte saada 6. novembril 2018. Hageja ei ole küll tõendanud, millal ja millised uued hinnad ta kostjale saatis, kuid asjas esitatud tõenditest järeldub, et hageja ei olnud nõus kostja pakutud hindadega tööd tegema. Seega on alusetud kostja etteheited kokkulepitud eelarve ületamise kohta. Hageja arvel nr 2018515 esitatud summa on suurem kostja ostutellimuses nr 8956 märgitud summaga. Ostutellimuse summaks oli 5010 eurot, kuid hageja arve nr 2018515 oli summaga 9448 eurot 22 senti (käibemaksuga). Hageja selgitas, et kostja esitas talle tellimuse, kuid selles ei olnud hindasid. Hageja palus kostjal vormistada uue tellimuse. Kostja koostas tellimuse enda väljamõeldud hindadega. Hageja saatis osade detailide hinnad 16. oktoobri 2018. a e-kirjaga ning ülejäänud hinnad lepiti kokku telefoni teel. Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et hageja tegi kostjale uue pakkumise. Kostja ei tõendanud, et ta oleks sellele vastu vaielnud, mistõttu võis kostja vaikimist lugeda nõustumuseks, kuna pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuse raames. Isegi juhul, kui kostja vastuväited arvetele nr 2018485 ja nr 2018515 oleksid põhjendatud, ei ole ta neid esitanud mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, detailide tarnimist ja arve esitamist, mistõttu on kostja minetanud õiguse vastuväidetele tugineda VÕS § 644 lg-te 1–3 järgi. Hageja esitas arved nr 2018485 ja nr 2018515 kostjale vastavalt 2. novembril 2018 ja
28.novembril 2018. Kuna hageja valmistas kostjale detaile kostja tellimuste alusel iga kuu, oleks kostja pidanud mõistlikult esitama vastuväited arvete vastuolust ostutellimustega hiljemalt kuu aja jooksul alates arvete saamisest. Kostja ei teinud seda. Kostja oleks pidanud arvete suuruse vaidlustamisel täpselt esile tooma, milles tema etteheide seisneb. Alles hageja ja kostja 2019. a jaanuarikuu e-kirjadest nähtub, et kostja on osaliselt talle esitatud arved vaidlustanud. Kostja teatas 18. märtsi 2019. a e-kirjas selgelt, et ta ei aktsepteeri neid arveid, mida hageja on muutnud erinevalt pakkumistest. Kostja ei viidanud aga ühelegi konkreetsele arvele ega ostutellimusele, sh kohtumenetluses vaidlustatud arvetele. Kostja esitas kohtule
2-19-5020 pretensiooni kuupäevaga 31. jaanuar 2019. a, milles ta viitas, et arved nr 2018485 ja nr 2018515 olid esitatud kokkulepet ületavate summadega (vastavalt 1721 eurot 22 senti ja 4438 eurot 22 senti). Kostja ei esitanud tõendeid pretensiooni saatmise kohta. Kohtu jaoks ei ole usutav, et olukorras, kus kostja oli saatnud 31. jaanuaril 2019 hagejale konkreetse pretensiooni, ei viidanud kostja sellele kordagi poolte vahel peetud e-kirja suhtluses. Kuna kostja ei tõendanud pretensiooni saatmist hagejale, ei ole kostja tõendanud, et ta esitas vastuväited arvetele õigel ajal.
3.6.Eelnevat arvestades tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 129 976 eurot 53 senti. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Kostja ei esitanud hageja viivisearvestusele vastuväiteid, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4784 eurot 16 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 1. aprillist 2019.
3.7.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 6120 eurot, millest 1500 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 4620 eurot hageja õigusabikulud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus jättis kostja vastuväited tähelepanuta, hindas vääralt tõendeid ja jättis otsuse põhjendamata, sh ei toonud maakohus välja, miks ta ei nõustu kostja esitatud väidete ja neid kinnitavate tõenditega. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et hagi tuleb rahuldada.
4.2.Hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, et pooled sõlmisid hageja väidetud tingimustel kokkuleppe. Pooltel oli kokkulepe, et hageja teeb töid vastavalt hinnapakkumisele. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjat kõrgemast teenuse hinnast. Hageja ei ole esitanud arvete aluseks olevaid hinnapakkumisi ning hagiavaldusest ei nähtu, milliste pakkumiste alusel arved esitati ja kas kostja on üldse neid töid tellinud ning tööd on kostjale üle antud. Hageja ei ole esitanud kohtule saatelehti, mis kinnitaksid kauba üleandmist.
4.3.Maakohus jättis tähelepanuta kostja viivise vähendamise taotluse. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vastuse kohaselt ei ole kostja toonud apellatsioonkaebuses esile konkreetseid etteheiteid maakohtu otsusele. Hageja jäi menetluses varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
2-19-5020
7.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
7.1.Kuigi kostja heidab maakohtule ette seda, et maakohus jättis kostja vastuväited tähelepanuta, hindas vääralt tõendeid ja jättis otsuse põhjendamata, ei ole kostja oma kaebuse väiteid täpsustanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas ja millises osas eksis maakohus vaidlust lahendades menetlusõiguse normide vastu. Kostja ei ole kaebuses konkreetselt esile toonud, millised kostja vastuväited jättis maakohus tähelepanuta ja milliseid tõendeid hindas maakohus vääralt. Lisaks heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, sh ei toonud maakohus välja, miks ta ei nõustu kostja esitatud väidete ja neid kinnitavate tõenditega, kuid kostja ei ole täpsustanud, milliseid väiteid ja tõendeid ta silmas pidas. Seetõttu ei ole ringkonnakohtule teada, milliseid konkreetseid rikkumisi heidab kostja maakohtule ette, ning sedavõrd üldsõnaliste kaebuse väidete alusel, ilma konkreetsetele väidetele ja tõenditele viitamata, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus eksis vaidlust lahendades kohtuotsuse põhjendamise või tõendite hindamise reeglite vastu. Arvestades kostja maakohtu menetluses esitatud väiteid ja tõendeid, ei ole kolleegiumil siiski alust arvata, et maakohus jättis kostja vastuväited tähelepanuta ja tõendid hindamata. Maakohus põhjendas, miks ei anna kostja esitatud vastuväited ja tõendid alust jätta hagi rahuldamata.
7.2.Edasi heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus rahuldas hagi olukorras, kus hageja ei olnud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et kuna kostja tunnistas võlga nende arvete osas, mis olid võlatunnistustele märgitud, pidi kostja põhistama ja tõendama, et tal ei ole hageja ees võlatunnistuses märgitud arvete ulatuses võlga. Maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu järjepideva praktikaga, mille kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Seega on hageja tõendanud, et kostjal on kohustus tasuda talle tehtud tööde eest kuni 23. oktoobrini 2018 esitatud arvetel märgitud summad. Lisaks on hageja tõendanud ka pärast 23. oktoobrit 2018 koostatud arvetel märgitud tasunõude aluseks olevad asjaolud. Hageja esitas kohtule alates 2018. a novembrist koostatud arved ning iga arve aluseks oleva ostutellimuse või e-kirjavahetuse (II kd, tl 8–32). Enamuse pärast
23.oktoobrit 2018 koostatud arvetel märgitud töödest on hageja teinud kostja kirjaliku ostutellimuse alusel ning arvel märgitud summa kattub ostutellimusel märgitud summaga. Erandina ei ole hageja esitanud 9. novembri 2018. a arve nr 2018494 (II kd, tl 11)) aluseks olevat kirjalikku ostutellimust, kuid hageja selgituse kohaselt ei teinudki kostja ostutellimust, kui tellis keegi kostjatootmisest, ning selle tellimuse esitaski kostja tootmisest meister Aivar Tõkke. Samuti ei ole hageja esitanud arvete nr 2018570 ja 2019009 kohta kirjalikke ostutellimusi (II kd tl 30–32), kuid hageja esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on ka need tööd tellinud. Arve nr 2018555 aluseks on küll olnud kostja ostutellimus (II kd 26–27), kuid tellimusel on märgitud tööde hindadeks 0 eurot. Samas kinnitab arvele lisatud e-kirjavahetus, et hageja saatis kostjale hinnad. Ka kostja vaidlustatud arvetel nr 2018485 ja 2018515 (II kd tl 8–9 pöördel ja 16–18) ei kattu ostutellimusele märgitud hind arvele märgitud hinnaga, kuid maakohus asus kolleegiumi hinnangul põhjendatult seisukohale, et hageja on ostutellimusele ja arvele lisatud e-kirjavahetusega tõendanud, et hageja ei nõustunud kostja ostutellimusel märgitud hinnaga ning tegi omapoolse pakkumise. Seega on hageja tõendanud,
2-19-5020 et kostja tellis temalt pärast 23. oktoobrit 2018 koostatud arvel märgitud töid arvetel märgitud hindadega. Arvestades seda, et hageja esitatud tõendid kinnitavad, et ka enne 23. oktoobrit 2018 esitatud arvete puhul olid aluseks nii kirjalikud ostutellimused, e-kirja teel edastatud tellimused kui ka suulised tellimused (st alati ei esitanud kostja kirjalikku tellimust), ning kostja tunnistas sel viisil tellitud tööde eest tasumise kohustust, ei ole kolleegiumil alust arvata, et kostja ei ole tellinud hagi aluseks olevatel arvetel märgitud töid või ei ole teinud seda arvetel märgitud hinnaga. Eeltoodut arvestades on hageja tõendanud, et pooltel oli kokkulepe arvetel märgitud tööde tegemiseks arvetel märgitud hindadega. Kuigi kostja väitel ei ole hageja tõendanud ka seda, et ta on kostjale tellitud tööd teinud ja üle andnud, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja on ka nimetatud asjaolu tunnistaja ütlustega tõendanud. Seega on hageja tõendanud hagi aluseks olevad asjaolud, mistõttu ei olnud maakohtul alust jätta hagi rahuldamata.
7.3.Viimaks heidab kostja maakohtule põhjendatult ette seda, et maakohus jättis tähelepanuta tema viivise vähendamise taotluse. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja täiendab kohtuotsuse põhjendusi selles osas. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule, st juhul kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Praegusel juhul tõi kostja esile, et viivist tuleks vähendada seetõttu, et ta ei ole käitunud pahatahtlikult. Muid viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud ega tõendanud. Seega ei ole kostja põhistanud viivise vähendamise taotlust, ning viivise vähendamiseks ei ole alust. Lisaks märgib kolleegium, et hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras viivist, mis üldjuhul ei saa olla ebamõistlikult suur VÕS § 162 tähenduses.
8.Eeltoodut arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
jäävad
apellatsioonimenetluse
kulud
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirjade ja kohtuistungil protokollitud taotluse järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 945 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulisel esindajal kulus apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6,75 tundi, sh 4,75 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistumiseks ning kohtuistungil osalemiseks. Arvestades maakohtu
2-19-5020 otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 945 eurot (6,75× 140 = 945), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.