Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-5020
Tsiviilasi
OÜ Tuulmet Holding hagi AS Sarkop vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
145 159,54 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Tuulmet Holding (registrikood 11681977, Toomanni, esindajad Kolgaküla, Kuusalu vald 74808, Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso (Advokaadibüroo Ruus ja Veso, Tallinn, Kaupmehe 10-11, e-post: [email protected]); Kostja: AS Sarkop (registrikood 10405212, Taevavärava tee 3, Lehmja küla, Rae vald 75301, Harjumaa, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: Aire Põder, Indrek Põder (ASIS Consult OÜ, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 11.03.2020 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: A T Kostja lepinguline esindaja: Indrek Põder
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt AS-lt Sarkop (registrikood 10405212) hageja OÜ Tuulmet Holding (registrikood 11681977) kasuks välja 134 760,69 (ükssada kolmkümmend neli tuhat seitsesada kuuskümmend eurot ja 69 senti) eurot, millest 134 760,69 eurot on põhinõue ja 4784,16 eurot on seisuga 31.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt AS-lt Sarkop (registrikood 10405212) hageja OÜ Tuulmet Holding (registrikood 11681977) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 01.04.2019 põhinõude summalt 129 976,53 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja AS Sarkop kanda.
2.Mõista kostjalt AS-lt Sarkop (registrikood 10405212) hageja OÜ Tuulmet Holding (registrikood 11681977) kasuks menetluskuludena välja 6120 (kuus tuhat ükssada kakskümmend) eurot, millest 1500 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 4 620 eurot on hageja õigusabikulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja nõudis kostjalt 129 976,53 euro põhivõlgnevuse, seisuga 31.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivise ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on kostja tellinud hagejalt pikema aja jooksul mööblidetaile. Kostja on saanud hagejalt mööblidetailid kätte, kuid ei ole alates 24.07.2018 suutnud detailide eest korrektselt tasuda.
2.Kuna kostja vahetas 2018. a sügisel omanikku, soovis hageja teada saada, kuidas toimub võlgade tasumine ning edasine koostöö. Hageja nõudis 26.09.2018 kostjalt 20 000 euro tasumist, kuna hageja plaanis kinnistu ostu, kuhu saaks tootmise ümber kolida. Hagejale oli vaja kostjalt panga jaoks garantiikirja, et laenu taotleda. Kostja esitas 09.10.2018 väljavõtte võlgnevuse arvestusest. Kostja esitas 09.10.2018 hagejale võlatunnistuse pealkirjaga „Võlas olevate arvete maksegraafik“, mille kostja ühepoolselt allkirjastas. Hageja palus 05.12.2018 ja 06.12.2018 kostjale saadetud e-kirjades vastust, kuidas plaanib kostja võlgnevuse tasuda. Kostja sellele ei vastanud.
3.Hageja saatis 10.12.2018 kostjale pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevuse 123 484,67 euro tasumist hiljemalt 20.12.2018. Kostja esitas 11.12.2018 hagejale järjekordse „reaalse maksegraafiku“, kus oli märgitud, et 123 484,67 euro suurune võlg tasutakse 27 igakuise maksega, mille suurus on 4600 eurot. Kostja esindaja teatas 09.01.2019 vastuseks hageja pankrotihoiatusele, et kostja ei ole püsivalt maksejõuetu. Kostja teatas, et tema võlgnevuse summa on hoopis 118 058,79 eurot ning pakkus välja, et kostja tasub võla 12 kuu jooksul 10 000 euro suuruste maksetega.
4.Hageja esitas kostjale 11.01.2019 pakkumise vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, milles nõudis kommertspandi seadmist. Läbirääkimised katkesid, sest kostja ei olnud nõud andma tagatist ega vastanud hageja järgmistele pöördumistele. 18.03.2019 e-kirjas väitis kostja, et on hagejale teinud erinevaid pakkumisi võlgnevuse tasumiseks, kuid hageja ei ole nendega nõustunud.
5.Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 129 976,53 eurot. Kostja on pärast pankrotihoiatuse esitamist tasunud 2019. a jooksul 14 000 eurot kolme kuu jooksul. Viimane makse laekus 18.02.2019. Hageja rõhutas, et 07.12.2018 maksegraafikus tunnistas kostja võlgnevust summas 123 484,67 eurot. Kostjal on tekkinud pidev võlgnevus alates 24.07.2018. Kostja ei ole tasunud võlgnevust pikema aja jooksul. Arvete sisule, tähtajale ega muudele tingimustele ei ole kostja vastu vaielnud. Arvete tingimused ei ole muutunud.
6.Hageja arved põhinesid kostja tellimustel, kus on täpselt kirjas, mida täpselt tellitakse ja millise hinna eest. Kostja ostutellimused tõendavad, et arvete suuruse üle vaidlust ei ole. Samuti on hageja kostja palvel andnud kõige pikema arvete tasumise tähtaja, milleks on 45 päeva. Hageja on kõik ostutellimused täinud ja kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet.
7.Hageja viitas VÕS §-dele 100, 101 lg 1 p 1. Kostja on arvete maksmisega võlgnevuses alates 24.07.2018 (arve nr 2018229). Viivitamise tõttu palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Kokku on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4784,16 eurot. Viivis põhivõlgnevuselt 129 976,53 eurolt suureneb 28,49 eurot päevas.
8.Hagi täienduses täpsustas hageja, et palub kostjalt välja mõista põhivõlana 129 976,53 eurot, seisuga 31.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivisena 4784,16 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõude sumalt 129 976,53 eurolt alates 01.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole tõendanud lepingu sõlmimist. Hageja arved ja kostja võlatunnistused on tõendid, mis tõendavad, et kostja on tunnistanud detailide kättesaamist, pretensioonide puudumist ja arvete korrektsust. Kostja on võlatunnistusega võtnud omaks võlgnevuse hageja ees. Kostja on võlgnevuse tasumiseks pakkunud maksegraafikuid.
10.Leping sõlmiti poolte vahel mitte suuliselt, vaid kirjalikult. Kostja esitas hagejale kirjaliku ostutellimuse ning hageja kas kiitis selle heaks või palus hinda korrigeerida. Hageja viitas TsÜS § 78 lõikele 3. Hageja esitas kõigi võlgnevate arvete ostutellimused ja e-kirjad tellimuste osas kokkulepete sõlmimise kohta.
11.Kostja väited eelarve ületamise kohta puudutavad ainult arveid nr xxxx ja nr xxxx, mille üle pooltel oli vaidlus. Kõik ülejäänud arved on kostja heaks kiitnud ega ole nende suhtes vastuväiteid esitanud. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole teda teavitanud, et mõne projekti osas on teenuse hind kõrgem varem suuliselt kokku lepitust. Hageja viitas arvele nr xxxx ja sellele lisatud kolmele ostutellimusele. Kostja ostutellimused olid sageli kostja töötajate poolt tehtud kiirustades ning suvaliste hindadega, ilma hindu hagejaga kooskõlastamata. Kuna arvega nr xxxx oli kostjal kiire, palus hageja korduvalt telefoni teel kostjalt ostutellimuse muutmist, kuna ostutellimus oli tehtud lohakalt valede hindadega. Seetõttu tegi kostja arve nr xxxx osas kokku 3 erinevate hindadega ostutellimust samade detailide tellimiseks. Seda, et kostja tellis hagejalt töid ka ilma korrektselt vormistatud ostutellimuseta, tõendab arve nr xxxx, millele lisatud e-kirjadest on näha, kuidas toimus töö tellimine. Näiteks arve nr xxxx puhul saadeti hagejale tühi ostutellimus ning tegelik töö ja hind lepiti kokku e-kirja ja telefoni teel.
12.Tavapäraselt väljakujunenud tööde ja mahtude osas olid kostjale hageja hinnad teada, kuid eritööde puhul pidi kostja ostutellimuse hinnad hagejaga kooskõlastama. Kostja ei saanud määrata hindu, millega töö tuli teha. Näiteks oli hageja miinimumtöö hind 102 eurot, millele lisandus käibemaks (arved xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx). Arve nr xxxx puhul kinnitati e-kirja teel tellimus ja hind, sest kostja ei esitanud korrektset ostutellimust. Arvete nr xxxx ja nr xxxx puhul oli kostja tellimisprotsess väga lohakas.
13.Arve nr xxxx osas ütles hageja kostjale Telia demolaua metalljalgade uued hinnad. Vana hinnaga ei olnud hageja nõus enam detaile tegema. Hageja poole pöördus 02.10.2018 kostja projektiinsener P P, kes saatis enda koostatud ostutellimuse 8831. 02.10.2018 e-kirjas palus P P ostutellimuse nr 8831 üle vaadata ja kinnitada. Hageja töötaja T A vastas 02.10.2018 e-kirjas, et tellimuses on vanad hinnad, kuid hageja on hindu tõstnud. Teises e-kirjas 02.10.2018 selgitas hageja töötaja T A, et vanal tellimusel on vana hind. Hageja teatas uue hinna. Kostja sellele vastu ei vaielnud, kuid ei muutnud ka oma ostutellimust. Kostja nõudis tellitud lauajalgade toomist ja selgitas, et hiljemalt 06.11.2018 peavad asjad xxxx esinduses xxxx olema.
14.Arve nr xxxx osas saatis kostja projektiinsener P P hagejale 04.10.2018 e-kirja, kus palus pakkumist Pipedrive metalldetailidele. E-kirjale oli lisatud P P koostatud Exceli tabel, kus oli ilma hindadeta välja toodud esialgne soovitavate konstruktsioonide tellimus. Kostja töötaja P P kirjutas hagejale 16.10.2018, et kirja saatmise päeval väljub juba kostja sõiduk paigaldamiseks. Kostja soovis teada, millal saab detailid kätte. Hageja vastas, et detailid tuuakse ära ning palus kostja vormistada tellimus kasvõi 0 hindadega. Seega soovis hageja kostjalt korrektse ostutellimuse vormistamist kasvõi 0 hindadega, et oleks selge, mida kostja soovib.
15.Seepeale tegi kostja 16.10.2018 välja mõeldud hindadega ostutetellimuse, kus polnud arvesse võetud hageja saadetud hindu. Samas olid juba 16.10.2018 osa Piedrive detailidest valmis ning kostja juba nõudis nende üleandmist. Hageja saatis P Ple 16.10.2018 e-kirja teel hinnapakkumise kostja soovitud Pipedrive mööblidetailidele. Lisaks hageja e-kirja teel saadetud hindadele lepiti muude tööde hind kokku telefoni teel. Enne, kui kostja ostutellimuse vormistas, pidid talle olema teada hageja hinnad, millega hageja oli nõus tellimust täitma, mistõttu küsiski kostja projektiinsener 04.10.2018 e-kirjas hageja hinnapakkumist. Kostja ei soovi tunnistada, et töö kiireloomulisuse tõttu oli kostja tegelikult hageja saadetud hindadega nõustunud, kuid ei vormistanud neid korrektselt ostutellimusena.
16.Kostja hakkas alusetult nõudma 2019. a jaanuaris arvete nr xxxx ja nr xxxx vähendamist ostutellimuste hinnani, kuigi kostja tegelikkuses oli juba aktsepteerinud hageja antud hindu ning keeldus oma ostutellimuste muutmast. Muutuse kostja suhtumises tõi kaasa hageja 10.12.2018 pankrotihoiatus.
17.Kostja on vastuses hagile asunud alusetult väitma, et puuduvad detailide üleandmist tõendavad saatelehed. Välja arvatud arved nr xxxx ja nr xxxx, on kostja kõik teised arved aktsepteerinud ning kinnitanud nende alusel tekkinud võlgnevust nende alusel. Kuna kostja on aktsepteerinud teisi arveid ja tunnistanud võlgnevust nende alusel, jäävad kostja vastuväited arusaamatuteks. Teiste arvete osas ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet.
18.Arvetele xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ei ole ostutellimust lisatud, sest töö telliti telefoni teel. Arvele nr xxxx lisatud e-kirjade teel sõlmitud hinnakokkulepe. Hageja oli valmis tegema 2 lauajalga. Kostja soovis, et hageja teeks 2 lauajalga hinnaga 169 eurot ühe detaili kohta, kuid selline hinna kokkulepe käis 84 lauajala kohta. Arvel on hind lauajala kohta tehtud väiksemaks, kui e-kirja teel kokku lepitud.
19.Arve nr xxxx puhul tellis töö telefoni teel kostja projektijuht K V. Telefoni teel lepiti hind kokku. Arve nr xxxx puhul saatis kostja tühja ostutellimuse ning tegelik töö sai e-kirja ja telefoni teel kokku lepitud. Tegemist oli kostja jaoks kiiresti vajaliku tööga. Arvete nr xxxx ja nr xxxx kohta puuduvad ostutellimused, sest kui tellis Xxxx AS tootmine, ei esitaud kostja ostutellimust. Nimetatud detailid tellis kostja tootmismeister A T paranduseks.
20.Arve nr xxxx puhul saatis kostja kiire töö tõttu ostutellimuse 0 hindadega. Hageja esitas 29.09.2018 e-kirjaga tööde hinnad, mida kostja töötaja M K telefoni teel aktsepteeris. Hageja esitas kostjale arve nr xxxx, sest kostja tellimusel pidi hageja tootma 24 Xxxx toolide jalga.
Seetõttu ostis hageja 24 pöörleva tooli vedrud, millest 20 tk kasutusse ei läinud. Arver nr xxxx puudutab pooltevaheline e-kirjade vahetus, kus kostja oli nõus vedrud kinni maksma ja lubas need aasta jooksul ära kasutada. Hageja esitas ostja ostutellimuse nr 6521, kus kostja tellis ühe Xxxx metalljala. arve nr xxxx tellimus oli kostja projektijuhi K V telefoni teel kokku lepitud.
21.Hageja tarnis arvete alusel valmistatu kauba oma transpordivahenditega kostja lattu. Kõikide autode liikumine on registreeritud GPS-iga. Kauba märkimist ja transporti korraldas ning kauba viis kostja lattu kohale hageja töötaja U A. Hagejal oli kostja endise juhatuse liikme M H kokkulepe, et kaubad tähistatakse kleepsuga, kus märgitakse ostutellimuse number. Kui seda ei olnud, siis tähistati kaubad joonise numbriga, mille alusel töö tehti. Kui ka joonist ei olnud, märgiti isiku nimi, kes oli kostja poolt detaili tellinud. Kostja pole kordagi nõudnud hagejalt saatelehti kauba üleandmisel. Arvete alusel toodetud kauba üleandmine toimus kostja laos, kus kohale tarnitud kaup võeti vastu. Kostja laotöötajad sisestasid koheselt kaubale märgitud koodi oma arvutisüsteemi ning sellega oli kaup vastu võetud. Kostja pole kordagi varem väitnud, et ta pole arvetel märgitud kaupa kätte saanud. Kostja ei ole kauba suhtes esitanud pretensioone. Kostja 31.01.2019 pretensiooni arvete nr xxxx ja xxxx kohta pole hagejale tegelikult saadetud. Seda nägi hageja alles kohtumenetluses.
22.14.11.2019 seisukohtades viitas hageja sellele, et kostja suhtes algatati Harju Maakohtu 24.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14042 saneerimismenetlus. Hageja sai kostja saneerimisnõustajalt O K saneerimiskava, kus kostja on välja toonud, et tema võlg hageja ees on 127 421,09 eurot (saneerimiskava lk 19, rida 131). Kuna kostja on suures osas tunnistanud hageja võlga saneerimismenetluses, on alusetud kostja eelnevad vastuväited hagile. Hageja põhinõue on 128 976,53 eurot, saneerimismenetluses on kostja tunnistanud võlgnevust 127 421,09 euro ulatuses, mis teeb vaheks 1 555,44 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks, kust tuleneb vahe 1 555,44 eurot, kuid saneerimiskava tõendab, et kostja vastuväited hagile on alusetud ja otsitud.
23.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. Hageja tasus riigilõivuna kokku 1 550 eurot. Kokku on hageja menetluskulud ilma käibemaksuta 6 380 eurot. Hageja esindaja tunnitasu suurus oli 140 eurot ilma käibemaksuta.
KOSTJA VASTUVÄITED
24.Kostja vaidles hagile vastu ja pidas hageja nõuet ebaselgeks. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostjaga suulise töövõtulepingu sõlmimist. Kostja on hagejale korduvalt teatanud, et ei aktsepteeri hageja nõudeid. Kostja on hagejale teatanud, et ei ole arvetes märgitud teenust saanud ja pooltel puudus kokkulepe teenuse osutamiseks. Hageja ei ole kostjat teenuse osutamisel teavitanud, et teenuse maksumus ületab oluliselt kokku lepitut. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja teeb kostjale töid vastavalt hinnapakkumisele.
25.Hageja ei ole teavitanud kostjat, et mõne konkreetse projekti raames on teenuse hind kõrgem, kui varem suuliselt kokku lepitud. Kui hageja oleks sellest teatanud, oleks kostja saanud teenusest loobuda. 01.10.2018 ostutellimus nr 8831 oli kokku summas 4 202,25 eurot ilma käibemaksuta. Ostutellimuse alusel esitas hageja arve nr xxxx summas 5636,60 eurot ilma käibemaksuta. Ostutellimuse ja arve vahe on 1434,35 eurot ilma käibemaksuta ehk arve on 34% suurem. 16.10.2018 ostutellimus nr 8956 oli kokku summas 4 175 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud ostutellimuse alusel esitas hageja arve nr xxxx summas 7 873,51 eurot ilma käibemaksuta. Ostutellimuse ja arve vahe on 3 698,51 eurot ilma käibemaksuta ehk arve on 86,6% suurem. Kostja esitas 31.01.2019 pretensioonid arvete kohta. Kuna hageja ei ole arveid kokkulepetega kooskõlla viinud, ei saa kostja neid tasuda. Ainult arve esitamine ei tekita maksekohustust.
26.Viivisenõue on alusetu. Hagist ei nähtu, milliste pakkumiste alusel on arved esitatud ja kas kostja on üldse töid tellinud. Hageja ei ole tõendanud tööde üleandmist. Vastavalt kostja ostutellimustele toimub tarnitava kauba vastuvõtt kostja poolt ainult saatelehe alusel. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud mitte ühtegi saatelehte, millega tõendataks kauba üleandmist.
27.Kauba ostutellimustel on tarnetingimuseks märgitud DAP ehk müüja on kauba tarninud, kui saabuval veovahendil mahalaadimiseks valmis pandud kaup on antud ostja käsutusse sihtkohas. Hageja kohustus on tõendada kauba üleandmist kostja käsutusse. Hageja ei ole tõendanud, et ta ise või keegi tema töötajatest on hagiavalduses märgitud teenuseid osutanud: puuduvad igasugused viited pakkumistele, saatelehtedele, üleandmise- vastuvõtmise aktidele jne.
28.26.11.2019 seisukohtades nõustus kostja, et tema suhtes alustati tsiviilasjas nr 2-19-14042 saneerimismenetlust. Kostja viitas SanS § 45 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1. Saneerimisnõustaja on edastanud saneerimisteated kõigile kostja võlausaldajatele, sh hagejale. Hageja lepinguline esindaja on saneerimisnõustajale kinnitatud saneerimisteate kättesaamist. Kostja viitas SanS § 47 lõikele 1, mille kohaselt ei saa saneerimiskava kehtivuse ajal esitada hagiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
30.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostjale esitanud mööblidetailide eest mitmeid arveid, milliseid kostja ei ole alates 24.07.2018 enam tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hageja esitatud arved ning viivist tasumisega viivitamise eest.
31.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 129 976,53 eurot, seisuga 31.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivisena 4784,16 eurot ja alates 01.04.2019 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt kuni põhivõla tasumiseni. Hageja arved põhinesid kostja esitatud detailide tellimustel, mis esitati kirjalikult. Valmis detailid viidi kostja lattu ning saatelehti ei allkirjastatud. Kostja ei esitanud mööblidetailide ega arvete osas pretensioone ning esitas 09.10.2018 ja 11.12.2018 võlatunnistused, millistes tunnistas võlgnevuse olemasolu ja lubas võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel.
32.Kostja vastuväited hagile olid vastuolulised. Kostja ühelt poolt väitis, et ta ei ole hagejaga üldse lepingut sõlminud ega hagejalt mistahes teenust saanud. Teisalt asus kostja väitma, et hageja ületas detailide valmistamisel kokku lepitud eelarvet ega teavitanud sellest kostjat. Lisaks puuduvad allkirjastatud saatelehed detailide üleandmise kohta. Kostja on korduvalt hagejale teatanud, et ta nõudeid ei aktsepteeri ning on esitanud pretensiooni. Konkreetseid vastuväiteid esitas kostja üksnes arvete nr xxxx ja xxxx kohta.
33.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja oleks pidanud tõendama suulise lepingu sõlmimist poolte vahel, mida hageja ei ole teinud. Hageja väidetest ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja valmistas kostjale viimase tellimuste alusel erinevaid mööbli- ja ehitusdetaile. Seega oli poolte vahel töövõtuleping. Töövõtulepingu vormile seadus nõudeid ette ei näe. VÕS § 9 lõikest 1 tuleneb, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 3 sätestab, et
kui isikuni, kelle majandus- või või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Lisaks tuleneb VÕS § 21 lõikest 1, et pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine või samal ajal uus pakkumus.
34.Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid omavahel töövõtulepingu pakkumuste esitamise ja nendega nõustumise teel. Mõlemad pooled tegutsesid oma majandus- ja kutsetegevuses ning nende vahel oli püsiv ärisuhe. Kostja esitas hagejale detailide tellimiseks ostutellimused, millised hageja reeglina täitis. Esines ka juhuseid, kus hageja teatas pakkumusega mittenõustumisest ning esitas omapoolse uue pakkumuse detailide valmistamiseks teise hinnaga. Sellises olukorras nõustus kostja hageja uue pakkumusega. Suulist lepingut poolte vahel ei olnud.
35.Hageja esitas kohtule arved, milliste alusel ta kostjalt võlgnevuse tasumist nõudis. Arved olid esitatud erinevate mööbli- ja ehitusdetailide eest ajavahemikus 08.06.2018 kuni 28.02.2019 (toimiku 1. kd, lk 34-108). Enamikes arvetes on viidatud ostutellimuste numbritele ning arved on kooskõlas ostutellimustega (näiteks toimiku 1. kd, lk 35, lk 109-110, toimiku 1. kd, lk 44, lk 111113, toimiku 1. kd, lk 65, lk 114-115). Mõnes arves on märgitud, et arve on esitatud kas ilma tellimuseta või kiirtellimuse alusel. Arvetel on viidatud nendele kostja töötajatele, kes on tellimuse teinud. Täiendavalt esitas hageja kohtule samad arved koos iga arve aluseks olnud ostutellimuse või tellimust sisaldavate kostja e-kirjadega (toimiku 2. kd, lk 6-106). Seega on hageja tõendanud, et tema ja kostja vahel olid pikaajalised ärisuhted ning lepingud olid sõlmitud pakkumuste esitamise ja nendega nõustumise teel. Kostja on ise nõustunud, et ta oli esitanud hagejale detailide tellimiseks ostutellimusi.
36.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 31 sätestab, et kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist. Kostja on hagile vastu vaieldes asunud väitma, et kuna tema esitatud ostutellimuste kohaselt tuli kaup üle anda allkirjastatud saatelehtede alusel ning hageja pole allkirjastatud saatelehti esitanud, on hageja nõue tõendamata. Kohus selle väitega ei nõustu. Hageja väitis, et poolte vahel välja kujunenud praktika kohaselt saatelehti ei esitatu ega allkirjastatud, vaid hageja toimetas valmis detailid kostja lattu, kus need viitega ostutellimusele kostja töötajate poolt vastu võeti. VÕS § 23 lg 1 p 2 näeb ette, et lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast.
37.Hageja väited tema kirjeldatud praktika väljakujunemise ja järgimise kohta on tõendatud. 11.03.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud U A (toimiku 2. kd, lk 167) nimelt kinnitas, et ta vedas kostja juurde hageja tehtud metalltooteid. Tooted viis tunnistaja kostja lattu projektinumbrite alusel ning saatelehti ei allkirjastatud. Toote pakil oli peal projektinumber ning kostja pani oma laos arvutisse kirja, mis on kohal. Allkirju ei antud, aga kostja töötajad kontrollisid toodud kauba üle. Seega on hageja tõendanud tunnistaja ütlustega, et kostja on ostutellimuste ja e-kirjade teel tellitud kauba kätte saanud. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
38.Lisaks on kostja enamike hageja nõude aluseks olevatest arvetest tulenevalt võlgnevust tunnistanud. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt välja antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas ei pea võlatunnistus VÕS § 30 lg 3 järgi olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul on kostja võlgnikuna
tunnistanud oma majandus- ja kutsetegevuses tekkinud võlga nii kirjalikus kui ka kirjalikult taasesitatavas vormis. Kohtu hinnangul on kostja kinnitused võlgnevuse olemasolu kohta hinnatavad deklaratiivse võlatunnistusena, millega kinnitati olemasolevat kohustust. Riigikohus on osundanud, et deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale (RK TKo 3-2-1-45-14, p 11, 3-2-1-21-06, p 15).
39.Asjas kogutud tõenditest nähtub nimelt, et hageja hakkas alates septembrist 2018 saatma kostjale e-kirju, milles soovis saada teavet võlgnevuse tasumise kohta (toimiku 1. kd, lk 7-10). Kostja saatis hagejale oma arvestuse, milles hindas võlgnevuse kogusummaks 128 149,07 eurot. 09.10.2018 aga allkirjastas kostja seaduslik esindaja võlgnevuses olevate arvete loetelu, milles teatas oma võlgnevuse suuruseks 110 440,87 eurot. Arvete loetelu sisaldas hageja arveid ajavahemikus 06.06.2018 kuni 21.08.2018. Samas dokumendis teatas kostja, et tasub võlgnevuse 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel igakuise maksega summas 9 203,41 eurot (toimiku 1. kd, lk 11-13). Seega andis kostja hagejale võlatunnistuse, milles tunnistas võlgnevust tulenevalt arvetest, milliste eest tasu maksmist nõuab hageja kostjalt hagiavalduses.
40.Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis hageja 05.12.2018 ja 06.12.2018 kostjale e-kirjad võlgnevuste meeldetuletamiseks koos võlgnevuse aruandega (toimiku 1. kd, lk 14-15). 10.12.2018 saatis hageja kostjale pankrotihoiatuse (toimiku 1. kd, lk 16). Kostja vastas sellele ekirjaga 11.12.2018, millega koos saatis uue võlgnevuse tasumise maksegraafiku (toimiku 1. kd, lk 17-19). Maksegraafikus tunnistas kostja võlgnevuse suurusena 123 484,67 eurot ning maksegraafik kajastas hageja arveid ajavahemikul 31.05.2018 kuni 23.10.2018. Maksegraafiku kohaselt soovis kostja tasuda võlgnevuse osamaksetega mitme aasta jooksul ning iga osamakse suuruseks oleks 4600 eurot. Seega tunnistas kostja teist korda võlgnevust tulenevalt arvestest, milliste eest tasu maksmist nõuab hageja käesolevas hagiavalduses. Kuna kostja tunnistas võlgnevust nende arvete osas, mis olid võlatunnistustes märgitud, lasus kostjal kohustus põhistada ja tõendada, et tal tegelikult võlgnevust ei ole.
41.Täiendavalt nähtub ka kostja võlgnevuste kohta koostatud saneerimiskavast (toimiku 2. kd, lk 118-132), et hageja põhjendatud nõude summaks on hinnatud 127 421,09 eurot. Kostja saneerimismenetlus otsustati algatada Harju Maakohtu 24.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 219-14042 (toimiku 2. kd, lk 135-139). 11.03.2020 istungil (toimiku 2. kd, lk 167) teatas hageja, et kostja saneerimismenetlus on lõppenud ning seega saneerimiskava kohtumenetluses ei kinnitatud. Samas võib kohtu hinnangul esitatud saneerimiskavast järeldada, et kostjal puudusid sisulised vastuväited selles märgitud võlgnevuse osas.
42.Riigikohus on selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine ehk võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (RK TKo 3-2-1-149-11, p 21, 3-2-1-124-14, p 23, 3-2-1-103-16, p 20). Kohus selgitas kostjale 27.11.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 148-149) vajadust põhistada ja tõendada oma vastuväiteid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja vastuväiteid võlatunnistuses loetletud arvete osas sisuliselt isegi põhistanud. Tõendeid võlgnevuse puudumise kohta kostja esitanud ei ole.
43.Sisulisi vastuväiteid esitas kostja hageja nõudele üksnes kahe arve osas ehk arvete nr xxxx ja nr xxxx osas. Kostja asus väitma, et nende hageja arvete summad ei ole kooskõlas kostja ostutellimustes märgitud summadega.
44.Hageja ja kostja e-kirjadest 03.10.2018 ja 04.10.2018 (toimiku 1. kd, lk 134) nähtub, et kostja soovis tellida detaile Xxxx seotud objektile, saates joonised. Kostja esitas hagejale
01.10.2018 ostutellimuse nr 8831 (toimiku 1. kd, lk 159, 2. kd, lk 8 pöördel - 9) sokliplekkide, demolaudade, kotiriiulite ja muude detailide tellimiseks. Ostutellimuse summaks on koos käibemaksuga 5042,70 eurot. Hageja arve nr xxxx (toimiku 1. kd, lk 91, lk 160, 2. kd, lk 8) on aga esitatud summas 6763,92 eurot koos käibemaksuga. Seega on arve summa ostutellimuse summast suurem.
45.Hageja selgitas, et ta ei nõustunud kostja ostutellimuses toodud hindadega ning teatas kostjale sellest 02.10.2018 e-kirjas. Hageja esitas oma esindaja 02.10.2018 vastava e-kirja (toimiku 2. kd, lk 9 pöördel). Kostja soovis seejärel teada saada uued hinnad ning hageja väiteil ta teata neist. Kostja uutele hindadele vastu ei vaielnud, kuid ei muutnud ka tellimust. Kostja saatis 02.10.2018 kirja (toimiku 2. kd, lk 9 pöördel), milles soovis tellimust kätte saada 06.11.2018. Hageja ei ole küll tõendanud, millal ja millised uued hinnad ta kostjale saatis, kuid asjas esitatud tõenditeta on tõendatud, et kostja pakutud hindadega ei olnud hageja nõus tööd tegema. Seega on alusetud kostja etteheited kokku lepitud eelarve ületamise kohta.
46.Kostja kohtule ka 16.10.2018 ostutellimuse nr 8956 (toimiku 1. kd, lk 161, 2. kd, lk 16 pöördel - 17) riidepuutorude, metallist laudade ja eraldusseinte eest summas 5010 eurot. Hageja arve nr xxxx (toimiku 1. kd, lk 97, lk 162, 2. kd lk 16) on esitatud koos käibemaksuga summas 9448,22 eurot. Hageja selgitas, et antud ostutellimuse puhul oli kostja saatnud 04.10.2018 esmalt e-kirja ilma hindadeta. Hageja palus vormistada tellimuse ning kostja koostas telliuse enda välja mõeldud hindadega. Samas olid ostupakkumise koostamise ajaks juba osad detailid valmis ja kostja soovis nende üleandmist. Hageja saatis osade detailide osas oma hinnad 16.10.2018 ekirjaga (toimiku 2. kd, lk 17 pöördel – lk 18) ning hinnad lepiti kokku telefoni teel. Seega võib antud juhul järeldada kohtule esitatud tõenditest, et hageja tegi kostjale vastupakkumise. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellele vastu vaielnud, mistõttu võis kostja vaikimist lugeda nõustumuseks, kuna pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuse raames.
47.Kohus leiab, et ka eeltoodut arvesse võtmata ei võimalda kostja vastuväited arvete nr xxxx ja nr xxxx osas jätta hagi isegi osaliselt rahuldamata, sest kostja on need vastuväited esitanud hilinemisega. Nimelt näeb VÕS § 644 lg 1 ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lõikest 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
48.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja vastuväited oleksid põhjendatud, ei ole ta neid esitanud mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, detailide tarnimist ja arve esitamist, mistõttu on kostja kohtumenetluse ajaks minetanud õiguse vastuväidetele tugineda. Arved nr xxxx ja nr xxxx esitati kostjale vastavalt 02.11.2018 ja 28.11.2018. Kuna hageja tootis kostjale viimase tellimuste alusel detaile igakuiselt, oleks kohtu hinnangul kostja pidanud mõistlikult esitama vastuväited arvete vastuolust ostutellimustega hiljemalt kuu aja jooksul alates arvete saamisest, kuid seda kostja ei teinud. Arvete suuruse vaidlustamisel oleks kostja pidanud konkreetselt välja tooma, milles tema etteheited seisnevad.
49.Hageja ja kostja esindajate e-kirjadest 2019. a jaanuaris (toimiku 1. kd, lk 20-25) nähtub, et kostja esindaja teatas esimest korda, et ta on osaliselt talle esitatud arved vaidlustanud. Samas soovis kostja uuesti võlgnevuse tasumise kohta maksegraafikut sõlmida. Kostja oli nõus tasuma
12 kuu jooksul 10 000 eurot ja 13.-l kuul 8058,79 eurot. Kokkuleppele pooled ei jõudnud. Pooled ei jõudnud kokkuleppele ka märtsis 2019 vahetatud e-kirjades (toimiku 1. kd, lk 26-33). Kostja teatas selgelt 18.03.2019 e-kirjas, et ta ei aktsepteeri neid arveid, mida hageja on muutnud erinevalt pakkumistest. Samas ei viidanud kostja ühelegi konkreetsele arvele ega ostutellimusele, sealhulgas kohtumenetluses vaidlustatud arvetele. Seega ei teavitand kostja oma vastuväidetest õigeaegselt ja kohasel viisil, mistõttu ta on minetanud õiguse vastuväidetele tugineda.
50.Kohtule esitas kostja 31.01.2019 kuupäeva kandva pretensiooni (toimiku 1. kd, lk 163), milles ta viitas, et arved nr xxxx ja nr xxxx olid esitatud kokkuleppeid ületavas osas summades 1721,22 eurot ja 4438,22 eurot. Hageja eitas pretensiooni saamist ning tõendeid selle saatmise kohta kostja ei esitanud. Kohus ei loe usutavaks, et olukorras, kus kostja oli saatnud 31.01.2019 hagejale konkreetse pretensiooni, ei viidanud kostja sellele kordagi poolte vahel peetud e-kirjade vahetuses. Kuna kostja ei ole tõendanud pretensiooni saatmist hagejale, ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et ta esitas vastuväited arvetele õigeaegselt.
51.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kõik kostja vastuväited põhinõudele on alusetud. Hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 129 976,53 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja hageja viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 4 784,16 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 134 760,69 eurot. Alates 01.04.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 129 976,53 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
52.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
53.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. Hageja tasus riigilõivuna kokku 1 550 eurot. Kokku on hageja menetluskulud ilma käibemaksuta 6 625 eurot. Hageja esindaja tunnitasu suurus oli 140 eurot ilma käibemaksuta.
54.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Hageja tasutud riigilõivust 1550 eurost ei saa aga 50 euro suurust kulu jätta kostja kanda, sest 50 eurot tasus hageja riigilõivuna hagi tagamise taotluse esitamise eest. Hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata. Samal põhjusel ei kuulu kostja poolt hüvitamisele esindaja ajakulu, mis oli vajalik hagi tagamise taotluse koostamiseks ning sellega seotud nõupidamisteks kliendiga. Kohtu hinnangul võis esindajal hagi tagamise taotluse koostamiseks aega kuluda 2 tundi, millele lisandub kogumis ajakulu 1 h 15 minutit nõupidamisteks kliendiga. Seega ei ole hageja õigusabikulud põhjendatud 3 h 15 minutit x 140 euroga = 455 eurot. Muus osas on hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtuistungite ajalise kestvusega ning kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga.
55.Kuna hageja palus kostjalt menetluskuludena kogumis välja mõista 6625 eurot, kuid kohus ei pidanud põhjendatuks kulusid 50 eurot + 455 eurot, on hageja põhjendatud menetluskulud 6625 eurot – 505 eurot = 6120 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 6120 eurot, millest 1500 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 4 620 eurot on hageja õigusabikulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.