2-18-8381/89 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

18.06.2020. a otsusega jättis Viru Maakohus Swedbank AS hagi O Mi vastu rahulda-mata ja menetluskulud Swedbank AS kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude jaotise ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 955 eurot menetluskulu. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.10.2020. a lahendiga Viru Maakohtu 18.06.2020. a otsuse resolutsiooni muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 360 eurot Swedbank AS-i kanda. Kohtuotsus jõustus 13.11.2020. Kohtuotsuses märgitud menetluskulude arvestuse aluseks on võetud esindaja R. Sprengki õigusabikulud ja menetluses tasutud riigilõiv. O Mi lepinguline esindaja R. Edala esitas kohtule 11.12.2020 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt läbis tsiviilasi nr 2-18-8381 kaks korda menetluse I ja II astme kohtus asja ühise menetlusena ühise numbri all. Menetluse käigus on vahetanud ainult esindaja. Samas on kohtul olemas selles asjas mõlema esindaja kehtivad volikirjad. Seega tsiviilasjas nr 2-18-8381 on kaks samaaegselt kehivate esindusõigusega volitatud esindajat Raivo Edala ja vandeadvokaat Robert Sprengk. O M ei ole TsMS § 225 lg 1 kohaselt Raivo Edalalt volitust tagasi võtnud. Seega Raivo Edala volitus O Mi nimel on tsiviilasjas nr 2-18-8381 lõpuni kehtiv. Esindaja taotluse kohaselt moodustavad tema menetluskulud 2810 eurot, millest: 1) 29.06.2018 - kostja O Mi vastus hagile ja tellija nõustamine, uute ilmnenud täiendavate asjaolude analüüs arve nr 29/6-2018 (29.06.2018) - 7.14 h x 70 eurot = 500 eurot; 2) 21.12.2018 - vastuväide kohtu tegevuse peale, arve nr 2112/2018, 21.12.2018 - 4.28 h x 70 eurot = 300 eurot; 3) 21.12.2018 - õigusabi arve nr 2112/2018-2, 21.12.2018 - 0,5 h x 60 eurot = 30 eurot; 4) 29.12.2018 - kostja vastus hagile tsiviilasjas 2-18-8381 ja tellija nõustamine, arve nr 2912/2018, 29.12.2018, 5 h x 70 eurot = 350 eurot; 5) 13.01.2019 - menetlusabi taotluse ning teatise ja tema perekonnaliikmeete majandusliku olukorra analüüsimine, arve nr 1301/2019, 13.01.2019 - 2.85 h x 70 eurot =200 eurot; 6) 14.01.2019 - apellatsioonikaebus Viru Maakohtu 18.02.2018. a otsuse peale, arve nr 1401/2019, 14.01.2019 - 5 h x 70 eurot = 350 eurot ; 7) 14.08.2019 - vastus Viru Maakohtu 21.05.2019. a kohtunõudele. Töö asja materjalidega ja tellijaga menetlustaktika määramine, ettevalmistus vastuse koostamiseks ja vastus hagile, arve nr 1408/2019-1-1, 14.08.2019 - 2,5 h x 70 eurot = 250 eurot; 8) 21.08.2019 - tellija nõustamine, arve 2108/2019, 21.08.2019, 2 h x 70 eurot = 150 eurot;

2-18-8381 9) 11.10.2019 - O Mi vastus kohtunõudele hagile 20.09.2019. a seisukohale kostja 21.08.2019 . Vastusele hagile suhtes, arve nr 1110/2019-2, 1110/2019, 4.28 h x 70 eurot = 300 eurot; 10) 17.10.2019 arve nr 1864, 17.10.2019, turuülevaade 2016 a Jõhvi linnas - 80 eurot; 11) 16.11.2019 tellija nõustamine, arve 16.11/2019 - 1,2.8 h - 200 eurot; 12) 12.12.2019 tellija nõustamine, arve 1212/2019/ - 1.4 h - 100 eurot; Hageja leiab 18.12.2020. a seisukohas, et menetluskulude rahaline suurus on kindlaks määratud 18.06.2020. a maakohtu ja 09.10.2020. a ringkonnakohtu otsustes, mis jõustusid 13.11.2020. Menetluskulude rahalist suurust kostja ei vaidlustanud ja vaidlustamise tähtaeg on minetatud. Eeltoodust tulenevalt on Raivo Edala 09.12.2020 ja 10.12.2020 esitatud avaldused esitatud menetlustähtaega ületavalt ja tuleb jätta tähelepanuta/läbi vaatamata. Repliigi korras märgib hageja siiski, et kostja 23.04.2020 menetlusdokumendi lk-l 4 on avaldatud, et kostja on kandnud OÜ R&J Õigusabi kulud kokku 2 430 eurot käibemaksuta ning tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 475 eurot. Nimetatud väidetava kulu osas on hageja esitanud ka seisukoha 28.04.2020 menetlusdokumendis, märkides, et kuni 2020. a veebruarini ei olnud kostjal menetluses esindajat ja kõik menetlusdokumendid allkirjastas kostja isiklikult. Üksnes fakt, et mõnele dokumendile on märgitud niinimetatud esindaja andmed, ei tähenda, et kostjat oleks menetluses esindatud, mistõttu on väidetav esinduskulu kogu ulatuses põhjendamatu, arvestades seejuures ka kohtule esitatud dokumentide arusaamatut sisu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Kuna Raivo Edala ei esindanud kostjat kohtumenetluses, puudub viimasel õiguslik alus mistahes kulude nõudmiseks. Kuigi Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019. a otsuses on ekslikult märgitud kostja esindajaks Raido Edala, kes ei ole hagejale teadaolevalt menetluses ühtegi dokumenti esitanud, juhib hageja tähelepanu Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019. a otsuse punktis 11 märgitule selle kohta, et kohtul tuleks kaaluda, kas tarbijat esindab praeguses kohtumenetluses asjatundlik isik. Märgitu osas peab hageja vajalikuks avaldada, et põhjendamatu on mõista vastaspoolelt välja nn esinduskulusid sellisele isikule, kellel ei olnud õigust menetlusosalist menetluses tegelikult esindada, nt vastava pädevuse puudumise tõttu, millele on viidatud Tartu Ringakonnakohus 18.04.2019. a kohtuotsuses. Arvestades O Mi poolt kohtule esitatud seisukohtade arusaamatut sisu, on kogu väidetav esinduskulu põhjendamatu ja üle paisutatud ning tuleks ka sel põhjusel jätta rahuldamata. Lisaks sellele, et menetluskulude osas on olemas jõustunud kohtuotsus, mistõttu on kohtuvaidlus kogu ulatuses lõppenud ja mistahes alus Raivo Edala 09.12.2020 ja 10.12.2020 avalduste menetlemiseks puudub. Kostja palub menetlusse võtta apellandi poolt s.o. 09.12.2020 ja 10.12.2020 esitatud menetlusdokumente ning anda pooltele võimalus vaielda menetluskulude suuruse üle. Samuti tunnistada Raivo Edala esindusõigust O Mi suhtes alates jaanuarist 2019. Kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda.

2-18-8381 Kohus rahuldab avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Jõustunud kohtulahendiga jäeti kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Esmalt analüüsib esindaja esindusõigust. Kostja esitas kohtule R. Edala volikirja esitatud 03.01.2019. Pärast seda on esindaja teinud toimingud apellatsioonimnetluses 14.01.2019 ja 28.03.2019. Maakohus tegi esmalt otsuse 18.12.2018, seega kohus ei saa kuni 03.01.2019 arvestada, et kostjal oleks esindajaks R. Edala. Kohus selgitab kostjale ja R. Edalale, et taotluses märgitud toimingud, mis on tehtud enne volikirja sõlmist on kohtule esitatud kostja enda allkirjaga, mitte ühestki tõendist ei selgu, et toimingud oleks teinud volitatud esindaja, seega ei saa kohus arvesse võtta toiminguid mis on tehtud enne 03.01.2019. Kohus selgitab, et peale 15.01.2019. a apellatsioonkaebuse, mis on esitatud koos menetlusabi taotlusega, esitas esindaja ringkonnakohtusse 22.01.2019 veel ka vastuse kohtunõudele, milles tõendab oma esindusõigust, kuid rohkem toiminguid ringkonnakohtus esindaja teinud ei ole. Ringkonnakohus saatis 18.04.2019. a otsuses asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, märkides, et menetluskulude jaotise määrab maakohus lõpplahendiga. Seejärel on tegi kostja toiminguid (maakohtus) 21.08.2019, mitte 14.08.2019 nagu esindaja taotluses märkis. Toimingu (vastus) allkirjastas kostja ja ei nähtu, et seda oleks teinud R. Edala. Asjaolu, et vastus edastati samalt meililt, ei tõenda, et vastuse oleks kohtule vormistanud ja koostanud volitatud esindaja. Seaduseandja ei ole keelanud ühelgi õigusbürool edastada menetlusdokumente ilma kirjaliku volituseta. Edastamine ei eelda, et saaks lugeda, et see õigusbüroo oleks ka vastuse koostanud. Seega ei saa kohus seda nimetatud toimingut menetluskulude määramisel arvestada. Kohus möönab, et sel ajal volitus kehtis, kuid ka kehtiv esindusõigus ei võta kostjalt võimalus menetlusdokumente koostada. 21.10.2019 kostja poolt esitatud vastus (mitte 11.10.2019) saabus kohtule kostja allkirjaga ja käsipostiga ja ei nähtu, et selle toimingu tegemisega oleks olnud seotud esindaja. 17.10.2019 ei ole kohtus ühtegi toimingut tehtud. Konsultatsioon turuülevaatest on arusaamatu, kuna kohtule esitatud 21.10.2019 lisadest selgub, et need on teinud kostja isiklikult ega ei nähtu, et seda oleks tehtud esindaja kaudu. 16.11.2019 ei selgu, et esindaja oleks mingeid toiminguid või õigusabi osutanud, arusaamatuks milliste uute asjaolude ilmnemisest konsulteeriti ja arutati ligi 3 tundi. Samuti ei ole kohus kostjalt mingite toimingute tegemist nõudnud. 05.12.2019 istungil selgitab kostja kohtule, et tema esindajaks on Jelizaveta Vassiljeva, mitte Raivo Edala, kes ei ole ka kohtule, kui esindaja ühtegi vastust, seisukohta ega tõendit esitanud. Seega ei saa kohus võtta arvesse ka toimingut, mida väidetavalt tegi esindaja 12.12.2019. Jääb arusaamatuks milliseid uusi asjaolusid oli vaja uuesti 1,4 tundi analüüsida ja arutada pärast seda, kui esindaja oli juba vahetunud. Kohus möönab, et isikul võib olla mitu esindajat. Antud juhul ei ole volitatud esindaja toiminguid teinud, mistõttu ei saa kindlalt väita, et need on tehtud volitatava eest või volitatud esindaja poolt. 4(6)

Seega leiab kohus, et kostja oli R .Edala esindusõiguse konkreetses tsiviilasjas tagasi võtnud. Seda enam, et 13.01.2020 esitas kostja uue volikirja nüüd juba kolmanda esindaja suhtes. 15.01.2020 kinnitab kostja, et vajab õigusteadmistega isiku abi. 13.02.2020. a kohtuistungil kinnitab advokaat Robert Sprengk, et on kostja esindaja. Seega leiab kohus, et saab arvestada toiminguid, mida on teinud esindaja ehk toiminguid kostja allkirjaga ei tõenda, et need oleks koostatud esindaja poolt, seda enam, et seal puudub ka esindaja allkiri. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kui kostja ise kinnitab, et tal on teine esindaja, jääb arusaamatuks, kas ikka kostja volitus konkreetses tsiviilasjas kehtis. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kohus ei ole eemaldanud esindajat menetlusest, mistõttu ei saa anda ka hinnangut tema pädevuse kohta. Seda enam, et kohtule volitatud esindaja esitas tõendid, mis tõendavad TsMS § 218 tulenevat kohustuse täitmist esindaja suhtes. Kohus selgitab ka hagejale, et kuna esindaja ei võtnud menetlusest osa ning kohus ei lugenud teda enam antud menetluses esindajaks, siis ei edastanud kohus ka kohtunõuet menetluskulude kindlaksmääramiseks nimetatud esindajale. Kohus möönab, et kui R. Edala väidab taotluses, et oli esindaja, siis oleks ta pidanud ka teadma, et menetluskulud tuleb esitada, mida ta ei teinud. Samas ei saa kohus lugeda, et menetluskulude esitamise tähtaeg oleks möödunud, kuna neid ei ole esindajalt nõutud. Pärast menetluskulude nimekirja on kohus küsinud pooltelt seisukohti, mistõttu võtab kohus arvesse ka esitatud seisukohad. Kuna volitus hakkas kehtima 03.01.2019, saab kohus hinnata toiminguid, mis on tehtud esmakordselt apellatsioonimenetluses perioodil 14.01.2019 kuni 18.01.2019, kuna pärast seda perioodi ei ole esindaja toiminguid teinud. Selle ajavahemiku jooksul esitas esindaja apellatsioonkaebuse, mille koostamiseks kulus 5 tundi, kokku 350 eurot. Koos apellatsioonkaebusega on esitatud menetlusabi taotlus, mille vormistamiseks on kulunud 2,85 tundi, kokku 200 eurot. Esmalt märgib kohus, et apellatsioonkaebuse esitamise eest kostja tasutud riigilõivu 475 eurot rahuldas kohus 18.06.2020. a otsusega ja selle hagejalt välja mõistnud. Samuti on kohus rahuldanud õigusabi eest kantud 840 eurot menetluskulu. Seega kohustus hageja tasuma kostjale 1315 eurot menetluskulu. Kohus märkis otsuses menetluskuludeks 955 eurot. Seega märgib kohus, et tegemist on ilmse ebatäpsusega (arvutusveaga). Kohus leiab, et kuna arvutusvea tõttu on hageja pidanud hüvitama riigilõivu väiksemal määral, kohustub hageja lisaks maksma riigilõivu kostjale 360 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib kohtuväliseid kulusid, milleks on lepingulise esindaja kulud. Vastuväidetest tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Avaldaja esindaja on lähtunud tunnitasust ringkonnakohtus 70 eurot (ilma käibemaksuta).

2-18-8381 Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et esitatud taotluse tunnitasu on mõistlik. Riigikohus on 06.06.2018. a lahendis nr 2-15-4981 p 21 selgitanud, et Arvestades menetlus-toimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi x 128 eurot + 20% käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Kohus leiab, et tunnitasu suurus on mõistlik ja lähtub tunnitasust 70 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule esitatud taotluse kohaselt on õigusabikulud hageja esindajal on kulunud toimingute tegemiseks ringkonnakohtus 7,85 tundi. Kohus leiab, et ringkonnakohtu ajakulu on põhjendatud osaliselt. Esmalt märgib kohus, et menetlusabi taotluse vormistamiseks ja sellega kaasnevate asjaolude väljaselgitamise ajakulu ei ole põhjendatud. Ajakulu hulka arvestab ka esindaja kliendiga asja arutamist. Kohus leiab, et menetlusabi taotluse koostamiseks kulub kõige rohkem tund aega, kuna apellatsioonkaebuse koostamisel arutatakse ka kaasusega kaasnevaid asjaolusid ja seisukoht, mistõttu leiab kohus, et see ajakulu on arvestatud apellatsioonkaebuse esitamise hulka. Arvestades nõude sisu, esitatud taotluste ja seisukohtade mahukust ning lähtudes asjaolust, et tegemist on õigusteadmistega isikuga, leib kohus, et põhjendatud ajakuluks on 14.01.2019 toimigu tegemisel 5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskulud on ringkonnakohtus 6 tundi, mis on 420 eurot (6 x 70). Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kostja menetluskulude taotluse osaliselt (420+360) 780 eurot, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 6(6)