Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701) Lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post [email protected]) Kostja: O M (isikukood xxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Robert Sprengk (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista Swedbank AS O Milt kasuks 955 (üheksasada viiskümmend viis) eurot menetluskulu. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE ÕIGUS
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2-18-8381 Kohus selgitab, et juhul, menetlusabi taotlemise korral tuleb apellandil seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.02.08 hageja ja kostja laenulepingu nr 08-018449-EV, mille alusel andis hageja kostjale 19 186 eurot laenu. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär EURO 5-aastane intress + 2% ning maksepäev 15. ja tagastamise lõpptähtpäev 15.01.23. Lepingu tagatiseks oli hüpoteek korteriomandile xxx a (reg. osa nr x). Lepingu kohaselt kostjal kohustus maksta laenusumma tagasi ja tasuda intressi laenulepingus ja laenulepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel, maksegraafiku alusel. Kostja kohustus tagama tasumisele kuuluvate summade olemasolu arvelduskontol.
Laenukaardilt nähtub, et lepingu lõppemise seisuga (05.05.2017) oli kostja võlgnevus 10 400,73 eurot (põhiosa 10 132,26 eurot). Kinnisasja müügist laekus lepingusse 4147,41 eurot ja põhiosa võlgnevus on sellest tulenevalt 5984,85 eurot (10 132,26-4147,41). Kostja lepingu lõppedes temalt nõutud summasid ei vaidlustanud. Kostja kinnitab oma seisukohas laenulepingu ülesütlemise suhtes, et ülesütlemise momendil oli võlgnevus 10 400 eurot.
Kostja seisukohad
Kostja vastuses (tl. 45-50) nõuet ei tunnista. Vastuse kohaselt on võlgnevus tekkinud hageja kliendivaenulikust käitumisest. Hageja käitumine on hea usu põhimõtetega vastuolus. Kostja oli kolm kuud töötu, mistõttu tekkis võlgnevus, kuid kostja on tasunud kogu võlgnevuse. Hageja ei ole soovinud kostjaga läbirääkimisi pidada ning hageja ei ole ka aja jooksul selgitanud võlgnevuse suurust. Seega hageja ei ole soovinud vähimalgi määral teha koostööd kostjaga. Samuti iseloomustab hageja kuritahtliku käitumist asjaolu, et hageja on teavitanud kostjat tagantjärgi, et korteriomandi suhtes oli enampakkumine ning see on maha müüdud. Seega on ka kohtutäituri pahatahtlik käitumine kostja suhtes.
Kostja on hagejale laenulepingust nr 08-018449-EV üle kandnud 21 587,86 eurot ning pank on võtnud laenu summade katteks 865,42 eurot pensionikindlustuse II samba arvelt ning kohtutäitur müüs tagatiseks oleva korteriomandi 4747 euro eest. Seega on kostja tasunud laenulepingu katteks kokku 26 600,28 eurot. Jääb arusaamtuks, kuidas on kujunenud võlgnevus 5684,85 eurot. Kostja arvestuste kohaselt on hagejale rohkem makstud ning hageja on alusetult rikastunud 3589,11 euro võrra. Kostja leiab, et ka täitemenetlus on läbi viidud ebaseaduslikult. Hageja poolt laenulepingu ülesütlemine oli põhjendamatu, kuna kostja on võlgnevust tasunud. Kostja on jätkuvalt nõus tasuma laenulepingust tulenevat võlgnevust maksegraafiku alusel kuni 01.01.2023. Kostja palub jätta hagi menetlusse võtmata ning tagastada see hagejale, kuna puudub nõue mida menetlusse võeti.
Menetluse käik
2-18-8381
Kohus rahuldas hagi, mille suhtes kostja esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsiooni osaliselt ning tühistas Viru Maakohtu kohtuotsuse.
Hageja täpsustatud seisukohad
Hageja esitas 19.08.2019 täpsustatud seisukohad, mille kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 07.02.2008 laenulepingu nr 08-018449-EV, mille alusel andis hageja kostjale laenu 19 186 eurot intressimääraga euro 5-aastane intress + 2% ning laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 15.01.2023. Kostja kohustus tasuma lepingutasu 3 000 krooni (põhitingimus p 3.13). Lepingu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile xxx, mille omanik oli X X. Lepingu eritingimuste punktis 3.17.1 leppisid pooled kokku, et pärast fikseeringuperioodi lõppemist on intressimäär 6 kuu Euribor + 2,0% aastas. Lepingu eritingimuste punktis 3.17.5 leppisid pooled kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse kostja ja hageja vahel 15.11.2007 sõlmitud laenuleping nr 07198659-EG; 01.09.2007 sõlmitud laenuleping nr 07-152618-RK; 11.10.2007 sõlmitud laenuleping 07-186334-VL; 03.02.2007 sõlmitud laenuleping nr 07-020192-VL ning 28.04.2007 sõlmitud laenuleping nr 07-078949-VL. Eritingimuste punktis 3.17.6 leppisid hageja ja kostja kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS vahel sõlmitud laenuleping nr 0500872/55st. Eritingimuste punkti 3.17.7 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tagatisega koormatud eseme suhtes täi-endava riski võtmise eest riskitasu summas 1 965 krooni.
13.10.2009 sõlmisid pooled lepingu lisa, milles pooled leppisid kokku kehtestada laenuleping nr 08-018449-EV uues sõnastuses. Eritingimuste punkti 3.17.2. kohaselt lepiti lisas kokku, et pärast fikseeringuperioodi lõppemist on intressimäär 6 kuu euribor + 4% aastas. Lisa punkti 3.17.6 kohaselt võimaldas hageja kostjale intressi maksepuhkust kuni 15.12.2009. Kostja kohustus tasuma intressi maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi ühes summas lisa jõustumise päeval. Lisa punktis 3.17.7 leppisid pooled kokku, et hageja kannab lisa jõustumise päeval laenulimiidi arvelt laenulepingus märgitud arvelduskontole 546 eurot ning et hageja võtab lisa jõustumise päeval arvelduskontolt eelnimetatud summast 300 eurot maha intressi maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi katteks ning ülejäänud summa võtab pank maha käesolevast laenulepingust ning panga, laenusaaja ja tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppest tulenevate võlgnevuste katteks. Lisa punktis 3.17.9. leppisid pooled kokku, et hageja võtab lepingutasu (kokku 1 500 krooni, v.t lisa põhitingimus p 3.13) laenulepingus märgitud arvelduskontolt maha järgmise graafiku alusel: 15.10.2009 250 krooni, 15.11.2009 250 krooni, 15.12.2009 250 krooni, 15.01.2010 250 krooni, 15.02.2010 250 krooni ja 15.03.2010 250 krooni.
Eeltoodust nähtuvalt sai kostja hagejalt laenu kokku 19 732,00 eurot (19 186,00 + 546,00). Kostjal lasub kohustus tagastada hagejale saadud laenusumma. Lisaks on kostjal kohustus tasuda hagejale tagastamata laenujäägilt kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi, lepingutasud (3 000 + 1500 = 4 500 krooni), riskitasu (1 965 krooni), kindlustusmaksed ja viivis.
20.09.2019 seisukohas leiab hageja, et kostja kahju nõue on põhjendamata ning lisatud tõendid korteri turuhinna suhtes tuleb jätta tähelepanuta. Tagatiseks olev korter on müüdud hinnaga 5150 eurot, millest hageja sai 4216 eurot, kusjuures enampakkumised nurjusid. Kostja palub oma vastuse resolutsiooni punktis 3. nõuda hagejalt välja talle tekitatud materiaalne kahju 17 853 eurot. Hageja on seisukohal, et selline kostja nõue on põhjendamata ja tõendamata ning sellise nõude rahuldamiseks alus puudub.
2-18-8381
10.27.02.2020 esitatud täiendavate selgituste kohaselt laenukaardi väljavõttelt nähtub, et kostjal puudus põhiosa võlgnevus viimati 14.12.2016 seisuga. Alates 15.12.2016 tekkis põhiosa võlgnevus igakuiselt ja enne lepingu ülesütlemise teatise väljastamist 17.04.2017 oli kostja kas osaliselt või täielikult võlgnevuses viie järjestikuse põhiosa kuumaksega, s.o täielikult või osaliselt olid tasumata 2016. a detsembrikuu makse ja 2017. a jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli maksed. Laenulepingu kohaselt oli tasumise tähtpäev iga kuu 15. kuupäev (lepingu p 3.6). Lisaks nähtub laenukaardi väljavõtte intressi arvestusest, et lepingu ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata ka intressimaksed alates 15.12.2016 kuni 15.04.2017, s.o samuti 5 kuu eest. Lepingu ülesütlemise teatise sai kostja kätte 18.04.2017, kuid võlgnevust ei tasunud. Eeltoodust nähtub, et kõik VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldused laenulepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks olid täidetud.
11.Hageja juhib veel kord tähelepanu, et kostja on oma arvestustes arvestanud kõik tasumised põhjendamatult lepingu nr 08-018449-EV kohustuste katteks. Lisaks on kostja arvestanud kõik tasumised vaid põhiosa katteks, pööramata tähelepanu sellele, et tal lasus lepingust tulenevalt ka intressi, viivise ja muude kohustuste tasumise kohustus. Laenukaardilt nähtuvalt tekkis kostjal näiteks viivise tasumise kohustus juba ka 2009. aastal. Sellisel kujul ei ole kostja arvestused mingil juhul korrektsed ning neid ei ole võimalik asja lahendamisel aluseks võtta.
12.Kuivõrd kostjal oli hagejaga sõlmitud ka teine laenuleping nr 09-084336-VV, mis oli võrreldes lepinguga nr 08-018449-EV vähem tagatud, puudus kostjal seadusest tulenevalt õigus määrata, et ta täidab enne paremini tagatud kohustuse ja seetõttu oli hagejal põhjendatud õigus arvestada tasumised vähem tagatus kohustuse, s.o laenuleping nr 09-084336-VV kohustuste katteks. Lepingulepingu nr 08-018449-EV tagatiseks oli seatud hüpoteek (vt laenuleping p 3.16). Lepingul nr 09-084336-VV tagatisi ei olnud. Kostja esindaja väide, et kuna lepingu nr 09-084336-VV summa oli oluliselt väiksem ning leping nr 08-018449-EV polnud täies ulatuses hüpoteegiga tagatud, ei ole asjakohased, sest need ei muuda 09-084336-VV lepingut lepingust paremini tagatuks. Fakt, et leping nr 08-018449-EV oli hüpoteegiga tagatud ja leping nr 09-084336-VV mitte, on hageja poolt esitatud tõenditega tõendatud.
13.Vaidlusalune laenuleping on sõlmitud 2008 Swedbank AS-i kontoris. Lepingu sõlmimisel selgitatakse kliendile alati sellega kaasnevaid kohustusi ja vastutust. Refinantseeritud kõrvalkohustuste kogusumma oli 40,48 eurot, mis sai tasutud juba esimese põhiosa maksega. Laenukaardilt nähtuvalt on põhiosa viivist esmakordselt arvestatud alles 20.01.2009. Selleks ajaks oli refinantseeritud kõrvalkohustuste kogusumma ka proportsionaalse jaotuse korral tasutud ehk refinantseeritud kõrvalkohustustelt ei ole viivist arvestatud. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja laenulepingu tagatisega koormatud eseme kindlustama. Kindlustuskohustuse nõude kujunemise tõendina esitab hageja kodukindlustuse sertifikaadid alates 08.02.2008, millest nähtub kindlustusmaksete osamaksete kohustus järgnevalt: 7,29 eurot kuus (laenukaardil arvestus kroonides, s.o 114 krooni), 7,16 eurot kuus (laenukaardil arvestus kroonides, s.o 112 krooni), 7,09 eurot kuus, 7,10 eurot kuus. Täiendavalt selgitab hageja laenukaardi väljavõttel (hagi lisa 10) varakindlustuse arvestuses 15.03.2008 kande tulbas „arvestatud“ kajastatud kohustust 141 krooni (s.o 9,0 eurot). Nimelt toimub kindlustusmakse puhul päevapõhine arvestus. Esimene kindlustusperiood oli alates 08.02.2008. Laenulepingu kohaselt oli maksepäevana kokku lepitud iga kuu 15. kuupäev, seega perioodil 08.02.2008 – 15.03.2008 oli kokku 37 päeva. 09.02.2008 väljastatud kodukindlustuse sertifikaadi kohaselt oli kuumakse 7,29 eurot, s.o 0,243 eurot päevas (30 päevase arvestusega), s.o 37 päeva eest kokku 9,0 eurot (s.o 141 krooni).
14.Hageja ütles laenulepingu ühepoolselt üles 05.05.2017. Laenulepingu nr 08-018449-EV kindlustusleppe punkti 2.6 kohaselt lõpeb laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kindlustuskaitse
2-18-8381 laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise päeval, mille osas informeeris hageja kostjat ka 17.04.2017 lepingu ülesütlemise teatises. 08.05.2017 teatises kostjale märkis hageja, et seoses krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaotas tagatisvara kindlustus kehtivuse ning kuivõrd kostja ei taganud katkematu kindlustuskaitse olemasolu, sõlmis Swedbank AS ise kindlustuslepingu, millega seotud kulud 39,36 eurot on lisatud lepingu nr 08-018449-EV võlgnevusele. Hageja esitab täiendava tõendina ka 08.05.2017 kodukindlustuse poliis ja arve kindlustusmaksega summas 39,36 eurot.
15.Menetlustasu arvestuse osas esitab hageja täiendavate tõenditena Swedbank AS hinnakirja väljavõtted, postituste logi väljavõtted ning saadetud kirjad. 17.04.2017 kiri (lepingu ülesütlemise teatis on esitatud koos hagiavaldusega). Kõik esitatud tõendid kogumis kinnitavad menetlustasu nõude põhjendatust ja selgitavad vastava kohustuse kujunemist.
16.Hageja oma lõplikes seisukohtades jääb esitatud nõude ja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja täpsustatud selgitused
17.Kostja leiab vastuses, et nõue on alusetu, kuna laenulepingust nr 08-018449EV tulenev nõue on täidetud. Hageja ei ole teavitanud kostjat pandi realiseerimise soovist (hüpoteegiga tagatud nõue), sellest sai kostja teada alles pärast sundtäitmise lõppu. Vastavalt laenulepingule nr 08-018499 EV ja laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule pidi kostja laenuandjale tagasi maksma 17 446, 31 eurot. Vastavalt maksegraafikule pidi kostja tasuma laenu ajavahemikus 15.03.2008- 30.01.2017. Swedpank AS pangaväljavõtetele kostja tasus ülalpoolosundatud laenulepingu täitmiseks krediidi tagasimaksetena tegelikult 23 526 eurot, millest 21 331, 53 euro kohta on kostjal olemas maksekorraldused kuni 2016.
18.Vastavalt maksegraafikule pidi kostja maksetähtaja lõpuks 2023. aastaks tasuma laenu tagasimakseid 29 184, 81 eurot. 2016. a seisuga oli kostjal laenu tagasi makstud 23 526 eurot, tasuda jäi veel 5658, 80 (29 184, 81-23 526) eurot. See vastab tegelikult maksegraafiku maksete seisuga 15.12.2019. Ülaltoodust tulenevalt on kostja käeolevaks ajaks kogu laenulepingust 08-018499 EV tuleneva laenukohustuse täielikult täitnud. Laenulepingu 08-018499 EV kohaselt kostja sai hagejalt laenu 15.03.2008 19 186 eurot ja kostjal tuli tasuda 15.01.2023-ks graafikujärgseid laenu tagasimakseid koos intressidega 29 184, 81 eurot. Tegelikkuses tasus kostja rohkem 6080 eurot tähtajaks 30.01.2017. Vastavalt maksegraafikule pidi kostja tagastama 30.0.2017 laenu 17 586, 05 eurot. Tegelikkuses maksis kostja 30.01.2017 seisuga 23 526, 97 eurot, s.o maksis rohkem 6080 eurot. Seega peab hageja arvestama laenu makseid ümber arvestusega, et kostja on laenumaksed ennetähtaegselt täielikult tagasi maksnud. Seega tagatisvara müügi hetkel oli kostjal seisuga 30.01.2017 laenumaksete ülemakse 6080 eurot, mitte võlgnevus nagu hageja ekslikult väidab. Eelpool viidatu alusel puudus hagejal õiguslik alus tagatisvara müügiks.
19.Vaatamata võlgnevuse puudumisele ja kostja poolt laenu tagasimaksete osas ülemaksete teostamisel pani AS Swedpank tagatisvara (hüpoteegi)pidaja täitemenetluse kaudu müüki kolmandale isikule (tagatisvara omanikule) kuuluva korteriomandi asukoha aadressiga xxx, jättes kostjat pahauskselt eelnevalt teavitamata.
2-18-8381
20.Tagatisvara seisukord müügi hetkel oli väga hea. Tagatisvara keskmine turuhind oli müügi hetkel kinnisvaraportaali City24.ee,kv.ee andmetel oli hea javäga hea korteri müügihinnaks ca 22 000 eurot. Hageja müüs tagatisvara turuhinnast oluliselt odavamalt, s.o. 4147 euroga, rikkudes kuritahtlikult TsÜS § 65 sätestatut. Seega tagatisvara turuhinnast oluliselt odavamalt müües tekitas hageja kostjale 17 853 (22 000- 4147) eurot kahju.
21.Võttes arvesse hageja pikemaaegset tegutsemist tarbijakrediitide väljaandmise alal, on hageja see tegevus tahtlik ja hea usu põhimõtte oluline rikkumine, sest hageja peab olema teadlik, et laenu tagasimaksete valesti arvestamisega, alusetu kohtumenetluse alustamisega kostja suhtes, ebaseadusliku täitemenetluse algatamisega ja tagatisvara turuhinnast oluliselt odavama s.o. ca üle nelja korra odavamalt müües tekitatakse kostjale väga suur majanduslik kahju.
22.Hageja soovib kostjalt välja nõuda riigilõivu 475 eurot. See on riigilõiv, mille tasus kostja apellatsioonikaebuse esitamise eest ringkonnakohtusse. Kuna hageja nõue on alusetu, siis on alusetu ka hageja poolt 475 euro nõue.
23.21.10.2019 seisukoha kohaselt kohustus kostja laenulepingu nr 08-018449-EV alusel maksma tagasi hiljemalt 2023 kogusummas 29 184,81 eurot. 2016 oli laenusummast tasutud 23 226 eurot, seega laenujääk moodustas 5658,80 eurot. Hageja ei ole soovinud kunagi asja lahendada kompromissiga, mida tõendab ka asjaolu, et tagatis müüdi maha alla turuhinna. Kostja palub hagejalt välja mõista kahju 17853 eurot, mille hageja on tagatisraha müügiga tekitanud. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista ülemaksed 12 195 eurot.
24.Kostja jääb 23.04.2020. a lõplikes seisukohtades esitatud väidete juurde. Kostja on varasemalt esitanud maksekorraldused ja arvestused võlgnevuse tasumise kohta. Hageja on esitanud nendele vastuväite ja selgitused, et kostja on arvestanud kõik tasumised põhjendamatult vaid lepingu nr 08-018449-EV kohustuste katteks, jättes arvestamata enda teisest lepingust nr 09-084336VV tulenevad kohustused. Kostja hageja sellise seisukohaga ei nõustu, kuna maksekorraldustes märgib hageja, millise kohustuse katteks makse on sooritatud. Kostja tegi maksed hagejale ja hageja arveldusarvele. Kostja on küll maksekorraldustel näidanud, et tasub maksekorraldustel märgitud raha lepingu nr 08-018449-EV katteks ja VÕS § 88 lg 2 kohaselt ei võinuks kostja seda teha. Samas kostja on seisukohal, et tähtis pole mitte see, millise lepingu katteks kostja maksekorralduste kohaselt makseid hagejale tegi, vaid see, millise lepingu katteks hageja makseid ise luges.
25.Hageja on hagiavalduse lisana esitanud laenukaardi (lepingul teostatud operatsioonid) lepingu nr 08-018449-EV kohta. Laenukaardi kohaselt on hageja ise arvestanud kostja poolt sooritatud maksed lepingu nr 08-018449-EV kohustuste katteks ja seega on hageja ise määranud, millisest lepingust tulenevate kohustuste katteks on kostja makseid sooritanud. Tegemist on hageja tahteavaldusega ja kostja on seisukohal, et hageja ei saa oma tahteavaldust enam ilma kostja nõusolekuta muuta. Hageja on hiljem oma tahteavaldust ilma kostja nõusolekuta muutnud ja kandnud osa juba enda poolt lepingu nr 08-018449-EV kohususte täitmiseks määratud maksetest lepingu 09-084336-VV katteks. Laenukaardi kohaselt on hageja 27.06.2016 lugenud kostja tehtud maksest 121,33 eurot lepingu 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid 29.06.2016 on kandnud selle lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. Laenukaardist nähtub, et ka järgnevate maksetega on hageja samalaadselt käitunud. Hageja on selliselt enda poolt juba ühe korra lepingu 08-018449-EV katteks määratud summadest määranud hiljem lepingu 09-084336-VV katteks kokku 788,87 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja muutis enda tahteavaldust ilma kostja nõusolekuta ja hageja selline tegevus
2-18-8381 ei ole kehtiv ning kostja poolt hagejale sooritatud maksed tuleb lugeda lepingu 08-018449-EV katteks nagu hageja on seda ise määranud. Kostja on kogu aeg hagejale makseid sooritades saanud aru, et hageja määras need lepingu 08-018449-EV katteks ja on hageja sellistest tahteavaldustest ka aru saanud. Kostjale oli üllatuseks, et hageja hiljem oma tahteavaldust muutis ja kostja sellega ei nõustu. Kostja tegi makseid sularahas hagejale ja sai maksete tegemisel vahetult teada, et tema kohustus lepingu 08018449-EV osas on vähenenud.
26.Kostja on seisukohal, et kuna ta on sularahas makseid hagejale teinud mitme aasta jooksul ja määranud nendel, et maksed on lepingu 08-018449-EV katteks, siis hageja on oma sellise pikaajalise nõustumisega ka aktsepteerinud kostja poolset vastavat tegevust kohustuste määramisel, mille katteks maksed on tehtud. Seega oli kostja võlgnevus laenulepingu ülesütlemisel oluliselt väiksem (summa 788,87 eurot võrra) ja hagejal ei olnud alust laenulepingu üles ütlemiseks. Laenulepingu üles ütlemine polnud kehtiv.
27.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et refinantseeritud kõrvalkohustuste summa 40,48 eurot sai tasutud esimese maksega. Hageja pole sellist seisukohta tõendanud ja see pole kooskõlas laenulepinguga. Sama kohaselt võiks öelda, et põhiosa sai tasutud esemeste maksetega. Kostja on seisukohal, et refinantseeritud kõrvalkohustustelt arvestati kogu lepingu perioodi jooksul intressi ja seetõttu on laenuleping selles osas tühine.
28.22.05.2020 täpsustab kostja, et kahju 17853 nõue ei ole vastuhagi ega ka tasaarvelduse nõue, kuna tagatisvara omanikuks ei ole kostja. Samuti ei ole taotlus hagejalt 12 195 euro väljamõistmiseks vastuhagi ega tasaarvelduse nõue, kuna kostja on hageja ees võlgnevuse tasunud. Kostja selgitab, et tegemist on vastuväitega.
Kohtuistungid
29.05.12.2019. a kohtuistungil selgitas hageja, et ei ole vaidlust, et kostja oleks midagi tasunud, kuid on vaidlus millise laenulepingu katteks maksed sooritati. Hageja on 19.08.2019 vastuses selgitanud võlgade kujunemist. Kuna osapoolte vahel oli ka teine leping, siis hagejal oli õigus teise lepingu katteks arvestada makseid. Sellest tulebki vahe.
30.13.02.2020. a kohtuistungil selgitas kostja, et ei käsitleta kinnisvara müüki, kuna see on täitemenetluse küsimus. Kostja leiab, et kogu võlgnevus on tasutud. Arutelu koht on see, kas refinantseeritud laenuleping sisaldab endas ka varasemaid kõrvalnõuetena intressi ja mille kattena on arvestatud viivist. Hageja on arvestanud viivist kõrvalnõuetelt, mis on refinantseeritud lepingust tekkinud. Kostja ei nõustu kõrvalnõudega, mis on refinantseeritud laenulepingust tekkinud. Samuti ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et esimesest osamaksest tasuti kogu refinantseeritud kõrvalnõuete summa 40,48 eurot. Lepingust nimelt ei selgu asjaolu, et esimese põhimaksega tasuti varasematest lepingutest tulenevad kõrvalnõuded. Augusti seisukohas kirjutab hageja, et kostja kontoväljavõttest nähtub, et refinantseeritud kõrvalnõuete summa oli kokku 633,17 krooni, s.o 40,48 eurot ja esimesest põhiosamaksest sai tasutud kogu refinantseeritud kõrvalnõuete summa 40,48 eurot, mis tähendab, et hageja ei ole arvestanud refinantseeritud kõrvalnõuetelt intressi ega viivist. Kostja vaidleb sellele vastu, lepingust ei nähtu, et esimene põhimakse oli tasutud just refinantseeritud kõrvalnõuetelt. Sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud, mistõttu kostja ei nõustu sellega, et hageja võis summasid teiste laenulepingute katteks tasuda. Kostja on tasumisel märkinud, mis makse ta millise laenulepingu katteks arvestas. Hageja on arvestanud maksed selle laenulepingu katteks, mis on vähem tagatud, kuna selle lepingu
2-18-8381 summa oli väiksem. Kõnealune laenuleping oli hüpoteegiga tagatud. Seega hageja väide, et ta võis teise laenulepingu katteks makseid arvestada ei ole põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et on olnud viivitusi, kuid mitte sellisel aja jooksul nagi hageja väidab, nimelt kostja märgib, et oli kahe kuu viivitus. Seega laenulepingu ülesütlemise eelduseid ei ole täidetud. Hageja ei ole selgitanud lepingutasu, lepingu lisatasu, vara kindlustuse ja menetlusetasu kujunemist. Hageja ei ole selgitanud kostjale laenulepingu ülesütlemist, kuidas mõjutab laenusuhteid asjaolu, kui kostja jääb töötuks, kui tagatisvara ei kata laenulepingut.
31.Hageja leiab, et seadusest tulenev õigus on, et refinantseeritud kõrvalnõuded lähevad esmajärjekorras tasumisele, mida hageja on kasutanud. Hageja on vähem tagatud lepingu maksete arvestamisel lähtunud VÕS § 88 kg 2, seega võlgnik ei või määrata millist lepingut ta täidab. Asjakohane ei ole ka et laen oli hüpoteegiga tagatud ning et teine laenuleping oli väiksema tagasimaksega.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et:
07.02.008 sõlmisid osapooled laenulepingu nr 08-018449-EV (I kd tl 7-8; 99-102, 115-116), mille alusel sai kostja laenu 19186 eurot kuni 15.01.2023 ; laenulepingu sõlmimisega kustutati võlgnevused, mis tulenesid laenulepingutest nr 07-198659EG, 07-152618-RK, 07-186334-VL, 07-020192-VL, 07-078949-VL ning Balti Investeeringute Grupi Pank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 0500872/55st tulenev võlgnevus (p. 3-17.53.17.6). Laenulepingu lisana oli laenulepingu tagasimakse graafik (I kd, tl 52-61; 95-97,103-104 periood 15.01.2012 kuni 15.01.2023); (I kd lk 91-94; II kd lk 107-110; periood 15.03.2008 kuni 15.01.2023); Pooled ja T X sõlmisid 07.02.2008 korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu korteriomandile asukohaga x (I kd. tl 9-11); 13.10.2009 sõlmisid osapooled laenulepingu nr 08-018449-EV lisa, millega muudeti intressimäära ning lepingutasu maksmises (I kd lk 111-114); Kostja on teadlik ja kätte saanud 17.04.2017 laenulepingu ülesütlemise avalduse (I kd tl 14-16); Poolte vahel on vaidlus:
Kas hageja poolt laenumaksete arvestamine teise laenu katteks on seaduslik; Kas laenulepingust tulenev nõue on tasutud või mitte.
33.Poolte vahel on vaidlus, kas sõlmitud lepingulepingust tulenevad kohustused on täidetud või mitte
34.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1).
35.Poolte vahel on sõlmitud leping nr 08-018449-EV ja laenulepingu lisa (I kd, lk. 7-8, 12-13, 99102, 111-116), mille kohaselt sai kostja laenu 19186 eurot, millele lisandub intress. Laenulepin8
2-18-8381 gu p 3.10 kohaselt muutub igal aastaö 15.03 ja 15.09 alates 15.03.2013 intressimäär ning p 3.17.1 kohaselt pärast fikseerimisperioodi lõppemist on intressimäär 6 kuu euribor+2% aastas. Laenulepingu p 3-16- kohaselt on tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx. Tagatise nõude suhe on sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (tl 911, 105-109), mille kohaselt on hüpoteek seatud korteriomandile x, korteriomanik on X G (p. 1.1, 1.2) ning hüpoteegiga on tagatud kõik O Mi ja AS Swedbank vahel sõlmitud 08-018449EV laenulepingust tulenevad kohustused (p. 3.2.1). Pooled on 07.02.2008 sõlminud seoses laenulepinguga ka kindlustuslepingu (III kd lk 32-36), millest nähtub, et kindlustatakse tagatiseks olev korter.
36.Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenu, laenusaaja aga kohustub selle tagasi maksma samas koguses (VÕS § 396). Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaaja käsutusse krediidi ning saaja kohustub tasuma sellelt intressi ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1).
37.Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4).
38.Kostja poolte laenusuhet ei vaidlusta ja asjaolu, et kohustus maksma laenu vastavalt maksegraafikule. Kostja selgituste kohaselt oli laenulepingu sõlmimisel varasemate laenulepingute refinantseerimisega.
39.Antud juhul kinnitab hageja oma 19.08.2019. a täiendavas selgituses, et 07.02.2008 sõlmitud laenulepinguga kustutati varem sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused, samuti kustutati Balti Investeeringute Grupi Pank AS laenulepingust tuleneva kohustuse. Kostja kohustus hagejale lisaks maksma täiendava riski võtmise suhtes riskitasu 1965 krooni.
40.O Mi konto nr xxx väljavõttest perioodil 01.01.2008 kuni 14.08.2019 selgub, et nimetatud laenu kostja arvele reaalselt ei laekunud (I kd lk 65-74, II kd. lk 134-136). Laenukonto nr xxx väljavõtte kohaselt (periood 01.01.2008 kuni 29.06.2018) selgub, et laenusumma 19 186 eurot on laekunud laenukontole 08.02.2008 ning laenu põhiosamaksed on maha arvestama hakatud alates 15.03.2008 (I kd, lk 62-64; 75-83). Reaalselt varasemaid laenulepinguid ei muudetud, nendest tulenevate kohustuste katmiseks sõlmiti uus laenuleping, mille tulemusena reaalselt laenusumma kostja arveldusarvele ei laekunud ning reaalselt seda laenusummat kostja kasutada ei saanud, vaid selle laenu arvel kustutati varasemad võlgnevused. Olenemata sellest, et laenu sihtostarve on laenulepingus määratlemata, saab järeldada, et tegemist oli laenu refinantseerimisega, kuna kustutai varasemad laenud.
41.Kostja märgib, et refinantseeritud laenuleping sisaldas endas kõrvalnõuetena varasemat intressi, millelt on ka arvestatud viisist. Hageja selgitas 19.08.2019. seisukohas, et refinantseeritud kõrvalnõuete summa oli kokku 40,48 eurot, mis on esimeselt põhiosa makselt tasutud.
42.Laenulepingu tagasimaksegraafiku kohaselt (II kd lk 107-110) kohustus kostja 15.03.2008 tasuma hagejale põhiosa 45,76 ning intressid 117,29 eurot. Konto väljavõttest nähtub (II kd lk 135), et tasutud on põhiosa 47,76 eurot ning intressi 114,12 eurot. Lepingu tehingute väljavõttest (I kd lk 23-33; 117-138; II kd lk 121-133; 162-177) nähtub, et 15.03.2008 on arvestatud
2-18-8381 põhiosa 47,75 eurot ja intresse 114,12, kusjuures arvestusest nähtub, et pärast maksete sooritamist on märtsikuu kohustus täidetud. Laenulepingust ei selgu üheselt poolte kokkulepe, millest nähtub, et refinantseeritud kõrvalnõuded lähevad täitmisele esmajärjekorras.
43.Riigikohus on lahendis (RkTKo nr 3-2-1-2-14) selgitanud, et oma nõude arvestust ja koosseisu peab selgitama hageja, sealhulgas peab hageja tooma välja ka viivise arvestuse ja suuruse ning vajadusel tõendama, et ta ei ole algselt põhivõlalt tasumisele kuulunud intressilt (ega viiviselt) viivist nõudnud. Kui hageja seda ei tee, ei ole alust ka viivist ega intressi soovitud ulatuses välja mõista.
44.Samuti on Riigikohus selgitanud, et krediidiasutus ei oleks tohtinud muuhulgas ka vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt sõlmida tarbijaga refinantseerimislepingut, millega loetakse varasem võlgnevus koos intressiga uueks põhivõlaks ja millelt arvestatakse omakorda viivist. Selline viivisekokkulepe on tühine, kuid see ei too kaasa kogu refinantseerimistehingu tühisust. Vaidluse korral peab hageja esitama kohtule täpse arvestuse sisenõutava summa kohta, et oleks võimalik kontrollida mh viivisenõude õigsust (RkTKo nr 3-2-1-169-13);
45.Antud juhul ei selgu, kas refinantseerides laenu sisaldas leping juba kõrvalnõuetena varasemat intressi, millelt on ka arvestatud viisist. Hageja ei ole esitanud selget arvestust, kas varasemalt võlgnevuselt ja intressilt, oli arvestatud ka viivis, mistõttu jääb arusaamatuks esimese põhiosa makse sisu.
46.Poolte maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt koos intressidega perioodil 15.03.2008 kuni 15.12.2022 163,05 eurot (I kd lk 91-94; II kd 107-110). 13.10.2009 sõlmitud laenulepingu lisa kohaselt (I kd lk 111-114 on muudetud intressimäära ning hageja kandis kokkuleppe kohasel kostja areldusarvele 546 eurot (I kd lk 74) ning kostjale on antud makseraskuste tõttu maksepuhkust.
47.Hageja saatis kostjale ( I kd tl. 14-15; III kd lk 48-49) 17.02.2017 lepingu ülesütlemise teate ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 04.05.2017. Kostja sellele ei reageerinud. Hageja andis 08.05.2017 (I kd tl. 16; III kd lk 46) täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 07.06.2017. Hageja andis 26.03.2018 veel kord võimaluse nüüd juba täitemenetluses kokkulepete sõlmimiseks või kogu võlgnevuse tasumiseks tähtaja kuni 25.04.2018 (tl. 21-22). Varasemalt on kostjale hageja poolt edastatud teateid, kus selgitatakse võlgnevust ja selle maksmise kohustust (III kd lk 40-45) 2010., 2016. ja 2017. aastal. Seega on ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud.
48.Laenulepingu ülesütlemisel muutuvad sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue, sõltumata varasemast maksegraafikust (VÕS § 399). Analoogiline tagajärg on krediidilepingu erakorralisel ülesütlemisel – ülesütlemisel muutub kogu tagasi maksmata krediidi tagasimaksmise nõue sisse-nõutavaks, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
49.Kostja leiab, et võlgnevus on tasutud. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt võttis kostja laenu 19186 eurot, millele lisandus intress laenulepingu lisa kohaselt on hageja poolt kostjale arvele kantud 546 eurot, seega on kostja kohustuseks tagasimaksena 19 732 eurot, millele lisandub intress. Kohtule esitatud maksegraafiku kohaselt (I kd tl 52-61; 91-98) kohustus kostja tasuma alates 15.03.2008 igakuiselt põhiosa ning intressi kokku 163,05 eurot ning alates 15.01.2012 kujunes igakuiseks makseks 174,55 eurot. Seega moodustus 15.03.2008 seisuga laenu kogusummaks koos intressidega 29 184,81 eurot. 16.12.2011 on maksegraafikut muudetud seoses intressimäära muutmisega ning 15.01.2012 seisuga oli kostjal tasumata 16 576,19 eurot (sh. põhiosa ja intressid).
2-18-8381
50.Laenulepingul sooritatud operatsioonude väljavõttete kohaselt (I kd lk. 23-33, 62-83, 117-138; II kd 121-133; 162-177) on kostjale arvestatud 08.02.2008 laenusumma 19 186 eurot ning kostja on asunud laenu põhiosa tagasi maksma alates 15.03.2008 kuni 19.03.2018.
51.Väljavõttest selgub, et hageja on 27.06.2016 lugenud kostja poolt tehtud maksest 121,33 eurot lepingu nr 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid 29.06.2016 on kandnud selle summa lepingu nr 09-084336-VV kohustuste katteks.
52.18.07.2016 on lugenud kostja poolt tehtud maksest 85,80 eurot lepingu 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid 20.07.2016 on kandnud selle summa lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. 15.08.2016 on lugenud kostja poolt tehtud maksest 120,70 eurot lepingu 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid 24.08.2016 on kandnud selle summa lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. 03.10.2016 on lugenud kostja poolt tehtud maksest 151,24 eurot lepingu 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid 07.10.2016 on kandnud selle summa lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. 27.10.2016 on lugenud kostja poolt tehtud maksest 140,94 eurot lepingu 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid 28.10.2016 on kandnud selle summa lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. 09.11.2016 on lugenud kostja poolt tehtud maksest 3,20 eurot lepingu 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid samal päeval 09.11.2016 kandnud selle summa lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. 09.11.2016 on lugenud kostja poolt tehtud maksest 3,20 eurot lepingu 08-018449-EV põhiosa katteks, kuid samal päeval 09.11.2016 kandnud selle summa lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. 29.06.2016 ja 15.08.2016 on arvestanud ka lepingu 08-018449-EV intresside katteks enda poolt määratud summad 36,74 ja 72,12 eurot lepingu nr 09-084336-VV katteks. 29.06.2016 ja 20.07.2016 ja 07.10.2016 ja 28.10.2016 onarvestanud ka lepingu 08-018449-EV varakindlustuse katteks enda poolt määratud summad 7,10 eurot, 14,20 eurot, 14,20 eurot ja 21,30 eurot lepingu nr 09-084336-VV katteks.
53.Kostja esitatud maksekorralduste (I kd tl.147-185) kohaselt on laenulepingu kohaseid makseid tehtud perioodil 25.11.2010- 13.12.2016. Maksekorraldustest nähtub, et tagasimakse on tehtud lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. Seega on kostja määratlenud millise laenu katteks makseid sooritatakse.
54.Hageja märgib, kuna poolte vahel oli 16.09.2009 sõlmitud laenuleping nr 09-084336-VV (II kd lk 93-99, mille alusel sai kostja laenu 49 880,75 krooni, laenuga refinantseeriti lepingud 05-204584-KP ja 08-127630-VL. Hageja leiab, et tulenevalt VÕS § 88 lg 2 on see hageja õigus, mida on ka kasutatud.
55.VÕS § 88 lg 2 kohaselt kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse.
56.Antud juhul on laenuleping nr 08-018449-EV tagatud hüpoteegiga ning laenulepingul nr 09-084336-VV tagatist ei ole. Seega on kostjal hageja ees kohustused, mis ei ole võrdselt tagatud. Seaduseandja ütleb üheselt, et sel juhul võlgnik ei või määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Kohus selgitab, et antud piirang on sätestatud võlausaldaja huvides.
2-18-8381
57.Kostja leiab, et seaduseandja on ettenäinud võimaluse, kuid antud juhul on laenuandja ise esmalt määratlenud makse ühe laenu katteks ning hiljem muutnud selle teise (tagamata) laenumakse katteks. Kostja väide on tõendatud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega (I kd lk 22-33) ning seda kinnitab ka hageja ise, leides, et on käitunud vastavalt seadusele.
58.Kohus selgitab hagejale, et laenulepingut sõlmides tuleb laenuvõtjale muuhulgas selgitada ka laenu tagasimakse tingimused. Hageja ja kostja vahel on 13.10.2009 sõlmitud laenulepingu 08018449-EV lisa. Samas tagatiseta laenuleping on sõlmitud 16.09.2009. Seega tagatisega laenuleping pikendati pärast seda kui oli lisaks veel üks tagatiseta leping sõlmitud.
59.Kohtule ei ole esitatud tõendit, et hageja oleks laenulepingu lisa sõlmides selgitanud maksete arvestamise korda, juhul, kui ühe või teise lepingu eest jääb kohustus täitmata. Makseraskuseid on kostjal esinenud ka varem, samuti anti ka lisa sõlmides kostjale maksepuhkust. Seega on laenuandja kohustus selgitada laenusaajale olukorda laenumaksete tagastamise suhtes. Samuti ei ole laenusaaja vahetult enne makse arvestamist teise laenulepingu kohustuse katteks kostjale teada andnud, et sooritatud makset ei ole maksegraafiku alusel makseks loetud. Kostja on tasunud maksegraafiku alusel laenumakseid, aimamata, et laenuandja on lugenud kohustuse täidetuks teise laenu katteks.
60.Samuti pöörab kohus hageja tähelepanu asjaolule, et enne laenulepingu ülesütlemist ei pakkunud hageja kostjale VÕS § 416 lg alusel võimalust läbirääkimisteks, mille käigus oleks saanud tekkinud olukorda selgitada. Kostjal oli kindel teadmine, et on laenulepingust tulenevat kohustust täitnud, mistõttu võlgnevuse teade võis tekitada üllatust. Samas laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa olukorra kus kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks.
61.Seega leiab kohus, et hageja ei ole käitunud laenumaksete arvestamisel hea usu põhimõtte kohaselt ning on jätnud täitmata teavitamiskohustuse, mida lepingu osapooled peaks täitma. Seega saab järeldada, et hageja teostas oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega, kuna on jätnud täitmata olulise teavitamiskohustuse, mis lõi kostjale ebaõige kujutelma laenulepingu tagasimaksete suhtes. Kohus nõustub hagejaga, et seaduseandja on näinud ette normi, mida hageja ka täitis, kuid see ei eelda, et hageja ilma teavitamata tõstab ühe kohustuse katteks kantud laenu teise kohustuse katteks. Seda enam, hageja ise on lugenud esmalt tagasimakse tagatisega laenu katteks ning hiljem alles muutnud oma arvestust. Seega leiab kohus, et hageja poolt laenulepingu katteks tehtud muudatused ei ole kooskõlas vastustundlikku käitumisega ning on hea usu põhimõtte vastased.
62.Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et kokku oli muudetud kandeid põhivõla osas 623,21 eurot. Intressid moodustasid163,07 eurot, kusjuures ümberkandeid laenulepingute vahel oli hageja teinud intresside osas 108,86 eurot. Varakindlustuse osas oli võlgnevus 6,05 eurot, samas ümberkandeid oli tehtud 21,30 eurot.
63.Kohtule esitatud maksegraafiku kohaselt (II kd, lk 110) kohustus kostja hagejale tasuma 29 184,81 eurot. Kohtule esitatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtub (I kd lk 23-33;62-64; II kd 121-133), et kostjal on tasumata põhivõlast 5984,85 eurot. Kohus märgib, et arvestuses kajastub ka täitemenetluses korteri müügist saadud 4216 eurot on arvestatud Swedbank AS nõude katteks (I kd tl. 17-20). Kohtule esitatud väärtpaberikonto (I kd, tl. 110; II kd tl 101) väljavõttest selgub, et kostjal on väärtpaberikonto ning poolte vahel puudub vaidlus, et laenulepingu katteks on arvestatud antud kontolt 14.11.2016 menetlustasu 3.20 eurot, põhiosa katteks 475,61 eurot ning intressi katteks 143,62 eurot.
2-18-8381
64.Kohtule kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtub, et O Mi konto nr xxx väljavõttest perioodil 01.01.2008 kuni 20.11.2016 (II kd lk 134-136) kohaselt on kostja tasunud ja hageja on arvestanud laenumaksed alljärgnevalt: Põhiosa 1429,89 eurot Intressid 2403,22 eurot Viivis 247,69 eurot Kostja poolt kohtule esitatud maksekorralduste ( I kd, tl.147-185) kohaselt on laenulepingu kohaseid makseid sooritatud perioodi 25.11.2010- 13.12.2016 makseid. Kohus pöörab tähelepanu, et antud ajalised maksed konto väljavõttest ei kajastu. Seega ei ole arvestatud neid makseid korduvalt.
65.Laenukontol sooritatud operatsioonidest selgub (I kd lk 23-33), et perioodil 25.11.2010 kuni 13.12.2016 ei ole kõike kostja poolt tasutud summasid arvestatud. Näiteks 16.10.2010 on kostja tasunud 2500 eurot, arvestustest nimetatud summat ei nähtu põhiosa maksena ega intressi arvestuses. Samuti ei kajastu laenukontol sooritatud kokkuvõttest, et hageja oleks tasunud 12.06.2010 makseteks 4436 eurot, mis on kostja poolt maksekorralduse kohaselt makstud. Hageja on arvestanud antud juhul küll makseteks 15.06.2010 laekumisi, kuid need on tunduvalt väiksemad. Samuti ei kajastu teised suures summas sooritatud tagasimaksed sooritatud operatsioonide väljavõttest (11.05.2010- 2400 eurot ; 10.07.2010 summas 3300 eurot jne).
66.Seega arvestades hageja poolt esitatud laenukonto väljavõtteid, kostja poolt esitatud konto väljavõtteid ja maksekorraldusi selgub, et hageja arvestused on ebaselged. Hageja on küll esitanud 19.08.2019 (II kd lk 88-92) täpsustavad selgitused võlgnevuse kujunemise suhtes, kuid selgituste aluseks on võetud laenukonto sooritatud operatsioonide väljavõte, mille suhtes on kohus tuvastanud, et kõiki laekumisi ei ole sooritustes kajastatud. Samuti leidis kohus, et hageja poolt tehtud ette teavitamata laenulepingukatteks tehtud maksete ümbrekanded kokku summas 788,87 eurot ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
67.Kohus selgitab, et jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud käsikirjas tehtud arvestused võlgnevuse tasumise suhtes (I kd tl. 84-90; II kd lk 116-120, 147-161, 178-180), kuna neid ei saa lugeda antud kontekstis tõenditeks. Kohus jätab ka tähelepanuta hageja poolt esitatud maksekäsu (I kd tl. 194), kui asjasse mittepuutuva tõendi. Samuti jätab kohus tähelepanuta täitmisavalduse, täitemenetlusega seonduva kirjavahetuse ning hinnapakkumised korterite suhtes (I kd tl 195-197; II kd 113-115, 141, 144-146, 180-190, 197-198), kuna täitemenetluse vaidlus on ära langenud. Kohus ei pea vajalikuks ka hinnata tõendeid, mis on seotud kostja kõnedega, kuna need on asjasse käesoleval juhul mittepuutuvad tõendid (II kd lk 111-112, 142-143, 148-151, 155-157, 159),
68.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on tõendamata ning kuulub täies ulatuses rahuldamata jätmisele. ha
Menetluskulude jaotus
2-18-8381
69.Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
70.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
71.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud kannab seega hageja.
72.Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 840 eurot, ajakuluks on esindajal 7 tundi, tunnitasuga 100 eurot, arvestusele lisandub käibemaks (III kd lk 66). Kohus leiab, et arvestades asjakeerukust, menetluse aega ja esitatud tõendeid, seisukohti on ajakulu mõistlik. Seega rahuldab kohus kostja menetluskulude taotluse summas 840 eurot, mille hüvitamise kohustus lasub hagejal.
73.Kostja on kandud menetluskuludena tasudes apellatsiooni esitamisel riigilõivu 475 eurot (II kd lk 152-153). Kostja palub riigilõivu hüvitamist. Ringkonnakohus on jätnud menetluskulude kindlaksmääramise maakohtu otsustada. Kohus leiab, kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb 475 eurot riigilõivu välja mõista hagejalt.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtulahendi põhjendusi on muudetud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.