Kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegne lõpetamine ja kohustustest vabastamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: M V (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx); Võlausaldajad: Kohtutäitur Elin Vilippus (e-post: [email protected]); Kohtutäitur Katrin Vellet (e-post: [email protected]); Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (e-post: [email protected]); Xxx AS (likvideerimisel, registrikood xxx, e-post xxx; Xxx AS (registrikood xxx), lepinguline esindaja J P (e-post xxx; xxx AS (registrikood xxx), lepinguline esindaja T K (e-post xxx); AS xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja K R (e-posT xxx; Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, e-post: [email protected]); xxx OÜ (registrikood xxx, e-post xxx); Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, e-post: [email protected]); Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja U K (e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada M V kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt ja keelduda teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
3.Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. 1 (4)
2-15-18307
5.Toimetada määrus võlgnikule ja võlausaldajatele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 14.12.2015 määrusega kuulutati välja M V pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. 17.02.2017 määrusega lõpetas kohus M V pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas M V kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määrusega kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruannet üks kord aastas alates määruse jõustumise kuupäevast. Samas määruses on võlgnikule selgitatud, et usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb võlgnikul juhinduda pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 169-177 toodud sätetest. Kohus selgitas võlgnikule, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse ja sissetulekute kohta.
2.Võlgniku pankrotimenetluses jäid võlausaldajate nõuded rahuldamata järgmiselt: kohtutäitur Elin Vilippus 3 815,42 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet 757,78 eurot, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 789,64 eurot, Xxx AS 99 128,36 eurot, XXX AS 14 646,71 eurot, xxx AS 44 028,10 eurot, AS xxx 2 432,68 eurot, Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu 202,72 eurot, xxx OÜ 2 341,39 eurot, Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 120,00 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 273,50 eurot. Võlgniku kohustest vabastamise menetlus on seega kestnud neli aastat. Võlgnik on kohtule esitanud usaldusisiku aruanded 30.05.2018 ning 05.11.2018. Aruannete kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ning tema sissetulekuks on olnud pension. Oma 05.11.2018 aruandes on võlgnik lisaks märkinud, et tema muudeks sissetulekuteks on olnud ajutited tööd ning kohe on ta saamas ametlikult varustajaks.
3.Kohus on asjas läbi viinud kaks ärakuulamist, kus on võlgnikule täiendavalt selgitanud tema kohustusi. 25.10.2018 ärakuulamisel on võlgnik teatanud, et ta on küll võlgadest lahtisaamisest huvitatud, kuid ei tea, kuidas ta selleks suuteline on. Võlgnikul on xxx, xxx ja xxx, mis tähendab, et tegelikult olen ta xxx. Seetõttu ei ole ta ka tööd otsinud. xxx pangakonto kaart, kuhu laekuvad toimetulekutoetus ja pension, on võlgniku xxx-aastase tütre käes, kes kasutab seda omal äranägemisel. Võlgnik ise on täielikult oma elukaaslase ülalpidamisel. Kohus selgitas võlgnikule, et menetluse jätkamise eelduseks on, et võlgnik esitaks kohtule kord aastas põhjalikke aruandeid ja tasuks vastavalt võimalustele oma võlgasid. 02.03.2021 läbiviidud ärakuulamisel teatas võlgnik, et olukord muutunud ei ole. Tervislik seisund on nii nagu ta on, xxx jätkub. Võlgnik on proovinud päeva kaupa tööl käia, n.ö. proovipäevadel, abiks ehitustöödel. Täie jõuga töötada pole ikkagi võimalik. Võlgnik elatub pensionist, mis on 300 eurot kuus. Võlgnik elab sotsiaalkorteris, mille üür on 50 eurot kuus. Võlgnikku aitab ka täiskasvanud poeg. Võlgniku hinnangul tal mingeid võimalusi võlgade tasumiseks ei ole. Kohus määras 02.03.2021 ärakuulamisel otsustada kohustustest vabastamise menetluse jätkamine 10 päeva jooksul.
4.Kohus on küsinud ka võlausaldajatelt menetluse jätkamise osas seisukohti. Võlausaldaja AS xxx on seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust või tõendeid ametikohtadel töötamisega või töötu olemisena. 2 (4)
2-15-18307 Võlgnik oma aruandes on vaid üldsõnaliselt märkinud oma sissetulekud ning selgitused. Võlgnik ei ole menetluse kestel täitnud kohtunõuet tõendite ja andmete esitamise kohta. Võlgnik on suhtunud kohustustesse äärmiselt kergekäeliselt ja hooletult. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Kokkuvõttes on võlausaldaja hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. xxx AS teatas, et ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik on viimati esitanud usaldusisiku aruande aastal 2018, kuid kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohtumääruse kohaselt peaks võlgnik aruandeid esitama iga aasta. Samuti ei ole võlgnik alates 25.10.2018 toimunud ärakuulamisest oma käitumist parandanud ega hakanud täitma oma seadusest tulenevaid kohustusi. 25.10.2018 toimunud ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et ta ei viitsigi mõelda tööle asumise peale, kuna muutub seal närviliseks ning on põhimõtteliselt töövõimetu. Selline suhtumine näitab võlgniku ükskõiksust oma kohustuste osas. Isegi kui võlgnik pole võimeline sissetulekut teenima, on võlgnikul kohustus esitada iga-aastaselt aruandeid, et oleks võimalik hinnata, kas võlgnik oma kohustusi täitnud on. Võlausaldaja taotleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtutäitur Elin Vilippus on teatanud, et arvestades, et võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, sh esitanud kohtule nõutud aruandeid ja dokumente, on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi ning esinevad alused kohustustest vabastamata jätmiseks. Xxx AS on avaldanud, et on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 ütleb, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
6.PankrS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus märgib esmalt seoses võlausaldajate vastuväidetega, et PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kohus nõustub, et kui isikul on tulenevalt tervislikust seisundist tulutoova tegevusega tegelemine raskendatud, siis tuleb seda antud juhul arvesse võtta. Võlgnik on kohtule kohtunõuete alusel andmed ja tõendid oma tervisliku seisundi osas esitanud. Võlgnikul on xxx, xxx ja xxx. Kohtu arvates võib tõepoolest asuda seisukohale, et nimetatud diagnooside olemasolu mõjutab mõistlikult 3 (4)
2-15-18307 tulutoova tegelemist. Kohtu hinnangul ei saa seega asuda üheselt seisukohale, et võlgnik on tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud.
7.Küll aga on kohus seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust. PankrS § 173 lg 2 näeb ette, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eelduseks on, et võlgnik esitab iga-aastaselt kohtule usaldusisiku aruandeid, milles on kogu nõutav info tema majandusliku olukorra kohta välja toodud. Aruandele tuleb lisada tõendid – pangakontode väljavõtted, arsti- ja muud tervislikku seisundit kinnitavad tõendid ning lisaks väljavõtted töö otsimise kohta. Võlgnik on terve menetluse jooksul esitanud ainult kaks aruannet (mõlemad 2018. aastal). Kohus on võlgnikku korduvalt kohustanud aruandeid ja tõendeid esitama. Kohus on võlgnikku kahel korral kutsunud ärakuulamisele ning seda põhjusel, et võlgnik ei ole kohtunõudeid aruande ja tõendite esitamise osas täitnud. Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud, et isegi, kui ta ei ole suutnud teostada võlausaldajatele väljamakseid, tuleb tal kord aastas esitada põhjalik aruanne koos tõenditega. Seega olenemata oma majanduslikust ja tervislikust olukorrast (mis võib võlgnikul takistada tulutoova tegevusega tegelemast), tuleb võlgnikul menetluse kestel siiski üles näidata tahet oma kohustusi täita. See tähendab aruannete esitamise kohustuse täitmist ning igakülgse info esitamist. Kohtu hinnangul võlgnik seda menetluses nõuetekohaselt teinud ei ole.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 ette nähtud kohustust ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu tuleb kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 5 alusel ennetähtaegselt lõpetada jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
10.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.