Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

OÜ Valgamaa Arenduskeskus nõuab 01.02.2021 esitatud (parandatud 05.02.2021) hagis Raimond Eenlo vastu 3913,90 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 2428,60 euro suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja hageja vahel 02.11.2017 sõlmitud eluruumi üürilepingust, millega kostja sai hagejalt üürile objekti asukohaga xxx, hinnaga 270 eurot kuus, millele lisaks kohustus kostja tasuma ka igakuiseid kommunaalarveid. Lepingus olid pooled kokku leppinud ka tasumata arvetelt viivise arvestamises. Kostja jättis aga lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. Üürileping lõppes 20.10.2018 üürniku väljakolimisega. Perioodi 02.11.2017-20.10.2018 eest tekkis võlgnevus tasumata jäänud üürivõla näol summas 3038,10 eurot ning üürimisel tekkinud tasumata kõrvalkulude (kommunaalmaksete) näol summas 875,80 eurot. Tekkinud võlgnevustelt arvestas hageja ka viivist kuni 12.11.2020 vastavalt siis 1913,10 eurot (summalt 3038,10 eurot) ja 515,50 eurot (summalt 875,80 eurot), kokku 2428,60 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.2021 määrusega ning saatis samal päeval hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile xxx, kuhu sama asja 2(4)

varasemalt toiminud maksekäsu kiirmenetluses kostjale dokumendid kätte toimetati 28.12.2020 ning kostja esitas 07.01.2021 vastuväite sama e-posti aadressi kasutades. Kohus märgib, et kohtumääruse ja hagimaterjalide edastamisel kostjale, hoiatati kostjat, et kohus loeb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 3141 dokumendid kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel selle saatmisest tema e-posti aadressile. Nimelt TsMS § 3141 lg-te 1-3 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka: 1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; 2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kuna kostja kohtu poolt saadetud dokumentide kättesaamist kohtule kirjalikult ei kinnitanud, luges kohus eeltoodu sätte alusel 05.02.2021 määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks hiljemalt 10.02.2021 möödumisega (3 tööpäeva alates 05.02.2021 e-kirja saatmisest). Kostja hagile ei vastanud, milleks oli viimane aeg 03.03.2021 (21 päeva hagi kättesaamisest). Kohus juhtis 05.02.2021 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks ning hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja ei ole menetluskulude jaotust küll hagis taotlenud, kuid TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 3(4)

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on kandnud tsiviilasja menetlemisel menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule näib asja materjalidest, et hageja ei ole lepingulist esindajat kasutanud – hagi on koostatud ja esitatud kohtule hageja seaduslik esindaja poolt. Seega leiab kohus, et hagejal õigusabikulud puuduvad. Samuti ei nähtu kohtule, et hageja esindaja oleks kandnud muidu kulusid, nt sõidukulud (istungit pole asjas korraldatud). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.