2.Lõpetada K. L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
3.Kinnitada K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud järgnevalt (I ja III järgus nõuded puuduvad): Võlausaldaja
Välja maksmata Järk nõude suurus EUR 6 972,79 II 15 388,51 II
Jaotis % 31,182 68,818
Lõpetada K. L. (pankrotis) pankrotimenetlus. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers K. L. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest alates lõpparuande kinnitamise kohtumääruse jõustumisest. Määrata pankrotihaldur Hillar Villersi tasuks 1098,64 eurot (sisaldab käibemaksu 212,64 eurot). Anda K. L.le menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 1098,64 eurot (sisaldab käibemaksu 212,64 eurot), mida ei 1
mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, arveldusarve nr XXX, XXX AS.
8.K. L. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.
9.Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K. L. usaldusisikuks E. M. (isikukood XXX; e-posti aadress: XXX; mob tel nr: XXX). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande 10.aprilliks.
10.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p-is 7 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.10.04.2025 kohtumäärusega rahuldas kohus K. L. maksejõuetusavalduse. Kohus kuulutas välja K. L. pankroti 10.04.2025 kell 14:00, pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati Hillar Villers. Võlausaldajate üldkoosoleku ajaks määrati 05.05.2025 kell 15.00. 14.07.2025 kinnitati K. L. pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekiri.
2.01.08.2025 taotluses palub pankrotihaldur lõpetada K. L. pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Määrata pankrotihalduri tasuks 1098,64 eurot koos käibemaksuga. Pankrotihalduri tasu tasumiseks anda menetlusabi ja pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto XXX XXX AS), millise kaudu haldur tegutseb. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest K. L. pankrotimenetluses. Nimetada K. L. usaldusisikuks jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses E. M. (isikukood XXX). Aruandes tõi pankrotihaldur välja järgneva: - pankroti väljakuulutamise seisuga oli XXX AS arvelduskonto jääk 1,27 eurot; - võlgnikule on laekunud pankrotiperioodil Tapa Vallavalitsuselt toimetulekutoetusi 374,99 eurot, 375 eurot ja 375 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt peretoetusi 3 x 80 eurot. Lisaks kaks makset eraisikutelt kokku 70 eurot. Samuti on juunis AS-ist H laekunud töötasu 44,55 eurot. Laekumised kuni 1 181,33 eurot (886 eurot + 1/3 sellest kuna 1 ülalpeetav) ei kuulu täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt mittearestitava summana pankrotivara koosseisu. Laekumisi pankrotivarasse ei ole; -pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole; -pankrotimenetluse masskohutused puuduvad (PankrS § 146 lg 1 p 3 ja § 148); -rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus 0 eurot. Seega ei saa PankrS § 146 lg 1 sätestatud väljamakseid teha; - võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole (PankrS §’ 146 lg 1 p 2); -pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 1098,64 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuluna välja maksmata pankrotivara arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu; 2
-andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr XXX, konto saldo oli 20.03.2025.a seisuga 0 (realiseeritud ehk raha välja võetud). Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara puudub. - pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I ja III järgu nõuded puuduvad. Võlausaldaja
Välja maksmata Järk nõude suurus EUR
B AS (RK XXX)
6 972,79 II
B OÜ (RK XXX)
15 388,51 II Kokku on II järgu välja maksmata nõudeid 22 361,30 eurot.
Jaotis % 31,182 68,818
Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjusteks asjaolu, et ta võttis 3 aastat tagasi laene, kuid pärast töökoha kaotust ei suutnud enam tagasimakseid teha. Samas lõpetas võlgnik ise töösuhte (halduri hinnangul võis esineda mõjuv põhjus). Kuid arvestades võlgniku sissetulekuid (maksejõuetusavalduse p 5.3) ja täitmata kohustusi (usaldusisiku aruande lisa 6 p 5.1), siis tõenäoliselt ei ole võlgnik laenude võtmisel (valdav enamus laene on võetud 2024.a esimeses pooles vastavalt võlausaldajate poolt edastatud maksekäskudes kajastatule) arvestanud enda võimekusega laenusuhetest tulenevaid kohustusi täita. Ilmselt ei olnud ka eluliselt vajalik sellises ulatuses (üle 20 000 euro) laene võtta. Seega on maksejõuetuse tekkel oma roll ka võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet võtnud laene. Samas peab möönma, et suure tõenäosusega ei ole ka võlausaldajad (võimalik, et eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Kuna võlausaldaja B OÜ nõuded põhinevad jõustunud kohtulahenditel ja pankrotimenetluses loetakse sellest johtuvalt nõuded tunnustatuks kaitsmiseta, siis puudub käesoleval ajal ja ka edasises võimalikus pankrotimenetluses vajadus ja alus analüüsida vastutustundliku laenamise tingimuste järgimist võlausaldajate poolt. Võlausaldaja B AS on teinud nõude ümberarvestuse ja lugenud kõik võlgniku poolt tehtud maksed põhivõla katteks ja nõuab esitatud nõudeavalduses ainult tagastamata krediidisumma tasumist. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, võib suure tõenäosusega selleks pidada detsember 2024. Pankrotihaldur luges maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
3.25.08.2025 kohtumäärusega tegi kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku K. L. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda K. L. (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 1500 eurot 01.09.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. 3
5.Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
6.Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et K. L. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
7.Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pärast töökaotust ei suutnud võlgnik võetud laene tagasi maksta. Võlgnik ei arvestanud oma maksevõimet laenukohustuste täitmisel.Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
8.K. L. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud B AS nõue 6972,79 eurot ning B OÜ nõue 15 388,51 eurot. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest.
9.PankrS § 163 lg 7 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.04.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
4
FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
11.Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.04.2025, tuleb menetlust jätkata. 01.08.2025 on kohtule esitatud E. M. nõusolek K. L. usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks E. M..
12.Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
13.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
46.Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande 10. aprilliks. Halduri tasu kinnitamine 5
16.PankrS § 65 lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
17.PankrS § 65 lg 11 ja 113 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
18.Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiv summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku on tasu 1098,64 eurot.
19.Haldur palub anda menetlusabi ning määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot, riigi vahenditest. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K. L.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1098,64 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le, arveldusarve nr XXXX, XXX AS.
20.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.