Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.01.2021. a saabus Tartu Maakohtule Mxxxxxx Mxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik sattunud makseraskustesse. Võlgade tekkimise põhjuseks on järelmaksulepingutest tulenevad kohustused, mida Mxxxxxx Mxxx ei suutnud töökoha kaotuse tõttu täita. Võlgnik töötas tootmistöölisena xxxxxxxxx AS-is. Lastega koju jäädes vähenes tema maksevõime kordades. Mxxxxxx Mxxx võttis järelmaksude tasumiseks kiirlaene ning uued kiirlaenud võttis vanade tasumiseks. Mxxxxxx Mxxx on töötuna arvel Eesti Töötukassas ning tema sissetulekuks on lastetoetus 620 eurot, töötuskindlustushüvitis ligikaudu 300 eurot ja töövõimetuspension 240 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on x alaealist last. Mxxxxxx Mxxx on nüüd mitu aastat võlgnevusi tasunud. Võlgnikul on täitemenetluses viis kiirlaenudel põhinevat nõuet, kokku 2132,04 eurot. Lisaks üks väikelaenulepingu võlg Swedbank AS-le ning kaks võlgnevust teenuse osutajatele. Mxxxxxx Mxxxxx on PlusPlus Capital AS-ga sõlmitud võlatunnistus summas 5592,92 eurot. Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ ees on võlg 180 eurot (täitemenetluses). Lisandub rahatrahv ning kohtutäiturite tasud ja kulud. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Võlgnik esitas võlausaldajate nimekirja:          

PlusPlus Baltic OÜ nõude suurus 824,36 eurot; Krediidikassa AS nõude suurus 339,58 eurot + 270,74 eurot; Bigbank AS nõude suurus 132,68 eurot; Julianus Inkasso OÜ nõude suurus 564,68 eurot; Elisa Teleteenused AS nõude suurus 611,83 eurot; Eesti Energia AS nõude suurus 353,02 eurot; Politsei- ja Piirivalveamet nõude suurus 32,95 eurot; MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond nõude suurus 180,10 eurot; Swedbank AS nõude suurus 2282,72 eurot; PlusPlus Capital AS põhinõue 2391,11 eurot ja viivitusintress 2678,01 eurot.

Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Võlgniku nimele on registreeritud kaks sõidukit, s.o Audi 80 (1987) ja Audi A6 (1995). Töötamiste registri andmetel võlgnik Mxxxxxx Mxxxxei tööta. Mxxxxxx Mxxxx ülalpidamisel on xxxx alaealist last.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Mxxxxxx Mxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Mxxxxxx Mxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 10 661,78 eurot. Avaldusest ei nähtu võlgnikul vara olemasolu. Võlgnikule ei kuulu ka osalusi äriühingutes. Avaldaja peres kasvab x alaealist last. Võlgniku kinnitusel on ta Eesti Töötukassas töötuna arvel. Käesolevalt laekub võlgnikule lastetoetus 620 eurot, millele lisandub töötuskindlustushüvitis 300 eurot ja töövõimetuspension 240 eurot. Seega saab teha järelduse, et Mxxxxxx Mxxxxxrahaline olukord ei võimalda tal võlgade tasumist. Ka puuduvad kohtu hinnangul võlgnikul arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Mxxxxxx Mxxxx nimele on vormistatud kaks sõidukit, mida aga ei saa nende vanuse tõttu (registreerimise aeg 1987. a ja 1995. a) pidada väärtuslikeks. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 10 661,78 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha ligikaudu 445 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks advokaat Robert Sprengki, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.