AS PlusPlus Capital hagiavaldus M. T. vastu võla nõudes 780.42 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post: [email protected]); Kostja: M. T. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
08. märts 2021 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt M. T.’lt hageja AS PlusPlus Capital kasuks 692 (kuussada üheksakümmend kaks) eurot ja 43 senti (sh põhivõlgnevus 401.77 eurot, viivised 260.66 eurot, sissenõudekulud 30 eurot).
Välja mõista kostjalt M. T.’lt hageja AS PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (401.77 eurolt) alates 22.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 401.77 eurot.
1 (5)
2-20-130259
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt M. T.’lt hageja AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku summas 391 (kolmsada üheksakümmend üks) eurot (sh riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 180 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 36 eurot).
5.Välja mõista kostjalt M. T.’lt hageja AS PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (391 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS PlusPlus Capital esitas 14.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 672.45 euro saamiseks. Kohus tegi 27.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ega e-posti aadressidel xxxx, xxxx ega xxxx kätte toimetada. Võlgniku abikaasa kinnitas 30.10.2020 aadressi xxxx, kuid võlgnik töötab välismaal, riiki abikaasa ei avaldanud. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 07.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 11.01.2021 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 5) kohtualluvuse valiku kontrollimiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.21. jaanuaril 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt Hageja omas võlgniku vastu nõuet 01.02.2017 väikelaen nr. xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 465.77 eurot ja viivised summas 65.03 eurot. 24.05.2018 sõlmisid kostja ja hageja kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxxx, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 25.77 eurot nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss-summas 505.03 eurot (465.77 eurot + 39.26 eurot). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused Võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. 2 (5)
2-20-130259
4.Kostja tasus esimese osamakse summas 30 eurot, mis arvestati lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv 465.77 eurot ja 39.26 eurot. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.08.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Peale kompromissisumma sissenõutavaks muutumist teostas kostja veel kaks tasumist 10.10.2018 summas 25 eurot ja 03.04.2019 summas 39 eurot.
5.Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses.
6.Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 eurot ja kuni 1 000 eurot. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 p 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.
7.Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab viivisenõue 221.40 eurot.
8.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 401.77 eurot, viivised 260.66 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, viivised põhinõudelt 401.77 eurolt alates 22.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 631 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 36 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
3 (5)
2-20-130259
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 22.01.2021 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud 13.02.2021. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 692.43 eurot ulatuses (sh põhivõlgnevus 401.77 eurot, viivised 260.66 eurot, sissenõudekulud 30 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (401.77 eurolt) alates 22.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 401.77 eurot.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 631 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 36 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2,5-l leheküljel. Hageja 4 (5)
2-20-130259 ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses koos käibemaksuga 180 eurot. Hageja on tasunud 14.08.2020 riigilõivu summas 45 eurot ning 21.01.2021 summas 130 eurot, kokku 175 eurot. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 2 ja TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 175 eurot kostja kanda. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 391 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kättetoimetamise kulu 36 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.