Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-19-16495

2-19-16495 E H (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 18.02.2021 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 17.02.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Haldur on esitatud aruandes märkinud, et pankrotivara (xxx) müügist laekus pankrotivarasse 43 333,80 eurot. Vara välistamise ega tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud, elatisi ei makstud. Harju Maakohtu 28.12.2020 jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 145,48 eurot, pärast jaotusettepaneku kinnitamist kulutusi ei tehtud. Pankrotimenetluse kulud kokku on 5000 eurot, millest ajutise halduri tasu koos käibemaksuga on 897,60 eurot, ajutise pankrotihalduri kulude hüvitus koos käibemaksuga 121,92 eurot, pankrotihalduri taotletav tasu (km ei sisaldu ega lisandu) 3835 eurot. Jaotise alusel väljamakseid ei tehtud, hüpoteegipidaja tasaarvestas osaliselt oma nõude pankrotivara ostuhinnaga. Pankrotivara on müüdud, teistelt isikutelt vara saada ei ole. Enne pankroti väljakuulutamist oli Harju Maakohtu menetluses xxx ja xxx hagi võlgniku vastu kinkelepingust taganemise tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks kinnistusosakonna registriosas kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks. Esimeses astmes jäeti hagi rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus ei võtnud hagejate apellatsioonkaebust menetlusse. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ja nende esitamiseks edaspidi puudub alus. Kohtukulud (välja mõistetud hagejatelt) on summas 720 eurot, ajutise pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused on 121,92 eurot ja pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused on 145,48 eurot. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus nõustub halduriga maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus E H (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärk: xxx 1558,45 eurot; xxx 232,57 eurot; xxx 360 eurot; xxx 282 eurot; xxx 5000 eurot; xxx 2170,13 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 48,87 eurot; xxx 1248,35 eurot; xxx ja xxx 1502,52 eurot. PankrS § 65 lg 11 esimese lause kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg

2-19-16495 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiseaduses sätestatud üldkoosolekute läbiviimine, dokumentide vormistamine; pankrotivara enampakkumiste korraldamine, vara notariaalne müük, osalemine kostjana kohtuvaidluses; suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga; pankrotiseaduses sätestatud aruannete koostamine ning esitamine kohtule ja võlausaldajatele; jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine ning esitamine kohtule. Pankrotihaldur on esitanud tasunõude 3835 eurot, milles ei sisaldu ja millele ei lisandu käibemaks. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Pankrotihaldur on lähtunud tasu taotlemisel PankrS § 65 ja § 651 sätestatust, s.o pankrotivarasse laekunud vara/rahasuma suurusest. Kohus leiab, et halduri tasuks 3835 eurot (käibemaksuta) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepperi tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määrab Peeter Sepperi tasuks võlgniku pankrotimenetluses 3835 eurot (käibemaks ei sisaldu ja ei lisandu) hüvitamisega võlgniku pankrotivara arvelt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo. Tulenevalt eeltoodust kuulub E H (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada E H (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. E H (pankrotis) on 18.11.2019 kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada E H (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus nimetab E H usaldusisikuks E H enda.

2-19-16495 Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. E Hl tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 08.03.2022. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.