Osaühingu Aktiva Finants hagi A Ši vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
1012,421 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja M P Kostja A Š (isikukood xxx), lepinguline esindaja A A
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista A Šilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 703,23 eurot, intress 132,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,74 eurot, kokku 955,94 eurot.
3.Välja mõista A Šilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhinõudelt alates 12.12.2019 kuni põhinõude summas 703,23 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud A Ši kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagiavalduse A. Ši (kostja) vastu võlanõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 10.07.2017 laenulepingu xxx ja 24.07.2017
laenulepingu xxx (dtl 25). Hageja lepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. xxx loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostjal on esimesest lepingust tulenev võlgnevus summas 603,11 eurot (dtl 27) ja teisest lepingust summas 100,12 eurot (dtl 27). Eelnevale lisandub intressinõue kokku 132,97 eurot (dtl 27), viivisenõue 79,74 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot (dtl 28).
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 703,23 eurot, intress 132,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 79,74 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 12.12.2019 kuni põhinõude summas 703,23 eurot täitmiseni VÕS §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kinnitust ei ole saanud asjaolu, et G on kuriteo toime pannud ja kostja nimel laenu võtnud. Seisuga 12.08.2020 ei ole süüdistust kriminaalasja raames Gile veel esitatud. Isegi kui mingil hetkel tuvastatakse kelmus, siis tekib kostjal tagasinõudeõigus tegeliku kasusaaja suhtes. Laenutaotlustega taotletud summad on kostja pangaarvele üle kantud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel pole tema lepinguid sõlminud (dtl 74). Kostja väitel kasutas tema ID-kaarti kolmas isik S G (dtl 74), kes sõlmis laenulepingud. Raha kanti kostja arvelduskontole ja sealt edasi S. Gi arvelduskontole (dtl 75). Kostja on seoses eelnimetatuga pöördunud politsei poole. Kriminaalasjas on tuvastatud, et lepingutes kajastatud telefoninumbrit kasutas S. G (dtl 76).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi.
6.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja nõuab kostjalt 10.07.2017 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel ja 24.07.2017 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel tekkinud võlgnevuse ja kõrvalnõuete tasumist. Kostja väitel ei ole tema nimetatud lepinguid sõlminud. Maksekorraldustest nähtuvalt kandis hageja kostja arvelduskontole 10.07.2017 700 eurot ja 24.07.2014 300 eurot (dtl 102-103). Kostja arvelduskontolt kanti S Gi arvelduskontole 17.01.2017 250 eurot ja 03.08.2017 1720 eurot (dtl 78-79). Laenulepingutes märgitud telefoninumber xxx kuulub S Gile. Esimesest lepingust tulenev võlgnevus on 603,11 eurot (dtl 27) ja teisest lepingust summas 100,12 eurot (dtl 27). Eelnevale lisandub intressinõue kokku 132,97 eurot (dtl 27), viivisenõue 79,74 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot (dtl 28). xxx edastas kostjale laenulepingu nr xxx ja laenulepingu nr xxx erakorraliselt ülesütlemise teatised (dtl 51-52). xxx loovutas 31.07.2018 kostja vastu tuleneva nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 53). Kostja võlgnevuse suurusele, kõrvalnõuete suurusele ega võlgnevuse sissenõutavusele vastuväiteid esitanud ei ole.
7.Kohus täitis 16.04.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 90-93).
8.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Kohus leiab, et esitatud asjaoludel, kui poolte vahel sõlmitud lepingud on kehtivad, vastavad lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele.
9.Kohus tuvastab kas laenulepingud on kehtivad. Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud seadusest tulenevad nõuded hageja tahteavaldusele või kui lepingus puuduvad seaduse järgi nõutud andmed (VÕS § 408 lg 1). Seadusega nõutud andmete puudumisel loetakse leping siiski kehtivaks, kui tarbija sai laenu kätte või hakkas seda
kasutama (VÕS § 408 lg 2). Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404). Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (TsÜS § 79). Seega on lepingu kehtivuse eelduseks, et kostja esitas laenuandjale tahteavalduse laenu saamiseks viisil, mis võimaldab püsivat kirjalikku taasesitamist ja sisaldab kostja nime. Seadusega nõutud andmete puudumisel saab lugeda lepingud siiski kehtivaks, kui kostja sai laenu kätte või hakkas seda kasutama.
10.Hageja on tõendanud, et enne laenuotsuse tegemist ja laenusumma väljastamist hageja kontrollis avalikke andmebaase: maksehäireregister, elamisloa register, pensioniregister, Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed. Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Samuti kontrollis laenuandja pensioniregistrit, kus kajastub kostja sissetulek ning maksehäireregistrit ning lisaks kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalikke kohtutäiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt (dtl 98-101). Kohus nõustub hageja, et antud juhul oleks tuvastatud, et kostja nimel soovib laenu saada kolmas isik, mitte kostja ise.
11.Kohus selgitas, et kostja peab tõendama oma vastuväiteid, et lepingud ei ole kehtivad, st et kostja pole andnud hagejale kehtivat tahteavaldust ning et kostja nimel sõlmis xxx-ga lepingud kostja isikut tõendavat dokumenti ja muid andmeid kasutades kolmas isik. Ulatuses, milles kostja peab tõendama, et ta pole kehtivat tahteavaldust esitanud, leidis kohus selgituskohustust täites, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb tõendamiskoormis ümber pöörata ning hageja peab tõendama, et kostja esitas seaduse nõuetele vastava tahteavaldused. Kohus on seisukohal, et kostja esitas laenuandjale tahtevaldused laenu saamiseks. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud kostja pool täidetud laenutaotlustega (dtl 98-101). Hageja on tõendanud, et hageja tuvastas kostja isikusamasuse 04.07.2017, so enne lepingute nr xxx ja nr SR31590xxx09 sõlmimist. Kostja on edastanud hagejale 04.07.2017 allkirjastatud ankeedi (dtl 197-198). Kostja enda allkirja nimetatud ankeedil vaidlustanud ei ole. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja isikusamasuse tuvastamine 04.07.2017 toimus enne laenulepingu nr xxx sõlmimist (dtl 243-245). Hageja on aga selgitanud, et isikusamasus tuvastatakse enne esimese lepingu sõlmimist. Seega on kostja isikusamasus tuvastatud. Vaidlus puudub ka, et kostja on nimetatud lepingute alusel raha enda kontole saanud.
12.Kostjal tuli ka tõendada vastuväiteid, millele tuginedes ta väidab, et tahteavalduse esitas kostja isikut tõendavat dokumenti kasutades kolmas isik. Asjaolu, et kostja arveldusarvelt kanti 17.01.2017 S Gile 250 eurot ja 03.08.2017 1720 eurot ei tõenda seda, et tahteavalduse laenu saamiseks esitas kostja. Hageja kandis kostja arveldusarvele 10.07.2017 700 eurot ja 24.07.2014 300 eurot (dtl 102-103). 17.01.2017 S Gi arveldusarvele 250 euro kandmine enne laenulepingute sõlmimist ja ei puutu asjasse. Samuti on 03.08.2017 kantud 1720 eurot teise laenulepinguga seotud (vt kostja arvelduskonto väljavõte, dtl 78-79). Kostja ei ole tõendanud, et laenulepingute alusel saadud 300 eurot ja 700 eurot on edasi kantud kolmanda isiku arvelduskontole. Kostja on menetluses ka väitnud, et ainult osaliselt kanti laenusumma kolmanda isiku kontole. Samuti ei tõenda asjaolu, et lepingutes on märgitud S Gi telefoninumber seda, et tahteavalduse lepingute sõlmimiseks esitas S.G.
13.Eeltoodust tulenevalt kostja ei ole tõendanud, et tahteavalduse esitas kostja isikut tõendavat dokumenti kasutades kolmas isik. Tõendamist on ka leidnud, et kostja on krediidi kätte saanud, st laenud on kostja pangaarvele väljastatud ning seega on tegemist kehtivate lepingutega.
14.Kuna lepingud on kehtivad, on hagejal võimalik esitada kostja vastu lepingutest tulenevaid nõudeid. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast
võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja põhinõuete suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 603,11 eurot ja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 100,12 eurot.
15.Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Kostja võlgnevuse sissenõutavuse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja täiendavateks tähtaegadeks võlgnevust ei tasunud ning xxx ütles laenulepingu nr xxx üles 13.07.2018 ja laenulepingu nr xxx üles 17.07.2018.
16.Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
17.Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingu nr xxx tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 43,58%. Lepingu nr xxx tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 45,04%. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suurte intressimääraga. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole kokku lepitud intressi tasunud. Laenulepingu nr xxx alusel on hageja arvestanud kostjale intressi esimesest tasumata osamaksest 08.10.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 05.07.2018 summas 126,89 eurot. Laenulepingu nr xxx alusel on hageja arvestanud kostjale intressi esimest tasumata osamaksest 21.12.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.01.2018 summas 6,08 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingute nr xxx ja xxx alusel intress kokku 132,97 eurot.
18.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 79,74 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingute ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so alates 14.07.2018 ja 18.07.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.12.2019 summas 79,74 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel juhindunud seadusjärgsest määrast. Lepingu nr xxx alusel arvestas hageja viivist 14.07.2018 kuni 11.12.2019 viivituses oldud 516 päeva eest 68,46 eurot. Lepingu nr xxx alusel arvestas hageja viivist 18.07.2018 kuni 11.12.2019 viivituses oldud 512 päeva eest 11,28 eurot. Kostja viivise suurusele ega perioodile vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 79,74 eurot.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis põhinõudelt (703,23 eurolt) alates 12.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Hageja esitas kostja vastu sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 40 eurot. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 2). Hageja on esitanud kohtule kolm meeldetuletuskirja. Seega on põhjendatud hageja sissenõudekulud kirjade saatmise eest summas 30 eurot. Hageja märgib, et muud makseviivitusega tekkinud kulud on 10 eurot. Nimetatud kulud koosnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest; võlgnikule vastamisega seotud kuludest; võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele vastamisest telefoni ja e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ja võlanõuete avaldamisega tehtud kuludest. Kostja muudele kuludele 10 eurot vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõuekulud summas 40 eurot.
21.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 703,23 eurot, intressi 132,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 79,74 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 12.12.2019 kuni põhinõude 703,23 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitle.
MENETLUSKULUD
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
24.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.