2-21-10110/4 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

võlgnik andis oma isikutunnistuse kolmandale isikule. Eelneva kohta on algatatud kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr xxx, milles on kahtlustatavaks S G, kes kasutas võlgniku isikutunnistust laenude saamiseks. Avalduse kohaselt ei ole kriminaalasi veel kohtusse jõudnud. S G ei ole tunnistanud süüd arvutikelmuses ja väidab, et ta võttis laene võlgniku nõusolekul. Võlgnik tõi avalduses välja, et vaatamata sellele, et kriminaalasja menetlus veel kestab, on juba esitatud kohtule nõuded võlgniku vastu, so tsiviilasjades nr 2-19-129595, 2-19-128862, 2-19-110970, 2-18-112364, 2-18-16621 ja 219-101287. Ühtlasi on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2019/2359, 195/2019/910 ja 025/2019/3714. Võlgniku sõnul ei arvestanud kohtud tema vastuväiteid selle kohta, et võlgnik ei olnud tegelikult laenude saaja. Avaldusest nähtuvalt ei jäänud võlgnikule midagi muud üle, kui pöörduda kohtusse pankroti väljakulutamiseks. Võlgnikult võetakse igakuiselt kohtutäituri poolt raha, mistõttu ei saa võlgnik üürida korterit ning on sunnitud elama eraldi toas abikaasa ning nende poja korteris. Võlgnikul ei ole võimalust võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuivõrd tal puuduvad selleks likviidsed vahendid. Avalduse kohaselt omab võlgnik töökohta, kuid võlgniku töötasu ei ole nõuete rahuldamiseks piisav. Võlgniku igakuised sissetulekud on summas 630 eurot (palk, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus). Võlgnikul on äärmiselt raske tasuvamat tööd leida ja võlgadega hakkama saada, kuivõrd tal on osaline töövõime. Avalduse kohaselt puuduvad võlgnikul nii kinnis- kui ka vallasvara, mille arvelt võlgnevusi likvideerida. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik tema usalduse kuritarvitamist kolmanda isiku poolt ja kergemeelsust oma isikutunnistuse üleandmisel teisele isikule, mis põhjustas raske majandusolukorra tekkimise hulgaliste laenukohustuste tõttu. Seisuga 25.06.2021 on võlgnikul kohustusi vähemalt 34 393 euro ulatuses. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankrot. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiavalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused tema vara. Kuna pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et võlgnik on maksejõuetu, s.o ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Seetõttu puudub vajadus nimetada võlgniku maksejõulisuse hindamiseks ajutine haldur ning kohus kuulutab pankroti kohe välja. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. PankrS § 36 lg 1 ja 2 järgi pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine.

PankrS § 37 lg 1 kohaselt pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 31.08.2021.a algusega kell 09.15 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 3020. Andres Tootsman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 18 lg 1 järgi võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Kuna pankroti väljakuulutamisega läheb pankrotivara käsutamisõigus üle pankrotihaldurile, puudub antud juhul vajadus täiendavate hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. PankrS § 17 lg 3 kohaselt halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Antud juhul ajutist haldurit ei nimetatud, seetõttu peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuna võlgniku vara hulka kinnisvara ei kuulu, ei ole vajadust edastada määrust registripidajale. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.