OÜ Tava Mets hagi Lester OÜ ja Meelis Pauri vastu võla väljamõistmiseks Lester OÜ ja Meelis Pauri apellatsioonkaebuse hind 11 945,73 eurot OÜ Tava Mets vastuapellatsioonkaebuse hind 4169,21 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lester OÜ ja Meelis Pauri apellatsioonkaebus OÜ Tava Mets vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): Lester OÜ (rk: 10566085) ja Meelis Paur (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Artur Maljukov Vastuapellant (hageja): OÜ Tava Mets (rk: 10320326), esindaja Mehis Adamson
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2020 otsus hagi rahuldamise ulatuse ning kostjatelt väljamõistetud võlgnevuse suuruse, menetluskulude jaotuse ja hagi tagamise abinõu kehtima jäämise tähtaja osas.
2.1.Rahuldada hagi osaliselt ning mõista Lester OÜ-lt ja Meelis Paurilt solidaarselt välja OÜ Tava Mets kasuks 99,21 eurot, sh 95,67 eurot võlgnevuse ja 3,54 eurot viivise katteks.
2.3.Jätta Tartu Maakohtu 21. märtsi 2018 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõue kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2.4.Hageja taotlus hagi tagamisel makstud tagatise tagastamiseks jätta läbi vaatamata.
3.Lester OÜ ja Meelis Pauri apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, OÜ Tava Mets vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Tava Mets kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Tava Mets (hageja) esitas 08.03.2018 Lester OÜ (kostja I) ja Meelis Pauri (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 28 720,46 eurot, sh 16 398,04 eurot põhivõlg ja 12 322,42 eurot viivis. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale I ajavahemikus 01.11.2014–28.01.2015 metsamaterjali summas 42 892,80 eurot. 24.03.2015 sõlmisid hageja ja kostjad kompromisslepingu, mille järgi tuli kostjatel likvideerida võlg 21 144,40 eurot 24. juuniks 2015 ja võlg 21 144,40 eurot 24. septembriks 2015. 27.10.2015 sõlmisid hageja ja kostjad uue kokkuleppe. Kokkuleppega fikseeriti võla suurus: põhivõlg ja viivised kokku 25 298,04 eurot, ning kostja I loovutas hagejale tagatiseks laaduri VOLVO (9734 TA, ehitusaasta 1990). Laadur müüdi hinnaga 10 000 eurot (käibemaksuta). Hageja arvestas laekunud summast maha OÜ Marsep arve müügi korraldamise eest ja Actum Consult OÜ arve sissenõudmiskulude katteks ning 4284,84 eurot viivise ja 4615,16 eurot põhivõla katteks. 30.06.2016 seisuga oli kostjatel tasumata põhivõlg 16 398,04 eurot ja viivis 12 322,42 eurot.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostja II vastutust kaasa toov käendusleping on tühine. Kostjad on kõik kohustused täitnud 27.10.2015 laaduri omandiõiguse üleandmisega hagejale. 15.01.2016 seisuga oli kostjate põhivõlg 21 012,20 eurot ja viivisevõlg 518,85 eurot. Viivisekokkulepet 0,5% päevas pooltel ei ole. Sissenõudmiskulude hüvitamist ei saa nõuda suuremas summas kui 40 eurot. Kokkuleppe kohaselt oli laaduri väärtus 21 500 eurot (käibemaksuta). Laaduri väärtus ei hõlma kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku hinda. Kokkuleppe p 6 järgi pidi laaduri alghind olema vähemalt 21 500 eurot (käibemaksuta). Samaväärsete laadurite hinnad 2015. a lõpus 2016. a alguses olid 20 000–23 000 eurot. Hageja ei proovinud müüa laadurit hinnaga 21 500 eurot. Hageja müüs laaduri vähemalt 11 500 eurot alla turuhinna, millega tekitas kostjatele kahju vähemalt 11 500 eurot. Kostjad tasaarvestavad oma kahju
hüvitamise nõude hageja vastu summas 15 800 eurot. Laaduri kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku väärtus võis olla 13 940 eurot, mille kostjad samuti tasaarvestavad hageja nõudega.
3.Tartu Maakohus rahuldas 01.11.2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 16 528,08 eurot, sh 15 942,36 eurot põhivõlg ja 585,72 eurot viivis ajavahemiku 16.01.–30.06.2016 eest. Maakohus jättis hagi rahuldamata kostjatelt solidaarselt 12 192,38 euro väljamõistmiseks.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17.04.2020 otsusega kostjate apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu 01.11.2019 otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Selles osas saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, on maakohtu otsus jõustunud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus mõistis 27. novembri 2020 otsusega Lester OÜ-lt ja M. Paurilt solidaarselt välja OÜ Tava Mets kasuks 11 945,73 eurot, millest põhivõlg on 8595,67 ja sissenõutavaks muutunud viivis 3350,06 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis 21. märtsi 2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima otsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni ja hageja taotluse hagi tagamisel makstud tagatise tagastamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tekkis kostjal I hageja ees võlg metsamaterjali müügiarvete eest. Võlgnevuse osas sõlmiti 24.03.2015 kokkulepe, mis on käsitletav deklaratiivse võlatunnistuse ja kompromisslepinguna. 27.10.2015 sõlmiti uus kokkulepe 24.03.2015 kokkuleppest tuleneva võlgnevuse likvideerimiseks. Kohus tuvastas, et 27.10.2015 kokkuleppe järgi oli põhivõlg 21 012,20 eurot, kohustus muutus sissenõutavaks 24.09.2020 ning seadusjärgses määras viivist saab arvestada alates 25.09.2020. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2020 otsuse kohaselt on 24.03.2015 kompromissleping kvalifitseeritav kohustusega ühinemisena ja kostjatel on tekkinud solidaarkohustus. Ringkonnakohtu otsuse järgi on 27.10.2015 kokkulepe laaduri müügi korraldamise osas p-des 6–8 käsitletav käsunduslepinguna. Hageja ei ole avaldanud müügikuulutust portaalis rasketehnika.ee, portaalis mascus.com ei ole hageja avaldanud kuulutust kokkulepitud alghinnaga 21 500 eurot (käibemaksuta). Müügikuulutuses on OÜ Marsep laadurit müügiks pakkunud hinnaga 13 000 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja käsundisaajana rikkunud oma kohustusi ja ei ole täitnud kokkuleppe p-s 6 antud juhiseid. Kokkuleppe p-de 6–8 eesmärgiks oli müüa laadur võimalikult kõrge hinnaga, venitamata sealjuures müügiperioodi liiga pikaks. Portaalist rasketehnika.ee ei olnud võimalik 2015. a seisuga müügikuulutuste või tehingute andmeid väljastada. Täpsemat infot analoogsete laadurite müügikuulutuste ja keskmise müügihinna kohta ei väljastatud ka portaalidest mascus.ee ja mascus.com. Kohus leidis, et laaduri turuhinda ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Kohtul ei ole portaalides avaldatud müügikuulutuste hulgast ülevaadet ning kumbki pool on esitanud vaid üksikud müügikuulutused. Samuti ei ole teada, kas tehingud kuulutustes märgitud hindadega toimusid ja milline oli kuulutustes näidatud laadurite seisukord võrreldes vaidlusaluse laaduriga. Seega hindas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 alusel laaduri turuhinda esitatud tõenditele tuginedes oma siseveendumuse kohaselt. 27.10.2015 kokkuleppes kinnitab hageja, et on saanud hinnapakkumise vaid laadurile hinnaga 13 000 eurot (käibemaksuta). Ka laaduri üleandmisaktis on laaduri väärtuseks hinnatud ligikaudu 13 000 eurot. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtub, et alguses prooviti laadurit reklaamida 21 500 euroga, kuid kuna selle hinnaga huvi polnud, läks kuulutus üles 13 000 euroga. Tunnistaja hindas 13 000 eurot väga reaalseks hinnaks. Eelneva põhjal leidis kohus, et laaduri turuhind oli 13 000 eurot (käibemaksuta).
Kohus lähtus väärtuse leidmisel lisaks tunnistaja A.A. ütlustele ja poolte kokkulepetele ka laaduri seisukorrast. Tunnistajate ütlustest nähtub, et masin oli töökorras, kuid vajas tõenäoliselt mõningast hooldust ja remonti. Samuti arvestas kohus, et müügiperioodi pikkus oli suhteliselt konkreetselt kindlaks määratud, mis samuti võis takistada kõrgeima hinna saamist. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid 13 000 eurost kõrgema võimaliku hinna kohta. Kostjatel oli võimalik leida müügiperioodi jooksul ise laadurile kõrgema hinnaga ostja, kuid kõrgema hinnaga huvilisi nad ei leidnud. Kohus leidis, et laadur müüdi koos lisatarvikutega ja saadud hind, samuti kohtu hinnang masina väärtuse kohta, on esitatud kogu komplektile. Tõenditest nähtuvalt on eluliselt ebausutav laaduri müük ilma hagejale üle antud lisatarvikuteta. Enamikust müügikuulutustest ei nähtu, kas laadurit müüakse eraldi või koos lisatarvikutega. Arvestades tunnistaja A.A. ütlustega, mille kohaselt ei ole ilma lisavarustuseta laaduriga väga midagi teha, müüakse laadurit ilmselt reeglina koos lisavarustusega. Kohtule pole tõendatud, et laadureid müüdaks ka eraldi ning kui palju mõjutavad lisatarvikud lõpphinda. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta kostjate tõendid ja väited, mis puudutavad koppade ja palgihaaratsite hindu. Kohus leidis, et kostja juhiste täpsel järgimisel, sh kuulutuse avaldamisel portaalis rasketehnika.ee, oleks hageja võinud saada laaduri eest tõenäoliselt 13 000 eurot (käibemaksuta). Müügikuulutuse avaldamine rohkemates müügikanalites eelduslikult suurendab kõrgema hinna saamise tõenäosust. Samuti ei pannud hageja laadurit müüki alghinnaga 21 500 eurot (käibemaksuta). Kohus nõustus kostjaga, et kõrgema alghinnaga müüki panek võib aidata kaasa kõrgema lõpphinna saamisele, kuna on eluliselt ebatõenäoline, et ostja pakuks kuulutuses märgitust kõrgemat hinda. Kui hagejale oli teada, et müük portaali rasketehnika.ee vahendusel pole efektiivne, poleks pidanud seda käsundi tingimusena kokku leppima. Samuti pidanuks hageja küsima kostja seisukohta selles, kas panna kuulutus kohe üles hinnaga 13 000 eurot, kuna on selgunud, et kokkulepitud alghind võib olla ebamõistlikult kõrge. Selliseid asjaolusid tõendatud ei ole. Seega on hageja poolt juhiste osalise eiramise ja kostjatele kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. On tõenäoline, et kui hageja oleks juhiseid järginud ja pannud laaduri müüki ka portaalis rasketehnika.ee või pannud esialgu kuulutuse üles 21 500 euroga, olnuks võimalik saada laaduri eest kõrgemat hinda. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis vabastaksid ta vastutusest. Seega on kostjatel kahjunõue hageja vastu. Nõude suuruseks on laaduri tegeliku ja potentsiaalse müügihinna vahe 3000 eurot. Hagejal olid kostjate vastu laaduri müügipäeva seisuga järgmised nõuded: põhivõlg 21 012,20 eurot, viivisenõue 21 012,20 eurolt seadusjärgses määras alates 25.09.2020 kuni 15.01.2016. a 523,47 eurot, müügikulu (OÜ Marsep kuulutuse avaldamise tasu) ja sissenõudmiskulud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 kohaselt 40 eurot, kokku 60 eurot. Laaduri müügist saadud 10 000 eurost tuli katta müügikulud 20 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis 523,47 eurot, ülejäänud 9416,53 eurot läks põhivõla katteks. Pärast laaduri müüki oli põhivõlg 11 595,67 eurot (21 012,20 – 9416,53). Tasaarvestuse tulemusena lõppes laaduri müügipäeval 15.01.2016 hageja nõue kostjate vastu veel 3000 euro ulatuses. Põhinõude jääk on pärast laaduri müüki 8595,67 eurot (11 595,67 – 3000), mis tuleb kostjatelt välja mõista. Seadusjärgne viivis laaduri müügist 15.01.2016 kuni otsuse tegemise päevani on 3350,06 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Lester OÜ ja M. Paur esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
27.novembri 2020 otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas, jättis kostjate menetluskulud kostjate kanda ja 21. märtsi 2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise
abinõu kehtima, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ületanud hageja nõude piire. Hageja palus mõista viivise välja kuni 30.06.2016, mitte kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Juhul kui põhinõue oli 15.01.2016. a 8595,67 eurot, on ajavahemiku 15.01.–30.06.2016 viivis 317,62 eurot; 2) on kostjad kõik oma kohustused hageja ees täitnud. Laaduri väärtus oli 21 500 eurot. Samas ei ole tuvastatud, et laadur müüdi koos kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuga. Kohtu vastav seisukoht ei ole kooskõlas tõenditega ja tugineb oletustele. Kostjate esitatud väljavõtetelt mascus.com lehelt on näha, et sarnane kopp, palgihaarats ja kiirliitmik maksid 2019. a oktoobris 3500 eurot, 6250 eurot ja 4150 eurot ning neid müüdi laadurist eraldi. Nimetatud tõendid tõendavad, et laaduri väärtus ilma lisaseadmeteta võis 2015. a lõpus 2016. a alguses olla 13 000 eurot ning koos kopa, palgihaaratsi ja/või kiirliitmikuga 21 500 eurot. Sellele viitavad ka muud tõendid. 27.10.2015 kokkuleppe p-s 4 on hageja kinnitanud, et on saanud hinnapakkumise „vaid laaduri kohta“ summas 13 000 eurot (käibemaksuta). Kokkuleppe p-s 3 on toodud, et laaduri väärtuseks kokku (s.o koos kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuga) on 21 500 eurot (käibemaksuta). Eeltoodut kinnitab 16.10.2015 laaduri hagejale üleandmise akt, milles on märgitud, et laaduri hind on 13 000 eurot, millist hinda (haakeseadmete arvel) täpsustab kostja II. Samas kostjad on seisukohal, et kokkuleppe p-s 3 toodud laaduri väärtus ei hõlma koppa, palgihaaratsit ja kiirliitmikku. Eluliselt usutav on, et koos kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuga oli laaduri hind 8500 eurot kõrgem. Asjaolu, et laadur müüdi 15.01.2016 koos kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuga, pidi tõendama hageja, kuna kostjad ei saa negatiivset asjaolu tõendada. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, tuleb asuda seisukohale, et hageja müüs laaduri ilma kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuta, millele viitab ka müügihind 10 000 eurot. Kostjad tasaarvestavad hageja käes olevate kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku väärtuse 13 900 eurot hageja nõudega kostjate vastu; 3) kui hageja müüs laaduri koos kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuga 10 000 euro eest, siis on hageja käsunduslepingu rikkumisega tekitanud kostjatele kahju vähemalt 11 500 eurot (21 500 – 10 000). Seega tuleb põhinõude jäägist, s.o 8595,67 eurost, täiendavalt maha arvata 8500 eurot. Pärast täies ulatuses tasaarvestuse teostamist saab hageja põhinõue olla maksimaalselt 95,67 eurot, millele lisandub viivis 3,54 eurot perioodi 15.01.–30.06.2016 eest.
7.OÜ Tava Mets esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.novembri 2020 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjatelt välja 16 114,94 eurot, millest põhivõlg on 11 595,67 eurot ja viivis perioodi 15.01.2016– 27.11.2020 eest 4519,27 eurot. Menetluskulud palub vastuapellant jätta kostjate kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtuotsus laaduri hinna tuvastamise osas vastuoluline. Kohus on eiranud 27.10.2015 kokkuleppe p-des 6–8 kokkulepitud müügiprotseduuri. Müügikuulutustes hinna määramise kokkulepe (p 6.1) oli hagejale siduv kuni 27.11.2015. Peale seda oli hagejal õigus määrata müügihinnaks esimese soovija pakutud hind (p 8). Laadur müüdi esimesele pakkujale, kelleks oli UAB Vilimitas 10 000-eurose pakkumisega, 15.01.2016 ja hageja ei eksinud müügi hetkel kokkulepitud tingimuste vastu. Kokkuleppe p 8 kohaselt tuleb tuvastada müügihetke seisuga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi laaduri hinnaks 10 000 eurot (käibemaksuta); 2) ei ole hageja põhjustanud kostjatele kahju. Kostjatel lasus kohustus tõendada, et laadurit oli ajavahemikus 27.10.2015 kuni 15.01.2016 võimalik müüa kõrgema hinnaga kui 10 000 eurot (käibemaksuta). Sellised tõendid puuduvad. Hageja tõenditest (müügipakkumised portaalis
mascus.com 17.01.2016 seisuga, A.A. tunnistus, tehingu dokumendid) ja kokkuleppe p-st 8 lähtuvalt ei ole kostjad kahju saanud. Kohus ei ole tuvastanud VÕS § 127 lg 4 tingmust asjakohaselt. Hageja ei saa vastutada hooldamata (tunnistaja ütluste kohaselt) vallasvara turuhinna kõikumise eest; 3) on kohus eksinud tasaarvestuse tegemisel VÕS § 200 lg 4 vastu. Hageja saab esitada kostjate alusetule kahjunõudele vastuväite ja tasaarvestuse tegemiseks puudub võimalus.
8.OÜ Tava Mets vaidleb Lester OÜ ja M. Pauri apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus arvestanud viivist ringkonnakohtu 17.04.2020 lahendis toodud määras, seega on arvestus õige; 2) ei ole kostjate käsitlus laaduri ja haakeseadmete eraldi müügist tõendatud. Kostjad ei ole täitnud tõendamiskoormust laaduri ja haakeseadmete hinna tõendamiseks. 2019. a mascus.com väljavõtted ei asenda hageja esitatud mascus.com 17.01.2016 väljavõtteid sarnaste laadurite müügipakkumistest. Kostjate väljavõtetel on tegemist vähe töötanud uuemate laaduritega. Lisaks müügipakkumised ei tõenda, et laadurile oli reaalne kõrgema hinnaga pakkumine; 3) tuleb käsundit vaadata tervikuna. Kokkuleppe p-s 6 märgitud tegevus oli hagejale kohustuslik 30 päeva jooksul, edasi oli hageja seotud p 8 tingimusega ehk kohustusega müüa laadurikomplekt esimesele pakkujale tema poolt pakutud hinnaga. Hageja täitis käsundi parimate teadmiste juures, palgates asjatundja, kes avaldas kuulutuse kogu laadurikomplektile. Laadur müüdi koos haaratsi, kopa ja liitmikuga, mida näitavad 13.10.2015 üleandmisakt, selle juurde tehtud fotod, kokkuleppe p 3 ning müügikuulutuse fotod; 4) ei tunnista hageja tasaarvestust. Jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel teevad kostjad juba kolmandat korda erinevate summadega hageja nõudega tasaarvestusi. Kostjad ei ole tõendanud kahju tekkimist ega hageja osa selles. Kostjad pole tõendanud võimalust müüa laadurikomplekt kallimalt. Kui eksisteeris vastav pakkumine, tuli tõendada, et see oli hagejale edastatud ja hageja müüs sellele vaatamata laaduri odavamalt. Ringkonnakohtu seisukoht, et hinda tõendab müügikuulutus, on ekslik. Kokkuleppe p 9 kohaselt oli kostjatel võimalus laadur tagasi saada või osaleda müügiprotsessis. Kahjustatud isiku tegevusetust peab arvestama hüvitise määramisel; 5) venitas kostjate poolne eksitamine, väidete tõendamata jätmine ja asjakohatute pakkumiste esitamine menetlust oluliselt. Kostjad on korduvalt hageja kompromissipakkumisest keeldunud ning ainuüksi seetõttu tuleks menetluskulud jätta kostjate kanda.
9.Lester OÜ ja M. Paur vaidlevad OÜ Tava Mets vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa hageja tugineda 27.10.2015 kokkuleppe p-le 8. Kokkuleppe p 8 kohaldub juhul, kui enne on täidetud kokkuleppe p 6 tingimused. Hageja rikkus p-s 6 kokkulepitud kohustust pakkuda teatud aja jooksul vara müüki hinnaga 21 500 eurot; 2) on kostjad teinud kõik mõistlikult võimaliku tõendamaks, et laaduri koos lisaseadmetega väärtus võis 2015. a lõpus olla 21 500 eurot. Hageja ei teavitanud kostjaid laaduri müügist ning pöördus kohtusse alles kaks ja pool aastat hiljem. Sellega võttis hageja kostjatelt võimaluse tõendada laaduri ja lisaseadmete väärtust 2016. a alguses kättesaadavate tõenditega. Seega hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb hagejal tõendada, et laadur müüdi koos lisaseadmetega, see ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ning seetõttu oli põhjendatud selle müük turuhinnast kaks korda odavamalt. Hageja ei ole seda teinud. Hageja ei teavitanud kostjaid, et paneb vara müüki 8500 eurot väiksema alghinnaga. Sellises olukorras on asjakohatu etteheide, et kostjatel
oli õigus ise otsida laadurile ostja. Ebaõige on hageja väide, et vara müüs hageja palgatud asjatundja. Tunnistaja A.A. tunnistas, et avaldas müügikuulutuse, kuna OÜ Marsep oli portaalis mascus.com kasutaja. Kogu ülejäänud tegevus toimus hageja juhendamisel; 3) ei ole kostjad esitanud uut tasaarvestusavaldust. VÕS § 200 lg 4 ei kuulu asjas kohaldamisele. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-116-10, p 44), et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, mida praeguses asjas ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada hagi osalise rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab Lester OÜ-lt ja M. Paurilt solidaarselt välja OÜ Tava Mets kasuks 99,21 eurot, sh põhivõlgnevuse 95,67 eurot ja viivise 3,54 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Lester OÜ ja M. Pauri apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, OÜ Tava Mets vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et 27.10.2015 kokkuleppe kohaselt oli kostjate põhivõlgnevuse suuruseks hageja ees 21 012,20 eurot. Poolte põhiline vaidlusküsimus on see, kas kostjatel on tasaarvestatav kahjunõue hageja vastu ning milline oli kahjunõude suurus.
12.27.10.2015 kokkuleppe p 2 kohaselt andis kostja I hagejale üle laaduri ning selle juurde kuuluvate laaduri kopa, palgihaaratsite ja kiirliitmiku omandiõiguse. Laaduri üleandmise eesmärgiks oli tasuda hagejale 24.03.2015 kompromissilepingu järgne võlgnevus. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et hageja korraldab laaduri müügi avalikes kanalites rasketehnika.ee ja mascus.com alghinnaga 21 500 eurot (käibemaksuta) ning müügiperioodiks on 30 päeva alates kokkuleppe allkirjastamisest. Müügihinna pakkumised alla alghinna lepivad pooled kokku eelnevalt telefoni teel (kokkuleppe p 6). Kokkuleppe p-s 7 leppisid pooled kokku, et müügiperioodil (s.o 30 päeva) ei tohi laaduri hind langeda alla 13 000 euro (käibemaksuta) ning kokkuleppe p 8 kohaselt oli pärast müügiperioodi hagejal õigus määrata laadurile ise hind ning realiseerida laadur esimesele pakkumise teinud isikule. Puudub vaidlus, et hageja müüs laaduri 15.01.2016 Leedu ettevõttele UAB Vilimitas 10 000 euro eest (käibemaksuta). Maakohus tuvastas õigesti, et hageja rikkus 27.10.2015 kokkuleppe p-s 6 kokkulepitud tingimusi, kuna ta ei avaldanud ühtegi müügikuulutust portaalis rasketehnika.ee ning portaalis mascus.com kokkulepitud alghinnaga 21 500 (käibemaksuta). Tunnistaja A.A. (kes korraldas hageja poolt Marsep OÜ juhatuse liikmena laaduri müügitegevust) ütluste kohaselt öeldi talle laaduri hinnaks 21 500 eurot, kuid kuulutuse pani portaali mascus.com hinnaga 13 000 eurot. Veel kinnitas tunnistaja, et ta tegutses hageja juhiste järgi. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks proovinud müügiperioodi jooksul müüa laadurit hinnaga 21 500 eurot. Hageja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta ei eksinud 27.10.2015 kokkuleppes kokku lepitud müügitingimuste vastu on paljasõnaline. Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et kuna hageja müüs laaduri alla turuhinna, siis on kostjatel tekkinud kahju, milleks on laaduri turuhinna ja müügihinna (10 000 eurot) vahe. Pooled on lähtunud põhjendatult eeldusest, et laaduri turuhinda vaidlusalusel perioodil (2015. a lõpus) on võimalik kindlaks teha erinevates müügiportaalides avaldatud analoogsete laadurite müügikuulutustes märgitud hindade järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad esitanud väljavõtte müügiportaalist mascus.ee müügikuulutuste kohta (I kd, tl 91) ning sellest nähtuvalt
müüakse 1999. a laadurit hinnaga 16 900 eurot ja 1988. a laadurit hinnaga 17 300 eurot ning väljavõtte müügiportaalist mascus.ee müügikuulutuste kohta (II kd, tl 61-62), millest nähtuvalt müüakse 1990. a laadurit hinnaga 20 347 eurot ja 1992. a laadurit hinnaga 22 915 eurot. Hagejad esitasid müügiportaalis mascus.ee avaldatud müügikuulutusi (I kd, tl 164-169; tl 176184), milledest ühel juhul oli tegemist 1991. a laaduriga, mille hinnaks oli märgitud 13 750 eurot käibemaksuta. Samas ei nähtu nimetatud kuulutusest laaduri töötundide arvu (I kd, tl 168). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte esitatud müügikuulutuste põhjal ei ole võimalik kindlaks teha vaidlusaluse laaduri väärtust 2015. a lõpu seisuga. Tegemist on müügikuulutustega, mis avaldati müügiportaalis mascus.ee ning samas müügiportaalis leppisid pooled kokku ka vaidlusaluse laaduri müügi korraldamise (27.10.2015 kokkuleppe p 6). 27.10.2015 kokkuleppe p 3 kohaselt hindas kostja I laaduri väärtuseks kokku 21 500 eurot (käibemaksuta). Vaidlusaluse laaduri töötundide arv oli 21 000 ning väljalaskeaasta 1991 (I kd, tl 14) ning sellele tehti 2015. a suvel remont 4430 euro (käibemaksuta) eest. Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt mõjutab laaduri hinda sellele tehtud hooldus ja töötundide arv. Vaidlusaluse laaduri andmetega on kõige sarnasemad kostjate esitatud müügikuulutused (II kd, tl 61-62), mille kohaselt müüakse 1990. a laadurit töötundide arvuga 13 544 hinnaga 20 347 eurot ja 1992. a laadurit töötundide arvuga 19 402 hinnaga 22 915 eurot. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluse laaduri väärtuseks on 27.10.2015 kokkuleppes kostja I poolt nimetatud 21 500 eurot (käibemaksuta), kuivõrd see on kõige sarnasem müügikuulutustes (II kd, tl 61-62) sarnase laaduri väärtusega. Laaduri väärtuse kindlaksmääramisel ei saa aluseks võtta hageja müügikuulutust (I kd, tl 168), kuna tegemist on küll samal aastal toodetud laaduriga, kuid müügikuulutuses ei ole märgitud laaduri töötundide arvu. Samas nähtub tunnistaja A.A. ütlustest, et hinna määramisel on oluline nii laaduri töötundide arv kui laadurile tehtud hooldus. Maakohus leidis, et vaidlusaluse laaduri väärtuses oli 2015. a lõpus 13 000 eurot. Seejuures lähtus maakohus 27.10.2015 kokkuleppe p-st 4. Nimetatud kokkuleppe punktis on hageja kinnitanud, et ta on saanud hinnapakkumise vaid laaduri kohta 13 000 eurot (käibemaksuta). 16.10.2015 aktis (I kd, tl 14) on märgitud laaduri hinnaks 13 000 eurot, mida haakeseadmete arvel täpsustatakse. Seevastu 27.10.2015 kokkuleppe p-des 2 ja 3 on märgitud, et kostja I andis hagejale üle laaduri koos selle juurde kuuluva kopa ja palgihaaratsiga ning lisaks oli laadurile paigaldatud kiirliitmik ning kokku hindab kostja I laaduri väärtuseks kokku 21 500 eurot (käibemaksuta). Eelnevast järeldub selgelt, et hageja oli saanud hinnapakkumise vaid laaduri kohta ning seega ei saa hagejale üleantud laaduri (koos selle juurde kuuluvate kopa, haaratsite ja kiirliitmikuga) väärtuseks olla 13 000 eurot (käibemaksuta). Nimetatud asjaolu kinnitab ühtlasi ka seda, et hageja esitatud müügikuulutuses (I kd, tl 168) märgitud laaduri hinda, mille kohta puuduvad andmed töötundide kohta, ei saa vaidlusaluse laaduri väärtuse kindlaksmääramisel aluseks võtta.
13.15.01.2015 arvest nr 616001 (I kd, tl 10) nähtub, et hageja müüs laaduri koos kopa ja haaratsiga. Kuigi arvel ei ole eraldi märgitud kiirliitmikku, leiab ringkonnakohus, et laadur müüdi koos sellega. Nimelt nähtub 27.10.2015 kokkuleppe p-st 2, et laadurile on paigaldatud kiirliitmik, mis on laadurile sobivaks ümber ehitatud. Puudub mõistlik põhjus, et olukorras, kus laadur müüdi koos kopa ja haaratsiga, eraldas hageja sellelt laaduri jaoks spetsiaalselt ümberehitatud kiirliitmiku. Kostjate vastavasisuline vastuväide on oletuslik.
14.27.10.2015 kokkuleppe p 8 kohaselt oli hagejal õigus alles pärast kokkuleppe p-s 6.1 kokkulepitud tähtaega määrata laadurile hind. Samas ei ole hageja tõendanud, et ta oleks täitnud 27.10.2015 kokkuleppe p-s 6 sätestatud tingimusi ja korraldanud laaduri müüki avalikes kanalites rasketehnika.ee ja mascus.com alghinnaga 21 500 eurot (käibemaksuta). Seetõttu on hageja leidnud ekslikult vastuapellatsioonkaebuses, et ta ei rikkunud 27.10.2015 kokkulepet laaduri müügi korraldamisel.
Maakohus on õigesti leidnud, et kostjate kahju seisneb laaduri turuhinna ja müügihinna vahes ning hageja poolt 27.10.2015 kokkuleppe rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 12 tuvastas, on kostjad tõendanud vaidlusaluse laaduri turuhinna, mis erines olulisel määral hinnast, millega hageja laaduri 2016. a alguses müüs. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on ebaõiged. Ringkonnakohus rõhutab, et just hageja 27.10.2015 kokkulepet eirav käitumine tõi kaasa olukorra, kus laadur müüdi oluliselt alla turuhinna. Ebaõige on vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus rikkus VÕS § 200 lg-t 4. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud sätte kohaselt välistab tasaarvestuse ebaselge nõue. Praegusel juhul on kostjad tõendanud vaidlusaluse laaduri väärtuse 21 500 eurot ning seetõttu on tasaarvestus lubatud. Hageja ei ole tõendanud, et laaduri väärtus oli võõrandamise hetkel koos kopa, haaratsite ja kiirliitmikuga 10 000 eurot.
15.27.10.2015 kokkuleppe p 10 kohaselt tuleb laaduri väärtusest 21 500 katta müügikulud kokku 60 eurot, viivis 523,47 eurot seisuga 15.01.2016 ja seejärel põhivõlgnevus 21 012,20 eurot. Nimetatud summade suuruste üle apellatsiooniastmes vaidlus puudub. Kuivõrd lähtuda tuleb laaduri väärtusest 21 500 (mitte 13 000-st eurost, nagu maakohus), siis jääb võlgnevuse suuruseks 95,67 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista.
16.Hagiavaldusest ja selle lisaks olevast viivise arvestusest nähtuvalt nõudis hageja viivist kuni 30.06.2016. Maakohtu 15.09.2020 istungil (II kd, tl 113 pöördel) kinnitas hageja samuti, et nõuab viivist kuni 30.06.2016. Seetõttu on põhjendatud kostjate apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus mõistis kostjatelt põhjendamatult välja viivise kohtuotsuse tegemise päevani. Ka vastuses apellatsioonkaebusele ei ole hageja kostjate sellele seisukohale (viivise perioodile) vastu vaielnud. Arusaamatu on siinjuures hageja põhjendusteta seisukoht vastuapellatsioonkaebuses, milles nõutakse viivise kostjatelt väljamõistmist maakohtu otsuse tegemise aja seisuga. Viivise suuruseks võlgnevuselt 95,67 eurot on perioodi 16.01.2016 kuni 30.06.2016 eest 3,54 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).
17.Tartu Maakohtu 21.03.2018 määrusega seati hagi tagamise korras kostja II kuuluvale 1⁄2 suurusele kaasomandiosale (registriosa number 1998450) hageja kasuks kohtulik hüpoteek summaga 28 720,46 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hageja nõude vaid 99,21 euro ulatuses, siis on põhjendatud kohtuotsuse jõustumisel tühistada eelmärgitud hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek. 99,21 euro suurust võlgnevust on kostjad eelduslikult võimelised tasuma ilma, et kostja II kinnistuosa koormaks kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek.
18.Maakohus rahuldas hagi 11 945,73 euro ulatuses ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 99,21 eurot, s.o ca 0,6% nõutud summast. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta kõik menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14215). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.