Tava Mets OÜ hagi Lester OÜ ja Meelis Pauri vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
28 720,46 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tava Mets OÜ, registrikood 10320326, aadress esindajad Tartu mnt 29a, Elva linn, Tartumaa; e-post [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Mehis Adamson, Actum Consult OÜ; e-post: [email protected] Kostjad: 1) Lester OÜ, registrikood 10566085, aadress Tralla, Oomiste küla, Kambja vald, Tartu maakond 2) Meelis Paur, isikukood XXX, aadress XXX Kostjate lepinguline esindaja: Artur Maljukov, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; e-post [email protected] Kohtuistungite
toimumise 17.september 2019 ja 7.oktoober 2019
aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tava Mets OÜ hagi Lester OÜ ja Meelis Pauri vastu osaliselt.
2.Välja mõista Lester OÜ-lt ja Meelis Paurilt solidaarselt Tava Mets OÜ kasuks 16 528 (kuusteist tuhat viissada kakskümmend kaheksa) eurot 08 senti, sealhulgas 15 942,36 eurot põhivõlgnevus ja 585,72 eurot viivis ajavahemiku 16.01.-30.06.2016.a. eest.
3.Jätta rahuldamata Tava Mets OÜ hagi Lester OÜ-lt ja Meelis Paurilt solidaarselt 12 192,38 euro väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud hageja ja kostjate kanda võrdsetes osades.
5.Määrata kindlaks hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalik rahaline suurus 1775 eurot.
6.Määrata kindlaks kostja Lester OÜ menetluskulude põhjendatud ja vajalik rahaline suurus 1058,75 eurot ning kostja Meelis Pauri menetluskulude põhjendatud ja vajalik rahaline suurus 1270,50 eurot.
7.Mõista Lester OÜ-lt Tava Mets OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 309 (kolmsada üheksa) eurot 33 senti.
8.Mõista Meelis Paurilt Tava Mets OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 58 senti.
9.Menetluskulud tuleb tasuda Actum Consult OÜ kontole XXX Luminor Pank selgitusega „Menetluskulude hüvitamine Tartu MK tsiviilasjas nr 2-18-3695. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Jätta 21. märtsi 2018. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima.
11.Jätta Tava Mets OÜ taotlus 16.03.2018.a. tasutud hagi tagamise tagatise, summas 1436 eurot tagastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. I. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt müüs Tava Mets OÜ Lester OÜ-le ajavahemikus 01.11.2014 – 28.01.2015.a metsamaterjali, mille eest kuulus tasumisele 42 892,80 eurot. Lester OÜ jäi materjali eest tasumisega viivitusse, millega seoses sõlmisid Tava Mets OÜ, Lester OÜ ja viimase tolleaegne juhatuse liige Meelis Paur XX.XX.XXXX kompromisslepingu. Kompromisslepingu kohaselt tuli Lester OÜ-l ja Meelis Pauril tasuda võlgnevus kahes osas – 21 144,40 eurot 24.06. 2015.a ja 21 144,40 eurot 24.09. 2015.a. Esimese osamakse tasusid kostjad osade kaupa osaliselt, teine makse jäi tasumata.
XX.XX.XXXX seisuga oli kostjatel tasumata põhivõlg ja viivised kokku summas 25 298,04 eurot. Nimetatud võlgnevuse tasumiseks sõlmisid hageja ja kostjad XX.XX.XXXX, uue kokkuleppe, milles fikseeriti vahepealsete maksete tegemise järel võlgnevuse suurus ja lepiti kokku selle tasumises. Sealhulgas andis Lester OÜ võlausaldajale üle rataslaaduri VOLVO registrimärgiga koos selle juurde kuuluvate laaduri kopa ja palgihaaratsitega. Laaduri hinnas pooled kokkulepet ei saavutanud, mistõttu lepiti XX.XX.XXXX kokkuleppes kokku, et hageja korraldab rataslaaduri müügi avalikes portaalides ning asi müüakse 30 päeva kestel vähemalt hinnaga 13000 eurot. Kui 30 päevase müügiperioodi jooksul ei õnnestu laadurit müüa, oli Tava Mets OÜ-l õigus laadur müüa parima pakkumise teinud isiku pakutud hinnaga. Hagejal õnnestus 14.01.2016.a. müüa rataslaadur Leedu ostjale UAB Vilimitas, hinnaga 10.000 eurot (käibemaksuta). Hageja arvestas tuginedes VÕS § 88 lõikele 6 ja 27.10.15.a kokkuleppele laekunud summast Marsep OÜ kuluarve müügi korraldamiseks, Actum Consult OÜ arve sissenõudmiskulude katteks, 4284,84 eurot viiviste katteks ja 4615,16 eurot põhivõla katteks. Seisuga 30.06.2016.a oli kostjate põhivõlgnevus hageja ees 16 398,04 eurot ja viivise võlgnevus 12 322,42 eurot viivist, mille ulatuses kostjad vastutavad solidaarselt.
2.Hageja nõudmisel ja kostjate nõustumisel loodi XX.XX.XXXX solidaarkohustus VÕS § 65 lg 1 mõistes. Kostja M.Paur liitus Lester OÜ võlgnevuse tasumise kohustusega XX.XX.XXXX kompromisslepingus. Lisaks väljastas Meelis Paur hagejale ka käenduslepingu VÕS § 142 lg 1 mõistes. Seega on Meelis Paur kohustatud samuti täitma Lester OÜ võlakohustuse hageja ees. XX.XX.XXXX kompromissilepingu järgsed kohustused muutusid sissenõutavaks hiljemalt 24.09.2015.a. Hageja teavitas M.Pauri võla sissenõudmise kavatsusest XX.XX.XXXX kokkuleppega, andes kostjatele viidatud kokkuleppega uue võimaluse tasuda võlg, määrates, et rataslaaduri müük peaks toimuma 30 päeva jooksul. Ühelgi juhul ei ole kostjad täitnud enesele võetud maksekohustusi tähtaegselt. Kostjate poolt XX.XX.XXXX sõlmitud kokkulepe vastab VÕS § 30 lg 2 tunnustele.
3.Hageja on sisuliselt kahel korral võimaldanud kostjatele VÕS § 114 lg 1 alusel kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega, kuid kostjad ei ole kohustusi senini nõuetekohaselt täitnud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus rakendada VÕS § 101 lg 1 toodud õiguskaitsevahendeid koos või eraldi. Hagejal on VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjatelt raha tasumise kohustuse täitmist ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud viivise määras 0,5% võlajäägilt päevas. Eeltoodud asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 30 lg 1, 65 lg 1, 76 lg 1 , 108 lg 1, 113 lg 1 ning 145 lg 2 taotleb Tava Mets OÜ Lester OÜ-lt ja Meelis Paurilt solidaarselt 16 398,04 euro väljamõistmist põhivõlgnevuse katteks ning 12 322,42 euro väljamõistmist viivise katteks. II. Kostjate vastuväited
4.Kostjad ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid ning vaidlevad hagiavaldusele täies ulatuses vastu (tl 79-91). Kõigepealt juhivad kostjad tähelepanu, et kompromisslepingus märgitud võlgnevuse kujunemine on ebaselge. Hageja on asunud seisukohale, et XX.XX.XXXX seisuga oli hageja nõue Lester OÜ vastu 42 892,80 eurot. Kuid kompromissilepingu p 2 on märgitud, et see koosneb maksmata arvetest summas 39 237 eurot ja aegumata arvetest tasumise tähtajaga 30.03.2015 summas 3 052,80 eurot. Nimetatud summade liitmise tulemus on 42 289,80 eurot.
Samas kompromissilepingu p-is 5.1. ja 5.2. on märgitud kaks summat suurusega 21 144,40 eurot, mis teeb kokku 42 288,80 eurot. Kostjate hinnangul ei ole kompromissilepingus märgitud võlgnevus vastav kostjate tegelikule kohustusele, mis oli tunduvalt väiksem.
5.Kostja Meelis Paur on seisukohal, et hageja ei saa temalt kui käendajalt nõuda Lester OÜ ja hageja omavahelistest suhetest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist, kuivõrd käendusleping hageja ja Meelis Pauri vahel on tühine tulenevalt VÕS § 143 lg 2. Kuna Meelis Paur sõlmis käenduslepingu füüsilise isikuna, siis on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 tähenduses. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kuivõrd antud juhul seda tehtud ei ole, on käendusleping tühine. Kostjad on seisukohal, et VÕS § 30 lg 1 sätestatud võlatunnistuse olemusest tulenevalt saab võlatunnistusega tunnistada võlga ainult põhivõlgnik. See tähendab, et muuhulgas käendaja ei saa võlatunnistusega tunnistada põhivõlgniku võla suurust.
6.Kostjate vastusest nähtub, et nende kohustused hageja ees on täidetud XX.XX.XXXX . kokkuleppe p. 2 alusel laaduri Volvo XXX koos selle juurde kuuluvate seadmete üleandmisega. XX.XX.XXXX sõlmitud kokkulepe kohaselt oli Lester OÜ võlgnevus Tava Mets OÜ ees kokku 25 298,04 eurot, millest väidetavalt moodustas põhivõlg 21 013,20 eurot (s.h käibemaks) ja väidetavalt 4284,84 eurot viivis. Kokkulepe p 5 kohaselt leppisid pooled kokku, et Lester OÜ annab laaduri omandiõiguse üle Tava Mets OÜ-le eesmärgiga tasuda võlgnevus summas 25 298,04 eurot. Hageja on võtnud laaduri omandiõiguse vastu olukorras, kus seda pakuti talle kokkuleppes toodud kohustuse täitmisena. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjate täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kui võlgnik annab võlausaldajale kohustuse täitmiseks üle mingi vara (eseme), siis kohustuste täitmisel tuleb arvestada eseme väärtust selle võlausaldajale üleandmise ajal. See tähendab, et kui pooled ei ole suutnud vara üleandmisel leppida kokku üleantava vara hinnas (väärtuses), kuid vara omandiõigus anti siiski üle, siis tuleb lähtuda vara turuhinnast. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Üleantud laaduri väärtus 21 500 eurot (käibemaksuta) XX.XX.XXXX seisuga ei hõlma laaduri kopa ja palgihaaratsite hinda, millised anti kostja 1 poolt samuti koos laaduriga hagejale üle. Nimetatud seadmete väärtus üleandmise ajal oli ca 5 500 eurot (käibemaksuta). Seega sai hageja enda omandisse XX.XX.XXXX võlgnevuse 25 298,04 eurot katteks vara väärtuses vähemalt 27 000 eurot (käibemaksuta). Seega laaduri ja selle lisaseadmete omandiõiguse üleandmisega hagejale täitsid kostjad kõik oma kohustused hageja ees ning hagejal ei saa olla kostjate vastu tulenevalt VÕS § 76 lg 4 nõudeid.
7.Tõele ei vasta hageja väide, et hageja pidi korraldama laaduri müügi avalikes müügiportaalides 30 päeva kestel vähemalt hinnaga 13 000 eurot, kuivõrd kokkulepe p 6 kohaselt pidi laaduri alghind olema vähemalt 21 500 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd kostjale teadaolevalt hageja ei püüdnud avalikes kanalites rasketehnika.ee ja mascus.com. müüa laadurit kokkulepitud hinnaga, on ta kokkulepet rikkunud. Kostjad leiavad, et ei saa pidada võimalikuks kokkulepet, mis paneb vara võõrandamise hinnariski ainuüksi kostjatele (võlgnikule), eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Seega on igal juhul tühine XX.XX.XXXX kokkulepe p 8, mille alusel hageja vara müüs. Kuna vastav tingimus ei kehti, siis tuleb lähtuda üldisest seaduse regulatsioonist.
8.VÕS § 23 lg 1 p 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. Seega on hageja seadusest tulenev kohustus realiseerida kohustuste täitmiseks antud vara viisil, mis võtab arvesse kostjate huvi võimalikult suure müügitulemi saamiseks. See tähendab, et käesoleval ajal tuli lähtuda laaduri väärtusest selle hagejale üleandmise hetkel. Samas isegi lähtumisel vara müügist saadud tulemist pidi hageja seda realiseerima parimal võimalikul viisil selliselt, et laaduri eest saaks suurima rahalise tulemi, mis on maksimaalselt lähedane XX.XX.XXXX kokkuleppes märgitud laaduri väärtusele (turuhinnale) ning kopa ja palgihaaratsi väärtusele. Kui hageja ei ole ülaltoodud kohustust täitnud, siis on ta tekitanud kostjale kahju, mis seisneb laaduri müügihinna (10 000 eurot käibemaksuga) ja turuhinna (25 800 eurot käibemaksuga) vahes, millele lisandub ka kopa ja palgihaaratsi väärtus, mis on ca 5500 eurot (käibemaksuta). Tulenevalt ülaltoodust tasaarvestavad kostjad oma kahju hüvitamise nõude hageja vastu summas 15 800 eurot ning kopa ja palgihaaratsi väärtuse hüvitamise nõude summas 5500 eurot (käibemaksuta) hageja võimalike nõuetega kostjate vastu ning kattuvas osas on nõuded lõppenud.
9.Hageja viivise nõue on alusetu. Hagejaga ei ole kokku lepitud, et kohustuste täitmisega viivitamisel tasuvad nad hagejale viivist määraga 0,5% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja viitab oma viivise nõude esitamisel kompromissilepingu p-ile 6.1., mille kohaselt kohustuse mistahes osa täitmata jätmisel või igakordsel mittetäielikul täitmisel kohustavad Lester OÜ ja Meelis Paur solidaarselt tasuma OÜ-le Tava Mets leppetrahvi summas mis (vastab viiviste arvestusele st 0,5% päevas arve tähtaegselt tasumata summalt) ei ületa põhivõla summat. Kompromissilepingu p-is 6.1. on seega pooled leppinud kokku leppetrahvi ja mitte viivise tasumises. Leppetrahvi tasumise kokkulepet kinnitavad omakorda kompromissilepingu p-id
6.2.ja 6.3. Asjaolu, et leppetrahvi suurus vastab viiviste arvestusele st 0,5% päevas arve tähtaegselt tasumata summalt ei muuda asjaolu, et pooled leppisid kokku leppetrahvis määraga 0,5% päevas arve tähtaegselt tasumata summalt. Kohaldatavas viivise määras ei ole pooled eraldi kokku leppinud. Kuna pooled ei ole eraldi viivise määras kokku leppinud, siis kehtib VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. Seega isegi eeldusel, et kompromissilepingus märgitud võlgnevuse summa on põhjendatud ning kostja 1 kohustus tasuma hagejale kokku 42 288,80 eurot, millest on tasutud 21 276,60 eurot, sai XX.XX.XXXX seisuga hageja nõude suurus olla 21 132,69 eurot (põhivõlg 21 012,20 eurot + seadusjärgne viivis 120,49 eurot). Kuna kostjad andsid ülaltoodud võlgnevuse katteks hagejale XX.XX.XXXX üle laaduri väärtusega 21 500 eurot (käibemaksuta) + kopp ja palgihaarats väärtusega ca 5500 eurot (käibemaksuta), siis on ülaltoodud kostjate kohustus täielikult täidetud.
10.Kostjad leiavad, et tulenevalt VÕS § 1131 lõikest 1 ei saanud hageja nõuda kostjatelt sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas summas kui 40 eurot ning seetõttu on hageja laaduri müügist saadud summast alusetult arvestanud 1100 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Seega, kui isegi lähtuda hageja seisukohast ja võtta arvesse ainult laaduri müügist saadud tulem, saab hageja nõue olla maksimaalselt 11 964,97 eurot (21 012,20 + viivis 14.01.2016.a. seisuga 486,41 eurot + sissenõudmiskulud 40 eurot – 10 000), sealhulgas põhivõlgnevus 11 538,61 eurot ja viivis ajavahemiku 15.01.-30.06.2016 eest 426,36 eurot.
III. Hageja arvamus kostja vastuse kohta
11.Hageja on seisukohal (tl.99-102), et XX.XX.XXXX sõlmitud kompromissilepingu alusel on üheselt mõistetav, et kostjad kohustusid tasuma hagejale kokku 42 288,80 eurot (21.144,40 +21.144,40 eurot). Viivised lepingu p.6.1. alusel lisandunuks juhul, kui arveid ei tasuta lubatud tähtaegadeks . Hagi esemeks ongi eelnevast tulenevalt tasumata põhivõla ja viivise nõue. Põhivõlg hagi esitamise aja seisuga oli endiselt 16 398,04 eurot ja sellelt arvestab hageja viivist 0,5% päevas vastavalt XX.XX.XXXX lepingu punktile 6.1, kus pooled on viivise määras kokku leppinud. Seisuga 30.06.2016.a on arvestatud viivist 12 322,42 eurot.
12.Seonduvalt kostjate vastuväidetega kostja M.Pauri käenduslepingu tühisuse kohta märgib hageja, et kostja M.Paur liitus XX.XX.XXXX kompromisslepingus enda poolt juhitud ettevõtte majandustegevuses kohustuste tagamisega VÕS § 178 lg 1 ja 3 mõistes. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus VÕS § 178 lg 4 alusel. Asjaolu, et juhatuse liikme poolt ettevõtte majandustegevusest tuleneva kohustuse täitmisega liitumisel kohalduvad käenduslepingu normid ei eelda alusena käenduslepingu olemasolu. Tuginedes Riigikohtu 01.02.2012 lahendis nr 3-2-1-148-11 väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu sõlmimisel tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Ka 23.03.2006. a lahendis nr 3-2-1-8-06 (p 15) on Riigikohus leidnud, et ettevõtte majandustegevusest tekkinud võla tasumiskohustuse tagamiseks juhatuse liikme poolt antud käenduse puhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. Kuid isegi juhul, kui oleks tegemist tarbijakäendusega, tuleneb käendaja vastutuse määr lepingu p.4, milles on märgitud tagatav nõue, mis tuleneb lisatud müügireskontrost XX.XX.XXXX Nimetatu väljavõtte alusel on tuvastatav käendaja vastutuse määr, mis tähendab, et käenduskiri ei ole kehtetu.
13.Hageja on seisukohal, et kostjate hinnang kohustuse täitmiseks üleantud rataslaadur VOLVO väärtuse kohta - 21 500 eurot (käibemaksuta) on alusetu ning ei haaku poolte XX.XX.XXXX kokkuleppega. Kostjad ei teinud laaduri realiseerimiseks ühtki omapoolset pingutust ja realiseerimisel etteantud hindadega puudus vähimgi ostuhuvi, rakendus XX.XX.XXXX kokkuleppe punkt 8, mille alusel hageja võis realiseerida laaduri esimesele pakkujale. Arvestades laaduri seisukorda tehti hinnapakkumine 10.000 eurot ja hageja luges selle piisavaks. VÕS § 76 kohaselt loetaks kohustus täidetuks, kui see on täidetud lubatud mahus, viisil, kvaliteediga ja kohas. Hageja ei ole ühegi kokkuleppe ega toiminguga aktsepteerinud kostjate võlgnevuse tasumist laaduri üleandmisega.
14.Viivist on hageja arvestanud perioodil november 2014 kuni 30.06.2015 ja fikseerinud viivise 30.06.2016 seisuga. Viivise määras - 0,5% päevas viivitatud võla põhisummalt, on pooled leppinud kokku XX.XX.XXXX kompromisslepingu punktis 6.1. Kuna pooled on tasumisega hilinemise sanktsioonides kokku leppinud, puudub alus seadusjärgse viivise rakendamiseks.
Hageja saab nõuda VÕS § 1131 lg 2 aluselt ka sissenõudmiskulusid kogumahus kuivõrd kostjad ei aidanud kaasa võla tasumisele muus vääringus kui rahalises makses, hageja pidi laekumise saamiseks tegema lisakulutusi sissenõudmisele, remondile ja müügile ning põhjendatud kulud hagejalt võla sissenõudmiseks pikema perioodi jooksul ületavad seaduses ühe võimalusena ettenähtud 40 euro piiri. IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
15.TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised.
16.Asjas puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Tava Mets OÜ müüs Lester OÜ-le ajavahemikus 01.11.2014 – 28.01.2015.a metsamaterjali 42 892,80 euro väärtuses, mille eest tasumisega Lester OÜ-l oli jäänud viivitusse.
2) XX.XX.XXXX
sõlmisid hageja ning kostjad kompromisslepingu võlgnevuse likvideerimiseks kahes osas - 21 144,40 eurot 24.06. 2015.a ja 21144,40 eurot 24. 09.2015.a. 3) XX.XX.XXXX sõlmisid hageja ning kostjad kokkuleppe, milles kostjad tunnistasid võla jääki 25 298,04 eurot , mis koosnes põhivõlast ja viivisest seisuga 01.10.2015.a. 4) Lester OÜ andis XX.XX.XXXX kokkuleppe alusel võlausaldajale üle rataslaaduri VOLVO ning selle juurde kuuluvad kopa ja palgihaaratsi. 5) Hageja müüs rataslaaduri koos seadmetega 15.01.2016.a. hinnaga 10 000 eurot (käibemaksuta).
17.Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas kaaskostja Meelis Paur on kohustusega ühinenud või vastutab põhivõlgniku Lester OÜ kohustuse täitmise eest käendajana. Pooled on erineval arvamusel ka selles, kas XX.XX.XXXX kompromisslepingus on kohustuse rikkumise puhuks kokku lepitud leppetrahvi või viivise tasumine, kas rataslaaduri üleandmisega on Lester OÜ ja Meelis Pauri kohustus Tava Mets OÜ ees täidetud ning kas kohustuse saab lugeda lõppenuks tasaarvestusega. XX.XX.XXXX sõlmitud kompromisslepingu (tl.4-5) p. 3 on OÜ Tava Mets võlausaldajana ning Lester OÜ ja Meelis Paur ( koosnimetatult võlgnikud) kokku leppinud, et sõlmivad kompromisslepingu VÕS § 578 tähenduses; p.4 on konstateeritud , et Lester OÜ ja Meelis Paur liituvad Lester OÜ võla tasumisega OÜ Tava Mets ees ning tunnistavad tingimusteta võlga, mis lepingu p. 2 on fikseeritud summas 42 892,80 eurot. Võla tasumine on lepingu p.5 kokku lepitud kahe osamaksega, kumbki suurusega 21 144,40 eurot, kostjad on kinnitanud, et nende vastutus on solidaarne. Lepingu p. 6.1. on kokku lepitud kohustuse mistahes osa täitmata jätmisel või mittetäielikul täitmisel kostjatel solidaarselt leppetrahvi tasumise kohustus, leppetrahvi suurus on määratletud 0,5 % päevas arve tähtaegselt tasumata summalt, mis vastab viivise arvestusele; p.6.2 ja 6.3. on reguleeritud muuhulgas leppetrahvi sissenõudmise tingimused.
18.XX.XX.XXXX on kostja Meelis Paur allkirjastanud ka OÜ-le Tava Mets antud käenduskirja (tl.85) OÜ Tava Mets võlaõiguslike nõuete tagamiseks Lester OÜ vastu, mis tulenevad Lester OÜ maksekohustusest vastavalt OÜ Tava Mets poolt metsamaterjali müügi eest esitatud arvetele kogu ulatuses. Käenduslepingu p.4 kohaselt on selle lisaks müügireskontro XX.XX.XXXX (tl.103), milles on kajastatud Lester OÜ poolt Tava Mets OÜle tasumata (laekumata) arvete jääk.
19.Järgnevalt on pooled – M.Paur võlgniku juhatuse liikmena ja eraisikust käendajana ning Tava Mets OÜ sõlminud XX.XX.XXXX kokkuleppe (tl.6), milles on 01.10.2015.a. seisuga fikseeritud võla jääk (põhivõlg viivisega 25 298,04 eurot) ning asjaolu, et Lester OÜ on andnud võlausaldajale üle laaduri Volvo XXX, registrimärgiga XXX koos selle juurde kuuluvate laaduri kopa ja palgihaaratsitega. Märgitud on, et laadurile on paigaldatud kiirliitmik, mis on laadurile sobivaks ümber ehitatud. Kokku on lepitud laaduri omandiõiguse üleandmine eesmärgiga tasuda XX.XX.XXXX kompromissilepingujärgne võlgnevus ning laaduri müügi tingimused, sealhulgas alghind, mis on võlgniku poolt hinnatud laaduri väärtus- 21 500 eurot ja müügiperiood 30 päeva. Kokkuleppe p.8 kohaselt võib võlausaldaja peale müügiperioodi määrata laadurile hinna ja realiseerida selle esimese pakkumise teinud isikule, p.9 sätestab, et võlgnikul on õigus otsida ka ise laadurile ostja või tasuda võlgnevus ning saada seejärel laaduri omandiõigus tagasi. Laadur on üle antud OÜ-le Tava Mets 16.10 .2015.a. , mida tõendab akt (tl.14). Aktis on märgitud laaduri hind 13 000 eurot, millist hinda haakeseadmete arvel täpsustab M.Paur 19.10.2015.a. Tl.9 on eelnimetatud sõiduki VOLVO BML120 TA müügileping, milles ostuhind on märgitud „kokkuleppel“. XX.XX.XXXX väljastatud sõiduki registreerimistunnistuse väljavõttelt (tl.7) nähtub, et sõiduki omanikuna on registrisse kantud OÜ Tava Mets.
20.Tava Mets OÜ raamatupidamisprogrammi müügireskontro väljatrükk (tl.8) on esitatud tõendamaks Lester OÜ võlgnevuse suurust 15.01.2016.a. seisuga, s.o pärast seda, kui hageja on arvestanud osaliselt võla katteks ka laaduri realiseerimisest saadud rahasummast 4615,16 eurot. Laaduri müügihinda – 10 000 eurot (käibemaksuta) tõendavad OÜ Tava Mets 15.01.2016.a. arve UAB-le Vilimitas ning maksekorraldus arve tasumise kohta (tl.10-11). Ümber lükkamaks hageja väidet rataslaaduri remontimise vajadusest enne ostjale üleandmist on kostjad esitanud Konguta Töökoda OÜ arve Volvo L120 remonttööde kohta 10.07.2015.a. summas 5316 eurot (tl.86). Hageja on esitanud tõendina arve Volvo laaduri rehvitööde teostamise kohta koos transpordikuluga masinani ja tagasi 24.01.2016.a. summas 68,40 eurot (105). Kohtuistungil (protokoll tl.160-161) ütlusi andnud tunnistaja K.T. on kinnitanud, et olles 2015.aastal Lester OÜ-s XXX, XXX ta ka XXX Volvo. Töötamisel sellega probleeme ei olnud ning perioodil juulist kuni oktoobrini ei vajanud see remontimist. Tõstukil oli palgihaarats ja kopp saepuru laadimiseks. Tõstuki kasutamine ei olnud intensiivne, tunnistaja kasutas seda 23 korda päevas kuni 10 minutit. Ühel päeval oktoobrikuus palus M.Paur tõstuki ja selle haakeseadmed valmis panna, sest tõstuk viiakse minema. Palgihaarats oli tõstukil ees, selle sisse pani tunnistaja üleandmisel hakkekulbi (kopa). Tunnistaja andis üleandmise aktile allkirja. Rataslaaduri Volvo BM L120 väärtuse tõendamiseks on pooled esitanud erinevaid väljatrükke rasketehnika müügivahendusportaalist mascus.ee (tl.91, 164-169),millest nähtub, et nimetatud marki laadurid on olnud müügis hinnapakkumistega 13 750 -17 300 eurot. 7.11.2015.a. on avaldatud portaalis rataslaaduri Volvo L120 registrimärgiga XXX, väljalaskeaasta 1990, töötundide arv 21000, müügipakkumine hinnaga 13 000 eurot.
(tl.143).Tegemist on kostja poolt hagejale üleantud laaduriga. Kuulutuse avaldamise eest tuli tasuda 20 eurot (tl.106).
21.Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses jõudis kohus järeldusele, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Kõigepealt tuleb võtta seisukoht, mis on selle kohustuse aluseks, mille täitmist hageja nõuab. Kohustuse täitmise nõudmise eelduseks on kõigepealt kehtiva lepingu olemasolu ning lepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Kui nimetatud asjaolud on tuvastatud, siis tuleb hinnata, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Hageja nõuab kohustuse täitmist tuginedes XX.XX.XXXX kompromisslepingule, mida pooled on käsitlenud VÕS § 30 tähenduses võlatunnistusena. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu
24.aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (vt nt Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-121-06, p 17).
22.Kohus leiab, et käesolevas asjas poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud kompromisslepingu näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd pooled on kokku leppinud, et nad soovivad uuesti reguleerida OÜ Tava Mets ja Lester OÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevate tasumata arvete tasumise ehk reguleerida kohustuste täitmise. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel võiks väita, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Deklaratiivne võlatunnistuse andnud isik vabaneb võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-121-06, p 15; 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11). Vastuseks kostja vastuväitele, et kaaskostja M.Paur ei saanud kompromisslepingus tunnistada TavaMets OÜ ja Lester OÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tuleneva ehk kellegi teise kohustuse olemasolu märgib kohus, et M.Pauri puhul on tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 tähenduses, mis sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse osundatud paragrahvi lõigetest 3 ja 4 tulenevalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid ning §-des 145, 149 ja 152 sätestatut ning kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. VÕS § 144 sätestab kohustusega ühinemise lepingule vormi. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
23.Kuigi käesolevas asjas on Meelis Paur lisaks kompromissilepingule andnud samal kuupäeval käenduskirjaga OÜ-le Tava Mets ka käenduse, tagamaks OÜ Tava Mets võlaõiguslikke nõudeid
Lester OÜ vastu, mis tulenevad metsamaterjali müügi eest esitatud arvetest, on kohus seisukohal, et M.Pauri tuleb lugeda siiski kohustusega ühinenuks ehk võlgnikuks. Seda seisukohavõttu toetab kompromisslepingu erinevate punktide sõnastus, milles M.Pauri nimetatakse Lester OÜ võla tasumisega liitunuks ja võlgnikuks, mitte käendajaks. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust ka asjaolu, kumb lepingutest sõlmiti varem ja kumb hiljem, sest kohustusega võib ühineda ka varasem käendaja. Kuid kui isik on juba kohustuse kehtivalt üle võtnud ja sellega muutunud võlgnikuks, ei ole tal enam käenduse õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi, välja arvatud VÕS § 178 lõikes 4 sätestatu. Kuivõrd kohustusega ühinemisel võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil ei kohaldata VÕS § 143 sätteid, ei ole kostja vastuväited tarbijakäenduslepingu tühisuse kohta käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokku leppimata jätmise kohta relevantsed.
24.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Käesolevas asjas on hageja tõendanud vastupidist, s.t et kostjad ei ole täitnud kohaselt XX.XX.XXXX kompromissiga kindlaks määratud kohustust. Kostjad on tunnistanud XX.XX.XXXX kokkuleppes, et nad võlgnevad hagejale seisuga 25 298,04 eurot ning Lester OÜ on andnud hagejale üle rataslaaduri omandiõiguse eesmärgiga tasuda kompromisslepingu järgne võlgnevus. Kuid hageja nõuet ei olnud võimalik rahuldada kostjate poolt hagejale üle antuga, nõue ei ole täielikult tasutud, sest laadurit ei olnud võimalik realiseerida hinnaga, mis oleks rahuldanud nõude täies ulatuses. Seega on käesoleval ajal hageja nõue rahuldamata ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist solidaarselt mõlemalt kostjalt.
25.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole laaduri müümisel rikkunud XX.XX.XXXX kokkulepet. Kokkuleppe p.6-8 on sõnaselgelt lepitud kokku, et alates kokkuleppe allkirjastamisest 30 päevase müügiperioodi jooksul ei tohi laaduri hind langeda alla 13 000 euro. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei õnnestunud hagejal kokkulepitud müügiperioodi jooksul laadurit hinnaga, mis oleks vähemalt 13 000 eurot müüa ning laadur müüdi peale müügiperioodi hageja poolt määratud hinnaga esimese pakkumise teinud isikule. Arvestades asjaolu, et pooled ei suutnud kokkuleppe sõlmimisel hinnas kokku leppida, ei saa väita, et 27.10.2019.a. kokkuleppe p 8 oleks tühine. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olidki sarnaste masinate hinnad üldjuhul kokkuleppelised ning kokkuleppe p 8 annab justkui hagejale võimaluse vabamalt ostjatega hinna suhtes läbi rääkida. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlausaldaja oleks huvitatud oma nõude rahuldamisest temale üleantud vara arvelt võimalikult väikeses ulatuses. Vara arvelt oma nõude rahuldamine võib olla kindlam viis kui jätkuv nõudmine kostjatelt, kellelt võlausaldaja ei ole pikema perioodi jooksul saanud kohustuse täitmiseks mitte midagi.
26.Järgnevalt analüüsib kohus kostjate vastuväidet, et võla katteks anti hagejale lisaks rataslaadurile ka selle lisaseadmed - laaduri kopp ning palgihaarats, millest tulenevalt oleks pidanud müügihind olema kõrgem. Kokkuleppe p 2 sõnastusest - „Lester OÜ andis võlausaldajale üle laaduri Volvo XXX, registreerimise numbriga XXX, koos selle juurde kuuluvate laaduri kopa ja palgihaaratsitega. Laadurile on paigaldatud kiirliitmik, mis on laadurile sobivaks ümberehitatud.“ - on kohtu arvates võimalik teha järeldus, et mõeldud oli eelkõige komplekti. Kui midagi kuulub millegi juurde, siis ei anta üldjuhul seda eraldi üle ega ka realiseerita eraldi, eriti kui arvestada, et lisaseadmeteta ei oleks rataslaadurit võimalik otstarbekohaselt kasutada. Ka asjaolust, et müügilepingus on märgitud laadur, kuid tegelikkuses oli hagejale antud üle laadur, kopp ja palgihaarats, võib mõistlik isik aru saada, et tegemist on komplektiga.
27.Kostja on esitanud vastuväite, et ainuüksi laaduri ja selle lisade üleandmisega sai lugeda kohustuse täidetuks ning kostjatel on tekkinud tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kahju seisneb laaduri müügihinna ja turuhinna vahes, 15 800 eurot, millele lisandub kopa ja palgihaaratsi väärtus, ca 5500 eurot. Kohus leiab, et XX.XX.XXXX kokkuleppe p 5 ja 6 sõnastuse alusel ei saa teha järeldust, et laadur antu üle kohustuse täitmisena, sest kui pelgalt vara üleandmisega oleks kohustus täidetuks loetud, siis ei oleks olnud vaja eraldi sätestada selle vara realiseerimise tingimusi. Kokkuleppe punkte 5 ja 6 saab koostoimes kohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et kohustus loetaks täidetuks siis, kui vara müügist saadu ületab või on võrdne kohustuse suurusega. Eriti oluline on punkti 6 algus, mis ütleb „Selleks Tava Mets OÜ /.../ korraldab laaduri müügi“. Kohustuse lõppemine tasaarvestusega ei tule samuti kõne alla, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hagejale müügiks üleantud laaduri tegelik turuhind oli kõrgem, kui selle müügist saadud rahasumma. Ning isegi kui eeldada, et kopp ja palgahaarats ei kuulunud laaduri komplekti, siis nende väärtuse kohta ei ole esitatud mitte mingisuguseid tõendeid. Seega ei ole tõendatud kostjale kahju tekkimine, millest tuleneva nõude kostja saaks tasaarvestada hageja nõudega tema vastu.
28.Kuivõrd laaduri müügist saadud rahasumma arvelt ei saanud hageja oma nõuet kostja vastu, mille suuruses olid pooled kokku leppinud XX.XX.XXXX kokkuleppes, rahuldatud on hagejal õigus VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja p 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist, ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei nähtu käesolevas asjas uuritud tõenditest, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 0,5 % päevas arve tähtaegselt tasumata summalt, millise määra alusel on hageja viivist arvestanud. Kompromissilepingu p.6.1-6.3 räägitakse läbivalt leppetrahvist, mida ei saa samastada viivisega, kuigi ka leppetrahvi rakendatakse üldjuhul kohustuse rikkumise korral. Leppetrahv on reeglina rikkumise korral ühekordselt maksmisele kuuluv summa, mis võib küll olla nagu viivis määratud protsendina kas võlgnetavast summast või lepingujärgselt tasumisele kuuluvast summast. Seega asjaolu, et XX.XX.XXXX kokkuleppe p 6.1. on leppetrahvi suurus kindlaks määratud protsendina tähtaegselt tasumata summalt, ei muuda seda kokkulepet veel viivise kokkuleppeks. Kuna viivise suurus ei ole eraldi kokku lepitud, tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivisest. Leppetrahvi tasumist ei ole hageja nõudnud ning kohtu hinnangul on ta kaotanud selleks ka VÕS§ 159 lg 3 järgi õiguse, kuna ta ei ole mõistliku aja jooksul teisele lepingupoolele leppetrahvi nõudmisest teatanud.
29.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 16 528,08 eurot, sealhulgas 15 942,36 eurot põhivõlgnevus ja 585,72 eurot viivis ajavahemiku 16.01.-30.06.2016 eest. Kohus on võtnud aluseks, et 01.10.2015.a. seisuga on pooled kokku leppinud võla jäägi 25 298,04 eurot. Seadusjärgne viivis nimetatud summalt ajavahemiku 2.10.2015 kuni 15.01.2016, s.o ajani, kui hageja sai võlgnevuse osaliselt rahuldada rataslaaduri müügist saadud raha arvelt oli 584,32 eurot. Arvates müügist saadud rahasummast – 10 000 eurot maha viivise, müügikuulutuse avaldamise tasu- 20 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS§ 1131 lg 1 alusel – 40 eurot, saab hageja põhivõlgnevuse katteks arvestada 9355,68 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks rataslaaduri rehvitööde teostamise kulu 24.01.2016.a. summas 68,40 eurot mahaarvamist saadud müügihinnast, kuivõrd nimetatud remondi ajaks oli laadur olnud juba 3 kuud hageja valduses ning kostjad ei vastuta enam tekkinud puuduse eest. Muid kulusid seoses laaduriga ei ole hageja tõendanud. Seega jäi kostjate võla suuruseks hageja eest pärast rataslaaduri realiseerimisest saadud rahasumma mahaarvamist 15 942,36 eurot. Nimetatud summale lisandub viivis ajavahemiku 16.01.30.06.2016 (s.o on aeg, milleni on hageja hagiavalduses viivist arvestanud) 585,72 eurot ( 15 942,36 x 0,022% x 167 päeva).
V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdsetes osades. Kohus määrab vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 2 kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl.185-187) on hageja menetluskulud riigilõiv 1050 eurot, lepingulise esindaja kulu 1 825 eurot ilma käibemaksuta ning hagi tagamise tagatis 1436 eurot. Kostjate menetluskulud on esindajakulud kokku 4 752 eurot, sh Lester OÜ menetluskulud 2 376 eurot ja Meelis Pauri menetluskulud 2 376 eurot (tl.188-190). Hagi esitamisel tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Menetlusosaliste lepingulise esindaja kulud kuuluvad TsMS 175 lg 1 järgi hüvitamisele üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi kompromissilepingust tuleneva võla tasumise kohustuse täitmiseks. Pooled vaidlesid põhiliselt selle üle, kuidas kompromissilepingut ja poolte vahel sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid tõlgendada ning kas kostja on kompromissilepingust tulenevad kohustused täitnud. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas Lester OÜ kohustuse olemasolu korral vastutab Meelis Paur selle täitmise eest solidaarselt Lester OÜ-ga. Tegemist ei olnud seega õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega. Arvestades eeltoodut ning menetluses poolte poolt esitatud dokumentide mahtu, on kohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu kohtuistungitega mitteseotud toimingute osas põhjendatud ja vajalik 13 tunni ulatuses. Hageja esindaja oli enne istungite toimumist põhiliste vaidlusküsimustega kursis. Hageja esindaja poolt kolmeks istungiks ettevalmistamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul seega põhjendatud 2 tunni ulatuses. Hageja on nimetatud ajakulu pidanud kostja menetluskuludele vastuväite esitamisel ka ise põhjendatuks. Hageja esindaja poolt istungitel osalemisele kulunud aeg on istungite protokollidest nähtuvalt põhjendatud. Hageja esindaja ajakulu on seega põhjendatud 17,75 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmist tasumäära sarnase õigusteenuse eest ning on seega põhjendatud ning hageja esindajakulud on põhjendatud 1775 (17,75 x 100) euro ulatuses. Hagi tagamise tagatis ei kuulu menetluskulude hulka.
31.Arvestades asja õiguslikku keerukust ning menetluses esitatud dokumentide mahtu, on kostjate esindaja ajakulu kohtuistungitega mitteseotud toimingute osas üksnes osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul on kostjate esindaja ajakulu ülepaisutatud eelkõige hagi vastuse koostamiseks ja edastamiseks ning 18. märtsi 2019. a taotluse ettevalmistamisele ja koostamisele kulunud aja osas, kuivõrd esitatud dokumentidest nähtuvalt ei eeldanud nende koostamine õiguslikult keerukat analüüsi ega ka suuremahuliste tõendite läbitöötamist. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate esindaja ajakulu kostjate nõustamisele ei ole põhjendatud enam kui 1,5 tunni ulatuses. Seda põhjusel, et kostjate esindaja on teiste menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja käigus juba asjaga sisuliselt tutvunud ning tal ei saanud oma seisukohtade kostjatele edastamisele kuluda enam kui 1,5 tundi. Kostjate esindaja ajakulu kohtuistungitega mitteseotud toimingutele on seega põhjendatud 13 tunni ulatuses. Kostja esindaja oli enne istungite toimumist põhiliste vaidlusküsimustega kursis. Kostja esindaja poolt kolmeks istungiks ettevalmistamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul seega põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kostja esindaja poolt istungitel osalemisele kulunud aeg on istungite protokollidest nähtuvalt vajalik ja põhjendatud. Arvestades kohtuistungi protokollide mahtu ja
asjaolu, et kostja esindaja oli istungitel kohal, on protokollidega tutvumisele kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kostjate esindaja ajakulu on seega põhjendatud 19,25 (13 + 2 + 3,25 + 1) tunni ulatuses. Kostjate esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest tasuda tulevat tunnitasu ning on seega põhjendatud. Kostjate esindajakulud on põhjendatud 2117,50 (19,25 * 110) euro ulatuses. Lester OÜ majandusaasta aruandest nähtuvalt oli Lester OÜ aruande esitamise ajal käibemaksukohuslane. Lester OÜ ei ole kinnitanud, et ta ei ole seda enam, mistõttu Lester OÜ menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada käibemaksuta. Kuna Meelis Paur ei ole käibemaksukohuslane, siis tema menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada koos käibemaksuga. Kuna kostjad on oma menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud kumbki poole menetluskuludest, siis on Lester OÜ menetluskulud põhjendatud 1058,75 (2117,50 : 2) euro ulatuses ja Meelis Pauri omad 1270,50 [(2117,50 : 2) + km] euro ulatuses.
32.Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, s.o iga menetlusosaline peaks kandma menetluskulusid summas 1368,08 eurot [( 1775+ 1058,75 + 1270,50) : 3) , tuleb Meelis Pauril hüvitada OÜ Tava Mets menetluskulud summas 97,58 eurot ja Lester OÜ-l 309,33 eurot. Kohus märgib TsMS § 177 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.
33.Hagi tagamise abinõuna kostja Meelis Pauri kaasomandi osale kinnisasjast kantud kohtulik hüpoteek tuleb jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja on taotlenud hagi tagamise tagatise tagastamist. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Kuivõrd käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt ning hagi tagamisabinõu jääb kehtima, jätab kohus hageja taotluse tagatise tagastamiseks läbi vaatamata. Tagatise tagastamise taotlus on võimalik esitada uuesti pärast kohtulahendi jõustumist, kui ei ole esitatud TsMS § 391 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul hagi tagamisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.