Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-3695
Tsiviilasi
OÜ Tava Mets hagi Lester OÜ ja Meelis Pauri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 16 528 eurot 08 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Lester OÜ ja Meelis Pauri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad):
esindajad
1.Lester OÜ (registrikood 10566085)
2.Meelis Paur (isikukood XXXXXXXXXXX) Apellantide esindaja advokaat Artur Maljukov Vastustaja (hageja): Tava Mets OÜ 10320326), esindaja Mehis Adamson
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. novembri 2019 otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas (otsuse resolutsiooni p-d 1-2 ja 4-9) ning saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles maakohus jättis Tava Mets OÜ hagi rahuldamata, on maakohtu otsus jõustunud.
Lester OÜ ja Meelis Pauri apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Võtta asja juurde Lester OÜ ja Meelis Paur poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud viivise arvestused ja tõendid: viis väljavõtet mascus.com müügiportaalist aastast 2019.
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Tava Mets (hageja) esitas 8. märtsil 2018 Lester OÜ (kostja I) ja Meelis Pauri (kostja II) vastu hagi võla nõudes. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 28 720,46 eurot, s.o 16 398,04 eurot põhivõlgnevus ja 12 322,42 eurot viivised. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale I ajavahemikus 1. november 2014 – 28. jaanuar 2015 metsamaterjali summas 42 892,80 eurot. 24. märtsil 2015 sõlmisid hageja ja kostja I ja II kompromisslepingu, mille kohaselt tuli kostjatel likvideerida võlgnevus summas 21 144,40 eurot 24. juuniks 2015 ja võlgnevus summas 21 144,40 eurot 24. septembriks 2015. 24. märtsi 2015 kompromisslepinguga on üheselt mõistetav, et kostjad kohustusid hagejale tasuma 42 288,80 eurot (21 144,40 + 21 144,40). Kompromisslepinguga kohustus kostja II (kostja I juhatuse liige) solidaarselt kostjaga I kompromissilepingus sätestatud võlgnevusi tasuma. Kostja I ei tasunud esimest osamakset tähtaegselt, tehes seda osaliselt ja osade kaupa. Teist osamakset kostjad ei tasunud. 27. oktoobriks 2015 oli kostjatel tasumata põhivõlg ja viivised kokku summas 25 298,04 eurot. Antud summa tasumiseks sõlmisid hageja ja kostjad samal päeval kokkuleppe, mille järgi fikseeriti vahepealsete maksete järel võlgnevus ja lepiti kokku võla tasumises. Kostja I loovutas hagejale tagatiseks rataslaaduri VOLVO (reg nr XXXXXXX, ehitusaasta 1990). Tagatise hinnas pooled kokkulepet ei saavutanud, kuid lepiti kokku, et hageja korraldab rataslaaduri avaliku müügi ning asi müüakse 30 päeva kestel vähemalt 13 000 euro eest, pärast seda parima pakkumise teinud isiku pakutud hinnaga. Hageja saavutas rahvusvahelise portaali kaudu rataslaaduri müügi hinnaga 10 000 eurot käibemaksuta. 27. oktoobri 2015 kokkuleppe kohaselt vormistas hageja rataslaaduri müügi
ajaks enda nimele ja tegi vajaliku remondi. Hageja arvestas VÕS § 88 lg 6 ja 27. oktoobri 2015 kokkuleppe p 10 järgi laekunud summast maha Marsep OÜ kuluarve müügi korraldamise eest, Actum Consult OÜ arve sissenõudmiskulude katteks, 4284,84 eurot viiviste katteks ja 4615,16 eurot põhivõla katteks. 30. juuni 2016 seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus 16 398,04 eurot ja 12 322,42 eurot viiviseid, mille tasumist hageja nõuab. Kostjad vastutavad võlgnevuse tasumise eest solidaarselt. Kostja II liitus võlanõude tasumise kohustusega 24. märtsi 2015 kompromisslepingus. Lisaks väljastas kostja II hagejale ka käenduslepingu, millega tagas kostja I võlakohustuse täielikku täitmist, sh viiviseid. Kostja II liitus 24. märtsi 2015 kompromisslepingus enda poolt juhitud ettevõtte majandustegevuses kohustuste tagamisega VÕS § 178 lg 1 ja 3 mõistes. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus VÕS § 178 lg 4 alusel.
27.oktoobri 2015 kokkulepe vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 2 nõuetele.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude kujunemine ja suurus on ebaselged. 24. märtsi 2015 kompromissilepingu p 1 järgi oli võla suurus 42 892,80 eurot. Kompromissilepingu p 2 järgi koosneb võlg 39 237 eurost ja 3052,80 eurost, mis kokku liites on 42 289,80 eurot. Kompromissilepingu p-de 5.1 ja 5.2 järgi on võla suurus 2x 21 144,40 eurot, kokku 42 288,80 eurot. Kostjad on seisukohal, et kostja tegelik võlgnevus on kompromissilepingus toodust tunduvalt väiksem. Kuna kompromisslepingu puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, siis peab hageja tõendama summa kujunemist. Kostjad ei vastuta solidaarselt. Hageja ei saa nõuda kostjalt II hageja ja kostja I vahelisest suhtest tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja II vahel on käendusleping. Käendusleping ei sisalda rahalise vastutuse maksimumsummat, mistõttu on käendusleping tühine, sest kostja II on füüsiline isik (VÕS § 143 lg 2). Käendusleping sõlmiti enne kompromisslepingut ja enne 27. oktoobri 2015 kokkulepet. Kostja II on seisukohal, et vastutab kostja I kohustuste täitmise eest käendajana ning sellele viitab ka 27. oktoobri 2015 kokkuleppe sõnastus: „...Meelis Paur (käendajana) võlgnevad...“. Seega ei vastuta kostja II kostja I kohustuste täitmise eest. Võlatunnistuse olemusest tulenevalt saab võlatunnistusega tunnistada võlga ainult põhivõlgnik. Seega ei teki kompromissilepingust ega kokkuleppest kostjale II mingeid õiguslikke tagajärgi. Kui aga asuda seisukohale, et kostja II sai anda nii kompromissilepingus kui kokkuleppes võlatunnistuse ja tunnistada kostja I võlga, siis tühistab kostja II kompromissilepingus kui kokkuleppes kostja II poolt antud võlatunnistuse, kuna see oli antud eksimuse mõjul. Kostja allkirjastas kompromissilepingu ja kokkuleppe lähtuvalt asjaolust, et eelnevalt sõlmitud käendusleping on kehtiv ehk olukorras, kus kostja II sai aru, et ta peab vastavaid võlatunnistusi andma, kuna ta vastutab vastava kohustuse täitmise eest käendajana. Kostjad on kõik kohustused hageja ees täitnud juba 27. oktoobril 2015. 27. oktoobri 2015 kokkuleppe kohaselt oli põhivõla suurus 21 013,20 eurot, sh käibemaks. Kokkulepe hindas rataslaaduri väärtuseks 21 500 eurot, s.o 25 800 eurot käibemaksuga. Kostjad leidsid, et
27.oktoobril 2015 laaduri omandiõiguse üleandmisega hagejale täitsid kostjad kõik oma kohustused hageja ees ning hagejal ei saa olla nõudeid kostjate vastu. Ühtlasi on kostjad seisukohal, et kui võlgnik annab võlausaldajale kohustuse täitmiseks üle mingi vara (eseme), siis kohustuste täitmisel tuleb arvestada eseme väärtust selle võlausaldajale üleandmise ajal. See tähendab, et kui pooled ei ole suutnud vara üleandmisel leppida kokku üleantava vara hinnas (väärtuses), kuid vara omandiõigus anti siiski üle, siis tuleb lähtuda vara turuhinnast. Laaduri väärtus 21 500 eurot (käibemaksuta) 27. oktoobri 2015 seisuga ei hõlma
laaduri kopa ja palgihaaratsite hinda, mis anti kostja I poolt samuti koos laaduriga hagejale üle. Kopa ja palgihaaratsi väärtuseks 27. oktoobri 2015 seisuga oli ca 5500 eurot (käibemaksuta). Seega sai hageja enda omandisse 27. oktoobri 2015 võla summas 25 298,04 eurot katteks vara väärtuses vähemalt 27 000 eurot (käibemaksuta). Ebaõige on hageja väide, et pidi rataslaaduri müüma 13 000 euroga, vaid kokkulepe p 6 kohaselt pidi alghind olema vähemalt 21 500 (ilma käibemaksuta). Hageja peab tõendama, et on seda teinud. Kui hageja ei ole kohustust täitnud, siis on ta tekitanud sellega kahju, mis seisneb laaduri müügihinna (10 000 eurot käibemaksuga) ja turuhinna (25 800 eurot käibemaksuga) vahest. Seega, kui ei saa lähtuda laaduri väärtusest selle hagejale üleandmise ajal, millega kostjad ei nõustu, siis on hageja kokkulepe rikkumisega tekitanud kostjatele kahju vähemalt 15 800 eurot, millele lisandub ka kopa ja palgihaaratsi väärtus, mis on ca 5500 eurot (käibemaksuta). Tulenevalt ülaltoodust tasaarvestavad kostjad oma kahju hüvitamise nõude hageja vastu summas 15 800 eurot ning kopa ja palgihaaratsi väärtuse hüvitamise nõude summas 5500 eurot (käibemaksuta) hageja võimalike nõuetega kostjate vastu ning kattuvas osas on nõuded lõppenud. Ühtlasi on asjakohatu hageja väide, et ta tegi rataslaaduri remonti, kuna see oli liikumisvõimetu. Kostja I oli just vahetult enne laaduri hagejale üle andmist korraldanud selle remondi. Hageja on esitanud nõue üle kahe aasta möödumisel pärast rataslaaduri müüki, mistõttu on hageja tegevus vastuolus heade kommetega ning tuleb ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata. Hageja viivise nõue on alusetu. Viivise kokkulepet 0,5% päevas ei ole. Kompromissilepingus on kokkulepitud vaid leppetrahvi, mitte viivise tasumises. Kuna viivise kokkulepe puudub, kohaldub VÕS § 113 lg 1 teise lauses toodud viivisemäär. Seega 27. oktoobri 2015 seisuga sai hageja nõudeks olla 21 132,69 eurot (21 012,20 eurot põhivõlg + 120,49 eurot viivis). Rataslaaduri, kopa ja palgihaaratsi üleandmisega on seega kostjate kohustus täielikult täidetud. Hageja ei saa nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas summas kui 40 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 16 528,08 eurot, sh 15 942,36 eurot põhivõlgnevuse ja 585,72 eurot viivise katteks. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja ja kostjate kanda võrdsetes osades. Maakohus mõistis menetluskuluna hageja kasuks kostjalt I välja 309,33 eurot ja kostjalt II 97,58 eurot. Maakohus jättis 21. märtsi 2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek summas 28 720,46 eurot) kehtima ja hageja taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks läbi vaatamata. Kohus leidis, et 24. märtsi 2015 kompromisslepingu näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd pooled on kokku leppinud, et nad soovivad uuesti reguleerida hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevate tasumata arvete tasumise ehk reguleerida kohustuste täitmise. Deklaratiivse võlatunnistuse andnud isik vabaneb võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas. Maakohus leidis, et kostja II on kostja I kohustusega ühinenud VÕS § 178 lg 1 tähenduses. Kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse osundatud paragrahvi lõigetest 3 ja 4 tulenevalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid, §-des 145, 149 ja 152 sätestatut ning kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kuigi kostja II on lisaks kompromissilepingule andnud samal kuupäeval käenduskirjaga hagejale ka käenduse, on kohus seisukohal, et kostja II tuleb lugeda siiski kohustusega ühinenuks ehk võlgnikuks. Seda seisukohta toetab kompromisslepingu erinevate punktide sõnastus, milles
kostjat II nimetatakse kostja I võla tasumisega liitunuks ja võlgnikuks, mitte käendajaks. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust ka asjaolu, kumb lepingutest sõlmiti varem ja kumb hiljem, sest kohustusega võib ühineda ka varasem käendaja. Kuid kui isik on juba kohustuse kehtivalt üle võtnud ja sellega muutunud võlgnikuks, ei ole tal enam käenduse õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi, välja arvatud VÕS § 178 lg-s 4 sätestatu. Kuivõrd kohustusega ühinemisel võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil ei kohaldata VÕS § 143 sätteid, ei ole kostja vastuväited tarbijakäenduslepingu tühisuse kohta relevantsed. Hageja on tõendanud, et kostjad ei ole kohaselt täitnud 24. märtsi 2015 kompromissis määratud kohustust. Kostjad tunnistasid 27. oktoobri 2015 kokkuleppes, et nad võlgnevad hagejale 25 298,04 eurot ning kostja I on andnud hagejale üle rataslaaduri omandiõiguse eesmärgiga tasuda kompromisslepingu järgne võlgnevus. Kuid hageja nõuet ei olnud võimalik rahuldada, sest rataslaadurit ei olnud võimalik realiseerida hinnaga, mis oleks rahuldanud nõude täies ulatuses. Seega on hageja nõue rahuldamata ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist solidaarselt mõlemalt kostjalt. Hageja ei ole rataslaaduri müümisel rikkunud 27. oktoobri 2015 kokkulepet (p-id 6-8). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei õnnestunud hagejal kokkulepitud müügiperioodi jooksul rataslaadurit vähemalt 13 000 euroga müüa ning rataslaadur müüdi pärast müügiperioodi hageja määratud hinnaga esimese pakkumise teinud isikule. Kuna pooled ei suutnud kokkuleppe sõlmimisel hinnas kokku leppida, ei saa väita, et 27. oktoobri 2015 kokkuleppe p 8 oleks tühine. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olidki sarnaste masinate hinnad üldjuhul kokkuleppelised ning kokkuleppe p 8 annab hagejale võimaluse vabamalt ostjatega hinna suhtes läbi rääkida. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlausaldaja oleks huvitatud oma nõude rahuldamisest temale üle antud vara arvelt võimalikult väikeses ulatuses. Kokkuleppe p 2 sõnastusest („Lester OÜ andis võlausaldajale üle laaduri Volvo XXXXXX, registreerimise numbriga XXXXXX, koos selle juurde kuuluvate laaduri kopa ja palgihaaratsitega. Laadurile on paigaldatud kiirliitmik, mis on laadurile sobivaks ümberehitatud.“) on kohtu arvates võimalik teha järeldus, et mõeldud oli eelkõige komplekti. Kui midagi kuulub millegi juurde, siis ei anta üldjuhul seda eraldi üle ega ka realiseerita eraldi, eriti kui arvestada, et lisaseadmeteta ei oleks rataslaadurit võimalik otstarbekohaselt kasutada. Ka asjaolust, et müügilepingus on märgitud laadur, kuid tegelikkuses oli hagejale antud üle laadur, kopp ja palgihaarats, võib mõistlik isik aru saada, et tegemist on komplektiga. Kohus leidis, et 27. oktoobri 2015 kokkuleppe p-de 5 ja 6 sõnastusest ei saa teha järeldust, et rataslaadur anti üle kohustuse täitmisena, sest kui pelgalt vara üleandmisega oleks kohustus täidetuks loetud, siis ei oleks olnud vaja eraldi sätestada selle vara realiseerimise tingimusi. Kokkuleppe p 5 ja 6 saab koostoimes kohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et kohustus loetakse täidetuks siis, kui vara müügist saadu ületab või on võrdne kohustuse suurusega (p 6 algus; „Selleks Tava Mets OÜ /.../ korraldab laaduri müügi“). Kohustuse lõppemine tasaarvestusega ei tule samuti kõne alla, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hagejale müügiks üle antud laaduri tegelik turuhind oli kõrgem, kui selle müügist saadud rahasumma. Ning isegi kui eeldada, et kopp ja palgihaarats ei kuulunud laaduri komplekti, siis nende väärtuse kohta ei ole esitatud mitte mingisuguseid tõendeid. Seega ei ole tõendatud kostjale kahju tekkimine, millest tuleneva nõude kostja saaks tasaarvestada hageja nõudega. Seega ei saanud hageja oma nõuet kostja vastu rahuldada rataslaaduri müügist saadud vahenditest ning hagejal oli jätkuvalt õigus nõuda kohustuse täitmist ning viivise tasumist. Tõenditest ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas. Kompromissilepingu p-des 6.1-6.3 räägitakse läbivalt vaid leppetrahvist. Kuna viivise suurus ei ole eraldi kokku lepitud, tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast.
Kohus lähtus poolte kokkuleppest, et 1. oktoobri 2015 seisuga on võla jääk 25 298,04 eurot. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis nimetatud summalt ajavahemiku 2. oktoober 2015 kuni 15. jaanuar 2016 (ajani, kui hageja sai võlgnevuse osaliselt rahuldada rataslaaduri müügist) oli 584,32 eurot. Kohus arvas müügist saadud 10 000 eurost maha viivise, müügikuulutuse avaldamise tasu 20 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS § 1131 lg 1 alusel 40 eurot ja arvestas hagejale põhivõlgnevuse katteks tasutuks 9355,68 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks rataslaaduri rehvitööde teostamise kulu 68,40 euro maha arvamist, kuivõrd remondi ajaks oli laadur olnud juba kolm kuud hageja valduses ning kostjad ei vastuta enam tekkinud puuduse eest. Muid kulusid seoses laaduriga ei ole hageja tõendanud. Seega võlgnevad kostjad pärast rataslaaduri realiseerimisest saadud rahasumma maha arvamist hagejale 15 942,36 eurot. Nimetatud summale lisandub viivis ajavahemiku 16. jaanuar 2016 30. juuni 2016 (s.o on aeg, milleni on hageja hagiavalduses viivist arvestanud) 585,72 eurot (15 942,36 × 0,022% × 167 päeva).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad (apellandid) paluvad maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Maakohus on ekslikult märkinud, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja müüs kostjale I metsamaterjali 42 892,80 euro väärtuses. Hageja tõendist nähtub, et ta müüs kostjale metsamaterjali 39 237 euro ja 3052,80 euro väärtuses, s.o kokku 42 289,80 euro väärtuses.
24.märtsi 2015 leping ei ole kompromissileping VÕS § 578 tähenduses, sest selle eeldused ei ole täidetud. Sisuliselt oli tegemist maksegraafikuga (maksta tuli kahes osas 21 144,40 + 21 144,40). Sellest kuupäevast alates tuleb lähtuda summast 42 288,80 eurot.
27.oktoobri 2015 kokkuleppest ei nähtu kostjate poolt võla summas 25 298,04 eurot tunnistamist. Asjas ei ole ühtegi lubatavat tõendit, mis kinnitaks, et hageja müüs rataslaaduri koos kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuga koguhinnaga 10 000 eurot. Kostjad jäid oma varasemate seisukohtade ja väidete juurde, et kostjalt II ei saa nõuda kostja I kohustuste täitmist. Kostja II ei tee vahet, mis on käendus ja mis kohustusega ühinemine ning arvas, vastutab üksnes käenduslepingu alusel (mis osutus tühiseks). Kostja I on jätkuvalt seisukohal, et on oma kohustused hageja ees täitnud. Alates 24. märtsist 2015 (kompromisslepingust) tasusid kostjad kokku 21 276,60 eurot. 25. septembri 2015 seisuga oli täitmata kohustuste summa maksimaalselt 21 012,20 eurot (42 288,80 – 21 276,60). Seega sai kostjate kohustus hageja ees 1. oktoobri 2015 seisuga olla vaid 21 044,64 eurot, s.o 21 012,20 eurot põhivõlg ja 32,44 eurot viivised. Kohus jättis tähelepanuta, et vara müügi kokkuleppe ulatus ja kehtivus on piiratud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 86, kui need on kostjate jaoks äärmiselt kahjulikud. 27. oktoobri 2015 kokkuleppe p 8, mis paneb vara võõrandamise hinnariski ainuüksi kostjatele, kus nad ei saa müügiprotsessi mõjutada, on tühine. Lähtuda tuli rataslaaduri väärtusest hagejale üleandmise hetkel, mis oli 21 500 eurot (27. oktoobri 2015 kokkulepe p 3). Kostjad esitasid kohtule 7. oktoobri 2019 istungil väljavõtted mascus.com lehelt, et tõendada, et sarnased rataslaadurid maksid oktoobris 2019 20 000-23 000 eurot. Kohus keeldus põhjendamatult tõendite vastuvõtmisest põhjusel, et need ei tõenda väärtust 2015. aastal. Masinate väärtus ajaga pigem väheneb, seega, kui on tõendatud, et sarnaste rataslaadurite ja
lisaseadmete väärtus 2015. aastal vähemalt 21 500 eurot. Kostjad esitasid maakohtule vastuväite, mistõttu saavad nad tõendid ringkonnakohtus uuesti esitada. Hageja ei ole tõendanud, et ta korraldas rataslaaduri müügi alghinnaga 21 500 eurot (vastavalt kokkuleppe p-le 6). Hageja on tekitanud sellega kostjatele kahju 15 800 eurot (25 800 (müügihind koos km-ga - 10 000 eurot), millele lisandub kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku väärtus kokku ca 13 940 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjad tasaarvestasid oma kahju nõuded hageja vastu ning kattuvas osas on nõuded lõppenud. Hageja ei ole suutnud tõendada, et on välistatud, et 2015. aastal ei võinud rataslaaduri väärtus olla 21 500 eurot (ilma km-ta). Alternatiivselt olid kostjate täitmata kohustused hageja ees 15. jaanuari 2016 seisuga (peale rataslaaduri müüki 10 000 euro eest) 11 591,05 eurot, s.o (21 012,20 – 10 000 – 20 – 40). Maakohus eksis võla jäägi summaga, mis ei saa olla suurem kui 21 012,20 eurot. Viivis saab maksimaalselt olla 428,30 eurot. Kokkuleppe p 3 ei hõlma koppa, palgihaaratsit ega kiirliitmikku, kuna vaid laaduri väärtuseks loeti 21 500 eurot. Kostjad esitasid maakohtule 7. oktoobri 2019 istungil tõendid kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku väärtuste kohta. Kohus jättis alusetult tõendid juurde võtmata põhjusel, et need ei tõenda väärtust 2015. aastal. Kui kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku väärtused kokku 2019. aastal olid 13 940 eurot, siis 2015. aastal olid need 12 000-13 000 eurot. Kostjad paluvad tasaarvestada kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku väärtused 13 940 eurot kostja võimaliku nõudega 12 019,35 (s.o põhivõlg 11 591,05 eurot ja viivis 428,30 eurot).
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjatel ei ole selge, kas nende vastu esitatud nõue on tühine, täidetud vastusooritusega või on tasaarvestatud. Kõike korraga ei saa väita ega nõuda. Apellatsioonkaebuse resolutsioonis tasaarvestuse taotlust ei ole. Kostjate kaebuses on läbivalt ja korduvalt esitatud vastuolulisi arvestusi, mis ei põhine poolte kokkulepetel, on ainetud ja tuleks jätta tähelepanuta. Maakohus käsitles korrektselt kostjate väidet tarbijakäendusest. Kaebuse väide hagivastuses kokkuleppe (võlatunnistuse) tühistamisest, kuna see oli antud eksimuse mõjul, on ainetu ja tuleks jätta tähelepanuta. Puudub mistahes tahteavaldus võlatunnistuse tühistamiseks, puudub eksimuse põhistus ja lisaks on võlatunnistuse tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgne menetlustähtaeg, s.o 6 kuud, möödunud enne hagi esitamist. Kostjad on esitanud kaebuses uue vastuväite hagile, nagu oleks 27. oktoobri 2015 kokkulepe kostjatele TSÜS § 86 tähenduses äärmiselt kahjulik ning kohus oleks pidanud seda hindama. Maakohus on selgelt tuvastanud tõendite alusel, et üle anti laadur koos tarvikutega. Hageja oli selgelt vastu, et kostjate väidetud tarvikute (kopp, palgihaarats, kiirliitmik) väärtust tõendatakse 2019. a seisuga hinnapakkumiste alusel ning maakohtu poolt vastu võtmata jäänud tõendid ei olnud asjakohased. Kostjad teevad hulgaliselt arvestusi, milline peaks olema nende arvates võlasumma ja soovivad tasaarvestamist. Hageja eitab kahju põhjustamist kostjatele ja kinnitab, et puudub mistahes kostja sissenõutavaks muutunud või muu nõue hageja vastu, et teha tasaarvestust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu osas, milles maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Maakohus on jätnud asjas eelmenetluse
ülesanded osaliselt täitmata, kostja vastuväidete aluseks oleva õigussuhte (käsund) kvalifitseerimata, mis on kaasa toonud tõendite ebapiisava hindamise. Kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olev kahju hüvitamise nõue on maakohtu poolt käsitlemata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada, mistõttu tuleb tsiviilasi tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1), st osas, milles maakohus hagi rahuldas. Osas, milles maakohus jättis hagi viivise 12 192,38 euro väljamõistmiseks rahuldamata, maakohtu otsust vaidlustatud ei ole ja maakohtu otsus on selles osas jõustunud.
9.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja nõue tulenes algselt hageja ja kostja I vahel sõlmitud metsamaterjali müügilepingust, millest tulenevate kohustuste täitmisega jäi kostja I viivitusse. Hagiavalduses tugineb hageja nõude alusena 24. märtsi 2015 kompromisslepingule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad vastutavad hageja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et, 24. märtsi 2015 sõlmitud kompromissleping on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, milles kostja II ühines kostja I kohustusega kostja I nõude tagamise eesmärgil. Kostjat I ei saa asjas käsitleda käendajana. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas maakohtu otsuse põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
10.Ringkonnakohus nõustub kostjatega selles, et maakohus ei ole välja selgitanud hageja nõude täpset suurust ja kujunemist, sh kõrvalnõuete osas. Kuna kostja jäi võlgu ka 24. märtsi 2015 kompromisslepingu täitmisega, leppisid pooled
27.oktoobri 2015 kokkuleppe p-s 1 kokku võlajäägis 1. oktoobri 2015 seisuga 25 298,04 eurot (põhivõlg viivisega). Sellest kokkuleppest lähtus maakohus võla arvutamisel (maakohtu otsuse p 29), arvestades nimetatud summalt ka viivist seadusjärgses määras. Maakohus jättis tähelepanuta, et kokkuleppe p-s 1 märgitud võlasumma sisaldas ka viivist, millelt viivise arvestamine ei ole seadusega lubatud (VÕS § 113 lg 6). Hagiavalduse kohaselt oli kostjatel 27. oktoobri 2015 kokkuleppe sõlmimise ajaks tasumata põhivõlana 21 144,40 eurot vastavalt 24. märtsi 2015 kompromisslepingu p-le 5.2. Hagist nähtuvalt arvestas hageja laaduri müügist saadud rahast viiviseks 4284,84 eurot. Hageja ei ole kohtule viivise arvestamise perioodi ja määra avaldanud, tehes üksnes viite müügireskontrole (I kd lk 103). Ringkonnakohus märgib, et müügireskontrost, mis on koostatud 24. märtsil 2015 nähtuvad küll viivituses olevad päevad, kuid mitte viivise arvestus. Kostjad on vastuses hagile märkinud, et 27. oktoobri 2015 kokkuleppe kohaselt moodustas põhivõlg 21013,20 eurot ja viivis 4284,84 eurot (I kd lk 80p). 12. märtsi 2019 kohtuistungil on hageja selgitanud, et
15.oktoobriks 2015 oli kogunenud viivis 4284, 84 eurot (I kd lk 114 p). Maakohus ei ole
27.oktoobri 2015 kokkuleppe p-s 1 kokku lepitud võlajäägi suuruse hindamisel kostjate vastuväidetega arvestamata jätmist põhjendanud. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul tuvastada, milline oli 1. oktoobri 2015 seisuga kostjate põhivõla jääk. Kostjad on menetluses korduvalt selgitanud, et hageja nõude arvestus ei ole neile arusaadav. Apellatsioonkaebuses on kostjad avaldanud, et 1. oktoobri 2015 seisuga sai põhivõla jääk olla maksimaalselt 21 044,64 eurot, s.o 21 012,20 eurot põhivõlg ja 32,44 eurot viivised. Maakohtul tuleb anda asja uuel arutamisel hagejale võimalus oma nõuet täpsustada. Nõude täpsustamisel tuleb hagejal arvestada, et maakohtu hinnangul ei ole pooled leppinud kokku viivise määras 0,5% päevas arve tähtaegselt tasumata summalt, mistõttu tuleb asjas lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. Maakohtu nimetatud seisukohta ei ole hageja vaidlustanud.
11.Pooled vaidlesid maakohtus selles, kas ja millises ulatuses on kostjate kompromisslepingust tulenev kohustus hageja ees täidetud rataslaaduri üleandmisega hagejale või rataslaaduri müügist saadud raha arvel või kas kohustuse saab lugeda tasaarvestatuks kostjate kahju nõudega hageja vastu.
27.oktoobri 2015 kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku, et kostja I andis hagejale üle laaduri Volvo XXXXXX koos selle juurde kuuluvate laaduri kopa, palgihaaratsite ja kiirliitmikuga (lepingu p 2). Kostja I andis laaduri omandiõiguse üle hagejale eesmärgiga tasuda 24. märtsi 2015 kompromisslepingujärgne võlgnevus 25 298,04 eurot (lepingu p 5). Pooled leppisid kokku, et hageja korraldab laaduri müügi avalikes kanalites rasketehnika.ee ja mascus.com alghinnaga 21 500 eurot km-ta, mis oli kostja I poolne hinnang laaduri väärtusele (lepingu p-d 3 ja 6). Müügiperioodiks leppisid pooled kokku 30 päeva alates kokkuleppe allkirjastamisest ja selle perioodi ajal ei tohi laaduri hind langeda alla 13 000 euro (km-ta) (lepingu p 6.1.). Peale müügiperioodi (st 30 päeva) võis laadurile määrata hinna hageja ja omandab seejärel õiguse laadur realiseerida esimese pakkumise teinud isikule (lepingu p 8). Asjas on tõendatud, et hageja müüs laaduri 18. jaanuaril 2016 Leedu ettevõttele UAB Vilimitas 10 000 euro eest (ilma km-ta) (I kd lk 10). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja järgis laaduri müümisel 27. oktoobri 2015 kokku lepitud müügiprotseduuri ja kas laadur on müüdud koos tarvikutega või ilma.
12.Maakohus on jätnud 27. oktoobri 2015 kokkuleppe laaduri müügi korraldamise osas õigussuhtena kvalifitseerimata ja asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 1-3 ja § 401 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et poolte 27. oktoobri 2015 kokkulepe on laaduri müügi korraldamise osas p-des 6- 8 käsitletav käsunduslepinguna, käsundisaajaks oli hageja. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja soovib juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama. Ringkonnakohus leiab, et 27. oktoobri 2015 kokkulepe sisaldas kostjate kui käsundiandjate juhiseid hagejale kui käsundisaajale laaduri müügiks. Juhiste eesmärgiks oli müüa laadur avalikult ja võimalikult kõrge hinna eest, et see kataks võimalikult suures ulatuses kostjate võla hageja ees.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et hageja ei ole laaduri müümisel rikkunud 27.oktoobri 2015 kokkulepet (maakohtu otsuse p 25) ei ole piisavalt põhjendatud ega kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Maakohus jättis vastamata kostjate väidetele, et hageja ei ole laaduri müümisel avaldanud müügikuulutusi müügiportaalides rasketehnika.ee ja mascus.com kokkulepitud alghinnaga 21 500 eurot. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et müügikuulutusest hinnaga 13 000 eurot ei nähtu, kas laadurit müüdi koos kokkuleppes nimetatud tarvikutega või ilma. Maakohus selgitas hagejale õigesti kohtuistungil, et hageja peab tõendama, et ta täitis müügi korraldamise tingimused, enne kui ta 10 000 euro eest laaduri müüs (I kd lk 117). Asja otsustamisel maakohus sellisest tõendamiskoormisest ei lähtunud. Hageja selgitas maakohtu istungil, et ta soovib müügiga seotud asjaolude tõendamiseks üle kuulata tunnistajana M.R., kes tegeles Marsep OÜ esindajana laaduri müügiga. Maakohus rahuldas esmalt selle taotluse, kuid jättis 7. oktoobri 2019 kohtuistungil kostjate taotlusel tunnistaja üle kuulamata,
kuna tunnistajad jätsid ilma mõjuva põhjuseta 17. septembri 2019 kohtuistungile ilmumata (I kd lk 171p ). Hageja vastuväite jättis maakohus rahuldamata.
3.veebruari 2020 menetlusdokumendis (II kd lk 38-39) avaldas hageja ringkonnakohtule, et laaduri realiseerimist tõendab 16. oktoobri 2015 laaduri üleandmise akt, kus on märgitud laaduri hinnaks 13 000 eurot; müügileping ja 4. novembril 2015 väljastatud sõiduki registreerimistunnistuse väljavõte; laaduri müügikuulutus hinnaga 13 000 eurot (I kd lk 143), müüki korraldas OÜ Marsep. Portaalis rasketehnika.ee müügikuulutuse avaldamise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud.
14.Ringkonnakohus selgitab, et seoses asja saatmisega uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei saa ringkonnakohus tõendeid käsundisaaja hoolsuskohustuse ja käsundiandja juhiste järgimise osas hinnata. TsMS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Riigikohus on selgitanud, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral ei ole ringkonnakohtul vajadust ja mõistlikku põhjendust hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, kuivõrd selles osas ei ole ringkonnakohtu lahendi seisukohad maakohtule siduvad (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 2-14-23161; tsiviilasjas nr 2-15-13527/82, p 13; tsiviilasjas nr 3-2-1105-16, p 17). Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel arutada pooltega menetluslikku olukorda ja anda vajadusel pooltele võimalus esitada asjas täiendavaid tõendeid hageja poolt käsundi täitmise osas. Maakohtul tuleb kõiki kogutud tõendeid hinnates võtta seisukoht, kas hageja on käsundisaajana tegutsenud laaduri müümisel käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega, lojaalselt ja järginud käsundiandja asjakohaseid juhiseid.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et laaduri üleandmisega on kostjad kõik oma kompromisslepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud. Kuigi selline võis olla kostjate soov 27. oktoobri 2015 kokkuleppe sõlmimisel ja laaduri üleandmisel, siis sellist kokkulepet pooled siiski ei sõlminud. Kostjate viide kokkuleppe p-le 3 ei ole asjakohane. Punktis 3 on Lester OÜ hinnanud laaduri väärtuseks kokku 21 500 eurot (käibemaksuta), mis pidi ka saama laaduri müügil alghinnaks (kokkuleppe p 6). Tegemist oli hinnanguga kogu rataslaaduri väärtusele koos kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmikuga. Hageja on kokkuleppe p-s 4 hinnanud üksnes laaduri (ilma tarvikuteta) väärtust, mis nähtub p 4 sõnastusest (“vaid laaduri“).
16.Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kokkuleppe p 8, mis lubas pärast avalikku müügiperioodi hagejal määrata laadurile hind ja seejärel realiseerida laadur esimese pakkumise teinud isikule, ei ole tühine. Nimetatud olukord pidi realiseeruma üksnes juhul, kui hageja käsundisaajana järgib eelnevalt käsundiandjaga (kostjatega) kokku lepitud müügiprotseduuri käsundisaajalt nõutava hoolega ja ta ikka laadurile ostjat ei leia. Olukorras, kus hagejale üle antud vara alghinna määras selle omanik Lester OÜ ise, kellel oli võimalus kaasa rääkida müügitingimustes, ei saa poolte kokkulepet hagejale müügi osas käsundi andmiseks pidada iseenesest kostjate huvide kahjustamiseks. Kostjate huve tasakaalustas ka kokkulepe, et Lester OÜ-le jäi õigus otsida ise laadurile ostja ja/või tasuda kompromisslepingu järgne võlg saades laaduri omandiõigus tagasi laekumise vastu (kokkuleppe p 9).
17.Kostjad väidavad, et hageja on kokkulepitud müügiprotseduuride rikkumisega tekitanud neile kahju, mille suurus on 15 800 eurot. Kahju suuruse arvestamisel lähtuvad kostjad
27.oktoobril 2015 kokkulepitud müügi alghinnast 21 500 eurot koos km-ga, millest on maha arvatud laaduri müügist saadud 10 000 eurot (25800-10 000).
Maakohus leidis, et hageja ei ole laaduri müümisel kokkulepet rikkunud, mistõttu ei hinnanud maakohus kostjate vastuväiteid neile kahju tekitamise ning kahjunõude tasaarvestuse osas. Kui maakohus asja uuel arutamisel leiab, et hageja on laaduri müümisel rikkunud käsundisaajana oma kohustusi, on võimalik kostjatel käsundiandjatena rikkumise tulemusena kahju tekkimine. Kostjatele tekitatud kahju saab käesoleval juhul seisneda selles, et laaduri müügist saadud tulemi arvel oli kostjate võlgnevust hageja ees võimalik katta väiksemas ulatuses kui siis, kui hageja oleks oma kohustusi laaduri müümisel täitnud käsundisaajalt nõutava hoolsusega. Kostjad peavad sellisel juhul tõendama neil tekkinud kahju suuruse, samuti põhjusliku seose rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju suurust saavad kostjad tõendada analoogsete laadurite väärtust tõendavate dokumentaalsete tõenditega, sh müügikuulutustega. Hageja peab seejärel tõendama, et ta ei ole rikkumises süüdi.
18.Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega tõendid: viis väljavõtet mascus.com müügiportaalist Volvo rataslaaduri, kopa, palgihaaratsi ja kiirliitmiku väärtuse kohta (väljatrükid 7. oktoober 2019). Samad tõendid esitasid kostjad maakohtus 7. oktoobri 2019 kohtuistungil (I kd lk 172-173). Maakohus jättis need kostjate esitatud tõendid vastu võtmata, asudes seisukohale, et kohus lähtub laaduri ja tarvikute turuhinna määramisel müügi ajast, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjate esitatud tõendeid turuhinna määramiseks tol ajahetkel kasutada. Kostjad esitasid maakohtule vastuväite, mille maakohus jättis rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et maakohus jättis kostjate tõendid ebaõigesti vastu võtmata, mistõttu võtab ringkonnakohus kostjate poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid vastu (TsMS § 652 lg 4-6). Kostjad soovivad nimetatud tõenditega tõendada kokkulepitud laaduri müügiprotseduuri rikkumisega neile tekitatud kahju suurust. Asja materjalidest nähtub, et kostjad ja ka maakohus tegid päringuid müügiportaalile (I kd lk 132- 135, 137) saamaks teada vaidlusaluse laaduri müügikuulutuse sisu või samaväärsete laadurite hindu 2015. aastal, kuid auto 24.ee juhatuse liikme vastuse kohaselt ei ole võimalik neid andmeid välja selgitada ja kohtule esitada (I kd lk 138). Sellises olukorras olid kostjate tõendid analoogse laaduri hinna kohta 2019. aastal asjakohased, mida kohus saab hinnata koosmõjus poolte väidete ja teiste tõenditega.
19.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja saadab asja selles osas uueks arutamiseks, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotise ja väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotise otsustab maakohus asja uuel arutamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.